"Terroristi käsiraamat" (9)

KARMIKﾄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt.
Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation ’ile, ... antud file
vajas seda tõepoolest!
Eriline tänuavaldus ka järgnevaile:
NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest;
XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid;
PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...;
DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...;
HﾄRRA CAMARO’le- tema SUURE EGO eest;
VﾕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!!
Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa t vili , see on originaal käsikiri
avaldamata tst, mis
pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili,
mis tuli ühte sulatada ning
seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis
veel need õigekirjavead... .
See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis
... . Kasutasin lihtsalt
WordPerfekt’i 4.2. korrektuuri, niisiis võib lugemisel väljanoppimata j蒿nud
apse leida, pardon ...,
loodan, et Teil meelerahu jätkub siin kükitada ja see fail läbi lugeda, ehk
isegi ka viimane pisiviga
kõrvaldada. Aga ma sdan teile sisse midagi tõeliselt head v?i üldse mitte
midagi ... !!!
1.0. SISSEJUHATUS.
Gunzenbomz Pyro -Technologies ( Tukid -pommid ja Pürotehnika), Chaos Industries
(Kaoset stus , lüh. CHAOS ) allettevõte esitleb uhkusega Terroristi
käsiraamatu esikväljaannet.
Algatuseks ja üleüldse olgu deklareeritud , et järgneva info v蒿riti
kasutamise eest ei kanna
Chaos Industries mitte mingit vastutust. Teose eesmärk on tutvustada neid
arvukaid tehnikaid ja
meetodeid , mida rakendavad inimesed siin- ja sealmail, kes oma poliitiliste
eesmärkide
saavutamiseks toetuvad terrorismile. Siinkirjeldatud nippide jälile võib
saada ka avalikes
raamatukogudes, kust selle tavaliselt ka nigelalt varustatud terrorist
imelihtsalt sisse võib vehkida.
See kohutab veelgi rohkem, kuna iga peastpõrunu või sotsiaalselt hälbinu
võib sellist infot
hankida ning seda siis ükskõik kelle vastu kasutada. Järgnevaid protseduure
ja tehnikaid EI TOHI
MITTE MINGIL JUHUL KﾄIKU LASTA! ﾜKS KﾕIK MILLISTE SIIN KIRJELDATUD MEETODITE
KATSETAMINE VﾕIB ESILE KUTSUDA ﾕNNETUSE VﾕI SURMA. SEE ON MﾕELDUD
EELKﾕIGE LUGEMISNAUDINGUKS, MITTE AGA PRAKTILISEKS KASUTAMISEKS !!
Gunzenbomz Pyro-Technologies arvamuse kohaselt on oluline, et igaüks saaks
aimu , kui
imelihtne on terroristil oma akte sooritada , ning see ongi käesoleva
väljaande eksistentsi
põhjuseks.
1.1. SISUKORD. LK. 1
2.0. LﾕHKEAINETE JA RAKETIKﾜTUSTE OSTMINE LK. 3
2.0.1 Must püssirohi LK. 3
2.0.2 Pürodeks LK. 4
2.0.3 Raketipüssirohi LK. 4
2.0.4 Püssirohi LK. 4
2.0.5 Sähvatav püssirohi LK. 4
2.0.6 Ammooniumnitraat LK. 4
2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE LK. 4
2.1.1 Lukkude lahtimuukimise tehnikad LK. 5
2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS LK. 6
2.3 KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE LK. 7
2.3.1 Lämmastikhape LK. 7
2.3.2 V蒿velhape LK. 8
2.3.3 Ammooniumnitraat LK. 8
3.0. LﾕHKEAINETE RETSEPTID LK. 8
3.0.1 Lõhkeainete teooria LK. 8
3.1. LﾖﾖKLﾕHKEAINED LK. 9
3.1.1 Ammoonium trijodiidkristallid LK. 9
3.1.2 Elavhõbepaukhappe sool LK. 9
3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10
3.1.4 Pikraadid LK. 11
3.2. MADALAMA KLASSIGA LﾕHKEAINED LK. 11
3.2.1 Must püssirohi LK. 11
3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12
3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12
3.2.4 Perkloorhapped LK. 13
3.3. KﾕRGEMA KLASSIGA LﾕHKEAINED LK. 13
3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13
3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14
3.3.3 Anfod LK. 15
3.3.4 T.N.T.(trinitrotül) LK. 15
3.3.5 Kaaliumkloraat LK. 15
3.3.6 Dünamiit LK. 15
3.3.7 Nitrotärkliselised lõhkeained LK. 15
3.3.8 Pikriinhape LK. 16
3.3.9 Ammooniumpikraat (D-lõhkeaine) LK. 16
3.3.10 Nitrogeen-trikloriid LK. 16
3.3.11 Lead Azide LK. 17
3.4. TEISED “LﾕHKEAINED” LK. 17
3.4.1 Termiit LK. 17
3.4.2 Molotovi kokteil LK. 17
3.4.3 Keemiline sütepudel LK. 18
3.4.4 Pudelgaaspommid LK. 18
4.0. LﾕHKEAINETE KASUTAMINE LK. 19
4.1. OHUTUSNﾕUDED LK. 19
4.2. SﾜﾜTESEADMED LK. 19
4.2.1 Sütenrid LK. 19
4.2.2 Lksüde LK. 20
4.2.3 Elektriline süde LK. 20
4.2.4 Elektromehaaniline süde LK. 21
4.2.4-1 Elavhõbeda süde LK. 21
4.2.4-2 Kolmejutmeline süde LK. 21
4.2.4-3 Raadiodetonaatorid LK. 21
4.3. VIITSﾜﾜTED LK. 22
4.3.1 Aegsütikud ja aegsütenrid LK. 22
4.3.2 Kellsüted LK. 23
4.3.3 Keemilised aegsüted LK. 23
4.4. LﾕHKELAENGU PAKKIMINE LK. 24
4.4.1 Paberpakend LK. 24
4.4.2 Metallpakend LK. 24
4.4.3 Klaaspakend LK. 25
4.4.4 Plastpakend LK. 26
4.5. LﾕHKEAINETE KASUTAMISE KﾕRGKULTUUR LK. 26
4.5.1 Vormitud ( disainitud ) laengud LK. 26
4.5.2 Torulaengud LK. 27
4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27
4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27
4.5.5 Raamatpommid LK. 28
4.5.6 Telefonpommid LK. 28
5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MﾜRSKUDELE LK. 28
5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28
5.1.1 Vibu - ja ammunooled LK. 28
5.1.2 Puhkpüssi laengud LK. 29
5.1.3 Lingude ja kadade laskemoon LK. 29
5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29
5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29
5.2.2 Vintpüsside laskemoon LK. 30
5.3. HEITRELVAD (SURVEGAAS) LK. 30
5.3.1 177 kaliibriga B.B. püssi laskemoon LK. 30
5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30
6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30
6.1. RAKETID LK. 30
6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31
6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32
6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32
6.2. KAHURID LK. 33
6.2.1 Harilik torukahur LK. 33
6.2.2 Rakette tulistav kahur LK. 33
7.0. PYROTEHNICA ERRATA LK. 33
7.1. TOSSUPOMMID LK. 34
7.2. VﾄRVILISED LEEGID LK. 34
7.3. PISARGAAS LK. 34
7.4. TULEVﾄRGID LK. 35
7.4.1 Pauklaengud (kärtsutegijad) LK. 35
7.4.2 Signaalraketid LK. 35
7.4.3 Rooma Künlad LK. 36
8.0. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU JA EDASISE INFO HANKIMINE LK. 36
9.0. KEMIKAALID , MIDA TASUB LABORATOORIUMITEST VIRUTADA LK. 37
10.0. VAJALIK PﾜROKEEMIA LK. 37
2.0. LﾕHKEAINETE JA RAKETIKﾜTUSTE OSTMINE.
Peaaegu igas korraliku suurusega linnas leidub relvakauplus ja apteek.
Need ongi kaks
sihtpunkti, mida potensiaalne terrorist lõhkeainete hankimiseks peaks
külastama. Kõik, mida üks
sütu hing siin juuresteadma peab, on tarvilike materjalide mõningate
mitteplahvatavate
omaduste tundmine . Näiteks kasutatakse musta püssirohtu selle rohu abil
tervisttoovates
tulirevades. Too puru esineb erinevate “ kraadide ” all, iga erinev kraad on
ka kergelt eri
suurusega. Musta püssirohu graanulite suurus sõltub kasutatava relva
kaliibrist - liiga peen
püssirohi v?ib vale galiibri puhul liialt kiiresti läbi põleda. Reegel on
lihtne mida peenem pulber ,
seda kiirem põlemisaste.
2.0.1. MUST PﾜSSIROHI.
Tavaliselt esineb see kolmes erinevas liigis . Nagu juba eelpool mainitud -
mida peenem on
pulber, seda kiiremini ta läbi põleb. Pommide puhul on põlemisaste eriti
tähtis. Kuna plahvatus
kujutab endast järsku gaasirõhu tõusu piiratud keskkonnas, siis on selle
tekitamiseks soovitav
kasutada just kiirestipõlevat püssirohtu. Allpool on ära toodud kolm
enimlevinud musta püssirohu
marki koos tavaliselt sama margiga FFF. Ka teised margid ja nende kasutamine
olgu ära toodud:
MARK KALIIBER VASTAV TULIRELV
F 50 v?i suurem mudelkahur, mõned vintpüssid
FF 36 - 50 suured püstolid
FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline
püstol, sageli
ühelasuline).
Mark FFF on kiireima põlemisega, kuna väiksem tera annab suurema üldise
põlemispinna. Ka
suuremad margid annavad kasutada, millest teeme juttu veidi hiljem. Musta
püssirohu
hinnaskaala kõigub vahemikus 8.50-9.00 USD naela kohta. Hind ei sõltu
margist ning seetõttu
s蒿state aega ja vaeva, ostes kõige peenemat puru. Musta püssirohu põhi
vigadeks on tema
ootamatu plahvatamine staatilise elektri mõjul ja tendents õhust niiskust
endasse imeda.
Et seda rahulikult ja turvaliselt kühveldada, peab pommimeisterdaja kasutama
plastlusikat ja
puidust salatikaussi. Väheste annuste kaupa ette tõstes peab ta õrnalt
pressides või ringe tehes
lusika abil püssirohu peeneks hruma. Kui püssirohi on muutunud sama
peeneks kui jahu, on
see tipp-top kraam . Peenestusaste sõltub teadagi meisterdatava põrguvärgi
tübist - on ilmselge,
et pole mingit mõtet puuderpeeneks jahvatada püssirohu kogust, millega te
soovite täis toppida
poole meetri pikkust ja 20cm. läbim duga toru. Musta püssirohtu võib
hankida igaüks, kuna iga
inimene Ameerikas võib omada selle abil kõmmutavaid tulirelvi.
2.0.2 PﾜRODEKS.
Pürodeks on sünteetiline pulber, mida kasutatakse sarnaselt musta
püssirohuga. Margid on
samad, kuid hind on tunduvalt kõrgem. ﾜks nael pürodeksi on aga enam v蒿rt,
kui nael musta
püssirohtu. Teda on märksa mugavam ülipeeneks pulbriks tdelda, ta on
tunduvalt turvalisem ja
t kindlam . Ta ei lenda staatilise elektri mõjul teile vastu vahtimist ega
neela endasse niiskust
toast ega hingeõhust.Maksab umbes 10 USD nael. Purustada võib samal viisil,
kui musta
püssirohtu, või lahustada keevas vees ja seejärel kuivatada.
2.0.3. RAKETIPﾜSSIROHI.
ﾜheks kaasaja haaravamaks hobiks on raketimudelism. Suurim mudelrakettide
komplektide ja
mootorite tootja on ESTES . (Ei ole Eesti a/s, nagu nime järgi võiks arvata,
puhas Ameerika värk.)
Raketimootorid on komplekteeritud ühest kompaktsest kütusetükist. Aine on
üsna tugevast papist
torusse pressitud. Kätte saab selle toru pikuti lõhestades ning siis lahti
koorides, analoogiliselt
WC-paberi rulliga. See tehtud, tuleb massi mõlemast otsast eemaldada hall
tulekindel kiht.
Tavaliselt tehakse seda õrnalt plastikust või valgevasest noa abil. Materjal
on eriti kõva ning see
tuleb purustada, enne kui teda on võimalik kasutada. Haarates silindri kõige
suuremate
saadaolevate tangide vahele ja pistes koos eraldunud puruga plastkotti,
väldite selle purunemist
ja igale poole laiali pudenemist. Kõik suuremad tükid tuleb purustada ning
seejärel musta
püssirohu kombel peenestada. Raketimootoreid esineb erinevais suurustes,
alates mark 1/4A -
2Tni ning lõpetades naeruv蒿rselt võimsate D-mootoritega. Mida suurem, seda
kaliim. D-
mootorid on kolmestes pakendites, umbes 5USD pakk. Raketimootorid on
arvatavasti terroristi
jaoks ainuke ja kõige tarvilikum vabalt poes müdav kaup, kuna neid võib
kasutada sellisena,
nagu nad on või vandaalitseda nende kallal tarviliku lõhkeaine saamiseks.
2.0.4. PﾜSSIROHI.
Praktilisest seisukohast võetuna on nii vintpüssi kui püstoli püssirohi üks
ja seesama. Mõlemad
on nitrotselluloosil põhinevad lõhkeained.Edaspidi nimetame seda kraami
lihtsalt püssirohuks.
Püssirohtu valmistatakse kontsentreeritud lämmastik- ja v蒿velhappega
puuvillakangast
tdeldes. Seejärel materjal lahustatakse lahustite abil ning antakse talle
soovitud teraline
kuju.Püssirohu puhul pole tera suurus kaugeltki sellise tähtsusega, kui
musta püssirohuga
tegeledes . Nii suure- kui ka peeneteraline püssirohi põleb piiramata ruumis
suhteliselt aeglaselt,
kokkusurutuna aga põleb ta suurema temperatuuriga ja tugevama
gaasieraldusega, andes
rohkem rõhku. Seetõttu ei vaja püssirohi sageli teiste ainete puhul
kasutatavat
peenendamisprotseduuri. Püssirohi maksab umbes 9 USD nael. Seda võib iga
idioot osta, kuna
USA-s puuduvad piirangud vintpüsside ja püstolite suhtes.
2.0.5. SﾄHVATAV PﾜSSIROHI.
Sähvatav püssirohi on pulbrilise tsirkooniumi ja mitmete oksüdeeriate segu.
Ta on eriti tundlik
kuumuse ja sädemete suhtes, mistõttu teda tuleb kohelda tunduvalt
peenetundelissemalt, kui
musta püssirohtu, millega teda KUNAGI segada ei tohi !!! Ainet müakse
väikestes karpides ja
seda tuleb enne kasutamist segada ja loksutada .
Pulber põleb väga äkiliselt, sõltumata kokkusurutud astmest või pakendist,
andes kuuma, valge
sähvatuse, millest ka tema nimi. ﾜsnagi kallis - 11 USD ringis maksab nael.
Müakse
maagiapoodides ja teatrivarustusega kauplevates ärides.
2.0.6. AMMOONIUMNITRAAT.
Ammooniumnitraat on tugev lõhkeaine, leides tihti kasutust kui kaubanduslik
“turvalõhkeaine”. Ta
on väga püsiv ning tikuga raskesti südatav. Süttib vaid juhul, kui põlev
tikk teda oma punaselt
hguva otsaga puudutab. Detoneerub samuti raskelt (detonatsiooni fenomeniga
puutume kokku
hiljem) vajades tugevat lklainet, et võimsalt plahvatada. Tundlikkuse
tõstmiseks segatakse
vahel väikese hulga nitroglütseriiniga. Ammooniumnitraati kasutatakse “ Cold
Paks” ja “ Instant
Cold” rohtudes, ta on enamikes apteekides saadaval. “Cold Paks” koosneb
veekotist, mis on
omakorda pakitud teise plastkotti, mis sisaldab ammooniumnitraati.
Ammooniumnitraadi
kättesaamiseks tuleb lihtsalt välimise koti ots maha lõigata, veekott välja
visata ning
ammooniumnitraat säilitada tihedalt ja õhukindlalt suletud nõus, kuna ta on
väga hügroskoopne.
Ta on ka paljude väetiste põhikomponendiks.
2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE.
Seni oleme tegelenud seadusliku kemikaalide hankimisega. Nüd asume neid
virutama. Parim
koht kemikaalide pihtapanekuks on kool. Paljudes osariikide koolides
vedelevad kõik nende
kemikaalid laborite sahtlites ja veelgi rohkem ladudes . ﾕhtu on labori
külastamiseks parim aeg,
kuna sel ajal on kõige vähem inimesi hoonetesse j蒿nud ja enamus laboreid on
veel lukustamata.
Tuleb vaid võtta koolikott, riietuda teksadesse ja T-särki ning mängida
värsket kolledzijuntsut. Kui
keegi kipub küsima, mida te siit otsite, siis v?ib varas lihtsalt vastata,
et otsib polü-meerkeemia
laborit või mõnda teist keemiaga seotud osakonda , kuid mitte seda, kus
parasjagu viibitakse.
Enamasti saab erinevate laborite asukoha eelnevalt kooli helistades kindlaks
teha. Muidugi on ka
teisi hilistundide võimalusi laborisse sisse p蒿semiseks, nagu näiteks
tagaukse lingi vahele
kartongtüki asetamine. Seejärel on vaja vaid hiljem tagasi tulla. Korralik
terrorist kontrollib enne
seda kohalikke turvameetmeid. Kui keegi lihtsalt laborisse jalutab, kui seal
ka keegi ees istuma
peaks, võib ta lihtsalt tagaukse kaudu välja lipsata ja kartongitüki
lukuaugu vahele pista, enne kui
see sulgub. Laborisistuja ei aimagi, mis toimunud on. Enne plaanitsetud
rvi on hea idee mõni
päev enne kavandatut sihikulolev hoone läbi uurida. Potensiaalne varas saab
nõnda teada, millal
koolivalvur oma patrullkäike sooritab. Nende nippide ebaõnnestumise korral
j蒿b alati peatükk
2.1.1, kuid koolivalve on teadagi viletsavõitu ning keegi ei kahtlusta teid
mustade tegude
sooritamises isegi juhul, kui tegutsete kummalisevõitu kella ajal.
2.1.1. LUKKUDE LAHTIMUUKIMISE TEHNIKAD.
Kui laborisse sisenemisel osutub hädavajalikuks luku lahtimuukimine, on
maailma võimsamaks
lukuavajaks muidugi dünamiit, millelele järgneb sepavasar. Kahjuks on selle
meetodi puuduseks
liigne müra ja struktuaalsed kahjustused. Paremuselt järgmine asi on
komplekt armees
tarvitatavaid muukraudu, neid on aga kahjuks raske omandada. Kui labori uks
on lukustatud, kuid
turvariiv on sulgemata, on meil teisi võimalusi. Reeglina käibgi siin - kui
lukukeel paistab, saab
ukse lahti. Vahendeid, millega lukukeele avausest välja saab, on mitmeid.
Hambaarstiriistad, jäik
traat (20 standard), spetsiaalselt painutatud alumiiniumpurgiplekk, õhukesed
taskunoad ja
krediitkaardid on antud ameti triistadeks. Kõigi nende riistade
kasutamisõpetus on lihtne: tiri või
pressi ehk liiguta lukukeelt seni, kuni ta oma urust välja tuleb ja ava
seejärel uks. Seda tehakse
käsutuses oleva triista libistamisega lukukeele taha ning selle august
väljatõmbamisega.
Alumiiniumist muukraua valmistamiseks võivad terroristid kasutada õllepurki,
mille kaas ja põhi
hoolikalt ära lõigatakse. Sakilised servad tuleb maha lõigata. Seejärel
lõigatakse saadud silinder
lahti nii, et tema pinnalaotus moodustaks ristküliku.
See tuleb l?igata tollilaiusteks ribadeks. Murtke ribad 1/4 tolliste
vahedega kokku.
1/4 tolli
1/4 tolli
1 toll
1/4 tolli
1/4 tolli
Nüd on meil pikk, neljakordne ja 1/4 tolli laiune alumiiniumriba. Sellest
tuleb voltida L-, J- ja U-
kujulised riistad.
J - kuju
L - kuju U - kuju
Kõiki neid vahendeid saab kasutada lukukeele taha haakimisks ning selle
august
väljatõmbamiseks. Kokkuvolditud muukraud j蒿b uksepra vahele, ega lähe
laiali, kui on korralikult
valmistatud.
2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS.
KEMIKAAL KUS KASUTATAKSE SAAB KﾄTTE
1
alkohol , etülalkohol. alkohoolsed joogid ja lahustid (min.95%) viinapoed;
metallikauplused.
2
ammoniaak CLEAR - majapidamisammoniaak; supermarketid; keemia poed ;
nuuskpiiritus apteegid.
ammooniumnitraat lahustuvad külmutuspakendid; väetised rohukauplused;
apteegid; keemia
poed.
nitroksiid survestatud vahukreemid pidutsemisvahendite kauplused.
magneesium tulesütajad matkatarvete poed.
letsitiin vitamiinid farmaatsia ; apteegid.
mineraalõlid küpsetamine; lahustid supermarketid; apteegid.
3
elavhõbe elavhõbedatermomeetrid supermarketid; triistapoed.
v蒿velhape laadimata autoakud autokauplused.
glütseriin fotonduses farmaatsias; apteegid; fotopoed.
v蒿vel aiandus aiandus-; triistapoed.
puusüsi puusöegrillid supermarketid; aianduskauplused.
naatriumnitraat väetis aianduskauplused.
tselluloos ( puuvill ) esmaabi apteegid; med. varustuskauplused.
strontsiumnitraat signaaltuled autokauplused.
kütteõli petrooliumikeetjad matkatarvete kauplused.
balloonigaas propaanil ttavad pliidid ; ahjud matkatarvete kauplused.
kaaliumpermaganaat veepuhastusseadmed apteegid; puhastusjaamad.
heksamiin või methenamiin heksamiinahjud (matkamine) matkatarvete kauplused.
4
lämmastikhape trükiplaatide puhastamiseks trükikojad; apteegid.
5
jood esmaabi apteegid.
naatriumperkloor solidox-kuulikesed leeklambiga lõikamiseks triistapoed.
MﾄRKUSED: 1 - Lahustina kasutamiseks lisatakse etülalkoholile
metülalkoholi. Metülalkohol
on väga mürgine.
Elavhõbepaukhappe soola valmistamiseks peab lahusti sisaldama vähemalt 95%
etülalkoholi.
Metülalkohol võib elavhõbepaukhappe soola moodustumist takistada.
2 - Poest ostes saab ammoniaaki erinevates vormides . Tumedaid ja sogaseid
ammoniaake ei
tasu osta, vaid selge ammoniaak kõlbab ammooniumtrijodiid kristallide
valmistamiseks.
3 - Elavhõbedatermomeetrid on kahjuks haruldaseks muutumas. Enamasti on neid
poodidest
raske
leida. Elavhõbedat kasutatakse ka elavhõbelülitites,mida saab elektritarvete
kauplustest.Elavhõ-
be on püsimatu aine ning teda tuleb kuni kasutamiseni termomeetris või
lülitis hoida.
Elavhõbedaaurud põhjustavad sissehingates ajukahjustusi. Seetõttu pole
mõttekas elavhõbedat
maha soristada, tegelda tuleks temaga ainult õues. Mitte lasta avatud
haavadele, selle eest
kaitsevad kummikindad .
4 - Lämmastikhapet on meie päevil väga raske leida. Tavaliselt varastavad
pommitegijad selle
kusagilt või valmistatakse aine ühes järgnevas peatükis kirjeldatud viisil.
Lõhkeainete valmis-
tamiseks on soovitav kontsentratsioon umbes 70%.
5 - Jood, mida apteekides müakse, esineb harva puhta ja kristallilisena,
nagu on kõige
soovitavam
ammooniumtrijodiid kristallide valmistamiseks. Puhta joodi saamiseks on
enamasti arsti poolt
välja kirjutatud retsepti vaja, see aga võib kalliks minna. Jällegi on
vargus see menetlus, mis
terroristi kitsikusest p蒿stab.
2.3. KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE.
2.3.1. LﾄMMASTIKHAPE.
Selle, lõhkeainete valmistamiseks kõige olulisema happe saamiseks on mitmeid
teid.ﾜks neist
võimalustest on alljärgnevalt ära toodud.
Materjalid: Varustus :
naatrium - või kaaliumnitraat ; kontsentreeritud reguleeritav põleti; retort;
j蒿vann; segamispulk;
v蒿velhape, destileeritud vesi. sulguriga kogumisnõu.
1) Vala 32 ml. kontsentreeritud v蒿velhapet retorti.
2) Kaalu hoolikalt 58 g. naatriumnitraati või 68 g. kaaliumnitraati, lisa
see aeglaselt happele . Kui
see hästi
ei segune, sega klaaspulgaga hoolikalt läbi.
3) ﾜhenda retordi avatud suu kogumisnõuga ja aseta kogumisnõu j蒿vanni.
4) Alusta retordi kuumutamist madalal temperatuuril. Jätka kuumutamist, kuni
vedelik hakkab
retordist
välja imbuma. Saadud vedelik on lämmastikhape. Kuumutage, kuni põhja
settinud sade on
peaaegu kuiv,
või kuni enam hapet ei moodustu. ETTEVAATUST ! Kui hapet on liiga tugevalt
kuumutatud ,
laguneb
lämmastikhape kohe peale moodustumist. Selle tagajärjel võivad tekkida
蒿rmiselt tuleohtlikud ja
tok-
silised gaasid, mis kipuvad plahvatama. Nutikas on aparatuur püsti panna ja
seejärel mõnda
varjulisse
kohta minna.
Kaaliumnitraati võib saada ka poest ostetud mustast püssirohust, viimane
tuleb lihtsalt keevas
vees lahustada ning v蒿vel ja puusüsi välja filtreerida . Et saada 68 g.
kaaliumnitraati, on vajalik
umbes 90 g. musta püssirohtu lahustada umbes 1 liitris vees. Saadud lahus
filtreerige läbi
filterpaberi lehtri abil kannu , kuni läbi filtri tulev vedelik on selge.
Puusüsi ja v蒿vel vees ei
lahustu, ning kui vesilahus on aurustunud , j蒿b kannu kaaliumnitraat.
2.3.2. VﾄﾄVELHAPE.
V蒿velhapet on väljaspool laboratooriumi või tstusliku menetluseta vägagi
raske valmistada.
Valmiskujul on ta aga saadaval laadimata autoakus . Kes soovib v蒿velhapet
saada, peab lihtsalt
aku kaane maha võtma ja happe klaasnõusse valama . Arvatavasti satub sinna ka
akust
pudenenud tinatükikesi, mis tuleb filtreerimise või keetmise teel eemaldada.
Keetmisega on
võimalik ka v蒿velhappe kontsentratsiooni tõsta, väga puhas v蒿velhape
voolab veidi kiiremini
kui puhas mootoriõli.
2.3.3. AMMOONIUMNITRAAT.
Ammooniumnitraat on väga võimas, kuid raskestiplahvatav kõrgklassi
lõhkeaine. Väga lihtne on
seda val- mistada, valades lämmastikhapet suurde, j蒿vanni asetatud nõusse.
Kui oleme
koduses majapidamises kasutatava ammoniaagi lihtsalt sinna juurde valanud,
paneme plehku ja
ammooniumnitraat saabki valmis. Kui reaktsioon on lõppenud, tuleb lahus
jätta sooja kohta seni,
kuni kogu vesi ja mitteneutraliseerunud ammoniaak v?i hape on aurustunud.
Järele j蒿b peen
pulber, mis ongi ammooniumnitraat. Niiskust imeva toime tõttu tuleb see
õhukindlasse nõusse
sulgeda. Eelkirjeldatud protsessi tulemusena tekkinud kristalle tuleb VﾄGA
hellalt kuumutada, et
neisse j蒿nud vesi aurustuks.
3.0. LﾕHKEAINETE RETSEPTID.
Veelkord , armas lugeja - SIIN KIRJELDATUD LﾕHKEAINEID EI TOHI SA KUNAGI
VALMIS
TEHA! SEE ON SEADUSEVASTANE JA ERAKORDSELT OHTLIK ! KATSEID LﾕHKEAINETE
VALMISTAMISEKS VﾕIB LﾕPETADA SURM VﾕI SANDIKS JﾄﾄMINE.
Teoreetiliselt on antud retseptid korrektsed, s.t. et antud materjale saab
üksikisik valmistada.
Antud meetodid on põhiliselt vananenud menetlused.
3.0.1. LﾕHKEAINETE TEOORIA.
Lõhkeaine on mistahes aine, mille sütel kuumuse või põrutuse läbi toimub
temas äkiline
lõhustumine või oksüdeerumine. See protsess vabastab kuumuse ja valguse näol
materjalisse
talletunud energia, või lahustu-des gaasilisteks komponentideks, haarab
tuduvalt suurema
ruumala, kui oli materjali esialgne maht. Kuna selline paisumine toimub väga
äkiliselt, paisatakse
laienevate gaaside poolt eemale suured õhumassid. Kuna see laiendamine
ületab tunduvalt
helikiiruse, tekib helibarj蒿ri ületamine. Sellega on seletatavad plahvatus-
järgsed mehhaanilised
tegurid. Lõhkeained toimivad erineval moel: kõrgeklassilised detoneeruvad,
madala- klassilised
põlevad ja sütelaengud, toimivad mõlemal viisil.
Kõrgeklassilised lõhkeained detoneeruvad. Vaid nendes esineb detonatsioon .
Tavaliselt kutsub
detonatsiooni esile lõhkeainemassi läbiv lklaine. Lklaine lõhub aine
aatomite vahelised
molekulaarsidemed, kui umbes helikiirusel liikuv lk ainet läbib.
Kõrgklassilises lõhkeaines on
kütus ja oksüdeeria keemiliselt seotud, lk-laine lõhub need sidemed ning
kombineerib kaks
ainet ümber, mille tulemusena tekib hulgaliselt gaase .
T.N.T. , ammooniumnitraat ja R.D.X. on näiteks kõrgklassi lõhkeained.
Madala klassi lõhkeained ei detoneeru, nad põlevad või teevad läbi
oksüdeerumise.
Kuumutamisel tekitavad kütus(ed) ja oksüdant kuumust, valgust ja gaasilisi
produkte. Mõned
madala klassi lõhkeained põlevad rõhu all umbes sama kiirusega kui vabas
õhus, näiteks must
püssirohi. Teised, nagu harilik (roheline) püssirohi, mille õige nimi on
nitrotselluloos, põlevad palju
suurema temperatuuri ja kiirusega kokkusurutud ruumis, na- gu näiteks
püssitorus. Südatuna
harilikes tingimustes põlevad nad tunduvalt kauem, kui must püssirohi. Must
püssirohi,
nitrotselluloos ja sähvatav püssirohi on head madala klassi lõhkeainete
näited.
Sütelaengud on lõhkeainete kõige pentsikum seltskond . Mõned neist, nagu
näiteks
elavhõbepaukhappe sool, toimivad nii madala kui ka kõrgeklassilise
lõhkeainena. Nad on
tavaliselt enamtundlikud friktsiooni (hrdumise), kuumuse ja l kide suhtes
kui kõrge või madala
klassi lõhkeained. Enamik sütelaenguid toimib kõrge klassi lõhkeaine
taoliselt , välja arvatud
nende suurem tundlikkus. Teised põlevad küll rahumeelselt, kuid
kokkusurutult on põlemisaste
kõrge, toimub suur gaaside laialipaiskumine ja lklaine. Sütelaenguid
kasutatakse tavaliselt
väikestes kogustes kõrgeklassilise lõhkeaine lõhustamiseks või plahva- tuse
tekitamiseks, näiteks
kahurimürskude puhul. Sageli aga kasutatakse seda ka madala klassi lõhkeaine
sütamisel,
padrunis olev püssirohi saab süte oma sütelaengu detonaatorilt.
3.1. LﾖﾖKLﾕHKEAINED.
Lklõhkeainedid kasutatakse sageli sütelaenguna. Siinloeteluist on vaid
elavhõbepaukhappe
sool ja nitro-glütseriin tõelised lõhkeained. Ammooniumtrioodiidi kristallid
lõhustuvad lgi mõjul,
kuid nad eraldavad vähe kuumust ega eralda valgust. Lklõhkeaineid tuleb
alati kohelda
蒿rmise ettevaatusega, isegi täielikust juhmardist anarhist ei säilita neid
kunagi segamini ükskõik
milliste madala- või kõrgklassi lõhkeainetega.
3.1.1. AMMOONIUMTRIJODIIDI KRISTALLID.
Ammooniumtrijodiidi kristallid on jäledalt haisvad , punakaslillad
kristallid, mis lõhustuvad
väikseima kuumu -se, hrumise või lgi mõjul, kui nad on valmistatud
puhtamaist
ammooniaagist (ammooniumhüdroksiid) ja joodist. Sellised kristallid pidavat
plahvatama, kui
kärbes neil maandub või sipelgas sisse astub . Majapidamis -ammoniaak sisaldab
teadagi piisavalt
lisandeid, nagu seebid ja abrasiivained, sellest valmistatud kristallid
plahvatavad loopimisel,
muljumisel või kuumutamisel. Detonatsiooniga kaasneb kõva kärakas ja
plahvatuskohale kerkib
punakaslilla joodgaasi pilv. Kuna jood põhjustab korrosiooni ja plahvatus
paiskab laiali ka tahkeid
kristalle, siis hävib mistahes materjali pind, millel kahetsusv蒿rne
detonatsioon aset leiab.
ﾜkskõik millega kokku puutudes jätab see järele igavesed ja inetud
pruunikaspunased plekid . Ka
gaasiline jood on kuri värk, kuna ta kahjustab kopse ja maha sattununa
plekitab sealgi kõik täis.
Joodi puudutamine jätab nahale pruunid plekid umbes nädalaks, kui neid
otsekohe ja energiliselt
maha ei pesta. Tõsist terroristi see aine eriti ei huvita, vandaal aga võib
sellega tõelise käki kokku
keerata. Ka terrorist võib mõned tükike-sed paanika tekitamiseks rahvahulka
loopida, sel juhul
saab tõenäoliselt paar inimest vigastada, ehmatavad aga kõik, sest tilluke
ja nähtamatu tükike
teeb päris kõva paugu. Ammooniumtrijoodiidi kristalle saab valmi-tada
järgnevalt:
MATERJALID: VARUSTUS:
kristalliline jood, puhas ammoniaak (ene- lehter ja filterpaber ;
paberkäterätid;kaks klaasnõu (mis
hiljem
setapijaile ammoniumhüdroksiid). ära visatakse ).
1) Pange ühte klaasnõusse umbes teelusikatäis joodi.
2) Lisage piisavalt ammoniaaki, et jood oleks täiesti kaetud.
3) Asetage teise nõusse lehter ja lehtrisse filterpaber.
4) Lasnud joodil veidi ammoniaagis liguneda, valage lahus filterpaberiga
varustatud lehtrisse.
5) Kuni lahus filtreerub , valage esimesse nõusse veel ammoniaaki, et
järelej蒿nud kristallid kohe
lehtri tühjenemi-se järel läbi filtri uhada.
6) Koguge kõik punakaslillad kristallid pruuni filterpaberit puudutamata
kokku ja laotage
paberkäterättidele umbes tunniks ajaks kuivama. Veenduge, et nende läheduses
pole mingeid
valgus- ega kuumuseallikaid, kuna kristallid detoneeruvad kergesti. Kuni nad
veel niisked on,
jagage materjal umbkaudu kaheksaks kamakaks.
7) Kui nad on kuivanud, asetage kristallid ettevaatlikult 1 ruuttolli
suurusele teibitükile. Katke see
nüd samasu- guse teibitükiga ja suruge teibitükid ümer kristalli õrnalt
kokku, sealjuures mitte
muljudes kristalli ennast. Lõpuks eemaldage k蒿ride abil liigsed teibiservad
ja säilitage kristalle
jahedas, kuivas ning kindlas kohas. Riiulil säilivad nad umbes nädal aega
ning nad tuleks
paigutada eraldi ja hiljem äraviskamist v蒿rivasse nõusse, kuna neil on
kombeks aeglaselt
lagunduda, mis tekitab joodiaure, need aga omakorda jätavad kõikjale inetuid
plekke . ﾜheks
võimalikuks säilitusaja pikendajaks on nende pakkimine õhukindlasse
anumasse . Kasutamiseks
on neid vaja liht-salt millegi pihta visata või asetada paika, kus neile
peale astutakse või mingil
muul moel muljutakse.
3.1.2. ELAVHﾕBEPAUKHAPPE SOOL.
Elavhõbepaukhappe sool on arvatavasti üks vanimaid tuntud keemilisi
algühendeid. Detoneerub
nii kuumuse kui lgi mõjul, mis muudab ta terroristi jaoks ülimalt
v蒿rtuslikuks. Juba ainsa
soolakristalli mahapillamine põhjustab plahvatuse. Kes soovib antud
materjali valmistada, peaks
läbi viima umbkaudu järgneva protsetuuri:
MATERJAL: VARUSTUS:
elavhõbe (5g.) klaasist segamispulk
kontsentreeritud lämmastikhape (35 ml.) 100 ml. mensuur (2 tk.)
etülalkohol (30 ml.) reguleeritav põleti
destileeritud vesi. sinine lakmuspaber ; lehter ja filterpaber.
1) Segage ühte mensuuri 5 g. elavhõbedat ja 35 ml. konsentreeritud
lämmastikhapet, kasutades
klaaspulka.
2) Kuumutage segu aeglaselt kuni elavhõbeda lahustumiseni, mis toimub segu
roheliseks
muutumisel ja keemahakkamisel.
3) Valage 30 ml etülalkoholi teise mensuuri ja lisage sellele aeglaselt ja
ettevaatlikult esimese
mensuuri sisu. Tekkivad punased ja/või pruunid aurud . Need on mürgised ja
tuleohtlikud.
4) 30-40 minuti pärast muutuvad aurud valgeks, mis näitab, et reaktsioon
hakkab lõpule jõudma.
10 minuti m-dudes lisage segule 30 ml destileeritud vett.
5) Filtreerige vedelast segust hoolikalt välja elavhõbepaukhappe kristallid.
Paigutage segu
kindlasse kohta, kuna see on korrodeeruv ja mürgine.
6) Peske kristalle korduvalt destileeritud vees, et eemaldada võimalikult
palju järelj蒿nud hapet.
Testige kristalle lakmus-paberiga, kuni nad on neutraalsed. Seda näitab
lakmuspaberi siniseks
j蒿mine, kui sellega märgi kristalle puudutada.
7) Laske kristallidel kuivada ja paigutage nad kindlasse kohta, eemale
igasugustest lõhkeainetest
ja tuleohtlikest materjalidest .
Kui teie käsutuses olevat elavhõbedat pole võimalik kaaluda, võib antud
protseduuri läbi viia ka
mahu järgi. Kasutage lihtsalt 10 osa lämmastikhapet ja 10 osa etanooli iga 1
osa elavhõbeda
kohta.
3.1.3. NITROGLﾜTSERIIN.
Nitroglütseriin on üks tundlikumaid lõhkeaineid, ehk isegi kõige tundlikum .
Kuigi ka seda on
võimalik ohu-tult toota, on see väga raske. Selle kraami tegemise katsed on
nii mõnegi noore
anarhisti hauda või ratastooli viinud. Kui Nobeli tehased selle tootmisega
tegelesid, sai palju
inimesi sagedate plahvatuste tõttu surma. Tavaliselt viiakse nitroglütseriin
kohe pärast
valmistamist üle mõnda ohutumasse olekusse, nagu näiteks dünamiidiks.
Kretiin, kes kipub ise
nitroglütseriini tegema, peaks järgima sellist protseduuri:
MATERJAL: VARUSTUS:
destileeritud vesi pipett
lauasool 100 ml. mensuur
s gisooda ( naatriumvesinikkarbonaat ) 200-300 ml. mensuur (2tk.)
kontsentreeritud lämmastikhape 13ml. j蒿vann (plastmassämber aitab ka)
kontsentreeritud v蒿velhape 39 ml. Celsiuse termomeeter
glütseriin. sinine lakmuspaber.
1) Valage 150 ml. destileeritud vett ühte 200-300 ml. mensuuri.
2) Teise 200-300 ml. mensuuri valage 150 ml. destileeritud vett ja umbes
lusikatäis sgisoodat,
segage sgisooda lahustumiseni. ﾄrge valage nii palju soodat, et osa j蒿ks
lahustamata.
3) Valmistage j蒿vann, täites anuma poolest saadik j蒿ga ja lisades soola.
See paneb j蒿
sulama, madaldades üldist temperatuuri.
4) Asetage 100 ml mensuur j蒿vanni ning valage mensuuri 13 ml
konsentreeritud
lämmastikhapet. Veenduge
et mensuur j蒿vannis upakile ei kukuks ning et j蒿vanni sisu sinna uute
kompanentide lisamisel
üle mensuuri suu ei lainetaks. Vann peab olema piisavalt suur, et sinna
saaks veel j蒿d lisada.
Jahutage hapet umbes 20? C või madalamale.
5) Kui lämmastikhape on viidud soovitud temperatuurini, lisage aeglaselt ja
ettevaatlikult sellele
39 ml konsentreeritud v蒿velhapet. Segage happed omavahel ja jahutage kuni
10? C-ni. Selleks
on nutikas teine j蒿-vann ette valmistada.
6) Tilgutage glütseriin aeglaselt, tilk tilga järel segatud hapetesse.
Hoidke termomeeter otsapidi
segus, kui glütseriin sinna tilgub. ﾄRGE LASKE TEMPERATUURIL TﾕUSTA ﾜLE 30?
C, KUI
AGA SEE JUHTUB, SIIS LIDUGE, NAGU OLEKS TEIL KURAT KANNUL !!! Glütseriin
hakkab
siis kohe nitraadiks muutuma ja temperatuur tõuseb järsult. Lisage
glütseriini seni, kuni hapete
peale moodustub sellest õhuke kiht. Kõige kindlam on lõhkeaineid alati
väikestes kogustes teha.
7) Segage segunenud happeid ja glütseriini esimese kümne minuti jooksul
nitraadiks muutumise
algusest, lisades vanni j蒿d ja soola, et mensuuris oleva segu temperatuur
j蒿ks jõudsalt alla 30?
C. Tavaliselt moodus-tub nitroglütseriin alates segunenud hapete pinnast ja
kontsentreeritud
v蒿velhape absorbeerib reaktsioonil moodustunud vee.
8) Kui reaktsioon on lõppenud ja nitroglütseriini temperatuur 30? C
tunduvalt madalam, valage
nitro-glütseriini ja hapete segu ettevaatlikult esimesse destileeritud veega
täidetud mensuuri.
Nitroglütseriin peab settima mensuuri põhja, pealej蒿nud vee ja hapete segu
võib välja valada ja
kõrvale toimetada. Laske võimaliklult suurel hulgal vee ja hapete segul ära
voolata, ilma et
nitroglütseriin saaks sellega seguneda.
9) Koguge nitroglütseriin hoolikalt pipetti ja asetage teise mensuuri.
Sgisooda lahus elimineerib
enamiku happest, mis muudab nitroglütseriini stabiilsemaks ning annab talle
vähem võimalusi
isetegevuslikeks plahva-tusteks, millega talle meeldib silma paista. Testige
nitroglütseriini
lakmuspaberiga, kuni paber j蒿b siniseks. Vajaduse korral korrake seda
menetlust ja kasutage
soodalahust, nagu teises tetapis.
10) Kui nitroglütseriin on muudetud nii happevabaks, kui vähegi võimalik,
sulgege see puhtasse
nõusse ja pange kindlasse kohta. Parim koht nitroglütseriini hoidmiseks on
kaugel kõigest elavast
ja vähegi v蒿rtusli-kust. Nitroglütseriin võib ilma vähimagi seletatava
põhjuseta õhku lennata isegi
juhul, kui teda hoitakse kindlas ja jahedas kohas.
3.1.4. PIKRAADID.
Kuigi siin pole veel tutvustatud pikriinhappe saamist, tuleb eelnevalt
tutvustada tema sooli, kuna
need on erakordselt tundlikud ja detoneeruvad lgi mõjul. Segades
pikriinhapet
metallhüdroksiidide (nagu naatrium-
- või kaaliumhüdroksiidiga) ning vee väljaaurustamisel saab valmistada
metallpikraate. Lihtsalt
hankige või valmistage pikriinhapet ja segage seda (eelistatult)
kaaliumhüdroksiidi lahusega, mis
on keskmise molaarsu-sega (umbes 6-9 M). Saame kaaliumpikraadi, mis on
lgitundlik ja mida
võib kasutada igat tüpi kõrgklassi lõhkeaine detoneerimisel.
3.2. MADALA KLASSI LﾕHKEAINED.
Neid madala klassi lõhkeaineid, mida saab hankida relvapoodidest ja siis
lõhkeseadeldistes
kasutada, on hulgaliselt. Muidugi on võimalik, et eriti nutikas kaupmees
neid kahtlase
väljanägemisega tübile ei mü. Selline tüp on seega sunnitud ise oma
lõhkeained valmis
meisterdama.
3.2.1. MUST PﾜSSIROHI.
Algselt hiinlaste poolt ilutulestiku tarbeks valmistatud, leidis must
püssirohi esmakasutust
lõhkeainena ja relvades 12. sajandil. Seda on väga lihtne valmistada, kuid
ta pole eriti võimas
ega turvaline. Vaid umbes 50% mustast püssirohust muutub põlemisel kuumadeks
gaasideks ,
ülej蒿nud pool on enamasti väga peenike põlenud puru. Mustal püssirohul on
üks põhiviga - ta
süttib staatilisest elektrist. See on väga sant lugu, mis tähendab, et ainet
tuleb valmistada puust
või savist riistu kasutades. Sellegipoolest võib terrorist kodusel teel
alljärgnevalt toda ainet
valmistada:
MATERJAL: VARUSTUS:
kaaliumnitraat 75g. savist uhmer ja uhmrinui (savist)
või naatriumnitraat 75g. või puust salatikauss ja puulusikas
v蒿vel 10g. 3 plastkotti
puusüsi 15g. 300-500 ml mensuur
destileeritud vesi. kohvikeedukann või küttekeha.
1) Pange väikeses koguses kaalium - või naatriumnitraat uhmrisse ja hruge
hästi peeneks
pulbriks. Tehke nii kogu kaalium- või naatriumnitraadiga ja koguge saadud
pulber ühte plastkotti.
2) Samuti talitage ka v蒿vli ja puusöega, pannes iga kemikaali eraldi
plastkotti.
3) Pange kogu jahvatatud naatrium- või kaaliumnitraat mensuuri ja lisage
just niipalju keeva vett,
et aine läbinisti märguks.
4) Lisage plastkottide sisu mensuuris olevale, segage mitu minutit
hoolikalt. Segage seni, kuni
pole näha v蒿vlit ega puusütt, või kuni kogu segu on mustaks muutunud.
5) Soojal suvepäeval asetage mensuur välja päikese kätte. Päikesepaiste on
parim musta
püssirohu kuivataja, kuna ta pole liiga palav , kuid on seda piisavalt vee
aurustamiseks.
6) Kaapige must püssirohi mensuurist välja ja pakkige kindlasse nõusse.
Kindlaim pakend on
plastikust, mis on omakorda paberisse mässitud. ﾄrge hoidke kunagi musta
püssirohtu
plastkottis, kuna need koguvad staatilist elektrit.
3.2.2. NITROTSELLULOOS.
Nitrotselluloosi nimetatakse tavaliselt püssirohuks. Ta on mustast
püssirohust stabiilsem ja annab
tunduvalt rohkem kuuma gaasi. Kokkusurutud ruumis põleb mustast püssirohust
tunduvalt
kiiremini. Teda on lõpp-kokkuvõttes ka üsna kena ja lihtne valmistada:
MATERJALID VAHENDID
puuvill (tselluloos) 200-300 ml. mensuur (2 tk)
kontsentreeritud lämmastikhape lehter ja filterpaber
kontsentreeritud v蒿velhape sinine lakmuspaber.
destileeritud vesi.
1) Valage 10 cl kontsentreeritud v蒿velhapet mensuuri. Lisage sellele 10 cl
kontsentreeritud
lämmastikhapet.
2) Lisage viivitamatult 0,5g. puuvilla, laske liguneda täpselt 3 minutit.
3) Võtke nitropuuvill välja ja asetage mensuuri destileeritud veega
pesemiseks.
4) Laske materjalil kuivada ja peske seejärel uuesti.
5) Kui puuvill on pärast lakmuspaberiga testimist neutraalne , võib ta ära
kuivatada ja hoiule
panna.
3.2.3. KﾜTUS+OKSﾜDEERUVAD SEGUD.
Selliseid kütuse baasil oksüdeeruvaid segusid, mida terrorist võib
konservikarbis valmis
meisterdada, on lugematul arvul. Osa on väga efektiivsed ja ohtlikud, teised
sütumad ja vähem
efektiivsed. Allpool on selliste segude loetelu, kuid maksimaalse efekti
saavutamiseks tuleks iga
komponendi kogus täpsustada. Antud on iga kütuse ja oksüdandi ligikaudne
protsent:
OKSﾜDANT, KAALU % KﾜTUS, KAALU% KIIRUS, MﾄRKUSED
Kaaliumkloraat, 67% v蒿vel, 33% 5 friktsioon/lk tundlik, ebastabiilne
Kaaliumkloraat, 50% suhkur, 35% 5, suhteliselt aeglaselt põlev,
puusüsi, 15% ebastabiilne.
Kaaliumkloraat, 50% v蒿vel, 25% 8, 蒿rmiselt ebastabiilne.
magneesiumi- või alumiiniumitolm, 25%
Kaaliumkloraat, 67% magneesiumi- või alumiiniumitolm, 33% 8, ebastabiilne.
Naatriumnitraat, 65% magneesiumitolm, 30% 8, ettearvamatu põlemis kiirus.
v蒿vel, 5%
Kaaliumpermanganaat , 60% glütseriin, 40% 4, süde toimub viivitusega, sõltub
tera suurusest .
ETTEVATUST: SﾜTTIB ISEENESLIKULT KOKKUPUUTEL GLﾜTSERIINIGA !
Kaaliumpermanganaat, 67% v蒿vel, 33% 5, ebastabiilne.
Kaaliumpermanganaat, 60% v蒿vel, 20% 5, ebastabiilne.
Kaaliumpermanganaat, 50% suhkur, 50% 3, ebastabiilne.
magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20%
Kaaliumnitraat, 75% puusüsi,15% 7, see on must püssirohi.
v蒿vel, 10%
Kaaliumnitraat, 60% raua- või magneesiumitolm, 40% 1, väga kuum põlemine.
Kaaliumkloraat, 75% fosforpolüsulfiid, 25% 8, kasutati kõikjal süttivate
tikkude
valmistamiseks.
Ammooniumperkloraat, 70% alumiiniumtolm , 30% 6, korralik kosmoseraketikütus.
ja väike kogus rauaoksiidi
Kaaliumperkloraat, 67% magneesiumi- või alumiiniumitolm, 33% 10, sähvatav
pulber.
(naatriumperkloraat) v蒿vel, 20%
Kaaliumperkloraat, 60% magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20% 8,
alternatiivne sähvatav
pulber.
(naatriumperkloraat) v蒿vel, 20%
Baariumnitraat , 30% alumiiniumipulber, 30% 9, alternatiivne sähvatav pulber.
Baariumperoksiid, 90% magneesiumi- või alumiiniumipulber, 5% 10,
alternatiine sähvatav pulber.
Kaaliumperkloraat, 50% magneesiumi- või alumiiniumipulber, 25% 8, kergelt
ebastabiilne.
v蒿vel, 25%
Kaaliumkloraat, 67% punane fosfor , 27% 7, 蒿rmiselt ebastabiilne,
lgitundlik.
Kaltsiumkarbonaat , 3% v蒿vel, 3% 7, 蒿rmiselt ebastabiilne, lgitundlik.
Kaaliumpermanganaat, 50% tuhksuhkur , 25% 7, ebastabiilne, märgumisel süttiv.
magneesiumi- või alumiiniumipilber, 25%
Kaaliumkloraat, 75% puusöetolm, 15% 6, ebastabiilne.
v蒿vel, 10%
MﾄRKUS: segud, milles on kaaliumperkloraadi asemel kasutatud
naatriumperkloraati, mutuvad
niiskust absorbeerivaks ja vähem stabiilseks. Mida suurem on kiirust
tähistav number, seda
kiiremini segu peale sütamist põleb. Mida peenem pulber, seda kiirem
põlemine. Nagu
eelnevast näha, on kodus valmistatavate kütuse-oksü-dantsegude valik suur.
Muutes kütuse ja
oksüdantide koguseid, võib saavutada erinevaid põlemisastmeid, kuid see võib
ka segu
tundlikkust muuta.
3.2.4. PERKLORHAPPED.
Reeglina muutub iga oksüdeeruv materjal pärast perkloorhappega ttlemist
madala astme
lõhkeaineks. Metallid aga, nagu kaalium ja naatrium, muutuvad suurepäraseks
põhiaineks
sähvatavat tüpi pulbritele. Prekloreerimiseks sobivad materjalid on näiteks
puuvill, paber ja
saepuru . Kaalium- või naatriumperkloriidi valmistamiseks hankike lihtsalt
vastava metalli
hüdroksiid. Mõistlik oleks perkloreerimiseks mõeldud mater -jali enne väikese
happeannusega
testida, kuna mõned materjalid kipuvad happega kokkupuutel plahvatama.
Naatrium- või
kaaliumhüdroksiidi lahused on ideaalsed.
3.3. KﾕRGE KLASSI LﾕHKEAINED.
Kõrgklassi lõhkeaineid võib ilma suurema vaevata kodus valmistada.
Põhiprobleemiks on nende
valmistami-seks vajaliku lämmastikhappe hankimine. Enamik kõrgklassi
lõhkeaineist detoneerub
seetõttu, et nende molekulaarstruktuur toetub mingile põletusainele ja
tavaliselt kolmele või
enamale NO? (lämmastikdioksiidi) molekulile. T.N.T. ehk trotül on sellise
aine mustereksemplar.
Kui lklaine läbistab T.N.T. molekuli, lõhub ta lämmastikdioksiidi sideme
ja hapnik liitub
põletusainega, mis toimub vaid mikrosekundite vältel. See põhjustabki
lämmastikul baseeruvate
lõhkeainete suure plahvatusvõimsuse. Meelde tuletades, et neid protseduure
EI TOHI KUNAGI
LﾄBI VIIA, anname mõningaid juhiseid kõrgklassi lõhkeainete koduseks
tootmiseks.
3.3.1. R.D.X.
R.D.X., tuntud ka nimede tsükloniit või segu C-l all (segatuna
plastifitseerijaga), on
militaarlõhkeainetest üks v蒿rtuslikemaid. Oma võimsuselt ületab ta T.N.T.
enam kui 150%-selt
ning detoneerub tunduvalt kergemini. Ehedalt on teda ohtlik kasutada, kuna
ta võib vähimagi
krõpsatuse puhul õhku lennata. Ta pole küll nii hirmutundlik, kui
elavhõbepaukhappe sool või
nitroglütseriin, kuid puhtal kujul kasutamiseks siiski liialt kirglik.
R.D.X.-i saab valmistada üllatavalt
lihtsal moel. Kui ammoniumnitraat välja jätta, siis on teda kodustes
tingimustes teistest kõrgklassi
lõhkeainetest tunduvalt lihtsam valmistada.
MATERJALID: VARUSTUS:
heksamiin- või methenamiinkütuse tabletid 50g.; 500 ml. mensuur; klaasist
segamispulk; lehter ja
filter -
kontsentreeritud lämmastikhape 550 ml.; lauasool; paber; j蒿vann
(plastämber); Celsiuse
termomeeter ja
destileeritud vesi; j蒿 ja ammooniumnitraat. sinine lakmuspaber.
1) Asetage mensuur j蒿vanni (vt. pt. 3.1.3. lk.10 etapid 3 ja 4) ja valage
ettevaatlikult 550 ml
kontsentreeri-tud lämmastikhapet mensuuri.
2) Kui hape on jahtunud kuni 20? C, lisage mensuuri vähestes annustes
purustatud
kütusetablette. Tempera-tuur hakkab tõusma ja seda peab kurbade tagajärgede
vältimiseks
hoidma alla 30? C. Segada.
3) Madaldage temperatuur alla 0? C lisades j蒿d ja soola vanni, või
kasutades uut j蒿vanni. Või
lisage vanas-se vanni ammooniumnitraati, kuni see mensuuri sisu maha
jahutab. Jätkake segu
segamist ja temperatuuri alla nulli hoidmist vähemalt 20 minutit.
4) Valage segu liitri purustatud j蒿 hulka, loksutage ja segage seda ning
laske sulada. Kui see on
sulanud, filtreerige kristallid välja ja eemaldage korrodeeriv vedelik.
5) Kallake kristallid poole liitri keeva destileeritud vee sisse.
Filtreerige kristallid välja, testidege
neid sinise lakmuspaberiga. Korrake etappe 4-5, kuni lakmuspaber j蒿b
siniseks. See muudab
kristallid stabiilsemateks ja ohutumateks.
6) Säilitage kristalle niiskelt kuni nende kasutuselevõtmiseni. Laske
kuivada lõplikult kasutamise
ajal. R.D.X. pole puhtalt kasutamiseks piisavalt stabiilne.
7) Segu C-l saab valmistada, segades 88,3% (kaalu%) 11,1% mineraalõliga ja
0,6% letsitiiniga.
Saadud aine keerake plastkotti, mis on hea vahend tundlikkuse vähendamiseks.
8) H.M.X. on T.N.T. ja R.D.X.-i segu, kaalusuhe 50/50, ta pole nii tundlik,
kuid on peaaegu sama
võimas, nagu puhas R.D.X.
9) Lisades R.D.X.-i kristallidele pärast 5 etappi ammooniumnitraati on
võimalik R.D.X.-i tundlikust
vähen-dada ja võimsust suurendada, kuna ammooniumnitraat on väga väikese
tundlikkusega,
kuid väga suure võimsusega. Võib lisada ka naatrium- või kaaliumnitraati,
R.D.X.-i
stabiliseerimiseks piisab vähesest kogusest.
310) Kokku surutuna 1,55 grammi/cm kohta detoneerub R.D.X. kiirusega
8550meetrit/sekundis.
3.3.2. AMMOONIUMNITRAAT.
Terrorist võib ammooniumnitraati valmistada peatükis 2.3.3. äratoodud
eluohtlikul viisil, või lihtsalt
mõnelt ehitusplatsilt virutada, kuna seda stabiilsuse ja põrutuskindluse
tõttu tihti lõhkamistdel
kasutatakse. Ka võib apteegist osta mõned pakid Instant Cold-Paks’i.
Terroristi seisukohast
seisneb ammooniumnitraadi suurim puudus tema demonteerimise raskuses. Tuleb
kasutada
üsna võimsat eellaengut, harilikult koos võimenduslaenguga. Siin on selgitav
skeem:
Eellaeng plahvatab, detoneerides T.N.T., mis lõhkeb, andes
ammooniumnitraadile vägeva
lklaine, mis selle omakorda õhku lennutab.
3.3.3. ANFO-d.
ANFO on lühend ammooniumnitraadi ja kütteõli segust (Fuel Oil Solution ).
ANFO lahendab ka
teise ammooniumnitraadiga seonduva põhimure - tema omaduse õhust veeauru
imendada.
Niiskunud ammoo-niumnitraat ei taha detoneeruda. Seda saab vältida, segades
94% (kaalu%)
ammooniumnitraati 6% kütteõli või petrooliga. Petrool hoiab ära õhuniiskuse
neeldumise. Ka
ANFO vajab õhkulendamiseks kõvat lk-lainet.
3.3.4. T.N.T.
T.N.T. ehk trotül on arvatavasti teine vanimtuntud kõrgklassi lõhkeaine.
Dünamiit oli muidugi
esimene, ka tuntakse teda kõige laiemalt, kuna ta oli populaarne juba
tummfilmide ajastul.
Enimtuntuna on ta ka kõigi teiste lõhkeainete valmistamise eeskujuks.
Tstuses valmistatakse
T.N.T.-d kolmefaasilises nitreerimisprot-sessis, mis peab tagama lämmastik-
ja v蒿velhappe
konserveerimise nende kasutamisel lõpp produkti saami -seks. Terrorist
rakendab arvatavasti
tunduvalt ökonoomsemat ühefaasilist meetodit. See seisneb tolueeni
t tlemises väga kange
(aurava) v蒿velhappega. Seejärel tdeldakse tolueensulfaati väga kange
(aurava)
lämmastikhappe j蒿vannis. Segule lisatakse külma vett ja see filtreeritakse.
3.3.5. KAALIUMKLORAAT.
Kaaliumkloraati pole kodusel teel võimalik valmistada, seda saab kätte
laboritest. Kui
kaaliumkloraati segada väikese koguse vaseliini või mingi muu
petrooliumpastaga ja anda sellele
lklaine, plahvatab aine mustast püssirohust veidi tugevama jõuga.
Selliseks mürtsuks peab ta
olema loomulikult kokku surutud olekus. Valmistamisprotseduur on järgmine:
MATERJALID: VAHENDID:
Kaaliumkloraat (9 mahuühikut) sulguriga plastkott
petroolpasta ( vaseliin ) savist uhmer või puukauss ja puulusikas.
1 MAHUﾜHIK ON 1 PUULUSIKATﾄIS.
1) Peenestage uhmris ettevaatlikult ja aeglaselt kaaliumkloraat, kuni ta
muutub väga peeneks
pulbriks. Mida peenem ta on, seda paremini detoneerub.
2) Pange pulber plastkotti. Lisage sinna ka petroolpasta, m蒿rides sellega
võimalikult vähe koti
külgi, s.t. pistke vaseliin kaaliumkloraadi pulbrisse.
3) Sulgege kott ja mudige ainet segamini, kuni pole alles j蒿nud pisematki
kuiva pulbrikogust, mis
põhikänt-sakast eraldi oleks. Vajadusel lisage vaseliini.
4) Aine tuleb 24 tunni jooksul ära tarvitada, kuna temas hakkab toimuma
reaktsioon, mis suuresti
mõjutab plahvatusjõudu. See on aga täiesti sütu reaktsioon, mis ei eralda
soojust ega kahjulikke
aineid.
3.3.6. DﾜNAMIIT.
Dünamiit on tuletatud kreeka sõnast “dynamis”, mis tähendab võimsust. Selle
leiutas Nobel varsti
pärast nitroglütseriini valmistamist, kuna viimane oli üliohtlikult
põrutustundlik. Terrorist, kes
vähegi südametun-nistust on säilitanud, peaks otsekohe pärast
nitroglütseriini valmistamist
(hullumeelne temp !!) selle düna-miidiks t tlema . Seda võib teha, lisades
nitroglütseriinile
mitmesuguseid aineid, näiteks saepuru - imeb endasse suuri nitroglütseriini
koguseid. Võib lisada
ka teisi aineid, näiteks ammooniumnitraati, need muudavad lõhkeaine
vähemtundlikuks ja lisavad
võimsust. Kuid ka neednitroglütseriini ühendid pole eriti ohutud .
3.3.7. NITROTﾄRKLILISED LﾕHKEAINED.
Nitrotärkliselisi lõhkeaineid on hõlbus valmistada ja nad on üsna võimsad.
Selleks tuleb vaid
erinevaid tärklisi tdelda kontsentreeritud lämmastik- ja v蒿velhappe
seguga . 10 ml
kontsentreeritud v蒿velhapet lisatakse 10 ml. kontsentreeritud
lämmastikhappele. Sellele segule
lisatakse 0,5g tärklist. Lisatakse külma vett ning silmale mittenähtava
muutuse läbiteinud
nitrotärklis filtreeritakse välja. Nitrotärkliselised lõhkeai-ned on veidi
väiksema võimsusega, kui
T.N.T., kuid nad on parema detoneerimisvõimega.
3.3.8. PIKRIINHAPE.
Pikriinhape, tuntud ka trinitrofenooli või T.N.P.-na, on militaarlõhkeaine,
mida tavaliselt
kasutatakse võimenduslaenguna teise, vähem tundliku laengu lõhkamiseks, nagu
näiteks T.N.T..
Ka seda lõhkeainet on küllaltki lihtne valmistada, eeldades, et õnnestub
hankida kontsentreeritud
v蒿vel- ja lämmastikhapet. Valmistamisprotsetuuri on kirjeldatud mitmetes
kolledziõpikutes, seda
on lihtne läbi viia. Põhimureks pikriinhappe juures on tema kalduvus
moodustada ohtlikult
tundlikke ja ebastabiilseid pikraatsooli, nagu naatriumpikraat. Seetõttu
viiakse ta tavaliselt
ohutumasse vormi, nagu näiteks ammooniumpikraat, mida nimetatakse ka
D-lõhkeaineks.
Terrorist kasutab selle valmistamiseks ilmselt järgnevat moodust:
MATERJALID: VAHENDID:
Fenool 9,5g .; kontsentreeritud v蒿vel- 500 ml. plasku ; reguleeritav põleti,
1000 ml. mensuur või
muu
hape 12,5 ml.; kontsentreeritud lämmas- keetmiseks sobiv nõu; lehter;
filterpaber ja klaasist
segamispulk
tikhape 38 ml. ja destileeritud vesi.
1) Pange 9,5g. fenooli 500 ml. plaskusse ja lisage ettevaatlikult 12,5 ml.
kontsentreeritud
v蒿velhapet, segage.
2) Laske 1000 ml. mensuuri 400 ml. kraanivett ja ajage vesi kergelt keema .
3) Soojendage 500 ml. plasku kuuma kraanivee all, asetage see keevasse vette
ja jätkake fenooli
ja happe segamist umbes pool tundi. Poole tunni mdudes võtke plasku välja
ja laske umbes
viis minutit jahtuda.
4) Valage kasutatud keev vesi välja ja pärast nõu jahtumist kasutage seda
j蒿vannina, sarnaselt
peatükis 3.1.3. kasutatule LK. 10. faasid 3-4. Asetage 500 ml. plasku happe
ja fenooli seguga
j蒿vanni. Lisage väikeste annustena 38 ml. kontsentreeritud v蒿velhapet,
pidevalt mikstuuri
segades. Tekib tugev, kuid “sütu” reaktsioon. Kui segu lõpetab tormilise
reaktsiooni, võtke
plasku j蒿vannist välja.
5) Soojendage j蒿vanni osa täitnud nõu üles, kui see on klaasist, ja asuge
uuesti kraanivett
keetma . Pistke mikstuuriga plasku keevasse vette ja kupatage teda seal 1,5
kuni 2 tundi.
6) Lisage segule 100 ml. külma destileeritud vett ja jahutage seda
j蒿vannis, kuni ta külmaks
muutub.
7) Valades segu läbi filterpaberiga varustatud lehtri, filtreerige välja
kollakasvalged pikriinhappe
kristallid. ﾜlej蒿nud vedelik pudeldage kindlasse kohta, kuna see on
korrodeeriv.
8) Peske 500 ml. plasku destileeritud veega ja puistage sinna
filterpaberisse j蒿nud kristallid.
Lisage 300 ml vett ja loksutage energiliselt.
9) Korrake kristallide filtreerimist ja laske neil siis kuivada.
10) Hoidke kristalle klaasnõus kindlas kohas, kuna nad reageerivad
metallnõudega,
moodustades pikraate, mis kipuvad spontaalselt õhku lendama.
3.3.9. AMMOONIUMPIKRAAT.
Ammooniumpikraat ehk D-lõhkeaine on veel üks turvaline lõhkeaine. Tema
detoneerimiseks on
vaja päris korralikku lki, vaid veidi nõrgemat, kui nõuab
ammooniumnitraat. Oma vähese võime
poolest moodustada metallnõusse pakituna äkilisi ja ebastabiilseid sooli on
ta turvalisem ka
pikriinhappest. Pikriinhappest ja maja-pidamisammoniaagist saab teda
kergesti valmistada. On
vaja vaid pikriinhappe kristallid klaasnõusse panna ja lahustada nad suure
hulga sooja veega.
Lisage rohkesti majapidamisammoniaaki ning laske ülem蒿rasel ammoniaagil
aurustuda.
Järelej蒿nud pulber peab olema ammooniumpikraat.
3.3.10. NITROGEEN-TRIKLORIID.
Nitrogeen-trikloriid, nimetatud ka asoodkloriidiks, on õline kollakas
vedelik. Kuumutamisel üle 60?
C või tule ning sädeme mõjul plahvatab metsikult. ﾜsna lihtsalt valmistatav.
1) Lahustage mensuuris veega umbes 5 teelusikatäit ammooniumnitraati. ﾄrge
pange
ammooniumnitraati mensuuri liiga palju nii, et osa sellest setib
lahustamatult nõu põhja.
2) Koguge teise mensuuri annus kloorgaasi, segades soolhapet
kaaliumpermanganaadiga
suures plaskus, mis on varustatud sulguri ja klaastoruga.
3) Kinnitage kloorgaasi sisaldav mensuur teibiga põhi ülespidi
ammooniumnitraadi lahust
sisaldava mensuuri suudme külge. Soojendage kergelt alumist mensuuri.
Soojendamise järel
hakkavad lahuse pealispinna moodustuma õlised kollased tilgad , mis põhja
vajuvad. Selleks
ajaks tuleb kuumutamine otsekohe lõpetada.
Gaasi kogumise asemel mensuuri võib kloori ka mullidena läbi
ammooniumnitraadi lasta, kuid
see vajab täpset ajastamist ja statiivi mensuuri ning katseklaasi
hoidmiseks.
Kloorgaasi võib segada ka anhüdriidse gaasilise ammoniaagiga, kuumutades
kergelt puhta
majapidamisammoniaagiga täidetud plaskut . Kloorgaasi ja anhüdriidset
gaasilist ammoniaaki
täiskogutud katseklaasid asetage teise, veega täidetud plaskusse.
4) Koguge kollased tilgakesed pipetiga kokku ja asuge neid otsekohe
kasutama, kuna nitrogeen-
trikloriid laguneb 24 tunni jooksul.
3.3.11. LEAD AZIDE.
Lead Azide on aine, mida tavaliselt kasutatakse võimenduslaenguna teiste
lõhkeainete tarbeks,
kuid küllalt tundliku lõhkeainena sobib ta kenasti ka iseseisvaks
tarvitamiseks. Tema
detoneerimiseks on vaja üsna tugevat põrutust või lki. Kuumuse, sütenri
või lõhkesütiku
mõjul aga detoneerub ta kergesti. Ka on teda lihtne valmistada eeldades, et
vajalike kemikaalide
hankimisega pole raskusi.
Lahustades eraldi mensuurides naatriumnitraati pliiatsetaati veega, saame
nende ainete
vesilahused . Segage kahe mensuuri sisud omavahel ja kuumutage kergelt.
Lisage ülej蒿nud
pliiatsetaadi lahus, kuni reaktsiooni enam ei teki ning sadestumine mensuuri
põhja lõppeb.
Filtreerige lahus välja ja peske sadestunud ainet sooja veega. Sade on
pliinitraat ning seda tuleb
ohutuse mõttes märjalt säilitada. Kui teil ei õnnestu pliiatsetaati hankida,
ostke lihtsalt 蒿dikhapet
ja pistke plii selle sisse. Selleks sobivad hästi püssikuulid.
3.4. TEISED “LﾕHKEAINED”.
Järgnev osa käsitleb muud tüpi aineid, mida saab kasutada vara hävitamiseks
tule läbi. Kuigi
ükski eelpool-kirjeldatudainetest ei kuulu lõhkeainete kilda, annavad nad
siiski lõhkeainete
kasutamisega sarnaseid tagajärgi.
3.4.1. TERMIIT.
Termiit on kütuse ja oksüdandi segu, mida kasutatakse hiiglaslike
soojushulkade tekitamiseks.
Peatükis3.2.3.
teda ei tutvustatud, kuna tal pudub vastav reaktsioonikiirus. See on väga
peeneks pulbriks
jahvatatud raua-oksiidi ja alumiiniumi segu. Südatuna hakkab alumiinium
põlema ja ekstraheerib
rauaoksiidi hapniku. Toimuvad kaks tõeliselt eksotermilist reaktsiooni, mis
koost s tekitavad
umbes 2200 ? C temperatuuri. See on pool aatomirelva poolt tekitatud
kuumusest. Segu
sütamine on muidugi raske, kuid südatuna on see üks efektiivsematest
tuntud tulesütajatest.
MATERJALID:
Alumiiniumpulber 10g. ja rauaoksiidi pulber 10g..
1) Termiidi valmistamiseks pole vaja eriprotseduuri ega erivahendeid. Segage
lihtsalt pulbrid
omavahel ja püdke segu muuta võimalikult homogeenseks. Suhe alumiinium- ja
rauaoksiidi
pulbri vahel on 50%/50% (kaalu %), valmistada võib vähemates ja suuremates
kogustes.
2) Termiidi süttimist võib parandada, lisades sellele väikese koguse
kaaliumkloraati ning valades
sellele mõne tilga v蒿velhapet. See ning mõned teised meetodid tulevad
jutuks peatükis 4.3.3.
Teine termiidisütamise meetod on magneesiumriba kasutamine. Edukalt võib
kasutada ka
üldtuntud sädemeidpilduvaid ilutulestikurakette, mis termiiti pakituna selle
sütavad.
3.4.2. MOLOTOVI KOKTEIL.
Algselt venelaste poolt Saksa tankide vastu kasutust leidnud, on Molotovi
kokteil meie päevil
terroristide seas suure populaarsuse võitnud. Neid on hämmastavalt lihtne
valmistada ja nad
põhjustavad laastavaid taga-järgi. Kasutades mistahes süttivat materjali -
bensiini, diiselkütust,
petrooli, etül- või metülalkoholi, tärpentini või eeltoodud ainete segusid
ja valades neid
suurtesse klaaspudelitsesse, võib igaüks tõhusa süte-pommi valmistada.
Pärast pudeli täitmist
süttiva vedelikuga toppige pudeli suusse vedelikus leotatud kaltsu-tükk nii,
et see tihedalt istub.
Seejärel siduge ülej蒿nud kalts ümber pudelisuu kinni, kuid jälgige, et
piisav osa j蒿ks
sütamiseks vabaks. Pange kaltsule tuli otsa ja lennutage pudel märki. Kui
põlev kalts lahti ei tule
ja pudel kukkumisel puruneb, siis pritsib ta enda ümber täis suure ala ja
kõik süttib. Petrooli ja
mootoriõli tuleks süttimise kindlustamiseks segada kergemini süttiva
vedelikuga (näiteks
bensiiniga). Tökatist või m蒿r-deõlist ja bensiinist valmistatud segud
kleepuvad sihtmärgi pinnale,
põlevad suurema kuumusega ning neid on palju raskem kustutada . Sellist segu
tuleb enne
tarvitamist hästi loksutada.
3.4.3. KEEMILINE SﾜﾜTEPUDEL.
Keemiline sütepudel on tõeliselt eesrindlik Molotovi kokteil. Selle asemel,
et plahvava vedeliku
sütami-seks kasutada põlevat kaltsu, mis parimal juhul annab korraliku
süttimisðansi,
kasutatakse keemilise süte-pudeli puhul ära v蒿velhappe ja kaaliumkloraadi
vahel tekkiv väga
kuum ja äkiline reaktsioon. Pudeli purunemisel pihustub bensiini lahuses
olev v蒿velhape
kaaliumkloraadis ja suhkrus leotatud paberisse. Happega kokkupuutel süttib
paber otsekohe
valge leegiga , südates bensiini. Mittesüttimise võimalus on all 2% ning
selle võib nullida,
kasutades piisavalt kaaliumkloraati ja suhkrut.
MATERJALID: VARUSTUS:
Kaaliumkloraat (2teelusikatäit); suhkur klaaspudel (12 untsine);
plastpõhjaga pudelikork; kõrge
(2teelusikatäit); kontsentreeritud v蒿vel- servaga praepann; paberkäterätid;
klaas- või plasttass ja
hape (4untsi); bensiin (8untsi). lusikas .
1) Testige pudelikorki paari v蒿velhappetilgaga, veendumaks, et hape
pudelikorki selle
säilitamise ajal läbi ei sks. Kui hape selle 24 tunni mdudes läbi sb,
tuleb leida ja testida
uus kork , kuni sobiv on valitud. Klaaskork on ideaalne.
2) Valage ettevaatlikult 8 untsi bensiini klaaspudelisse.
3) Valage sinna ka 4 untsi kontsentreeritud v蒿velhapet (ikka tasa ja
targu !). Pühkige pudeli
külgedelt maha vähimgi happetilk ja kruvige kork peale. Pestke pudel
väljastpoolt rohke veega ja
asetage kuivama.
4) Pange umbes 2 teelusikatäit kaaliumkloraati ja samapalju suhkrut klaas-
või plasttassi. Lisage
umbes pool tassitäit keeva vett, piisaval hulgal, et lahustada kogu
kaaliumkloraat ja suhkur.
5) Pange üks paberkäterätt pannile. Murdke paber pooleks ja valage sellele
kaaliumkloraadi ja
suhkru lahus, kuni paber on läbinisti märgunud. Laske paberil kuivada.
6) Kui paber on kuivanud, m蒿rige sütepudel väljastpoolt liimiga . Mähkige
paber ümber pudeli,
veenduge, et ta oleks üleni tihedalt kinnitatud. Hoidke pudelit kohas, kus
ta ei purune ega lähe
ümber.
7) See tehtud, langeb pudelis tume, pruunikaspunane vedelik põhja ja
läbipaistev lahus kerkib
pinnale. Need kaks ei lahustu omavahel. Keemilise sütepudeli kasutamiseks
tuleb see visata
vastu mingit kõvat pinnast.
8) Vahendi testimiseks kiskuge pudeli küljest tükike paberit ja tilgutage
sellele veidi v蒿velhapet.
Paber süt-tib otsekohe valge leegiga.
NB! ﾄrge iial avage pudelit, kuna korgi küljes võib olla v蒿velhapet, mis
võib tilkuda pudeli
küljele ja südata kaaliumkloraadi, põhjustades tulekahju või plahvatuse!
3.4.4. PUDELGAASIPOMMID.
Balloonigaas, nagu tulemasinate täitmiseks mõeldud butaan , pliitides või
bunseni lampides
kasutatav propaan, võib tekitada võimsa plahvatuse. Sellise riistapuu
valmistamiseks pole
lihtsameelsel terroristil vaja muud, kui tirida oma gaasiballoon lagedale,
asetada see mingi
kütteseguga täidetud kannu kohale, segu südata ja uttu tõmmata. Sõltuvalt
kasutatud kütusest
ja gaasiballooni tugevusest hakkab vedelgaas keema ja rõhk purustab ballooni
umbes viie
minutiga. Teoreetiliselt süttib gaas otsekohe põleva kütuse mõjul,
põhjustades vägeva tulekeraga
plahvatuse. ﾕnnetuseks lämmatab ballooni lõhkemine sageli põleva kütuse,
hoides seega ära
gaasi süttimise. Poolest saadik bensiini täisvalatud bensiiniämbriga on
ðansid enamasti paremad,
kuna bensiinileeki pole nii kerge lämmatada. Kindlaim sütegarantii on
visata balloonigaasiga
täidetud kanister põlevatele, bensiinis leotatud puusütele, sest kui
gaasikonteineri lõhkemine
peaks bensiinileegi ära puhuma, siis põlev süsi sütab selle kohe uuesti.
Dilämmastikoksiid
( naerugaas ), vesinik , propaan, atsetüleen või mistahes põlev gaas sobib
suurepäraselt.
4.0. LﾕHKEAINETE KASUTAMINE.
Kui terrorist on oma lõhkeained valmis meisterdanud, on loogiline neid
kasutama hakata.
Kasutusala on lai, alates ehmatamisest kuni vandalismini ja mõrvadeni välja.
AINSATKI
SIINVﾄLJENDATUD IDEED POLE KUNAGI SOOVITATAV ELLU VIIA, KA OSALISELT MITTE,
SEST SELLINE TEGEVUS VﾕIB VIIA JUURDLUSENI, TRAHVIDENI JA VANGLASSE!!!
Kõigepealt peab lõhkeaine kasutaja m蒿ratlema, kui suurt lõhkeseadeldist ta
oma eesmärgi
saavutamiseks vajab. Seejärel on vaja otsustada, millest pomm valmistada.
Läbi tuleb mõelda ka
seadeldise sütemehhanism ja teha kindlaks, kuhu oleks kogu kupatust kõige
otstarbekam
paigutada. Siis tuleb kindlaks teha, kas on võimalik seadeldist antud kohta
panna, ilma et see
avastataks või seda liigutataks. Lõpuks peab ta maha istuma ja pommi valmis
tegema. Järgnevalt
käsitlemegi neid etappe.
4.1. OHUTUS.
Sellist asja, nagu “turvaline” pomm, pole olemaski, võib r蒿kida vaid
suhtelisest või veel
väiksemast turvalisusest.
4.2. SﾜﾜTESEADELDISED.
Sütamiseks on palju võimalusi. On klassikaline “süta nr, viska pomm ja
pane plehku”, on
tundlikud elavhõbedasütikud ja selle vahel hulk teisi võimalusi. ﾜldiselt on
elektrilised
detonatsioonisüsteemid sütiku-test kindlamad, kuid esineb juhtumeid, kus
sütenr võib olla
elektrisütikust käepärasem - oleks ju keerukas vedada elektrisüsteemi
näiteks staadionile, ilma et
sind kinni nabitaks. Sütenri või lksütikuga varustatud seadeldist on
lihtsam peita .
4.2.1. SﾜﾜTENﾖﾖRID.
Lihtsatest sütesüsteemidest on vanim vorm - sütenr - arvatavast
populaarseim. Susates
lihtsalt jupi vee-kindlat sütenri seadeldisse saame peaaegu garanteeritud
süte. Kaasaegne,
veekindel sütenr on 蒿rmiselt usaldustäratav, põledes kiirusega umbes
toll 2,5 sekundi kohta.
Seda saab kätte mudelrakettide sütajana enamikust hobipoodidest, hind umbes
3 dollarit
üheksa jala pikkuse jupi eest. Sütenr on oma lihtsuse tõttu
torupommimeistrite lemmikuks. On
vaid vaja see tiku või tulemasinaga südata. Kui armee kasutaks sellist
sütevormi, oleks
granaadid loomulikult 蒿rmiselt ebapraktilised. Kui suudate muretseda
granaadisütiku, on see
kõige efektsem. Kuna aga sellised asjad tänavatel ei vedele, on järgmiseks
heaks võimaluseks
valmistada sütesüsteem, mis ei nõua tikku ega tulemasinat, kuid säilitab
oma lihtsuse. ﾜks
meetod on järgmine;
MATERJALID
tuletikud ; elektrilised isolatsiooni- või toruteip; veekindel sütenr.
1) Teatud tüpi sütenri põlemiskiiruse m蒿ramiseks mtke 6 tolli nri
ja südake see.
Vajutage sütamisehetkel stopperile ja lge kell põlemise lõppedes kinni.
Jagage põlemisaeg
nri pikkusega ja saategi nri põlemisastme sekundites tolli kohta. Näide:
8 tolli nri põles ära
20 sekundiga : 20sek.=8tolli= 2,5 sek/toll. Kui soovite südet selle nri
abil 10 sekuni pärast,
jagage sooitud aeg sekunditega tolli kohta: 10 sek. : 2,5 sek/toll = 4
tolli. Märkus: antud
sütenri pikkus tähendab selle pikkust lõhkeaineni. Osa n- rist , vähemalt
1 toll, peab olema
seadeldise sees. Lisage alati see ekstratoll ja pistke see lõhkeaine sisse!
2) Olles otsustanud, kui suur peab olema viivitus enne plahvatust, lisage
väljamdetud nrile
veel umbes 1/2 tolli ja lõigake ära.
3) Võtke tikud kartongümbrisest välja. ﾄrge tirige välja ühekaupa, tikud
peavad tagumist otsapidi
kartongi-tüki külge j蒿ma. Võtke üks leht tikkudega välja ja jätke teine
järgmise süte jaoks.
4) Mähkige tikud ümber sütenri otsa nii, et tikupead puudutaksid täpselt
nri otsa. Kinnitage
kindlalt teibiga, tikupäid teibiga mitte katta ! Veenduge, et nad oleksid
kõvasti kinnitatud. Nad ei
tohi tõmmates liikuda .
5) Mähkige tikupakend ümber sütenri kinnitatud tikkude nii, et
tikutõmbamise riba oleks
tikupeadest all-pool ja j蒿ks tikupeadega vastakuti. Teipige kinni nii, et
paber oleks üsna tihedalt
tikkude ümber. ﾄrge kinni-tage seda tikkude ega sütenri külge. Jätke
piisavalt ruumi
sütavaks tõmbeks.
tikupea tikk teip
tikupakend
Tikupakend on ümber tikkude mähitud ja teibiga kinnitatud. Tikkud on
sütenri külge teibitud.
Kui tiku-pakendit tõmmata, hrub tikutõmbamise riba vastu tikupäid.
6) Kasutamiseks tuleb vaid tikupakendi otsast sikutada. See tõmbab
hrdepaberi üle tikupeade
piisava tugevusega , et neid südata. Tikud omakorda sütavad sütenri,
kuna see puutub
vastu tikupäid.
4.2.2. LﾖﾖKSﾜﾜDE.
Lksüde on suurepärane vahend spontaanseteks terroriaktideks. Ainsaks
probleemiks on siin
lksütega seadme hoidmine ja transportimine väga kindlas konteineris, et
ta enne vajalikku
kohta jõudmist õhku ei len-daks. Selle saavutame eemaldatava lksütiku
abil.
Parim ja usaldatavaim lksütik on tstuslikult valmistatud sütik. ﾜks
selline on nr.11 sütik
tulirelvadele. Karbis on neid tavaliselt 100 tk. ja hind on umbes 2,50
dollarit. Sellise sütiku
kasutamiseks on teadagi vaja sobivat padruniotsikut. Ka padrunikesti on
relvapoodides saadaval.
Otsikutel on läbiv auk, keermestatud ots ja sütiku paigaldamise ots.
Läbilõige on siin:
NR.11 lksütik siia keermestus, mis sobib otsiku pommi külge
kinnitamiseks.
Sellise sütiku kasutamiseks tuleb pommi valmistamiseks kasutatavasse
konteinerisse puurida
auk ja see vastavalt keermestada, et otsik sinna täpselt sobiks. Nii võib
sütikut eraldi transportida
ja panna pommi külge alles enne selle viskamist.Enne otsikule kinnitamist
tuleb sütikut veidi
painutada, et kindlustada selle paigalpüsimine. Ainuke lksütikuga pommi
viga on see, et
lõhkemiseks peab ta langema objektile just sütikuga. Asetades pommi teise
otsa stabilisaatorid
või tillukese langevarju , lendab see just sütik ees ja plah-vatab sihile
jõudes. Pomm, millel on
elavhõbepaukhappe sool kummaski otsas, lendab õhku ükskõik millist otsapidi
põrutada, kuid ta
kipub plahvatama ka juhul, kui tema kandja peaks üle kraavi hüppama.
4.2.3 ELEKTRILINE SﾜﾜDE.
Elektrilised sütesüsteemid on enamasti ohutuimad ja kindlamaid.
Elektrisüsteemid sobivad
ideaalselt hävi-tust deks , kui nende sooritajal pole erilist
sissekukkumisohtu. Vaid kaks pooli
500 jala pikkuse juhtmega ja autoaku, ning saabki ohutust kaugusest laengu
õhku lennutada ja
veenduda, et keegi juhuslikult viga ei saa. Sekundi täpsusega võib paika
panna ka plahvatuse
aja. Ka saab plahvatuse vähem kui sekundiga ära hoida, kui keegi äkitselt
kipub plahvatuskoha
poole või kui politseiauto juhtub mda sõitma. Kaks parimat elektronsüdet
on militaarsüted ja
mudelrakettide sütajad. Lõhkamistdel kasutatavad sütikud käivad kah
hästi. Mudelrakettide
sütikud on mügil kuuestes pakkides ja maksavad umbes 1 dollar pakk. Neile
tuleb vaid kaks
juhet külge panna ja vool sisse lasta. Militaarsütikuid on raske hankida,
kuid nad on veidi
paremad, kuna lendavad voolu toimel õhku, raketisütikud aga hakkavad kõigest
põlema.
Militaarsütikuid võib kasutada tundlike kõrgklassi lõhkeainete, nagu
R.D.X.-i ja naatriumkloraadi
ning petroolpasta segu puhul. Sütikuid võib kasutada musta või hariliku
püssirohu,
elavhõbepaukhappe soola jne. sütamisel, mis omakorda sütavad kõrgklassi
lõhkeaine.
4.2.4. ELEKTROMEHAANILINE SﾜﾜDE.
Elektromehaanilised sütesüsteemid on süsteemid, kus kasutatakse mingit
mehaanilist lülitust
laengu elektri-liseks lõhkamiseks. Seda tüpi süteid kasutatakse tavaliselt
pettelõksudes või
teistes seadmetes, mille lähe-duses pommipanija ei soovi plahvatushetkel
viibida. Vaatleme
mõningaid neist.
4.2.4.1. ELAVHﾕBEDA SﾜﾜDE.
Elavhõbedasüte juures arvestatakse fakti, et mettalliline elavhõbe juhib
elektrit nagu kõik
metallid, kuid elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus. Tüpiline
elavhõbedasütik on suletud
klaastoru kahe eletroodi ja piisa elavhõbedaga. Suletud on ta elavhõbeda
ilge kombe tõttu
eraldada aju kahjustavaid aure. Joonis selgitab sütiku ehitust:
A B
+ juhe - juhe
Kui elavhõbedatilk puudutab mõlemat juhet, tekib vooluring . Joonisel
näidatud asendis tekib
vooluring, sest horisontaalselt puudutab elavhõbe mõlemat juhet. Kui aga
sütik on vertikaalses
asendis, kontakteerub elavhõbeda tilk ainult ühe juhtmega. Sellist südet on
ideaalne ukse taha
panna. Kinnitades torukese teibi või plastiliini abil põranda külge
vertikaalasendis, kukub see
ukse avamisel pikali , elavhõbe puudutab mõlemat kontakti ja laeng saab
süte.
4.2.4.2. KOLMEJUHTMELINE SﾜﾜDE.
Kolmikjuhe on klassikalise peitelõksu element. Tõmmates üle ohvri oletatava
teeraja pea
nähtamatu traati või tamiili ning asetades lähedusse mingit tüpi lõksu,
võibinetuid asju korda
saata. Kuidas kasutada seda mõttelaadi pommide puhul? Keerates tavalise
niidi otste ümber
alumiiniumfooliumi, asetades midagi sinna vahele ning ühendate kummagi
alumiiniumfooliumist
kontakti juhtmetega, saamegi elektrilise kolmikjuhtme. Kui kolmikjuhtme
külge kinnitada puutükk
ja panna see niidi otstes olevate kontaktide vahele, siis toimib niit
lülitina. Tõmmates kolmikjuhet,
tuleb puutükk kontaktide vahelt välja, need puutuvad kokku, sulevad
voolu-ringi ja sütik plahvatab
ning seejärel ka laeng. Veenduge, et alumiiniumfooliumist kontaktid ei
puutuks vastu
pünispaela, sest seegi juhib elektrit.
PﾜﾜNISPAEL
4.2.4.3. RAADIODETONAATORID.
Filmides kasutab iga rets ja terrorist lõhkamiseks raadiodetonaatorit. Hea
raadiodetetonaatoriga
varustatult võib asuda seadeldisest miilide kaugusel, kuid ikkagi selle
õhkulendamise aega
täpselt valida nagu ka elekter -süte puhul. Raadiodetonaatorite ainus puudus
on nende kõrge
hind. Loomulikult leidub põhjuseid, miks ter-rorist peaks sellise
detonaatori hankimiseks raha
kulutama. Sellise soovi korral peab minema vaid mänguas- jade poodi ja ostma
raadio teel
juhitava mänguasja. Sellelt tuleb vaid maha monteerida solenoid või mootor,
mis reguleerib
mänguasja (auto, lennuki, laeva) liikumist ning ühendada see lõhkesütikuga
solenoidi või mootori
kontakti külge. Seadet tuleb eelnevalt korduvalt testida sütikute abil ning
nii saatja kui vastuvõtja
patareid peavad olema värsked.
4.3. VIITSﾜﾜTED.
Viitsüde on seade, mis võimaldab teha pausi selle ülespaneku ja plahvatuse
vahel. Ka tavaline
sütenr on viitsüde, kuid 24 tunnise põlemisega nr läheb üsna kalliks
maksma. Järgnev lõik
tutvustab erinevaid ter-roristi poolt kasutustleidvaid viitsüte tüpe, kui
ta soovib olla kindel, et
pomm plahvataks, kuid talle meel-dib paugu ajal juba teises riigis elada.
4.3.1. AEGSﾜTIKUD JA AEGSﾜﾜTENﾖﾖRID.
ﾄärmiselt lihtne on valmistada sütenri põhimõttel ttavaid laenguid.
Lihtsaim võte on
arvatavasti sigareti kasutamine. Tavaline sigaret põleb umbes 8 (?) minutit.
Mida kõrgem on
tõrva- ja nikotiinisisaldus, seda aeglasemalt sigaret põleb. Madala tõrva-
ja nikotiinisisaldusega
sigaretid põlevad kiiremini, kuid on ka vähem võimalusi, et nad põhjuseta
(suitsetamata) paugu
ära teevad. Sõltuvalt antud koha tuultest või tõmbest on kõrge
tõrvasisaldusega sigaret paremaks
“süten riks ”, kuid selleks peab olema piisavalt tuult või tõmmet, et
sigaretil jätkuks põlemiseks
hapnikku. Need, kes kasutavad sigarette laengute paigaldami-seks, testivad
tavaliselt neid
korduvalt, et olla kindel, et nad ei kustu ja näha, kui kaua nad põlevad.
Kui siga-reti põlemiskiirus
on m蒿ratletud, on juba lihtne asi torgata hambaorgiga auk läbi sigareti
vajaliku kauguseni ja
laeng moodustunud august sisse toppida.
AUK LAENGU TARBEKS
Sama tüpi asjanduse võib valmistada peenestatud puusöest ja paberilehest.
Keerutage paber
peenikeseks toruks ja täitke see söepulbriga. Tehke auk soovitud sügavuseni
ja paigaldage
laeng. Mõlemad otsad tuleb kinni liimida ja südatav ots enne sütamist
tulemasina vedelikuka
immutada. Väike annus püssirohtu täidab sama ülesande, kui see on puusöega
segatud.
Puusöebrikettidest moodustatud kett võib samuti hästi viitsü-tena toimida,
kui nad üksteist
puudutavad, tuleb vaid otsmine põlema torgata. Ka viirukipulki, mida saab
igast üllatuste- või
kingitustepoest osta, võib küllaltki edukalt viitsütena kasutada. Pakkides
laengu viiruki- pulga
teise otsa, saame viitsüte kestusega kuni pool tundi.
Lõpuks võib ka kodusel teel valmistada küllaltki aeglase põlemisega
sütenri. Lahustades
umbes teelusikatäie musta püssirohtu tassi keeva veega ning uputades sinna
pika puuvillanri,
kuni vesi pole jahtunud, saame aeglaselt põleva sütenri. Kui nr on
kuivanud, tuleb see
siduda lõhkelaengu sütiku külge. Vahel vajab sütelaenguga kokkupuutuv
aeglane sütenr
täiendavat püssirohuannust sütepunktis, kuna ta põleb suhteliselt madala
temperatuuriga.
Samalaadse aeglaselt põleva sütenri saab valmistada ülaltoodud musta
püssirohu ja keeva
vee lahusega pikka peldikupabeririba immutades. Märg tualettpaber tuleb
seejärel õrnalt kokku
keerutada, kuni ta on tulevärgiks kasutatava tulelondi sarnane ja siis
kuivada lasta.
4.3.2. KELLSﾜﾜTED.
Kellsüted ehk kellapommid leiavad enamasti kasutust isiku poolt, kes soovib
pommiähvarduse
kaudu raha nõuda, et seejärel avaldada pommi asukoht ja selle kahjutuks
tegemise viis. Sellise
pommi võib korraliku peidupaiga olemasolul paigutada mistahes rahvarohkesse
paika. Aegsütiku
ehitamiseks on mitmeid mooduseid. Kasutades tavalist kruvi ühe kontaktina ja
kella tunniosutit
teisena, saame lihtsa taimeri. Minutiosuti võib kõrvaldada, kui me ei vaja
minuti täpsusega
südet.
- kontaktid
sütikusse
sütikust
- juhe
Antud seade on seatud plahvatama 7 tunni mdudes. Kui tunniosuti jõuab 5
juures paikneva
kontaktini, sulgub vooluring ja sütelaeng plahvatab. Sellist tüpi aegsüte
põhiviga on
maksimaalselt vaid 12 tunnine ajam蒿ramine. Kasutades elektroonilist
taimerit, näiteks
elektronkella, võib aega sättida juba 24 tunni ulatu-ses. Võttes kellast
välja ärataja ja ühendades
sellega sütiku juhtmed , saame 24-tunnise ajaga taimeri. Sellise kella
kasutamiseks on vaja vaid
vooluallikat, kuhu kell ühendada. Siis tuleb vaid ärataja soovitud ajale
regu-leerida, juhtmed
ühendada ja ära jalutada. Võib kasutada ka võimsama patareiga käekella,
kusjuures äratus-
piiksu vool võimendatakse trafo abil. Hea variant, kuna selline taimer on
eriti väike. Ideaalne on
aga video-maki taimer. Videomakki saab tavaliselt nädalaks ette ajastada.
Taimerist
salvestusseadmesse viivad juhtmed tuleb ühendada sütelaenguga. Samuti võib
taimereid osta
elektroonikakauplustest, needki on ideaalsed. Kõige tipuks võib hankida
digitaalkella ning
kasutada sütiku aktiviseerimiseks releed või elektromagnetilist lülitit, nii
pole vajadust kella
voolupinget tõsta.
4.3.3. KEEMILISED AEGSﾜﾜTED.
Keemilised aegsüted on vähelevinud, kuid mõnel juhul võivad nad osutuda
üliefektiivseks. Kui
täita klaas-nõu kontsentreeritud v蒿velhappega ja korkida see mitmekihilise
alumiiniumfooliumiga
või muu korgiga , mille hape läbi sb, saame aegsüte. V蒿velhape reageerib
alumiiniumiga,
tekitades alumiiniumsulfaati ja gaasilist vesinikku, seetõttu peab nõu olema
ühest otsast avatud,
et tekkiva vesiniku surve seda ei purustaks.
Foolium on teibiga nõu põhja alla kinnitatud. Kui hape end
läbi fooliumi svitab, võib seda mitmel viisil kasutada
lõhkeseadeldise sütamiseks.
FOOLIUM
mitu kihti
1)V蒿velhape on hea elektrijuht . Kui koguda fooliumist läbisbinud hapet
allapandud
klaasnõusse, millesse on viidud kaks juhtmeotsa, sulgub vooluring juhtmete
vajumisel happesse.
2) V蒿velhape reageerib väga aktiivselt kaaliumkloraadiga. Kui hape nõrgub
kaaliumkloraati
sisaldavasse nõusse, lahvatab kaaliumkloraat põlema. Seda leeki võib
kasutada sütelaengu
tarbeks, aga kaaliumkloraat võib toimida ka termiitpommi sütelaenguna, kui
kaaliumkloraati
segada 50%/50% vahekorras termiidiga ning seda segu tarvitada ülej蒿nud
termiidi sütena.
3) Analoogiliselt reageerib v蒿velhape ka kaaliumpermanganaadiga.
4.4. LﾕHKELAENGU PAKKIMINE.
See peatükk valgustab kõike, mida terrorismiharrastaja vajab - alates
lihtsast kärtsutegijast kuni
keerulise, vähetundliku kõrgklassi lõhkeaine detoneerimise skeemini.
4.4.1. PABERPAKEND.
Alates sellest, kui hiinlased hakkasid tulevärki tegema, on paberpakend
olnud esimeseks
lõhkeainete pakki- mise vahendiks. Paberpakendit on väga lihtne valmistada ja
see on odavaim .
Lõhkeaine paberisse pakkimi-seks on palju võimalusi, kaks levinumat on
pauklaengud ja
raketimootorid. Rullides toruks pika pabeririba ja selle kokku liimides võib
igaüks teha lihtsa
raketimootori. Pauklaeng on muidugi huvitavam ja ohtlikum. Pildil olev
kärtsutegija on Mehhiko
päritolu, seda kutsutakse “polumna’ks”(tuvi). Kui võtta paber, mis on umbes
16 tolli pikk ja 1,5 tolli
lai ja voltida üks nurk selliselt :
seejärel voltida uuesti:
moodustus tasku. Selle tasku võime täita musta püssirohu, pürodeksi,
sähvatava pulbri,
raketimootori kütuse või ükskõik millise kiireltpõleva kütuse-oksüdandi
seguga, mis esineb peene
pulbri kujul. Sütenr pan-nakse paika ja jätkatakse kolmnurksetvoltimist,
hoolikalt jälgides, et
lõhkeainet maha ei pudeneks. Kui polumna on valmis, tuleb see väga kõvasti
kokku teipida, kuna
see tugevdab pakendit ja tekitab kõvema ning võimsama plahvatuse. Valmis
polumna näeb välja
1/4-1/3 tolli paksuse kolmnurgana, nagu joonisel näha:
kõik nurgad eriti kindlalt teipida
sütenr
4.4.2. METAALKONTEINERID.
Klassikaline torupomm on enimtuntud metallpakendis lõhkeaine. Idioodist
anarhist kogub valge
peaga tikke ja lõikab neil pead maha. Siis tümitab ta haamriga ühe toruotsa
kinni, valab tikupead
sisse ja taob kinni teise otsa. See protseduur kustutab sageli lollpea
elukünla, sest toru
kinnitagumisel võib ta tekitada tikupeadele piisavalt hrdumist, et pomm
enneaegselt
plahvataks. Torukorke kasutades on protseduur veidi ohutum, ning veidi
arukam anarhist ei
kasuta kunagi valge peaga tikke. Ta ostab kaks torukorki ja keermestatud
toru (joonis 1).
Kõigepealt puurib ta torukorki augu ning asetab sinna kindlalt sütenri
(sütiku), et lõhkeaine
tegemise ajal välja ei pudeneks. Sütenr peab vähemalt 3/4 tolli pommi
sees olema. Seejärel
kruvib ta korgi koos sütenriga tugevasti toru külge, arvatavasti sellele
tilga super glue’d
lisades. Seejärel valab ta lõhkeaine pommi. Et seda kokku suruda, võtab ta
paraja nutsaku
pehmet paberit ja pärast toru 蒿reni täit-mist pressib pulbri kokku, rõhudes
paberinutsakut pliiatsi
või mõne muu lameda otsaga pulga abil, kuni see enam ei nihku. Lõpuks kruvib
ta teise korgi
liimiga varustatult otsa. Paberitropp ei lase lõhkeaineosakestel keermete
vahele sattuda ja
välistab nendevahelise hrdumise, mis võiks valamise ajal plahvatuse
põhjustada
Kokkupandud pomm on joonisel 2.
JOONIS 1
JOONIS 2 süte
nr
See on üks disainivõimalusi, mida hull pommitegija katsetaks. Kui ta aga ei
suuda hankida
keermestatud toru koos korkidega, võib ta alati kasutada vask- või
alumiiniumtoru, kuna neid võib
kergesti soovitud asendisse v蒿nata. Vasktoru puhul on põhimureks tema
painutamine ja
kokkumurdmine ilma teda purustamata, liigset jõudu rakendades kipub see
murdekohast
lõhenema. Kõige turvalisem on vasest või alumiiniumist torupommi tegemine
analoogiliselt
korkidega toruga. Kõigepealt tuleb üks toruots laiaks litsuda nii, et see ei
lõheneks. Seejärel tuleb
lame ots vähemalt ühe korra kokku voltida. Suletud otsa lähedusse tuleb
puurida auk sütenri
jaoks ja nr paika panna. Järgnevalt täidab pommiehitaja selle madala
klassi lõhkeainega ja
pressib lõhkeaine pabernutsaku abil kokku. Seejärel lamestatakse ja
valtsitakse teine toruots
lapiktangide abil. Kui ta liiga juhm pole, siis teeb ta seda aeglaselt, kuna
metalliv蒿namisel
eraldub soojust, mis võib laengu südata.
JOONIS 1. Toru üks ots lamestatud,
sütenri auk puuritud.
JOONIS 2. Toru üks ots kokku valt-
situd (pealtvaates).
JOONIS 3. Lamestatud ja valtsitud
otsaga toru (külgvaates)
JOONIS 4. Valmis pomm.
sütenr
Suurepäraselt sobib lõhkeainepakendiks õhkrelvades kasutatav CO2- padrun .
Tema ainsaks
pisipuuduseks on vaevarikas täitmine. Seegi on kõrvaldatav, suurendades
padruni ava mingi
terava triistaga. Seejärel pole muud, kui täita padrun mingi madala klassi
lõhkeaine või
kiireltpõleva kütuse-oksüdandi seguga ja sütenr paigaldada. Selliseid
pommikesi kutsutakse
üldiselt “kraateritekitajateks”.
CO2-padrunit on hea kasutada ka termiidi sütena, kuid ta tuleb eelnevalt
modifitseerida. Ava
tuleb suuren-dada, et sütesegu (näiteks magneesiumpulber) ei plahvataks.
Sütenr sütab
magneesiumipulbri, mis omakorda paneb termiidi plahvatama.
Eeltoodud lõhkeseadeldiste vormid on väga sobilikud madala klassi
lõhkeainetele, kuid neid ei
saa kasutada kõrgklassi lõhkeainete puhul, kuna viimased vajavad
detoneerimiseks lklainet.
Siin läheb vaja väiksemat madala klassi lõhkeainega seadeldist, mis on
paigutatud suurema,
kõrgklassi lõhkeainega täidetud seadeldise sisse. Välja näeks see umbes
taoline: sütenr
Kui kõrgklassi lõhkeaine konteiner on tilluke, näiteks co2-padrun, tuleb
lõigata jupike
transistorraadio antennist ja teha sellest madala klassi torupommike, mille
võib CO2-ballooni
susata.
4.4.3. KLAASPAKEND.
Klaasnõud sobivad madala klassi lõhkeainetele, kuid nendega tekib probleeme.
Esiteks võib
klaasnõu võrrel-des metall - või plastnõuga kergesti puruneda. Teiseks pole
sugugi välistatud, et
ei juhtu õnnetus ja isegi tillu- kese pommi tegemisel saab püromaan tõsiselt
vigastada. Poiss, kes
kippus lõhnaõlipudelist pommi tegema, kannab siiamaani käes klaasikilde, üks
kild aga lõikas tal
maha pool sõrme..... . Sellegi poolest võib mõni anarhistne tüp
klaaspudeleid kasutada, kuna
näiteks lennuvälja metallidetektorid sellist riistapuud ei regist-reeri. On
vaja vaid pudel täis
toppida, puurida plastkorki auk, et sütenr seal kindlalt istuks ja
kruvida kork paigale. Suured
klaasist lõhkekehad pole klaasi happruse tõttu praktilised. Kui pudel on
palju suurem 16-untsisest
soodapudelist, võime enamuse kasutatud lõhkeainest raisatuks
lugeda. Enamasti on nad kasutud ka kõrgklassi lõhkeainete kasutamisel, sest
klaaspudel puruneb juba
sütelaengu plahvatamisel enne, kui kõrgklassi lõhkeaine jõuab detoneeruda.
4.4.4. PLASTPAKEND.
Plastpakend on arvatavasti lõhkeainete jaoks parim, kuna neid on saadaval
igas suuruses ja vormis ning
nad pole haprad , nagu klaas. Plasttoru võib osta triista- või
sanitaarvahendite poest ning valmistada
metalltoruga analoogilise seadme. Kõrgklassilõhkeainega versioon sobib
plasttorudesse kenasti. Kui
kogu kupatus plastikust teha, ei avasta seda metallidetektor . Plastpakendit
võib kuumutamisel vormida ja
koolutada. Neid saab tihkelt EPO- või muu elasttsementliimiga liimida. EPO’t
üksinda võib ka korgina
kasu-tada, eelnevalt pabernutsakut torusse toppides. Sellist tüpi
seadeldiste puhul sobib EPO koos
kõvendiga kõige paremini.
sütenr
ﾜks ots tuleb kõigepealt valmis teha ning täiesti kuivada lasta, enne kui
toru lõhkeainega täita ja
sütenr otsa panna. Seejärel, kasutades teist pabertropi, suruge lõhkeaine
tihkelt kokku ja sulgege
toruots ohtra EPO’ga. Polüvinülkloriidtoru sobib selliseks otstarbeks
hästi, kuid kui toru sisedeameeter
on üle 3/4 tolli, on see kõlbmatu. Selliste lõhkekehade valmistamisel võib
kasutada ka teisi plastkitte, kuid
EPO koos kõven-diga on parim.
4.5. LﾕHKEAINETE KASUTAMISE KﾕRGKULTUUR.
Eeltoodud menetlusi võib kasutada isik, kes omab mingeid teadmisi
lõhkeainete kasutamisest. Osa
sellest infost saab kätte hävitus- ja sõjandusalasest kirjandusest.
Eesrindlik lõhkeainete kasutamise
tehnika hõlmab tavaliselt vormitud laenguid või minimaalse lõhkelaengu
kasutamist maksimaalseks
hävitustks. Enamasti saavutatakse see kõrgklassi lõhkeainete abil.
4.5.1 VORMITUD (DISAINITUD) LAENGUD.
Vormitud laeng on lõhkeseade, mis detoneerumisel suunab purustusjõu piiratud
sihtmärgile. Sellist
protsessi võib kasutada kõige tugevama pantseri läbistamiseks, kuna on
võimalik tekitada mitmemiljoni
naelast survet ühe ruuttolli kohta. Vormitud laengutes kasutatakse
kõrgklassi lõhkeainet ning tavaliselt
elektrilist sütesüs-teemi. Siinkohal ka näidis vormitud laengust:
kruviauk
+ juhe
eellaeng 1/2 tolli paksune terastoru
sütik (elavhõbepauk- kõrgklassi laeng
happe sool)
- juhe
kruviauk
Kui selline seadeldis näiteks seifi külge kruvida, siis suunab see enamiku
oma lõhkejõust umbes tolli
kaugu-sele toru suudmest. Vormitud laengu idee põhineb koonilises avauses
lõhkeaines, millega ta on
täidetud. Koonuse nurk peaks olema 45? . Sellise seadeldise võib
metallipinnale kinnitada ka tugeva
elektromagneti abil.
4.5.2. TORULAENGUD.
Vormitud või suundlaengute eriliik - torulaengud, leiavad kasutust viisil,
mida vormitud laeng ei võimalda.
Kui täita pikk pooletolline plasttoru tundliku kõrgklassi lõhkeainega, nagu
R.D.X. ning ette valmistada
sarnaselt lõik 4.4.4.-ga, saame eriomadustega laengu, mis suunab lõhkejõu
ringikujuliselt. Sellise laengu
võib mähkida ümber samba, uksenupu või telefoniposti. Plahvatus suundub nii
sisse- kui väljapoole ja
hävitab tõe-näoliselt kõik, mille külge ta on kinnitatud. Painutamata vormis
näeb torulaeng välja selline:
+ juhe
- juhe
Kui terrorist soovib torupommi kasutada, peab ta selle mässima ümber
hävituselekuuluva objekti ja EPO-
ga torupommi otsad kokku liimima. Pärast liimi kuivamist pole enam võimalik
juhtmeid sütelaenguga
ühendada ega elektriliselt pommi lõhata!
4.5.3. TIBATILLUKESED LAENGUD, MIS SUURT MﾜRTSU TEEVAD.
Kui kõrge küttev蒿rtusega aine aatomiteks lagundada või väga väikesteks
osakesteks peenendada ning
seda siis suuremas koguses ja kokkusurutud tingimustes põletada, tekib
analoogne plahvatus auto
silindris toimuvaga. Tillukesed bensiinipiisad põlevad õhus, vabastades
äkiliselt paisuvaid kuumi gaase,
mis tõukavad silindri üles. Kui samalaatselt pihustada mingis hoones
gallonijagu bensiini ja see südata,
siis lendavad hoo-ne seinad ja katus tõenäoliselt kus kurat. Seda fenomeni
kutsutakse pihustatud
osakeste plahvatuseks. Kui keegi suudab efektiivselt suurel hulgal kõrge
põlemisastmega ainet pihustada
ja selle südata, võib ta hävi-tada suure hoone, silla või mõne muu ehitise.
Suure hulga bensiini
pihustamine võib ilma kõrgklassi lõhkeaine abita olla 蒿rmiselt keerukas.
Kui asetada nõu galloni
bensiiniga otse kõrgklassi lõhkelaengu kohale ja laeng lõhata, pihustub
bensiin momentaalselt ja kutsub
esile pihustatud osakeste plahvatuse. Selleks on vaja vaid väheke kõrgklassi
lõhkeainet, umbes pool
naela T.N.T.-d või veerand naela R.D.X.-i. Bensiini asemel võib kasutada ka
pulbrilist alumiiniumi. Põleva
materjali pihustamiseks on vaja just kõrgklassi lõhke-ainet, kuna madala
klassi plahvatus ei toimu piisava
kiirusega, et põlevat ainet pihustada ja südata.
4.5.4. ELEKTRIPIRNIPOMMID.
Pimedasse ruumi sisenemisel on valguse sisselülitamine automaatne liigutus .
Kui lamp satub pea kohal
rippu-ma, võib see saatuslikuks osutuda. Pirnpommi valmistamine on
üllatavalt lihtne. Elektriline
sütesüsteem on tal juba iseenesest olemas. Mõningate pirnide puhul saab
klaasi soklist eraldada,
kuumutades pirnisoklit gaa-sileegi kohal. Seda tuleb ettevaatlikult teha,
kuna pirni sees on vaakum . Kui
liim on piisavalt soe, tuleb klaas- pirn soklist välja tõmmata. Teiste
pirnide puhul on vajalik kuumutada vaid
klaasi leeklambi või atsetüleenpõ-letiga. Kui pirn on kuumenenud punase
hgumiseni, tuleb sellesse
ettevaatlikult auk torgata, arvestades sees oleva vaakumiga. Mõlemal juhul
võib pärast sokli /pirni
jahtumist toatemperatuurini või madalamale täita see lõhkeainega (näiteks
musta püssirohuga). Kui klaas
on sokli küljest eraldatud, tuleb see epoga tagasi liimida. Kui pirni on
tehtud auk, piisab teibitükikesest.
Seejärel, olles veendunud, et pesa pole pinge all (testlambi abil), tuleb
lambipomm sisse keerata. Selline
värk on terroristide ja poolt edukalt läbi proovitud, kuna keegi ei saa
pimedast toast pommi otsida.
4.5.5. RAAMATPOMMID.
Päevavalges ja meie ajal, kus kuritahtlikud elemendid üksteise otsa
kuhjuvad, võib pommi varjamine olla
vägagi raske. Võimumehed kipuvad tihti teie kotte ja kohvreid sorima, kui
olete sisenenud
pommipanekuks sobilikku kohta. ﾜks nipp pommi maskeerimiseks on teha nii
öelda raamatpomm -
lõhkeseade, mis on täie-likult raamatusse mahutatud. Tavaliselt soovitatakse
suhteliselt suurt raamatut,
mis peab olema kõvade kaan - tega , et varjata võimalikke pommi väljaulatuvusi.
Sõnastikud,
seadusteraamatud (kriminaalkoodeks!?!), suu-red romaanid jne. sobivad hästi.
Raamatupommi tegema
hakates tuleb valida pommipanekupaigale vastav raamatutüp. Raamatpommi võib
valmistada igaüks,
kes oskab ümber käia elektridrelli ja vineersaega. Kõigepealt tuleb kõik
raamatu leheküljed omavahel
kokku liimida. Tühjendades paki veeslahustuvat liimi- pulbrit suurde ämbrisse
ja täites ämbri keeva veega,
saame liimilahuse, mis tihedalt kõik raamatulehed kokku kleebib. Kui liim on
jahtunud talutava
temperatuurini ja hoolikalt segatud, tuleb raamatu leheküljed hoolikalt
leht-lehe kaupa liimiga läbi leotada.
Eriti tähtis on, et raamatu kaaned lehtede kuivamise ajal nende vastu ei
puutuks. Kõige nutikam on
raamatukaaned tagasi koolutada ja leheküljed kruustangide vahele pressida.
Kui leheküljed umbes kolme
päeva pärast kuivanud on, tuleb kõvastunud lehekülgedest auk läbi puurida.
See on umbes sama, nagu
puud puurida. Seejärel tuleb vineersae leht läbi augu ajada ning
neljakandiline tükk välja saagida. Järele
j蒿b raamat tühimikuga. Nüd tuleb allesj蒿nu hoolikalt raamatu tagumise
kaane külge liimida. Pärast
pommi valmimist, mis on tavaliselt taimeri või raadiosütikuga varustatud,
asetab pommitaja selle
raamatusse. Pomm ise ja mistahes kasutatav detonaator tuleks loksumise ja
ringilibisemise vältimiseks
vahtkummi sisse pakkida . Lõpuks, kui taimer või raadiodetonaator on paika
pandud, kleebitakse esikaas
kinni ja viiakse pomm sihtkohta.
4.5.6. TELEFONPOMMID.
Telefonpomm on seadeldis, mida minevikus kasutati teatud kindla indiviidi
tapmiseks või sandistamiseks.
Idee on lihtne - ohver võtab toru ja käib pauk . Kui panna väike, kuid tugev
kõrgklassi lõhkelaeng koos
süti-kuga telefonivastuvõtjasse, siis vastuvõtjat läbides plahvatab sütik ja
detoneerib lõhkeaine telefoni
hoidvas käes. Kõik, mis teha tuleb, on vaid hankida sütik ja vastuvõtja ning
nende ühenduskontaktid kinni
teipida. Keerake mikrofonikate maha, võtke mikrofon välja ja ühendage sütik
mikrofonijutmega. Pange
tugevalaengulist kitti (näiteks C-l’i vt.pt.3.3.1. lk.13) vastuvõttjasse ja
keerake kate peale, kui olete
veendunud, et sütik on kenasti kiti sees. Pange toru hargile ja jätke teip
paigale. Kui telefoniomanik juhtub
nüd telefonile vastama, näeb ta teipi ja kisub selle maha. See laseb voolul
sütikuni jõuda. Pange tähele -
------plahvatust ei toimu pelgalt telefonitoru tõstmise tõttu,
telefoniomanik peab tõstma toru ja teibi
eemaldama. On ülimalt tõenäoline, et toru on just tema kõrva juures, kui
pauk käib.
5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA VISKEMﾜRSKUDELE.
Terrorist hälbinu arsenalis on tähtsal kohal plahvatav ja mürgitatud
laskemoon. Selline moon annab kasu-
tajale tavalaskemoona kasutava vastase ees tunduva eelise, kuna juba
kriimustav tabamus võib olla
surmav . Spetsmoona saab vamistada mitut tüpi relvadele, alates vibudest ja
lõpetades tulirelvadega.
5.1. SPETSLASKEMOON PRIMITIIVSETELE RELVADELE.
Antud publikatsiooni eesmärgist lähtudes nimetame primitiivseks iga relva,
milles ei kasutata laskemoona
lendusaatmiseks püssirohtu. Need on vibud , õhkrelvad, vibupüssid ja
käsiraketid.
5.1.1. VIBUNOOLED JA AMMUNOOLED.
Vibude ja ambude laskemoonaks on nooled. Mürgi sisse on noolt 蒿rmiselt
lihtne kasta, tunduvalt
keerukam on aga valmistada plahvatavaid nooli . Kui aga keegi suudab hankida
sama diameetriga
alumiiniumtoru, kui vibu- või ammunooled, siis võib teatava osa sellest
torust muuta lõhkeseadeldiseks,
mis detoneerub l gist või sütiku abil. On vaid vaja muretseda sobiva
läbimdu ja pikkusega
alumiiniumtoru ning selle tagumine ots EPO ja pabertropiga sulgeda. Täitke
toru ükskõik millise kõrg- või
madala klassi lõhkeainega kuni poole tollini otsast. Tehke toruotsa lõhe ja
pigistage ots ettevaatlikult
ringikujuliselt kokku, jättes tingimata alles väikese ava. Suruge tekkinud
ava otsa NR. 11 lksütik ja
kinnitage see “Super Glue’ga”. Lõpuks mähkige noole saba ümber teip ja
moodustage sellest
stabilisaatorid. Võite stabilisaatorid osta ka sporditarvete kaup-lusest ja
need külge liimida.
Valmistoodang näeb välja selline:
NR.11 lksütik alumiiniumtoru stabilisaatorid
Kui nool tabab kõva pinnast, plahvatab sütik ja sütab lõhkelaengu.
5.1.2. PUHKPﾜSSILAENGUD.
Puhkpüss on põnev, mitmeid eeliseid omav relv . Ta võib olla 蒿rmiselt täpne,
ning ideaalselt peidetav
lõhke-laengu või mürginoole märki saatmiseks. Lõhkenoole või mürsukese
valmistamine pole keeruline.
Kõige lihtsam on kasutada mingit ravikapslit, kuhu on pakitud peavalu või
allergiavastane pulber. Sellist
kapslit on lihtne lahti võtta ja ravim välja puistata. Järgnevalt tuleb
kapsel täita lgitundliku lõhkeainega.
Suurema kapsli puhul tuleb lgitundliku laengu taha paigutada täiendav
kõrgklassi laeng. Lõpuks liimime
kapsli uuesti kokku ning liimime tagumise osa külge tuti või niidijupi, et
kindlustada kapsli lendamine
lgitundliku lõhkeainega ots ees. Selline vidin tuleb saba arvestamata
umbes 3 tolli pikkune :
tutt
5.1.3. LINGUDE JA KADADE LASKEMOON.
Kaasaegne ling on suurepärane relv. Sellega saab kivijuraka küllaltki
täpselt 500 jala kaugusele
lennutada. 200 jala ulatuses võib see olla täpse tabamuse korral surmav nii
inimesele kui loomale. Kuna
ling võimaldab loopida parajalt priskeid kive, saab sellega lennutada ka
üsna vägevaid laenguid.
Lgitundliku lõhkeseadme sisse tuleb monteerida väike alumiiniumtoru, mis
on täidetud lgitundliku
madala klassi lõhkeainega ning varustatud sütenriga, mis tuleb enne
viskamist südata. Tuleb valida
sobiva pikkusega nr, et plahvatus ei toimuks enne sihtmärki jõudmist.
Paukpadrunid kaliibriga 22 on
suurepäraseks lingulaskemoonaks, neid saab aga kerge kaalu tõttu kasutada
vaid lähidistantsidel.
5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE.
Kui kaasaegsete tulirelvade tulejõule ja kiirusele lisada erilaskemoon,
osutub lihtsaks ka väikese armee
alista-mine üheainsa relva abil. Plahvatavat laskemoona on võimalik osta,
kuid see võib osutuda
komplitseerituks. Sellist moona saab ka kodus valmistada. Muidugi on selline
tegevus seotud riskiga . Kui
laskemoon on korra-tult modifitseeritud , võib isegi tühiseim kaliibri
suurendamine põhjustada plahvatuse
tulirelva rauas.
5.2.1. ERILASKEMOON PﾜSTOLILE.
Et oma püstoli jaoks plahvatavat laskemoona valmistada, läheb vaja vaid
lgitundlikku lõhkeainet ja
paari lihtsat triista. Kõigepealt tuleb kokku korjata kõik tinakuulid ning
valmistada või hankida
lklõkeainet. Tinakuuli tuleb puurida auk, see lõhkeainega täita ning tilga
kuuma künlavahaga kinni
pitseerida.
VAHATILK LﾖﾖGITUNDLIK LﾕHKEAINE
5.2.2. ERILASKEMOON VINTPﾜSSIDELE.
Tänu suurele kaliibrile ja tulejõule on võimalik vintpüsside tarbeks
蒿rmiselt võimsa erilaskemoona
valmista-mine. Kui vintpüssipadrunist kuul välja võtta, võime kesta uuesti
sulgeda. Kui nüd õnnestub
leida väga sile, kerge puupulk , mille läbimt on lähedane püssi kaliibrile,
on võimalik mitut tüpi
vintpüssist lastavaid relvi valmistada. Pistke pulk püssitorusse, kui padrun
ilma kuulita on rauas. Tehke
pulgale märge 6 tolli püssi-suudmest eemal ja võtke see rauast välja.
Seejärel otsustage, millist
sütesegu või laengut soovite kasutada. See võib olla keemiline sütepudel
(3.4.3), torupomm (4.4.2.) või
termiitpomm (3.4.1. ja 4.4.2.). Kui laeng on valmis, tuleb see kindlalt
pulga külge kinnitada. See tehtud,
pistke ritv püssitorusse tagasi. Pomm või süteseade peab olema kepi otsas.
Veenduge, et laengul on
paraja pikkusega sütenr, südake see ja tulistage. Kui heitrelv pole
liiga raske, võib see lennata kuni
300 jala kaugusele.
5.3. ERILASKEMOON ﾕHKRELVADELE VﾕI SURVEGAASRELVADELE.
See peatükk käsitleb õhk ja survegaasrelvadele erimoona valmistamist. B.B.
pumpüssid, CO2 B.B.
püstolid ja 22 kaliibrilised õhupüssid, mida tavaliselt peetakse
mänguasjadeks, võivad muutuda üsna
ohtlikeks relvadeks.
5.3.1. ERILASKEMOON B.B. RELVADELE.
B.B. relv on mistahes tüpi püss või püstol, mis ttab suruõhu või CO2
gaasi abil. Neil relvadel on
peaaegu sama suur laskeulatus, kui tavalisel vintpüssil. 177 kaliibriga
haavli lennukiiruse tõttu on selle
kaliibriga lklaenguga varustatud lendrelvi soodus teha. Enamus üle 22
kaliibriga laskemoonast on
varustatud sütiku-tega. Kuna paljud inimesed soovivad oma padruneid ümber
laadida , saab neid sütikuid
ka relvapoodidest osta. Need sütikud plahvatavad lknõela lgist, samuti
aga suurel kiirusel kõva pinna
vastu põrgates. Tavaliselt klapivad nad ka 177 kaliibriga õhkrelva torusse.
Lennates lame ots ees,
detoneeruvad nad pärast tulistamist kokkupõrkel kõva pinnasega. Kui selline
sütik on kinnitatud peene,
näiteks anntennitoru otsa, võib toru täita lõhkeainega, sulgeda ja
õhkrelvast välja tulistada.
Esimene sütik pannakse paika “Super Glue” abil. Seejärel täidetakse toruke
lõhkeainega ja liimitakse
külge tagumine sütik. Lõpuks kinnitatakse liimiga tagumise sütiku külge tutt
või niit, et kindlustada
minimürsu põrkumine vastu sihtmärki esimese sütikuga. Kogu mürsk peaks olema
umbes 3/4 tolli
pikkune.
5.3.2. 22 KALIIBRIGA ﾕHUPﾜSSI ERILASKEMOON.
22 kaliibriga õhkrelv vastab tavaliselt ligilähedaselt 22 kaliibrilisele
vintpüssile. Seetõttu on 22 kaliibrilistes
õhupüssides võimalik tarvitada suhteliselt suuri lõhkelaenguid. Kuna mitmed
ravimikapslid vastavad
antud kaliibrile, on võimalik lõigus 5.1.2. LK.29 äratoodud konstruktsioon .
Võib kasutada ka lõigus 5.3.1
selgita-tud konstruktsiooni, kui padrunisütiku asemel tuleb hankida musta
püssirohu lksütikuid, kuna
need on ligilähedased kaliibriga 22. Kaliiber 11 on liiga väike, kuid kõik,
mis on suurem, sobib kenasti.
6.0. RAKETID JA KAHURID.
Rakette ja kahureid peetakse üldiselt raskerelvadeks. Terroristid ei kasuta
harilikult neid relvi, kuna neid
on raske või lausa võimatu hankida. Valmistada pole neid aga sugugi võimatu.
Iga tüp, kes suudab
valmistada või osta musta püssirohtu või pürodeksi, võib sellise asjakese
valmis meisterdada. Ning
terrorist kahuri või suure raketiga on juba midagi tõeliselt hirmuäratavat.
6.1. RAKETID.
Raketid leiutasid hiinlased juba mitusada aastat enne Kristust. Neid
kasutati meelelahutuslike tulevärkide
korraldamiseks. Sõjategevuses kasutati neid harva, kuna nad olid kallid,
ebatäpsed ja ettearvamatu
käitumi-sega. Kaasajal leiavad aga raketid tänu odavusele, usaldatavusele ja
tagasil gita lenduminekule
pidevat kasutamist sõjategevuses. ﾕnneks ei saa kuritegelikud tübid
militaarrakette hankida, kuid neil on
võimalus valmistada või osta rakettmootoreid. Raketimudelism on
kosmoseajastul populaarne, ning raketi
taevasse lennutamiseks läheb vaja mootorit. Estes on DAMONI harukompanii,
kelle käes on
juhtpositsioon mudel- rakettide ja nende mootorite tootmises. Nende võimsaim
“D”-mootor on kandejõuga
ligi 12 naela, mis on piisav küllaltki tõhusa raketi lähetamiseks
märkimisv蒿rsele kaugusele. Teised
kompaniid, näiteks CENTURI
toodavad veelgi võimsamaid, kuni 30 naelase kandejõuga raketimootoreid.
Sellised mootorid on üsna
kätte- saadavad ning stardivad elektri abil. Enamikul mudelrakettide
mootoreist on kolm põhisektsiooni:
Avaga saviotsa paigaldatakse süde. Kui “survematerjal” sütib, mis on
tavaliselt monoliitne kütusemass,
nt. must püssirohi või pürodeks, hakkavad suured, järsult tekkivad kuumad
gaasiplahvakud läbi düsi
välja pressima, tõugates raketti edasi. Pärast selle materjali läbipõlemist
hakkab põlema
“suitsusektsioon”. See on tavaliselt aeglaseltpõlev materjal, millele on
lisatud mitmesuguseid komponente
suitsu tekitamiseks. See sektsioon põleb kuni raketi apogeesse jõudmiseni.
Lõpuni põlenuna sütab ta
“purskelaengu”, mis on tavaliselt hästi peen must püssirohi. Purskelaengu
plahvatus paiskab välja
mudelraketi langevarju, kuid seda saab kasutada ka pommi plahvatama
panekuks.
Rakettmootoritel on neile omane markeeringusüsteem. Tüpmudelid on
1/4A-2T;1/2A-3T; A8-3;B6-4;C6-
7 ja D12-5. Täht on mootori võmsuse näitaja. “B”-mootorid on “A”-dest kaks
korda võimsamad, “C”-
mooto -rid kaks korda võimsamad “B”-st jne. Pärast tähte järgnev number
näitab mootori ligikaudset
survejõudu naeltes, viimane number ja täht näitavad põlemisaega, mis kulub
stardist kuni purskelaengu
plahvatuseni, “3T” näitab kolmesekundilist põlemisaega. MﾄRKUS: väga
efektiivse raketikütuse saab
valmistada, segades alumiiniumitolmu ammooniumperkloraadi ja väga väikese
koguse rauaoksiidiga.
Segu sidematerjalina kasu-tatakse epoksüdvaiku.
6.1.1. HARILIK RAKETTPOMM.
Rakettpomm on pomm, mis toimetatakse sihtmärgi pihta raketi abil. Enamasti
tarvitatakse sellise
seadeldise valmistamisel mudelraketi mootorit. Lõigates balsabuust välja
stabilisaatorid ja need suure
näiteks ESTES”i “C”-mootori külge liimides, saab teha tüpilise raketi.
Lisades “kraatritekitaja”, ehk CO2
padrunist pommi, on ka pomm lisatud. Et “kraatritekitaja” süde oleks
garanteeritud (vt.4.4.2.LK24), tuleb
mootori purskelaengu pealt savi plastist tvahendiga maha kraapida. Pommi
süde peab otseselt
purskelaengut puudutama, nagu joonisel näidatud:
Isolatsiooniteip on parim vahend “kraatritekitaja” raketimootori külge
kinnitamiseks. Savi ei tohi purske-
laengu ja pommi vahele j蒿da. Raketi võib varustada eri tüpi
lõhkelaengutega, nagu kõrgklassi laeng,
süte-pomm või keemiline sütepudel. Mootori külge tuleb lennutrajektoori
kindlustamiseks kleepida kolm
või neli stabilisaatorit. tagaserv
liimida mootori külge
juhtserv
Juht- ja tagaserv tuleb liivapaberiga ümaraks lihvida. See aitab raketil
otse lennata. Raketi startimiseks
tuleb selle külge kinnitada kahetolline jupp plastkõrt. Startimisvarda võib
näiteks riidepuu küljest lõigata.
Plastto-rukese tükk tuleb kleepida paralleelselt raketikorpusega ühele
stabilisaatoritest. Nüd võtame
piisava pikku-sega sirge traaditüki ja painutame sellest stardivarda.
stabilisaatorid
plastkõrretükk
6.1.2. SUURE LASKEULATUSEGA RAKETTPOMM.
Pika distantsi rakette saab valmistada mitmeastmeliselt. Mitmeastmeliste
rakettide tarbeks on saadaval
“O”----põlemisaja markeeringuga mudelraketimootorid. Parim näidiseksemplar
sellisest mootorist on D12-
O. Kohe pärast surveperioodi lõppu plahvatab purskelaeng. Kui järgmine
mootor on asetatud düsiga
otse “O”--mootori otsa, siis plahvatades lendavad kuumad gaasid ja põlevad
aineosakesed selle kohal
oleva mootori düsis ning sütavad survesektsiooni. See tõukab kasutatud
“O”-mootori raketi küljest lahti
ja vabastab selle ülearusest kaalust. Mitmeastmelise raketi suurimaks
eeliseks on kaalu vähenemine
teekonnal ja kiiruse kogu-mine. Mitmeastmeline rakett peab olema veidi
teisiti ehitatud, kui tavaline rakett,
sest stabiilse lennutrajek-toori saavutamiseks peab tema raskuskese olema
ette nihutatud. See
saavutatakse lisaraskuse asetamisega raketi ninasse või raketi raskuskeskme
tagasiviimisega, asetades
stabilisaatorid võimalikult juhtraketi taha:
Sütenr pannakse viimase mootori külge. Lennukauguse suurendamiseks võib
rakettpommi varustada
kahe, kolme või isegi nelja astmega. Mida rohkem on astmeid, seda suurem
peab olema stabilisaatorite
pind.
6.1.3. MITME LﾕHKEPEAGA RAKETTPOMMID.
Põhimõte on lihtne: ühele raketile kinnitatakse ühe asemel mitu lõhkepead.
Sellega saab hakkama
igaüks, kes oskab teha “kraatritekitajaid” ja osta raketimootoreid.
Kinnitades raketi külge pika
sütenriga varustatud “kraatritekitajaid” tekib võimalus, et rakett viib
sihile mitu lõhkekeha. Selline
rakett näeks välja umbes nii:
“Kraatritekitaja” kinnitatakse paberitoru külge teibiga, paberitoru
valmistatakse 4 korda 8 tollisest paberi-
tükist ja liimitakse kokku. Toru liimitakse mootori külge ja täidetakse
rohelise või musta püssirohuga.
Selles-se torgatakse tillukesed augud ja “kraatritekitajate” sütenrid
pistetakse aukudesse.
“Kraatritekitaja” klee-bitakse toru külge nii, et sütenr j蒿ks toru
sisse. Raketi mootori külge
kinnitatakse sütenr ja lastakse rakett stardivardalt lendu.
6.2. KAHUR.
Kahur on tulirelvaliik, mida kasutatakse juba 11 sajandist alates. Ta
sarnaneb musketile, millesse
pannakse laeng püssirohtu, kuul ja seejärel tulistatakse . Seda sorti
kahureid peab pärast iga lasku
puhastama , muidu võib toru tulistamise ajal ummistuda ja lõhkeda. Terrorist
saab kahuri valmistamisega
kergesti hakkama, kui tal on veidi raha ja kannatust.
6.2.1. HARILIK TORUKAHUR.
Paksuseinalisest torust on igaüks võimeline lihtsa kahuri tegema. Ainsaks
raskuseks on seest 蒿rmiselt
sileda toru leidmisega. See on hädavajalik, kuna vastasel korral võib mürsk
torru kinni j蒿da. Vask- võ
alumiinium-toru on tavaliselt piisavalt sile, kuid see peab olema väga paks,
et plahvatusjõule vastu panna.
Kui kasutada mürskudena CO2-padruneid, on ideaalne 1,5-2 jala pikkune toru.
Toru seina paksus PEAB
olema vähemalt 1/3-1/2 tolli ja sisepind väga sile. Võimaluse korral sulgege
toru tagumine ots
keermestatud korgiga. Vastasel juhul tuleb toruots kinni sepistada, ilma et
tekiks pragusid või purunemist.
Toru tagumisse otsa puuritakse korgi või kokkuvaltsitud otsa lähedale väike
auk. Siis tuleb torru panna
umbes kaks teelusikatäit musta püssirohtu või pürodeksi, see pulga ja
pabertropi abil tihkelt kokku
pressida ning CO2-padrun sisse lasta. Toetage kahur kindlalt mingile kõvale
alusele, läitke sütenr ja
liduge. Hea õnne korral pole te kahurit üle laadinud ja teid ei taba selle
plahvatamisel laialilendavad killud .
Mürsu valmistamine sellise kahuri tarbeks CO2-padrunist on suhteliselt
lihtne. Valmistage “kraatritekitaja”
nii, et sütenr j蒿ks umbes tolli jagu välja. Siis teipige sütenr üleni
kinni, jättes vaid sabaotsa veidi
välja. Nüd pistke see kahurisse ilma pabertroppi kasutamata. Tulistamisel
sütab laeng sütenri ja
lennu-tab CO2-padruni märgi suunas. Lõhkeainega täidetud padrun plahvatab
umbes kolme sekundi
pärast, kui kõik õnneks läheb.
6.2.2. RAKETTE TULISTAV KAHUR.
Kahur on tavaline, nagu juba eespool kirjeldatud, vahe on vaid laskemoonas.
Kahurist väljatulistatud
rakett lendab kaugemale, kuna väljatulistamine ületab tema inertsi.
Liikumise peal südatud rakett lendab
kauge - male paigalasendist startinud raketist. Selline rakett meenutab
tavalist rakettpommi, millel
puuduvad stabili-saatorid:
Lõhkeseadme sütenr peab muidugi olema lühike, kuid see ei tohi süttida
enne raketi purskelaengu
plah-vatust. Seega võrdub sellise seadme põlemiskiirus ajaga, mis kulub
pommi plahvatamiseni. Raketti
pole vaja varustada sütenriga, kahuris toimuv plahvatus sütab selle,
samal ajal raketi suure kiirusega
teele saates.
7.0. PYROTECHNICA ERRATA.
Vägivallatsejal on lugematuid võimalusi pürotehnika kasutamisel.
Maagiapoodidest saab osta
tossupomme, suuri sõjaväe suitsupomme saab osta relvakataloogidest leitud
aadressidel. Ka
ilutulestikurakette saab kasu-tada terrorismirelvana. Suure lõhkejõuga
rakett võib rahvahulkade keskele
tulistatuna hirmsaid tagajärgi põhjustada. Ka “sütu” nrist tõmmatav
tulevärgi kärtsutegija võib suure ja
tundliku lõhkelaengu sisse pakituna suure t teha. Ka pisargaas kulub
terroristile marjaks ära, kui ta
selle rakettpommi abil keset rahvajõuku toimetab.
7.1. TOSSUPOMMID.
Tossupomm võib terroristile mitmekülgselt kasulik olla. Sellega võib
taganemisteed varjata, diversiooni
kor-raldada või lihtsalt suitsukatet teha. Pomm, mis piisavalt palju vängelt
haisvat tossu ajab, võib
põhjustada hoonetäie inimeste evakuatsiooni. Tossupomme on lihtne teha. Kuna
sõjaväe
suitsupommides kasutatakase valge fosfori pulbrit ja titaaniühendeid, on
selliste materjalide hankimine
isegi tipp terroristile tavaliselt ülejõu käiv. Vaeseke peab oma pommi ise
valmis tegema.
Enamasti kasutatakse kodustes tossupommides mingit põhipulbrit, nagu must
püssirohi või pürodeks, et
segu põlemist kindlustada. Põhimaterjal põleb hästi ja sütab põlema ka
teised materjalid, mis aga lõpuni
ja puhtalt ära ei põle. V蒿vli ja põletusainega segatud peensuhkur tekitab
tugevat suitsu. Saepuru, eriti
siis, kui selle hulka on veidi õli segatud, on koos põletusainega samuti hea
tossutaja. Muud suurepärased
suitsuteki- tajad on peenekstükeldatud kummi, peeneks jahvatatud plastmass ja
mitmed keemilised
segud. Valgusfoori -des kasutatava materjali võib segada suhkru ning v蒿vliga
ja koos põletusainega
annab samuti hea efekti. Enamus kütuse-oksüdandi segusid annab samuti koos
põletusainega palju
suitsu, kui nende vahekord on ebatäpne. Võimaluste rida on pikk. Tossupommi
kvaliteet sõltub suurel
m蒿ral ka tema pakendist. Plastsilin-der sobib hästi, lisades ka ise suitsu
juurde. Auk sütenri jaoks
peab olema piisavalt suur, et tossupomm ei plahvataks. Plastkonteineritel on
see pluss, et nad suitseva
materjali põlemisel sulavad ja põlevad, moodus-tades piisava suurusega ava,
mis väldib plahvatuse.
7.2. VﾄRVILISED LEEGID.
Värvilisi leeke võivad terroristid kasutada märguandevahendina. Asetades
raketti kuulikese leekevärviva
materjaliga , saadab see purskelaengu lõhkemisel välja värvilise tulekera.
Materjalide nimekiri on
järgmine:
VﾄRV MATERJAL KASUTATAKSE
Punane strontsiumsoolad (strontsiumnitraat) valgusfoorid , punased
refleksklaasid.
Roheline baariumsoolad (baariumnitraat) rohelised refleksklaasid.
Kollane naatriumsoolad (naatriumnitraat) kollased refleksklaasid.
Sinine vasepulber, vanad mündid sinised refleksklaasid.
Valge magneesiumpulber, alumiiniumpulber tulesütajad, alumiiniumfoolium.
Purpur kaaliumpermanganaat.
Oranz rauapuru .
7.3. PISARGAAS.
Terrorist, kes suudab valmistada pisargaasi või midagi ligilähedast, võib
seda edukalt suurte
rahvahulkade vastu kasutada. Pisargaasi valmistamine on suhteliselt keerukas
ning eeldab
valmistajapoolset oskust kogu gaasi potensiaal käiku lasta. ﾜks
valmistamismeetod on järgmine.
VARUSTUS: MATERJAL:
Rõngasstatiivid (2tk.); alkoholipõleti; erlenmeyeri pudel 10g. glütseriini;
300 ml.; klambrid (2tk.); kummikork; klaastoru; klambri- 2g.
naatriumbisulfaati;
hoidja; kondensaator; kummivoolik; kogumisplasku; õhu- destileeritud vesi.
lukk ; 300 ml mensuur.
1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis
10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga.
2) Südake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit.
3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas.
4) Kui kuumutatav segu enam ei vahuta ja gaasi ei eralda või tekib
klaastorus nähtav pruun sade, on reak- tsioon lõppenud. Eemaldage põleti ja
kallake kuumutatud segu välja, kuna see on korrodeeriv.
5) Aine, mis koguneb kondensaatorisse ja sealt kogumisplaskusse tilgub, on
pisargaas. See tuleb kindlalt
korkida ja usaldusv蒿rsesse kohta hoiule panna.
7.4. TULEVﾄRGID.
Kuigi tulevärke ei saa otsese ja efektiivse terrorivahendina kasutada, on
neil oma roll segaduste
tekitamises ja sütamistes. Järgnevalt mõned tulevärgivahendid, mida saab
kodus valmistada, kas siis
pullitegemiseks või kurjadel eesmärkidel.
7.4.1. PAUKLAENGUD.
Lihtsa kärtsutegija saab papptorust ja EPO’st:
1) Lõigake kasutatavast papptorust jupike (vähem kui toru 4-kordne
läbimt).
2) Pange torujupp vahapaberile püsti ja täitke EPO ning kõvendi seguga 3/4
toru diameetri paksuselt.
Laske EPO’l maksimumkõvaduseni kuivada, nagu pakendil on õpetatud.
3) Kui see on kuivanud, torgake toru keskele väike auk ja pistke sellesse
soovitud pikkusega sütenr.
4) Täitke toru tuleohtliku lõhkeainega. Sähvatav pulber, pürodeks, must
püssirohi, kaaliumpikraat,
nitrotsel-luloos või mistahes kiireltpõlev kütuse-oksüdandi segu sobib
hästi. Täitke toru peaaegu lõpuni.
5) Pressige lõhkeaine tihedalt pliiatsit ja pabertroppi või muud sobivat
pressimisriista kasutades torusse.
Jätke EPO jaoks parajalt ruumi.
6) Täitke järele j蒿nud tühik EPO ja kõvendiga ning laske kuivada.
7) Kui soovite korraldada vaatamisv蒿rseid tulevärke, siis kasutage alati
sähatuspulbrit, kuhu on segatud
veidi leekvärvaineid. Purustades helkuri ja lisade selle sähvatuspulbrile,
saame purustatud helkuri värvi
plahvatuse. Rauapuru tekitab oranze sädemeid. Valgeid sädemeid annab
magneesiumipuru või
väikesed, KERGELT kokkukägardatud alumiiniumfooliumi pallikesed.
NﾄIDE: oletame, et soovite teha “kärtsutegijat”, mis plahvatab punase
sähvakaga ja pillub välja valgeid
sädemeid. Kõigepealt võtan punase helkuri ja teen selle peeneks pulbriks.
Seejärel segan väikese
koguse saa-dud materjali sähvatuspulbriga. (NB! SﾄHVATUSPULBER VﾕIB MﾕNEDE
MATERJALIDEGA SEGU-NEDES REAKTSIOONI ESILE KUTSUDA JA SPONTAANSELT
PLAHVATADA!). Segan 9 osa säh-vatuspulbrit 1 osa helkuripuruga ja lisan
umbes 15
alumiiniumfooliumist kuulikest. ﾖöseks riputan kogu kupatuse plastkotti
pakituna kuhugi majast eemale,
et kindel olla võimaliku reaktsiooni tagajärgede suhtes. Hommikul testin
tillukese koguse materjalist, kui
katse on rahuldav, pakin aine “kärtsutegijasse”.
8) Kui seda tüpi “kärtsutegija” raketimootorisse monteerida, võib korda
saata poolprofesionaalseid ja
professionaalseid aegsüteid.
7.4.2. SIGNAALRAKETID.
Mõjusa kodukootud signaalraketi saab kokku panna mudelraketi mootorit
kasutades. Soovitame ESTES’i
mootoreid.
1) Ostke sobiv ESTES’i rakettmootor, silmas pidades, et selle võimsus
kahekordistub iga uue
markeeringu-tähega (vt.6.1.LK30).
2) Ostke mudelraketi toru, mis sobib täpselt mootoriga või tehke ise toru
mitmest paberikihist kokku
liimides.
3) Kraapige mootori tagant savi maha, et kütuselaeng nähtavale tuleks.
Kleepige toru mootori külge nii, et
toru vähemalt poole mootorist kataks. Valage torusse umbes poole tolli jagu
sähvatuspulbrit.
4) Lisades mitmesuguseid pauklaengute osas kirjeldatud materjale, võite
tekitada mitmekesiseid efekte .
5) Asetage torusse ilma stardivardata Jumping Jack’e või “pudelrakette”,
võite tekitada laialilendavate
tule-kerade vaatemänge.
6) Monteerides torusse mitmeid isetehtud “kärtsutegijaid koos
sütenridega, võite tekitada
mitmekordseid värvilisi tulekerasid.
7.4.3. ROOMA KﾜﾜNLAD.
Rooma künlad on mõjus vaatemäng. Võrreldes teiste kodusvalmistatud
tulevärkidega on neid keerukas
teha, kuid tulemus on vaeva v蒿rt.
1) Ostke pooletolline mudelraketi toru ja tugevdage seda mõne paberi kihiga ,
et takistada toru lõhkemist.
Lõigake umbes kümnetollised torujupid.
2) Asetage toru vahapaberile ja sulgege üks ots EPO ja kõvendi abil. Poole
tolli paksune epokiht on
piisav.
3) Torgake torusse auk epoga suletud otsa lähedusse ja pistke sinna vajaliku
pikkusega veekindel
sütenr. Veenduge, et see on kõvasti kinni.
4) Valage torusse umbes tollijagu pürodeksi või püssirohtu.
5) Tehke kuulike umbes 6-tolline, soovitud värvi helkuri pulbrist, segades
seda vähese hulga
sähvatuspulbri ja pürodeksiga vahekorras 60% helkuripuru, 20%
sähvatuspulbrit ja 20% pürodeksi. Kui
pulbrid on hästi segatud, lisage ühe tilga kaupa vett ja segage pidevalt,
kuni moodustub pasta . Pasta
peab olema käsitsi vor-mitav ja peale vormimist kuju säilitama. Tehke
pastast pall, mis täpselt torusse
mahub . Laske pallil kuivada.
6) Kui pall on kuivanud, pistke see torusse. Ta peab üsna vabalt alla
libisema. Pange torusse väike
paberi-tropp ja suruge see pliiatsiga õrnalt vastu palli.
7) Kui olete valmis saanud, asetage künal maapinda tehtud auku nii, et ta
oleks ohutusse suunda
sihitud, läitke sütenr ja pistke plehku. Kui seade ttab, viskab ta
värvilise tulekera umbes 30 jala
kõrgusele. Kõrgust võib suurendada, lisades punkt 4 kohal veidi rohkem
püssirohtu või kasutades veidi
pikemat toru.
8) Kui pall ei sütti, lisage punktis 5 veidike rohkem pürodeksi.
9) Rooma künalde tarbeks valmistatud pallid annavad hea efekti ka
rakettides, tekitades langeva
tulekera.
8.0. KASUATATUD KIRJANDUSE LOETELU JA EDASISE INFO HANKIMINE.
Enamiku siin äratoodud infost saab kätte avalikest või ülikoolide
raamatukogudest. On ka palju selliseid
väl-jaandeid, mis on tavainimesele kättesaamatuks muudetud, sest teatud
tübid tahavad raha teha,
õpetades teisi kodus lõhkeaineid valmistama. Selliseid õpetusi ilmub
pidevalt paramilitaarseis ajakirjades
ja ajalehtedes. Järgnev nimekiri näitab, kust mõningatest kohtades on
võimalik infot hankida:
KOMPANII NIMI JA AADRESS MIDA KOMPANII MﾜﾜB
Full auto Co. Inc. P.O. BOX 1881 lõhkeainete retseptid, papptorud
MURFREESBORO, TN 37133
Unlimited BOX1378-SN HERIMSTON kemikaalid, sütenrid
OREGON 97838
Barnett International Inc, 125 RUNNELS STREET vibud, ammud, nende varustus,
P.O. BOX 226 PORT HURON, MICHIGAN 48060 õhkrelvad.
Executive Protection products INC. 316 CALIFORNIA AVE. pisargaasigranaadid,
RENO, NEVADA 89509 enesekaitsevahendid
Badger fireworks Co. Inc. BOX 1451 B ja C-klassi tulevärgid.
JANESVILLE, WISCONSIN 53547
RAAMATUD.
The Improvided Munitions Manual
Military Explosives
Fires and Explosives
9.0. KEMIKAALID, MIDA TASUB LABORITEST VIRUTADA.
Lõppude lõpuks jõuab tõsine terrorist arusaamisele, et tõeliselt
usaldusv蒿rse lõhkeaine valmistamiseks
tuleb kemikaalid laborist pihta panna. Nimekiri vajalikest kemikaalidest
tähtsuse järjekorras.
VEDELIKUD TAHKED AINED
lämmastikhape kaaliumperkloraat
v蒿velhape kaaliumkloraat
95% etanool pikriinhape (tavaliselt pulber)
tolueen ammooniumnitraat
perkloorhape pulbriline magneesium
hüdrokloorhape alumiiniumpulber
kaaliumpermanganaat
v蒿vel
elavhõbe
kaaliumnitraat
kaaliumhüdroksiid
fosfor
naatriumnitraat
pliiatsetaat
baariumnitraat.
10.0. VAJALIK PﾜROKEEMIA.
Paljusid kemikaale on üldiselt võimalik valmistada paari põhiainet
kasutades. Vajalike keemiliste
reaktsioo -nide loetelu on järgnevalt esitatud. See eeldab põhiteadmisi
keemiast . Kes järgnevatest
reaktsioonidest mõh-kugi ei taipa, peab hoolikalt läbi lugema keskkooli
keemiaõpiku viis esimest peatükki.
1) Kaaliumperkloraat perkloorhappest ja kaaliumhüdroksiidist:
K(OH)?+H?ClO?= KClO +HO
2) Kaaliumnitraat lämmastikhappest ja kaaliumhüdroksiidist: K(OH)?+HNO?=KNO?
HO
3) Ammooniumperkloraat perkloorhappest ja ammooniumhüdroksiidist:
NH?OH?+H?ClO?=
= NHClO+HO
4) Ammooniumnitraat lämmastikhappest ja ammooniumhüdroksiidist:
NH?OH?+H?NO?=NHNO+HO
5) Alumiiniumpulber hapetest, alumiiniumfooliumist ja magneesiumist:
A) Alumiiniumfoolium + 6HCl?=2Al?+3H
B) 2Al?Cl (aq)+3Mg?=3MgCl (aq)+2Al
Alumiinium sadestub nõu põhja väga peene hõbedase pulbrina, mis tuleb
filtreerida ja kuivatada. Sama
meetod kehtib lämmastikhappe ja v蒿velhappe puhul, kuid need happed on
lõhkeainete valmistamiseks
liiga suure v蒿rtusega, et neid taoliseks otstarbeks kasutada, kui neid just
eriti suurtes kogustes
käepärastpole
_________________________________________________________________
The new MSN 8: advanced junk mail protection and 2 months FREE*
http://join.msn.com/?page=features/junkmail