ESMAABI ÕPPEMATERJAL (1)

ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Koostanud : Esmaabi õpetaja 
Marju Karin 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
“TALLINN 2007” 
 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
SISUKORD 
1. ESMAABI    EESMÄRGID ......................................................................................3 
1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 
1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 
1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 
2.  ABIKUTSE  ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA 
KIIRABI ?.......................................................................................................................4 
2.1.  ABISTAMISE  ALGORITM , KANNATANU HINDAMINE..........................5 
3.  VEREJOOKSUD .......................................................................................................7 
3.1. SISEMINE  VEREJOOKS  ......................................................................................8 
3.2.  NINAVEREJOOKS ............................................................................................8 
4.  LUUMURRUD ..........................................................................................................8 
4.1.  LIIGESTE  VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 
4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ....................................................9 
5. PÕLETUS ................................................................................................................10 
6. KUUMAKAHJUSTUSED ......................................................................................13 
6.1. PÄIKSEPISTE..................................................................................................14 
7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA ....................................................................15 
7.1. KÜLMUMINE..................................................................................................15 
8. PEATRAUMAD......................................................................................................16 
9. SILMAVIGASTUSED............................................................................................17 
10.  RINDKERE  VIGASTUSED .................................................................................18 
11. VÕÕRKEHA  HINGAMISTEEDES  .....................................................................19 
12.  UPPUMINE  ...........................................................................................................20 
13. VALU SÜDAMES ................................................................................................21 
14. KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUSED .........................................................21 
15. MÜRGITUSED .....................................................................................................22 
15.1. SÖÖBEAINED ...............................................................................................22 
15.2. ORGAANILISED  LAHUSTID ......................................................................23 
15.3. MÜRGI SISSEHINGAMINE.........................................................................23 
15.4.  NARKOMAAN  ..............................................................................................23 
15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 
16.  ELEKTRITRAUMA ..............................................................................................27 
16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 
17. ŠOKK.....................................................................................................................29 
18.  EPILEPSIA  ............................................................................................................30 
19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 
20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 
21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 
22.  ELUSTAMINE  ......................................................................................................34 
22.1. KUNSTLIK  HINGAMINE  JA SÜDAME MASSAAŽ.................................35 
23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 
 
 
 
 
2 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
1. ESMAABI    EESMÄRGID  
 
Elu säilitamine  
Vigastustest ja  haigustest  tingitud tüsistuste ärahoidmine  
Tervistumise soodustamine  
 
1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE  
Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu 
Võimalikud  ohutegurid :  
•   Energiaallikas , mis on olnud vigastuse põhjuseks  
•  Ohud välisteguritest  
•  Elektriõnnetused  
•  Gaas, suits, mürgine udu  
•  Tulekahju, varisemisohus olevad  objektid 
 
1.2. LIIKLUSÕNNETUSED 
Liiklusõnnetused:  Kui  sa  oled  sõidukiga  siis  maanteel  jäta  sõiduk  kindlasti  oma  sõidu 
suunda,  lülita  sisse  ohutuled,  nende  puudumisel  või  kui  õnnetuseosaline  sõiduk  asub 
piiratud  nähtavusega  kohas,  aseta  teele   ohukolmnurk .  Ohutuse  kindlustamisele  tuleb 
mõelda  eeskätt  asulavälisel  sõiduteel,  kus  on  tegemist  suure  sõidukiirusega  ja  politsei 
kohaletulekuks  võib  kuluda  rohkem  aega.  Sündmuskoht  on   soovitav   piirata  käepäraste 
vahenditega. Inimeste  olemasolul  võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks 
ja suunamiseks. Hinda olukorda  
 
Kutsu juuresolijad appi  
Hinda kohapeal võimalikud ohud  
Kaitse ennast ja teisi  
Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi  
 
Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 
1.  Andma  abivajajale  esmaabi  ja  kutsuma  vajadusel   kiirabi   (lühinumbril  112).  
2.  teatama  juhtunust  politseisse  (lühinumbril  110)  ja  tegutsema  vastavalt  politsei 
korraldusele;  
3.  Kannatanu  tohib  toimetada  omal  käel  haiglasse  ainult  erandjuhtudel  ja  seisundis,  kus 
transportimine pole kannatanule ohtlik. 
 
Kuidas aidata liiklusõnnetuse korral? 
Inimene,  kes  satub  pealt  nägema  liiklusõnnetust,  on  tahtmatult  saanud  enda  peale  suure 
vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev 
valmisolek. Ei ole eriti palju neid, kes oskavad anda vajalikku esmaabi, kuid kõik saavad 
mingilgi  määral  hakkama  abi  kutsumisega.  Tihti  liiguvad  inimesed  sellistes   olukordades  
õnnetuspaigast  mööda  nagu  poleks  midagi  märganud,  samuti  nagu  tänaval  lamavast 
inimesest,  kus  õigustatakse  ennast,  et  niikuinii  on  purjus  ja  vedeleb  niisama.  See  on 
tegelikult väga vale suhtumine. 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
Kui  satud  kohta,  kus  on  toimunud  liiklusõnnetus  või  toimub  see  lausa  sinu  nähes,  siis 
esmalt  on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. 
 
Proovi kannatanuga kontakti saada tema kõnetamisega. Sellega on võimalik selgeks teha, 
kas  keegi  on  saanud  kannatada  ja  kas  osalised  on   teadvusel .  Kui  autosolijad  on 
suhtlemisvõimelised,  siis  on  mõttekas  neilt  küsida,  kas  kõik  on   terved   ja  kas  on  vaja 
kutsuda kiirabi. 
 
Kui  kellelgi  midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad 
soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte.  
 
Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata 
politsei välja kutsuma.  
 
Kui   selgub   aga,  et  keegi  on  saanud  kannatada,  siis  tuleb  õnnetusest  koheselt  teatada 
häirekeskusesse.  Sõidukit  või  õnnetusse  puutuvaid  esemeid  tohib  enne  politseipatrulli 
kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite  liiklus  on võimatu ja eelnevalt on 
tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki(te) ja esemete asend(id) ning muud jäljed.  
Liiklusõnnetuses  osalenud  juhid  ei  tohi  tarvitada  alkoholi  ega  narkootilisi  või 
psühhotroopseid aineid kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. 
 
1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL  
•  Hinda olukorda  
•  Kutsu juuresolijad appi  
•  Hinda kohapeal võimalikud ohud  
•  Kaitse ennast ja teisi  
•  Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi  
•  Kiiresti välista  ohvrite  eluohtlikud  seisundid   
•  Osuta esmaabi kõigepealt  eluohtlike   seisundite  kõrvaldamiseks  
•  Saada kellegi abi järgi – kiirabi, politsei jne.  
  
  
2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS 
KUTSUDA KIIRABI? 
 
•  Kiirabi  kutsumiseks  helista  numbrile  112.  Kõne  on  tasuta  kõigilt  telefonidelt,  sh 
mobiilidelt ja taksofonidest 
•  Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt - kes vajab 
abi  ABIVAJAJA   kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta 
seisundit .  Kui  olid  sündmuskohal  juba  abivajaduse  tekkides,  siis  räägi  ka,  mis 
juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi 
või  tarvitab  ravimeid,  siis  anna  sellestki  häirekeskusele  teada.  MIS  JUHTUS? 
Juhtumi  asjaolud  (õnnetus, äkkhaigestumine)  
•  Kannatanute arv?  
•  Kas kannatanu  hingab ?    
•  Kas tema on teadvusel?  
 
4 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
KUHU kiirabi saata - ütle aadress (linn, tänav, maja,  trepikoda , korrus). Et kiirabi ei peaks 
õige  tee  leidmisele  aega  kulutama,  selgita,  kuidas  ja  kust  maja  juurde  ja  majja  pääseb. 
Lukustatud  trepikoja  puhul  garanteeri  kiirabitöötajaile  sissepääs.  Väiksemas  maakohas 
asudes  kirjelda  täpselt  teed  ja  maja,  nimeta  maja  või  koha  eritunnuseid.  Kui  on  kedagi 
abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu.  
 
KES  helistab  -  ütle  oma  nimi,  telefon,   seotus   patsiendiga  (näiteks  kas  ema  või  lihtsalt 
möödakäija).  
 
Kuula  tähelepanelikult,  mida  häirekeskuse  töötaja  räägib,  käitu  vastavalt.  Ära  katkesta 
kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest. Kui patsiendi seisund muutub, 
helista 112-le uuesti ja kirjelda muudatusi. Hoia enda telefon vaba, et teel olev kiirabi või 
häirekeskuse töötaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada, näiteks kui ei leia maja üles vmt.  
 
Kiirabi  töötab  eelkõige  eluohtlikus  seisundis  patsientide  päästmiseks,  vältimatu  abi 
andmiseks .  Lihtsamate  terviseprobleemidega  võiks  oma   perearsti   poole  pöörduda. 
Kroonilistel   haigustel   ei  tasuks  lasta  nii  kaugele  areneda,  et  ühel  hetkel  on  kiirabi 
kutsumine möödapääsmatu.   
 
 
2.1.  ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE  
•  Informatsioon juhtumi kohta  
•  Tunnused  
•  Sümptoomid  
 Juhul, kui kannatanu on teadvusel  
•  Selgita, kus on vigastuse (valu) koht ning alusta ülevaatust nimetatust kohast  
•  Küsi, kas miski veel häirib ning veendu, kas vigastust ei varja valu, tuimus või 
ravimite toime  
 
Teadvushäirete korral  
Esmane ülevaatus 
•  Suur väline verejooks? ( trauma  korral)  
•  Teadvus?   Hinda üheaegselt  
•  Hingamine?  
•   Vereringe  ( pulss )?  
Teisene ülevaatus  
•  Pea  
•   Kael  (trahhea ja kaelaveenid)  
•  Rangluud, käed  
•  Rindkere  
•  Kõht  
•   Vaagen   
•  Selg  
•  Jalad  
 
 
5 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
Kõrgemad  prioriteedid   
•  Lämbumine, hingamisraskus 
•  Raske verejooks  
•  Teadvusetus 
•  Šokk 
 
 Järgmised  prioriteedid   
•  Põletused 
•   Murrud  
•  Seljavigastused 
  
Madalad prioriteedid  
•  Väikesed murrud 
•  Väikesed verejooksud 
•  Käitumise probleemid 
  
 Kui teadvus puudub:  
•  Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle  lahkumist  selleks, et kutsuda abi   
•  Ava ülemised  hingamisteed  võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse  
o  Vaata, kas rindkere liigub  
o  Kuula, kas  kostab  hingamiskahinat  
•  Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool  
o  Vaata,  kuula  ja  tunneta  kuni  10  sekundit  enne  kui  järeldad,  et  hingamine 
puudub  
 
Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt)  
 
•  Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse  
•  Jätkuvalt kontrolli hingamist 
  
Püsiv külili asend 
 
•  Kannatanu  peab  olema  sellises  külili  asendis,  mis  tagab  vedeliku  äravoolu 
ülemistest hingamisteedest  
•  Külili asend peab olema püsiv  
•  Väldi  survet  rindkerele, mis takistab hingamist  
•  Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust  
•  Ole  valmis  pöörama  kannatanut  tagasi   selili   asendisse  (arvesta  võimaliku 
kaelatraumaga)  
•  Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi  
 
Kui kannatanu ei hinga 
 
•  Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune  
•  Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka  lahtised  hambaproteesid)  
 
6 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
•  Haara hermeetiliselt oma  suuga  elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku 
sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise 
kohta (vt. Elustamine ) 
 
 Kontrolli, kas  kannatanul  on vereringe tunnused  
 
•  Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib  
•  Kontrolli  pulssi  suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja)  
•  Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit  
 
 
3. VEREJOOKSUD 
 
Pildid vaata  jooniste  lehel 
 
 Verejooksud jagunevad kolmeks: 
•  Arteriaalne verejooks (haavast tulev  veri  on hele punane ja pulseeriv) 
•   Venoosne  verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) 
•  Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) 
•  Immitseva e. kapillaarse  verejooksu  sidumisega on aega – see ei ohusta kellegi elu. 
Puhastage ja plaasterdage  marrastus . 
•  Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt:  
•  suruge  haav  oma sõrmedega kinni 
•   pange  kannatanu lamama 
•  tõstke  vigastatud  jäse südametasapinnast kõrgemale 
•  tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) 
•  tehke  haavale  rõhkside  
NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud 
on  terve  jäse,  kuna  hapniku  transpord  arteriaalse   verevoolu   takistusel  kudedesse 
puudub  ja   koed   surevad.  Tagajärjeks  on  gangreeni  teke  ja  jäseme  amputatsioon  3. 
Seisev  veri  jäsemes  hüübib  zguti  eemaldamisel  tekib  trombi  oht  kogu  organismile. 
Zgutti  kasutage  ainult  äärmisel  juhul  –  kui   eelpool   antud  meetodil  ei  ole  võimalik 
verejooksu peatada. 
 
Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt:  
 
1. Pane kannatanu kiiresti lamama.  
2. Tõsta jäse üles.  
3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni.  
4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside.  
5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks. 
 
 
7 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE 
TEKITAMISEKS 
 
KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TÕSTA KANNATANU JALAD 
MAAPINNAST  KÕRGEMALE – NII TULEB JALGADES OLEV VERI KAITSMA 
ELUTÄHTSAID ORGANEID 
 
MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT 
 
3.1. SISEMINE VEREJOOKS 
Võib tekkida- murdunud luu kildudest lihaste vahele, vigastatud elunditest kehaõõnde. 
Verd ei näe (nn. sinikad on ka sisemise verejooksu tunnused, tursed) 
Teen järeldused kannatanu seisundist  
 
3.2. NINAVEREJOOKS 
Ninast  hakkab verd  jooksma  kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe  pindmine  
veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla:  
● nuuskamine 
● kõrge vererõhk 
● ninatrauma 
  
Teie: 
● pange kannatanu istuma, pea  ettepoole  kallutatud 
● suruge sõrmedega kinni ninatiivad 
● pange külm mähis  otsmiku  ja  kukla  piirkonda 
● paluge kannatanul  hingata  läbi suu 
  
NB!  Keelatud  on  pead  tahapoole  kallutada.  Nii  valgub  veri   neelu   ja  neelu  kaudu  makku 
ning  mõne  aja  pärast  oksendab  kannatanu  iseenda  ja  teiste  jahmatuseks  suure  hulga 
kohvipaksu sarnast  sodi . Veri hüübib ja hüübed võivad sattuda pead tahapoole kallutades 
hingamisteedesse. 
 
Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva- kurgu  arsti poole (valvab 
ööpäevaringselt Mustamäe  Haiglas ) 
 
 
4. LUUMURRUD 
 
Illustreeriv foto jooniste lehel 
 
Luumurde jaotatakse kaheks: 
•  kinnine (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju)  
•  lahtine (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots) 
 
8 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
Luumurru   korral  püüdke  kannatanut  mitte  liigutada.  Kui  kannatanu  lamab   maas ,  siis  on 
lahaseks   maapind   –  kõik  lahastamist  vajavad  luumurrud  lahastuvad  maapinnaga.  Ärge 
palun kasutage lahastamiseks roikaid ja “muid käepäraseid vahendeid”! Murru kohale võib 
panna külma,  kodustes  tingimustes lahastada ei tohi! Lahtise luumurru korral katke (ärge 
siduge!) haav steriilse sidemega. Kui on tugev verejooks tuleb verejooks peatada. 
 
NB! Ja palun ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule 
lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima! 
 
 
4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI 
Nikastus  –  Nikastuse  korral  väljuvad   liigest   moodustavad  luu   otsad   hetkeks   normaalsest  
asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või  rebend . Tunnused: Liigeses 
esineb valu, selle ümbruses valulikkus,  turse  ja verevalum.  
 
Nihestus   –   Nihestuse   korral  väljub  liigest  moodustav  luu  ots  oma  kohalt  ning  jääb 
väärasendisse.  Liigese   kapsel   saab  vigastatud  ja  liigese  ümbruses  tekib  turse.  Tunnus: 
liigeses  tekib  valu,  tursub,  ei  liigu  normaalselt  ja   liiges   jääb  väär  asendisse.  Nihestuse 
korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata  paigaldama . Fikseeri  liiges  
selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. 
 
Liigeste  vigastustesse  suhtume  samuti  nagu  luumurdudesse-  kannatanu  ootab  talle  kõige 
mugavamas asendis kiirabi.  Esmaabiks  sellistel puhkudel kasutame külma. 
 
 
 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED  
Lülisamba  või  vaagna   vigastus   võib  tekkida  sukeldumisel  pea  ees  vastu  veekogu  põhja, 
autole   tagantotsasõidul,  kõrgusest  seljalekukkumisel.  Lülisamba  vigastus  on  väga  ohtlik, 
sest  vigastada  saab   seljaaju ,  mille  tagajärjeks  on  püsiv   halvatus .  Oluline  pole  lülisamba 
murd  vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus.  
Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras 
 
Lülisamba murd 
 
•  Lülisamba murd  saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud 
•  Liiklusavariid 
•  Kõrgelt kukkumine 
•  Istmikule kukkumine 
•  Pealaele kukkumine 
•  Nende traumamehhanismide puhul me ei proovi diagnoosida lülisamba murdu, vaid 
käsitleme kannatanut kui lülisamba murruga  patsienti ! 
 
 
 
9 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
Lülisamba murru korral esmaabi 
•  Juhul  kui  kahtlustad  lülisambamurdu,   liiguta   kannatanut  nii  vähe  ja  ettevaatlikult, 
kui vähegi võimalik. 
•   Oota  kiirabi saabumist õnnetuskohale. 
•  Kannatanu lamab 
•  Asetame kaelalahase 
•  Transport ainult kiirabiga 
 
Ära sellisel juhul tõsta mitte kunagi kannatanut jalgadest ega  peast  ja kutsuge kohe kiirabi! 
 
Lülisamba  kaelaosa  murd 
•  Lülisamba  kaelaosa  murru  kahtlusel  liiguta  kannatanut  nii  vähe  ja  ettevaatlikult, 
kui võimalik. 
•  Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest 
päästmine), ära kannatanut liiguta. 
•  Oota kiirabi saabumist. 
•  Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. 
•  Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel.  
 
Vaagnamurrud – vaagnaluumurrukorral võib kaasneda ka kusepõie vigastus, esineb tugev 
sisemine verejooks, mis viib kuni šoki seisundini. 
 
 
5. PÕLETUS 
 
Põletused  tekkivad  tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste 
esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku  sattumisel  kehale ( supp , tee) või päikesepõletus 
(suvel). Need on  termilised  põletused. Põletused võivad olla veel keemilised ( happed  ja 
alused), ning radioaktiivsed. 
 
Põletuse puhul on oluline: 
•  Haava sügavus 
•  Haava suurus 
•  Põletuse sügavus 
 
Põletuse sügavus 
•  I Aste   kahjustatud ainult epidermis, naha alused  veresooned   laienenud , ohtlik 85%  
tegu on punetava nahaga 
•  II Aste epidermis  irdub , veresooned läbilaskvad plasmale tekivad villid, ohtlik 30%  
•  III Aste sügav naha kahjustus, pind must või valge, ohtlik 10% 
•  IV Aste sügav kudede kahjustus, ohtlik 1% söestunud 
 
Kergemate põletuste esmaabivahend on külm vesi. Põletuskohale tuleb lasta joosta 15–20 
minutit külma vett, kuni valu kaob ja põletuskolle väheneb. 
 
Kui põletatud koht on kaetud riietega, siis jahutage neid külma vee all ärge eemaldage riiet. 
 
10 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
Väiksemate  põletuste  puhul  tuleb  pärast  jahutamist  panna  põlenud  pinnale  puhas, 
võimalusel steriilne side. 
 
 
Põletuse korral ei tohi: 
•  Hakata põletusville avama. 
•  Põlenud pinnale ei tohi määrida salvi, kreemi, vaseliini, hapukoort (see sulgeb naha 
boorid, mis on vajalikud, et nahk saaks hingata). 
•   Niisamuti  ei tohi põlenud pinnale raputada pulbrit, talki, puudrit ega söögisoodat. Ei 
tohi määrida  viina , spordisalvi ega teiste soojendavate ainetega.  
 
Pöörduda kohe haiglasse, kui: 
•  lapsel on põletuspinda üle viie protsendi ehk rohkem kui viis tema  peopesa  suurust 
ala. 
•  täiskasvanul on põletuspinda üle kaheksa protsendi ehk rohkem kui kaheksa tema 
kämbla suurust ala.  
 
ESMAABIANDJA  TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: 
•  Kustuta  põlevad  riided  näiteks  teki  või  vaibaga.   Kustutamise   ajal  käsi  tal 
olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 
•  Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide 
summutamisega. 
•   Jahuta   põlenud  piirkonda  kohe   jooksva   vee  all  või  vees   hoides .  Otsene 
jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada 
pikemat aega, sest see leevendab valu. 
•  Tee põletushaavale puhas side. 
•  Ära kasuta salve, ära ava  ville . 
•  Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 
•  Juhul  kui  kannatanul  on  hingamine  raskendatud,  aseta  ta  poolistuvasse 
asendisse.  
•  Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 
•  Kutsu kiirabi 112 
 
Tavalise kodukeemia puhul mis on happeline või aluseline on esmaabiks rohke külm 
vesi. 
 
Eriotstarbeliste kemikaalide omadused mida kasutatakse  tööstuses ja sellele vastav 
esmaabi peab töökohtadel ja töötajatel teada olema!  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
 
5.1. PÄIKESEPÕLETUS 
 
NAHATÜÜBID UV-kiirguse toime suhtes 
Naha  Päevitamata naha 
Tundlikkus UV-kiirguse  Naha  reaktsioon  UV-
tüüp  värv,juuste ja 
suhtes 
kiirgusele 
silmade värv 
Väga hele nahk, sageli 
Kergelt tekkiv põletus, 
tedretäpid, punakad 
I 
Väga tundlik. 
nahk ei pigmenteeru. Parem 
juuksed, sinised 
üldse päikevõtust  loobuda . 
silmad. 
Hele nahk, blondid või 
Kergelt tekkiv põletus, 
helepruunid juuksed, 
nahk päevitub 
II 
Väga tundlik. 
sinised,  hallid  või 
(pigementeerub) 
rohelised silmad. 
minimaalselt.  
 
Normaalne nahk, 
Mõõdukalt päevituv, nahk 
tumeblondid või 
III 
Tundlik. 
pigmenteerub järk-järgult 
pruunid juuksed, hallid 
(helepruuniks).  
või pruunid silmad. 
Helepruun nahk, 
Minimaalne põletus, nahk 
IV 
tumedad  juuksed ja 
tundlik. 
pigmenteerub hästi 
silmad. 
(mõõdukalt  pruuniks ).  
Harva tekkiv põletus, nahk 
V 
Pruun nahk. 
Vähetundlik 
pigmenteerub tugevalt 
(tumepruuniks) 
Põletust ei teki, nahk 
Tumepruun  või must 
VI 
Mittetundlik 
pigmenteerub sügavalt 
nahk 
(mustaks). 
 
 
KASUTAGE PÄIKESEPÕLETUST ENNETAVAID VAHENDEID!! 
Naha ehitust illustreeriv pilt jooniste lehel 
Ulatuslikud   põletused  kahjustavad  kogu  organismi  elutegevust,  eriti  närvi-  ja 
vereringesüsteemi  funktsioone  ning  ainevahetust.  Põletatud  pinnal  tekivad  valuärritus, 
närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning  infektsioon  (pisikute 
nakkus ). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal  kutsuvad  esile neuroreflektoorse šoki 
(löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti 
esineb  hapniku  vaesus  organismis.  Reflektoorselt  tekkinud  ainevahetuse  ja  elutegevuse 
häired  süvendavad  vere  vedela  osa,   plasma ,  kaotust.  See  raskendab  ðokiseisundit  ja  on 
seepärast  eriti  kahjulik  organismile.   Vereplasma   väljub  ringlevast  verest  väikeste 
veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. See  plasma  väljub kogu keha 
ulatuses,  eriti  intensiivselt  väljub  plasma  põletuse  piirkonnas  rakkudevahelisse  ruumi  ja 
läbi  põletuspinna  organismist  välja.  Juba  poole  tunni  möödumisel  alates  põletuse 
 
12 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
momendist rakkudevahelise vedeliku hulk kahekordistub. Põletuse piirkonnas tekivad turse 
ja villid. 
 
 
6. KUUMAKAHJUSTUSED 
Ameerika haiguste kontrolli keskuse andmetel ohustavad kestvamad kuumalained eelkõige 
kuni 4-aastasi lapsi ja üle 65 aastaseid. Kuid kuumal päeval kurdavad ka keskealised naised 
ja mehed, et palavus väsitab. Organism võib üle kuumeneda siis, kui ainevahetuse käigus 
moodustuva soojuse äraandmine on raskendatud kõrge õhutemperatuuri, suure õhuniiskuse, 
tuuletuse  või  liiga  sooja  rõivastuse  tõttu.  Ülekuumenemisohtu  satub  näiteks  imik,  kes 
jäetakse  magama  päikese  kätte   pargitud   autosse,  mille  aknad  on  suletud. 
Keha liigsoojenemist soodustab vee ja mineraalsoolade vähesus, mis on tingitud tugevast 
higistamisest. Seega on kuuma ilmaga vaja rohkem juua (täiendavalt 0,5 – 1 liitrit) mahla, 
morssi, mineraalvett. 
 
Suurema ülekuumenemisriski toovad kaasa  
• 
kroonilised kilpnäärmehaigused; 
• 
kroonilised südame- veresoonkonna  haigused; 
• 
rasvumine. 
 
Nende tõbede esinemisel on kuumalaine ajal mõistlik hoiduda otsesest 
päikesekiirgusest ja kehaliselt koormavast tegevusest. 
 
Kuumuse ohtlikkust suurendavad mõned  ravimid , sealhulgas:  
• 
moodsad  rahustid; 
• 
trankvillisaatorid ; 
• 
psüühilisi talitlusi pärssivad neuroleptikumid; 
• 
parkinsonismivastased  preparaadid , mis häirivad organismi 
soojusregulatsioonisüsteemi talitlust. 
 
Kui  õhutemperatuur  ületab  35ºC,  võib  ülekuumenemist  põhjustada  kehaline   pingutus , 
millega  kaasneb  tugev   higistamine .  Tagajärjeks  on  organismi  veetustumine,  mis  takistab 
soojusregulatsioonisüsteemi tegevust. 
  
Samamoodi  veetustuvalt  mõjub  ka  alkoholi  tarvitamine.  Purjuspäi  suvise  päikese  kätte 
tukkumajäämine võib lõppeda väga kurvalt. 
 
Kuumarabandus   on  organismi  liigsoojenemisest  johtuv  raske  elutegevuse  häire,  mis  võib 
saada  eluohtlikuks.  Peamised  sümptoomid  on  mustad  täpid  silme  ees,  nõrkus-  ja 
kuumustunne, peapööritus ja peavalu,  kohin  kõrvades. Nahk muutub kuumaks ja  kuivaks , 
hingamine on algul sügav, hiljem pinnaline ja kiire, pulss sageneb, kehatemperatuur tõuseb 
kuni 41 – 43oC. Mõnikord tekib valu  seljas  ja jalgades.  Raskel  juhul kaotab haige teadvuse, 
võivad  tekkida   krambid .  Keskkonnatemperatuuri  pidevast  muutumisest  sõltumata  püüab 
organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus 
üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 
 
 
 
13 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
Kuumakrambid 
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, 
kui  suure  vedelikukaotuse  ( higistamise )  korvamiseks  kuumade  ilmade  korral  kasutatakse 
joomiseks   ainult  vett.  Tunnuseks  on  1–3  minutit  kestev   valulik   kramp   koormatud  
lihaserühmas. 
 
Tegutsemine kuumakrampide puhul: 
• 
Anna  kannatanule  juua  kergelt  soolast  (0,1%-list)  vett  või  mahla;  soola  võta  pool 
teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. 
• 
Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. 
 
Kuumarabandus 
Kuumarabandus  on  kõige  tõsisem  kuumakahjustus.  Selle  korral  ei  suuda  organism 
küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud 
liigsoojust,  mille  tõttu  tõuseb  organismi   sisetemperatuur   liiga  kõrgele.  Selle  tagajärjel 
tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks 
on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi.  
 
Tegutsemine kuumarabanduse korral: 
Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas 
hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. 
• 
Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. 
• 
Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita  tuult  näiteks rätiku või mõne 
riietusesemega. 
• 
Jälgi kannatanu seisundit. 
• 
Kutsu kiirabi. 
 
 Esmaabiks  
• 
toimeta ülekuumenenu jahedasse kohta ja vabastada pigistavatest rõivastest; 
• 
teadvusel haige pane lamama kergitatud ülakehaga; 
• 
teadvusetu aseta küliliasendisse. 
 
Esmaabi  eesmärk  on  jahutada  kanatanu  kehatemperatuur  kiiresti  38oC-ni,  et  ära  hoida 
ajukahjustusi. Kui kannatanu keha on  jahtunud , jäetakse ta jahedasse ruumi kuiva lina all 
lamama ja toimetatakse võimalikult kiiresti haiglasse. 
 
 
6.1. PÄIKSEPISTE 
 
Päikesepiste põhjustab päikesekiirguse otsene mõju  katmata  peale. See kutsub esile aju ja 
ajukestade  laienemise  ning  ajuturse.  Kerge  päikesepiste  puhul  tekib  peapööritus;  kohin 
kõrvades;  nõrkus;   terav   peavalu;  silme  ees  virvendab;  mõnikord  muutub  kannatanu 
rahutuks. 
 
Raskel juhul võivad esineda krambid, nägemishäired,  oksendamine ; haige kaotab teadvuse; 
nägu hakkab punetama, pulss ja hingamine kiirenevad; kehatemperatuur võib tõusta 38 – 
39ºC-ni. 
 
14 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
Esmaabiks  vii  kannatanu  jahedasse  hämarasse  kohta,  pea  peale  aseta  külm   kompress   või 
jääkott.  Kerge  päikesepiste  möödub  tavaliselt  ruttu,  kuid  järelnähuna  võib  mõnda  aega 
esineda peavalu. Raskekujuline päikesepiste nõuab  arstiabi . 
 
 
 
7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA  
(vaegsoojumus, allajahtumine)  
  
Hüpotermia  riskitegurid  
• 
Vanus  
• 
Väliskeskkonna temperatuur  
• 
Alkohoolne   joove , ravimid  
• 
Trauma  
• 
Mitmesugused kaasuvad haigused  
 
Mõõdukas hüpotermia (36-34°C)  
• 
Kiire pulss ja hingamine 
• 
Jahedad nahakatted 
• 
Külmavärinad 
• 
Psüühika muutused 
                     
Keskmise raskusega hüpotermia  (34-30°C) 
• 
Aeglane pulss (südamerütmihäired) 
• 
Aeglane ja pindmine hingamine 
• 
Külmavärinate puudumine 
• 
Teadvushäired  
  
Raske hüpotermia ( 75 mA      südameseiskus  
 
elektritrauma puhul oluline veel: 
•  Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik),  alalisvool   
•  Voolu liikumine inimkehas  
•  Voolu toimekestvus  
•  Voolu sisenemiskoht ja sisenemispind  
 
 Võimalikud vigastused elektritraumast  
• 
Südamekahjustus  
• 
Hingamisseiskus  
• 
Põletused  
• 
Lihaste ja skeletivigastused  
• 
Veresoonte kahjustus  
• 
Närvisüsteemi kahjustus  
 
 
27 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
16.1. VÄLGULÖÖK  
• 
~ 200 000 A, kuni 1 biljon V, toimekestvus 0.001-0,0001 sek  
• 
USA-s  sureb  aastas 300-600 inimest, letaalsus 20-30%  
• 
Otsene löök  
• 
Kaudne löök (maavoolust, voolu all olevate objektide kaudu, lööklainest)  
Välgulöögi kahjustused  
• 
Südameseiskus  
• 
Hingamisseiskus  
• 
Kolju  ja lülisamba vigastused  
• 
Luumurrud  
• 
Põletused  
 
Esmaabi elektritrauma korral  
Elektriga  juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu 
käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. 
• 
Enesekaitse   
• 
Kannatanu eemaldamine vooluringist  
• 
Esmane ülevaatus, esmased elustamisvõtted (vajadusel seljaaju kaitse)  
• 
Vajadusel  lahastamine ja põletuspindade  katmine   
Ohutusnõuded abistajale 
 
Ohver  on  pinge  all   niikaua ,  kuni  ta  on  seotud  vooluringiga.  Appitõttaja  peab  alati 
hoolitsema oma ohutuse eest.  
 
Tuleb meeles pidada, et: 
• niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, 
• kummikindad ja kummijalatsid on head  kaitsevahendid , 
• kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. 
 
Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda  riietest  haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu 
katmata kehaosadega.(Ei ole soovitatav võte) 
 
Kannatanu eraldamiseks kuni  1000V  pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu 
mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne. 
 
 
 
 
 
 
28 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral 
 
Kõrgepingeelektrilöök  saadakse  kokkupuutel  kõrgepingejuhtmetega.  Juhul  kui 
kõrgepingetraat  katkeb  ja  langeb  maha,  tekib  ohtlik  ala  maapinnal  selle  ümber  25  meetri 
raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. 
 
Esmaabi 
 
Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. 
 
 
17. ŠOKK  
 
…on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule 
  
 Šoki  põhjused  
• 
Suur  verekaotus  (väline või sisemine verejooks)  
• 
Põletused  
• 
Kestva surve sündroom  
• 
Seljaaju trauma  
• 
Äge südamepuudulikkus  
• 
Äge hingamispuudulikkus  
• 
Raske allergiline reaktsioon  
• 
Infektsioon  
 Šoki tunnused  
• 
Teadvushäired  
• 
Nahanähud (kaamesus) 
• 
Jäsemed külmad, pulss jäsemetel puudub 
• 
Nõrk ja kiire pulss  
• 
Hingamishäired  
• 
Janu  
• 
Iiveldus  ja oksendamine  
 Esmaabi  
• 
Šoki põhjuse kõrvaldamine (verejooksu  sulgemine  jne.)  
• 
Kannatanu rahustamine  
• 
Kannatanu ettevaatlik käsitlus  
• 
Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest  
• 
Keha soojuskao ennetamine  
• 
Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine  
• 
Jalad üles 
• 
Teadvushäirete korral püsiv külili asend  
 
29 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
18. EPILEPSIA 
 
Epilepsia  ehk  langetõbi  on  närvisüsteemi  haigus,  mille  tunnuseks  on  korduvalt  esinevad 
krambihood.  Epilepsia  on  peamiselt  krampidega  kulgev  tervisehäire,  mille  põhjuseks  on 
peaaju  närvirakkudes tekkivad haiguslikud  elektrilised  potentsiaalid. 
 
Epilepsia  ei  ole  pidev  seisund.  See  on  haigus,  mille  korral  normaalse  närvisüsteemiga 
inimesel  tekivad  lühikesed  krambihoogude  perioodid.  Epilepsia  on  haigus,  mille  puhul 
haigusnähud  avalduvad  ootamatult  ja  seega  tekitab  haigus  inimeses  pideva 
kindlusetustunde.  Haigus  võib  olla  väga  erineva  raskusastmega  alates  väga  sageli 
esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul 
päritav.  Siiski  on  mõnede  epilepsia  vormide  puhul  tähendatud  pärilikkuse  esinemist. 
Samuti  on  kindlaks  tehtud,  et  ühemunakaksikutel  on   haigestumine   epilepsiasse  tunduvalt 
sagedasem kui erimunakaksikutel. 
 
Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l.  
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: 
•  raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud 
ainevahetushaigused, '  
•  peaajutraumad,  
•  ajukasvajad jm  ajuhaigused   
•  mürgitused jms.  
Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik  epilepsia põhjust kindaks määrata. 
Epileptilisi  hooge  põhjustab  peaajus  asuv  epileptiline  kolle,  kus  tekivad  närvirakkudes 
ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles 
aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. 
 
Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk  paiksed  ja generaliseerunud 
ehk  ulatuslikud  hood.  Mõlemale  tüübile  võivad  eelneda  -  iiveldus-  või  pearinglushood, 
erinevad aistingud. Osaliste  hoogude  puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete 
või  näo  tõmblus  või  tundehäire,  nägemishäire,  lõhna-  ja  maitse   elamus ,  lühike  teadvuse 
kadu.  Krampe  ei  teki.Närvirakkude  epileptiline  aktiivsus  on  sellisel  juhul  aja  piirdunud 
alal. Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli 
lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda 
kontroll  päraku  sulgurlihase  ja  põie  tüjendamisfunktsiooni  üle  ning  tekib   tahtmatu  
roojamine ja kusemine.  
Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse 
ennetamiseks.Üheks riskifaktoriks on  alkohol . Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega 
võrreldes risk saada epileptiline hoog 10-korda suurem. Ka epilepsiat põdev inimene peaks 
hoogude  vältimiseks  piirama  alkoholi  tarbimist,  kuid  mõõdukas  alkoholi  tarbimine  ei 
suurenda  hoogude  hulka.  Kindlasti  tuleb  epileptiliste  hoogude  vältimiseks  korrapäraselt 
tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid. 
 
Esmaabi 
Kui  inimest  tabab  äge  epilepsiahoog,  tuleb  jälgida,  et  ta  ei  vigastaks  ennast  krambi  ajal. 
Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. 
Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi 
 
30 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
jätta järelvalveta seni,  kuni ta teadvus täielikult   taastub .  Kiirabi tuleb  kutsuda vaid juhul, 
kui  suur  hoog  kestab  üle  10  minuti  või  kui  hood  järgnevad  üksteisele,  ilma  et  haige 
vahepeal  teadvusele tuleks. 
 
 
19. PUTUKAHAMMUSTUSED  
• 
Puuk   
o 
Pintsettide või puugitangidega õrnalt puugist kinni võtta ning keerata  
o 
Ära kata puuki õli või  rasvaga   
o 
Naha sisse jäänud pea on ohtlik, nokk mitte  
• 
Puugiga edasikantavate haiguste oht suureneb sedamööda, mida kauem puuk sees 
on.  
Puukentsefaliit  ja  puukborrelioos  
Puugid   on  levitajateks  sellistele  rasketele  nakkushaigustele  nagu  puuk-entsefaliit  ja 
puukborrelioos  e.  Lyme'  tõbi.  Mõlemad  tõved  kuuluvad  looduskoldeliste  haiguste  rühma 
ning haiguse tekitajate looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad ja  linnud  ning siirutajaks 
iksoodpuugid.  Nakkusohtlik  aeg inimesele on seotud puukide aktiivsusperioodiga looduses, 
s.o. aprilli keskpaigast kuni  oktoobri  lõpuni. 
 
Entsefaliit algab gripitunnustega ja borrelioos punase laiguna!! 
 
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, siis ilmnevad 1-2 nädala pärast puugi 
hammustust  gripisarnased  haigusnähud:  kerge   palavik   koos  pea-  ja  lihasevaludega.  Need 
vaevused   kestavad  kuni  nädala  ja  seejärel  enamik  inimesi  tervistub.  Ent  umbes  igal 
kolmandal  nakatunul  tungib   viirus   edasi  ajju  ja  ajukelmetesse.  See  avaldub  haiguse 
ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja 
üldine  väga  halb  enesetunne.  Sellisel  juhul  peab  viivitamatult  arsti  poole  pöörduma. 
Nakatunud  võivad  end  lohutada  sellega,  et  haiguse  läbipõdemine  annab  eluaegse 
immuunsuse,  s.t.  haigestutakse  vaid  kord  elus.  Erinevalt  puukentsefaliidist,  mille  puhul 
viirus  antakse  edasi  kohe   hammustuse   hetkel,  kulub  borrelianakkuse  saamiseks  enamasti 
kaks ööpäeva, kuni naha külge kinnitunud puugist borreliapisikud inimesele üle  kanduvad . 
Seetõttu on puugi kiire eemaldamine haiguse vältimise seisukohalt küllalt oluline.  
 
Kõige   tavalisem   borrelianakkuse  sümptom  on  spetsiifiline  ringikujuline  nahapunetus, 
Erythema  migrans,  mis  tekib  hammustuskohal  1-4  nädala  pärast.  Tüüpiline  on  algul 
paarisentimeetrise  läbimõõduga   punetav   laik,  mis  pidevalt  laieneb.  Varem  või  hiljem 
punetus  kaob. 
 
Harvemini  tekivad  haigusnähud  närvisüsteemis,   liigestes   või  mõnel  juhul  ka  südames. 
Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati 
eelneda  tüüpilist  nahapunetust.  Närvisüsteemi  sümptomid  võivad  ilmneda  mõne  nädala 
kuni  kuu  möödudes  nakatumisest.  Haigusnähud  on  erinevad:  väsimus,  peavalu,  iiveldus, 
kehakaalu langus, kerge palavik,  valud  kätes, jalgades,  kuklas  või seljas. Mõnikord esineb 
ühepoolset  näonärvi  halvatust.  Kui  kahjustatud  on  ka   liigesed ,  väljendub  see  enamsti 
valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, 
hüppe-,   küünar -  või  randmeliigesed.  Mõnikord  tekib  mitu  aastat  pärast  borrelioosi 
 
31 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
põdemist   lillakas   nahakahjustus,  mis  sarnaneb  vanale  külmakahjustusele.  See  tekib 
enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. 
  
 
 
 
Puugi loomulik suurus  
Vastne  
Täiskasvanud isane puuk  
Nümf  
Täiskasvanud emane puuk 
 
• 
Herilane , mesilane  
o 
Hammustuskohale külma  
o 
Allergilise reaktsiooni korral järgida šoki esmaabi juhiseid  
  
  
20. MAOHAMMUSTUS 
 
TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: 
Eesti ainuke mürkmadu on rästik 
•  Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. 
Võimalusel asetada külma hammustuskohale ja selle ümbrusesse. 
•  Vii kannatanu pärast esmaabi andmist haiglsse.  
NB! Kehtib ainult Eestis rästiku puhul! 
 
 
32 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
 
21. TEADVUSETUS  
 
Põhjused: 
•  Verevalandus 
•   Alkohol  
•  Hapniku puudus 
•  Trauma 
•  Insult 
•  Mürgistus 
•  Ainevahetuse haigus 
 
Kvantitatiivsed  teadvuse häired 
•  Teadvus selge – ärkvel suhtleb 
•   Soopor  – unine ei  suhtle  
•   Kooma -pole äratatav 
•  Aju surm 
•  Esmaabi teadvusetuse puhul 
 
Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline 
1. ei saa  likvideerida  põhjust 
2. Ei saa likvideerida teadvuse häiret 
 
Oluline on säilitada elutähtsad funktsioonid. 
 
Esmaabi teadvusetuse puhul 
•  Hoiame hingamisteed avatuna, stabiilne külg asend 
•  Kontrollime hingamist 
•  Kontrollime südame tegevust 
•  Kaitseme alajahtumise eest 
 
JÄLGI 
•  Verejooks 
•  Luumurd 
•  Lülisamba murd 
•  Termilisus 
•  Mürgistus 
•  Valu rinnus 
 
 
 
 
 
 
 
33 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
22. ELUSTAMINE 
 
Surma põhjused  
•  Südame veresoonkonna haigused 
•  Vähktõbi 
•  Õnnetusjuhtumid  
Üle 40 aastastel sagedaseim surma põhjus südamehaigused (isheemiatõbi ja südame 
rütmihäired, mis viivad äkksurmale) 
  
 Äkksurm  
•  Kardiaalne ehk südame äkksurm (südamehaigus, eluohtlikud südame rütmihäired)  
•  Mitte kardiaalne (trauma, mürgistused, ajuinsult jm.) 
  
Suremine   
•  Agoonia 
•  Kliiniline surm - kestab kuni 3-5 min. (ajus taaspöörduvad muutused) 
•  Bioloogiline surm (ajus taaspöördumatud muutused)  
 
Kliiniline ja bioloogiline surm 
 
Südame  seiskumisel  seiskub  ka  vereringe  ja  organismi  koed  ei  saa  enam  oma 
elutegevuseks  vajalikku  hapnikku.  Erinevate  kudede  taluvus  säilitada  elutegevuseks 
vajalikku  olukorda  ilma  hapnikuta  on  erinev.  Tähtsaim  kude  –  ajukude  –  mis  kindlustab 
inimorganismi just inimesena talub ilma hapnikuta olekut u. 3-5 min.  
 
Seda  perioodi  nimetatakse  kliiniliseks  surmaks  –  kõik  muutused  selles  perioodis  on 
tagasipööratavad.  Edasine  periood  on  bioloogiline  surm,  milles  tekkinud  muutusi  tagasi 
pöörata ei saa. 
 
  KLIINILISE  SURMA TUNNUSED  
•   KESKNÄRVISÜSTEEM  - teadvusetus 
•  HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe  
•  VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø  
•  NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas) 
•  PASSIIVNE ASEND  
•   PUPILLID  REAGEERIVAD  VALGUSELE  
 
ALUSTA ELUSTAMIST!!! 
 
BIOLOOGILISE SURMA TUNNUSED 
•   koolnulaigud ,  
•  koolnukangestus,  
•  marmorpaaž 
 
 
 
34 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAŽ 
 
TEADVUSETA  KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED 
 
 
Hingamisteed suletud 
 
          
Hingamisteed avatud 
 
VABASTA  KANNATANU  HINGAMISTEED  JA  VAJADUSEL  PUHASTA  SUUÕÕS 
VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.). Üks käsi laubale, teine kaelale ja 
painutame pea  kuklasse  
Ettevaatust  lastel,  ja lülisamba traumade  puhul 
 
Hingamisteede sulguse põhjused: 
•  tahalangenud keel,  
•  võõrkeha hingamisteedes 
 
KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA  SUULT -SUULE HINGAMIST! 
 
SULGE  OMA  SÕRMEDEGA  KANNATANU  NINA.  HAARA  HUULTEGA 
TÄIELIKULT  KANNATANU  SUU  JA  PUHU  2  KORDA  ÕHKU  KANNATANU 
 
35 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST 
SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. 
Kunstlik  hingamine  suult  suule  põhineb  sellel,  et   abistaja   väljahingatavas  õhus  on 
piisavalt hapnikku, et tagada kannatanu aju hapnikuvarustus 
Laubal   asuva  käe  pöidla  ja  esimese  sõrmega  pigistame  kinni  kannatanu  nina,  hingame 
maksimaalselt  sisse,  avame   suus   ja  haarates  oma  kopsudest  õhu  kannatanu  kopsudesse. 
Arvesta kannatanu kopsumahtu. 
 
 
 
 
 
PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU 
SÜDA  TÖÖTAB.  KUI  PULSSI  TUNDA  EI  OLE,  SIIS  TULEB  VIIVITAMATULT 
ALUSTADA SÜDAME MASSAAŜIGA ! 
 
36 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
MASSEERIMISEKS 
ASETA 
OMA 
KÄED 
RINNAKU  
ALUMISELE  
KOLMANDIKULE,  HOIDES  KÜÜNARLIIGESED   SIRGED .  MASSEERIDA  TULEB 
RÜTMILISTE TÕUGETEGA 100-120 KORDA MINUTIS. 
 
 
 
 
NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KÕVAL PINNAL! 
 
 
 
ÜKSI ELUSTADES JA KAHEKESI ELUSTADES 
2 HINGAMIST 
 
30 SÜDAME MASSAAŽ 
 
 
Lamaval inimesel asub süda kahe luulise plaadi- lülisamba ja rinnaku vahel, nende 
kokkusurumisel paiskame südame sees oleva vere vereringesse, lõõgastumisel täitub süda 
uue verega. Ülakõhul roiete kinnitumisest tekkinud kolmnurgast kaks põikisõrme ülapoole 
asetame ühe peopesa, tema peale temaga risti teise peopesa. Asetudes kannatanu kõrval 
põlvili, vajutame sirgete küünarnukkidega rindkere u. 3-4 cm sissepoole ja kohe 
lõõgastame 
 
37 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
 
Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! 
 
NB!!  Elustamise  korral  on kõige  olulisem teha  südamemassaazi.  Kunstliku  hingamise 
võib  jätta  tegemata  -  nii  soovitatakse  2006.  aastal  avaldatud  uutes  rahvusvahelistes 
elustamise  juhistes.  Südamemassaazhi  tuleb  teha  piisavalt  jõuliselt  (sügavalt)   vajutades  
ning  sagedusega  100  -  120  korda  minutis  (see  on  poolteist  kuni  kaks  korda 
sekundis).2007  aastal  reanimeerimise   eeskiri   soovitab  (  õpetab)  2  hingamist  ja  30 
südamemažaasi! 
NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja  elundid  on äärmiselt õrnad 
(hinga ettevaatlikult ja  pumpa  õrnalt). 
 
 
23. MADAL SUHKRUTASE VERES 
 
Hüpoglükeemia - see on eriline seisund, mille põhjustab liiga madal veresuhkru tase – alla 
3,0 mmol/l. Hüpoglükeemia võib ilmneda järgmistes olukordades: 
tavalise insuliinidoosi katteks olete 
 
Tunnused: 
•  ootamatult ilmunud nõrkus 
•  higistamine 
•  käte- või  seesmine  värin 
•   pearinglus  
•  kahvatus 
•   rahutus  
•  hirm 
•  südamekloppimine 
•  näljatunne 
•  nägemisehäire 
•  mõtete hajusus jne. 
 
Nende hoiatavate nähtude püsimisel, juhul kui te ise ei võta midagi ette või kedagi pole teid 
abistamas, võib – vahel üsna kiiresti, olenevalt konkreetsetest faktoritest (nagu süstitud 
insuliini kogus, söögiaeg ja -hulk, füüsiline koormus) – areneda hüpoglükeemiline kooma 
ehk teadvusetus, mis eluohtlikkuse tõttu nõuab kiiret meditsiinilist abi.  
 
Esmaabi hüpoglükeemia puhul 
Loetletud nähtude puhul tuleb pikalt mõtlemata kohe süüa–juua 
kergesti imenduvaid süsivesikuid. 
 
Näiteks: 
•  4–5 teelusikatäit suhkrut või  mett ; 
 
38 
ESMAABI ÕPPEMATERJAL 
Marju Karin 
 
•  20 g šokolaadi; 
•  klaas tavalist ( suhkruga ) limonaadi või mahla või piima; 
•  2 apelsini või üks banaan. 
•  Kui seisund 10 minuti jooksul ei parane,  korrata  sama annust – 
•  10-24 g süsivesikuid (2 leivaühikut).  
 
Seisundi paranedes on aeg mõelda hüpoglükeemia põhjuste üle. 
  
Veel nõuandeid: 
Üksi  olles  ärge  raisake  enam  aega  veresuhkru  mõõtmisele  –  tarbige  kohe  süsivesikute-
rikkaid  toiduaineid.  Tähtis  on  ka,  et  teie  lähikondsed  (pereliikmed,  kaasõpilased  ja 
töökaaslased) oskaksid õigesti reageerida,  kui muutute ootamatult kahvatuks, pidurdatuks 
või kummaliselt aktiivseks ning kõnelete asjakohatult. 
 
Teadvusekaotuse  või  neelamisraskuste   ilmnemisel   ei  tohi  jooki   suhu   kallata:  see  võib 
inimese  lämmatada.  Sel  puhul  aitab  vaid  veeni  süstitud  glükoos  või  glükagoonisüst 
lihasesse. Glükagoon on saadaval  apteekides , kuid üksnes arsti retseptiga. Kasutamine on 
samas lihtne ega nõua meditsiinipersonali abi. 
 
Teadvuse kaotuse puhul on vaja 
•  kohe kutsuda kiirabi; 
•  keerata abivajaja küljele; 
•  kontrollida, et tema suus ei oleks võõrkehi. 
•  Mett või siirupit võib ettevaatlikult ja väikeses koguses hõõruda sõrmedega põskede 
siseküljele  (sõrmed  sisenegu  abivajaja  suunurgast  hammaste  ees  –  osaliselt 
teadvusetu võib hammustada!). 
 
39