Eksami teemad ja vastused (1)

Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1) Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase.
6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond . 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga.
Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul - organell- rakk - kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend (organism)- populatsioon - liik- ökosüsteem- biosfäär.
Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne .
Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused.
Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas.
Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake.
Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas.
Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass.
Molekulmass – aine molekuli mass.
Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega.
Oksüdatsiooniaste – aatomi formaalne laeng ühendis. Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub. Võib olla negatiivne või positiivne. Ühendi koostis-elementide o-a summa on null.
Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas.
Prootonid ja neutronid asetsevad aatomituumas kihtidena ja neid seovad omavahel väga tugevad tuumajõud.
Radioaktiivsus – keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine .
Elektronpilv – elektroni leidumise tõenäosus ruumis.
Elektronkihid- võivad sisaldada erineva arvu elektrone:1. kihis kuni 2 elektroni. 2. kihis kuni 8 elektroni. 3. kihis kuni 18 elektroni.
Elektronegatiivsus - on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud.
Keemilise sideme tüübid: üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar.
kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
Mittepolaarne kovalentne side- kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga.
Polaarne kovalentne side- neutraalne molekul, kus tekkivad poolused.
Iooniline side – keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel.
Vesinikside- esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel.
Biomolekulide ehitus:
Sahhariidid - organismi ehtusmaterjalid ja kütus. Jaguneb: Monosahhariidid( glükoos; fruktoos ); Disahhariidid ( maltoos, saharoos , laktoos); Polüsahhariidid( tärklis, glükogeen, tselluloos , kitiin ).
Lipiidid - suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega; ei ole polümerid; vees lahustumatud . Bioloogiliselt tähtsaimad- Rasvad , Steroidid , Fosfolipiidid. Lipiidid jagunevad 3 põhirühma: Lihtlipiidid ( neutraalrasvad- seapekk , taimsed õlid, vahad); Liitlipiidid( fosfo - ja glükolipiidid); Tsüklilised lipiidid( tsükliliste alkohoolide baasil moodustuvad lipiidid nt. Kolesteriidid.) Lipiidide ül: energia varu; kaitsev ja amortiseeriv kiht; termoisolatsioon; toidulipiidid on olulised sapi väljutajad; varuaine roll.
Valgud - Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Suured biomolekulid . Valkude ül: unikaalsed ja asendamatud toitained ; sisaldavad lämmastikku;
Bioelemendid- C,H,N,O,P,S.
Rakkude jagunemine- 1) Eeltuumsed ehk PROKARÜOODID, tuum puudub, raku kestas paiknev DNA ei ole ümbritsetud. 2) Päristuumsed ehk EUKARÜOODID, esineb tuum. Jagunevad ainu- ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened.
Rakuorganellid- Raku tuum, Rakumembraan , Mitokondrid, Golgi kompleks , Ribosoomid , Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett.
Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid .
Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine.
Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist.
Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees. Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine.
Metabolism - kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
Assimilatsioon - organismi kõik sünteesireaktsioonid. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!), DNA süntees, RNA süntees, Valgusüntees, Lipiidide ja sahhariidide süntees
Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisreaktsioonid.
Katabolism- kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine .
Anabolism - vastuvõetud toiduainete spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine.
Autotroofid - organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineis ise.
Heterotroofid - organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi.
Termodünaamika I seadus ehk Energia jäävuse seadus- energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele.
Endotermiline reaktsioon - on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne, süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess.
Eksotermiline reaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne, süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustamine on alati eksotermiline protsess.
Redoksreaktsioonid - on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksütatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest redutseerija ja teine oksüdeerija.
ATP- universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikust, suhkrust ja 3 fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus.
NAD- on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja). Nikotiin/ amiid /adeniin/di/ nukleotiid .
Fotosüntees-
Fotosünteesi valgusstaadium- (vajalik valgused olemasolu.) Saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi läbiviimiseks. Toimub kloroplastides.
Vee fotolüüs- Ergastatud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule (= fotolüüs, st vee lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP.
Fotosünteesi pimedusstaadium - (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud .
Glükoosi lagundamine- 3 etappi on:1)glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus). 2)tsitraaditsükkel (toimub mitokondori sisemuses). 3)hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondori harjakeste membraanides).
Aeroobne glükolüüs- toimub, kui on piisavalt hapnikku.
Anaeroobne glükolüüs- toimub hapniku vaeguses. Piimhappe tekkimine, piimhappekäärimine, etanoolkäärimine.
Tsitraaditsükkel- Ühe glükoosimolekuli lagundamiseks tehakse tsitraaditsükkel läbi kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis kaks püroviinamarihapet.
Hingamisahela reaktsioonid- 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) → 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel.