Mõisteid keemia riigieksamiks (2)

Keemia mõisted
Aatommass – on ühe aatomi mass aatommassiühikutes
Isotoop – elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone
Allotroop – elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis
Aatomorbitaal – ruumiosa , kus elektron viibib kõige sagedamini
Perioodilisusseadus – elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust
Elektronegatiivsus – iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes
Ioon – laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone
Katioon – Positiivne ioon
Anioon – negatiivne ioon
Oksüdatsiooniaste – näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest.
Molekul – aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest
Molekulivalem – näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises
Lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. O-a on alati 0
Liitaine - aine, mis koosneb mitmest erinevast keemilisest elemendist
Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid , mitemetallioksiidid, happed , orgaanilised ained)
Mittemolekulaarsed ained – koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid.
Keemiline side – mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid
Eksotermiline reaktsioon – valdavalt ühinemisreaktsioonid, eraldub energiat, ΔH Endotermiline reaktsioon – valdavalt lagunemisreaktsioonid , neeldub energiat, ΔH > 0
Molekulidevahelised jõud – vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis.
Ioonvõre – võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad
Aatomivõre – võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega
Metallivõre – võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised.
Molekulvõre – võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed
Kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides .
Valents – näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu.
Mittepolaarne kovalentne side – tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutaad ühist elektronpaari võrdse jõuga. Nt: H-H, 02. NB! C-H sidet loetakse samuti mittepoolaarse kovalentse sideme alla, sest nende vaheline elektronegatiivsuste erinevus on niivõrd väike
Polaarne kovalentne side – tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahele. Nt: NO, PO4, CO2
Osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole.
Metalliline side – negatiivselt suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine
Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid .
Isomeerid – liitained , mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest
Keemilise reaktsiooni kiirus – seda näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk
Reaktsiooni kiirendavad tegurid – temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine , gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine, segamine
Katalüüs – keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel
Katalüsaator – aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsioon lõpuks vabaneb esialgses koguses
Keemiline tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed
Le Chatelier’ printsiip – pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutustele
Oksiidid – ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik
Happed – ained, mis annavad lahusesse vesinikioone
Alused – ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone
Soolad – kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest
Elektrolüütiline dissotsiatsioon – ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees.
Hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega
Dissotsiatsioonivõrrandid – näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses, dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0
pH – iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses, neutraalne lahus on 7, vesinikioone ja hüdrioksiidioone on võrdselt
Indikaatorid – ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel
Soola hüdrolüüs - soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas aluseline või happeline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas.
Oksüdeerumine – elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb)
Redutseerumine – elektronide liitmise protsess (o-a väheneb)
Oksüdeerija – element, mis liidab elektrone (o-a väheneb)
Redutseerija – element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb)
Keemiline vooluallikas ehk galvaanielement – Redoksreaktsiooni redutseerumis- ja oksüdeerumisprotsessid ruumiliselt eraldamine ning elektronide suunamine redutseerijalt oksüdeerijale mööda juhet.(Analoogiline tööpõhimõte on akudel ja patareidel)
Korrosioon – metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrodeerub aktiivsem metall . Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond, kokkupuude soolalahusega, kõrgemtemperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega.
Keemiline korrosioon – metallide otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (nt 02-ga)
Elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Elektrolüüdi lahuse moodustavad õhus oleva veeauru kondenseerumisel tekkiv õhuke veekiht ja selles lahustunud gaasid
Elektrolüüs – redoksreaktsioon , mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel)
Sulatatud elektrolüüt – redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid
Orgaaniline keemia
Lineaarne süsinik – süsinikuga seotud kaks aatomit paiknevad süsinikuga samal sirgel
Molekulivalem – ehk summaarne valem väljendab aine koostist – milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse
Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem – näitab kõiki sidemeid aatomite vahel
Lihtsustatud struktuurivalem – näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud
Ruumiline struktuurivalem - püüab anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest. Punktiirjoonega kujutatakse joonise tasapinnast tahapoole jäävaid sidemeid ja mustade kolmnurkadega ettepoole ulatuvaid sidemeid
Molekuli graafiline kujutis – lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile . Süsinikke ei märgita, teised elemendid märgitakse sümbolitega
Süsivesinikud – sisaldavad ainult süsiniku ja vesiniku aatomeid
Alkaanid - küllastunud süsivesinikud, süsinike vahel on ainult üksiksidemed
Alkeenid – süsinike vahel on vähemalt 1 kaksikside
Alküünid – süsinike vahel vähemalt 1 kolmikside
Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid – sisaldavad benseenituuma
Funktsionaalrühmi sisaldavad ained – Funktsionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud oamdused
Halogeenühendid – R-Hal (F-; Br- jne)
Alkoholid – R-OH (hüdroksüülrühm)
Fenoolid – Ar-OH
Eetrid – R-O-R’ (alkoksürühm)
Aldehüüdid – R-CHO
Ketoonid – R-CO-R’
Karboksüülhapped – R-COOH
Estrid – R-COO-R’
Rasvad – propaantriooli (glütserooli) segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 süsinikuga paarisarvulised karboksüülhapped
Amiinid – R-NH2
Amiidid – R-CO-NH2
Nitroühendid – R-NO2
Aminohapped – R(NH2) – COOH
Sahhariidid – CnH2mOm, polühüdroksükarbonüülühendid, s.t nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma
Monosahhariidid – polühüdroksükarbonüülühendid, milles on tavaliselt 5-6 süsinikku, moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale. (C6H12O6 - glükoos)
Oligosahhariidid – tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel (C12H22O11 sahharoos)
Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarse ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke. Nt: (C6H10O5)n – tärklis, tselluloos
Heterotsüklilised ühendid – sisaldavad tsükli koostises heteroaatomeid (N, O jt)
Isomeeria – nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus(struktuur) ja seetõttu ka eirnevad omadused.
Ahelaisomeeria – süsinikahela kuju on erinev
Asendiisomeeria – kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike arvu ja paigutusega süsinikahela korral erinevalt
Funktsiooniisomeeria – ainetel on erinevad funktsionaalrühmad
Stereoisomeeria – aatomid molekulides on seotud ühtmoodi, kuid erinev ruumiline paigutus
Polümeerid – kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemega seotud korsuvates struktuuriühikutest – elementaarlülidest.
Elektrofiilsustsenter – aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng
Nukleofiilsustsenter – aatom, millel on vaba elektronipaar ja negatiivne laeng või osalaeng
Radikaal - vaba elektroniga osakesed
Hüdrofiil – aine, millel on väga tugev vastastikmõju veega
Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid O-H või N-H sidemeid
Hüdrofoobsed ained – ained, millel puudub vastastikmõju veega , nad ei märgu veega, samuti ei lahustu ega pundu vees. Hüdrofoobsed on nt: süsivesinikud, eetrid, rasvad, suurema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped
Pindaktiivsed ained – sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset rühma. Teatud määral lahustuvaid pindaktiivseid aineid kasutatakse pesemisvahendite ehk detergentidena
Ründav osake – reaktsiooni alustav osake
Reaktsioonitsenter – nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake
Lahkuv rühm – asendusreaktiooni korral väljatõrjutav osake
Katkev side – kovalentne side, mis kakteb lahkuva rühma väljatõrjumisel
Pürolüüs – aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel