Pentanool (0)

1 Hindamata

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Saamismeetodid 4
Füüsikalised omadused 5
Keemilised omadused 6
Kasutusalad 9
Ohutusnõuded 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Pentanool (C5H11OH) ehk amüülalkohol kuulub küllastunud ühealuseliste alkoholide rühma. Alkoholideks nimetatakse süsivesinike hüdroksüülderivaate R – OH. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkoholid ühe- ja mitmealuselisteks. Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks.
Pentanool on ühealuseline primaarne alkohol . Pentanoolil on kaheksa isomeeri, millest tähtsaim on 3-metüül-1- butanool ehk isoamüülalkohol. Pentanooli isomeerid 2-metüül-1-butanool ja 3-metüül-1-butanool sisalduvad puskariõlis. Amüülalkohol on puskariõli tähtsaim koostisosa ning see on etüülalkoholist umbes 20 korda mürgisem.

Saamismeetodid

Alkohole on võimalik saada mitmel erineval viisil. Iga alkoholi saamiseks on olemas talle kõige sobilikumad viisid, mida enamasti kasutatakse.
Alkoholide saamismeetodid:

Ühealuselisi alkohole saadakse sünteetiliselt süsivesinike monohalogeenderivaatide hüdrolüüsimisel leeliste vesilahustega:
R – X + H – OH ↔ R – OH + HX (kus X on halogeen Cl,Br,I)
Kuna side C – X ei ole iooniline ja alküülhalogeniidid lahustuvad veel halvasti, viiakse reaktsioon läbi soojendamisel. Alküülhalogeniidide hüdrolüüsumisvõime sõltub halogeenist. Halogeeni aatomi eemaldamise kerguse järgi võib alküülhalogeniidid paigutada järgmisesse ritta:
Fluoriidid bromiidid Seega alküüljodiidid hüdrolüüsuvad kõige kergemini.

Alkohole võib saada eteenirea süsivesinike hüdraatimisel(vee liitmisel):
CH2 = CH2 + H – OH→ CH3 – CH2OH .
Reaktsioon kulgeb veega soojendamisel ja tingimata katalüsaatorite – väävelhappe, tsinkkloriidi või teiste manusel.

Üheks alkoholide saamisviisiks on aldehüüdide ja ketoonide redutseerimine vesinikuga. Aldehüüdidest tekivad primaarsed, ketoonidest sekundaarsed alkoholid:

CH(CH3)2 – CHO + H2 →CH(CH3)2 – CH2OH
C(CH3)2 = O + H2 →CH(CH3)2 - OH

Pentanooli saamiseks kasutatakse mitmeid võimalusi. Kaasajal saadakse pentanoolide segu enamasti tehnilise pentaani kloorimisel ja tekkivate kloropentaanide hüdrolüüsimisel Ca(OH)2 abil.

Füüsikalised omadused

Võrreldes alkoholide füüsikalisi omadusi molekulmassilt lähedaste süsivesinike vastavate omadustega näeme suuri erinevusi. Alkoholid on tunduvalt väiksema lenduvusega, neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid ning nad lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud. Nimetatud erinevuse kahanevad molekulmassi suurenemisel . Erinevused alkoholide ja süsivesinike füüsikalistes omadustes on tingitud hürdoksüülrühma suures polaarsusest. Tavalisel temperatuuril on alkoholide molekulid vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholimolekuli hapnikuaatomi ja naabermolekuli vesinikuaatomi vahel assotsieerunud. Kuigi vesinikside on tunduvalt nõrgem tavalistest keemilistest sidemetest , on ta siiski küllalt märkimisväärne. Alkoholide kõrged keemistemperatuurid vastavate eetrite või süsivesinikega võrreldes on seega tingitud vajadusest lõhustada vesiniksidemeid molekulide üleminekul aurufaasi, milleks kulub täiendav hulk energiat. Teiselt poolt põhjustab selline assotsieerumine molekulmassi suurenemise, millega kaasneb lenduvuse vähenemine.
Ühealuseliste küllastunud alkoholide homoloogilise rea esimesed liikmed on vedelikud, alates C12-st on selle rea liikmed tahked ained.
Pentanool sisaldav viite süsiniku ja on seetõttu vedelik. Aine on värvitu ja iseloomuliku lõhnaga. Pentanool lahustub vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites.
Pentanooli füüsikalised omadused:

Keemistemperatuur: 138o C (Keemistemperatuurid tõusevad süsiniku aatomite arvu suurenemisel molekulis.)
Sulamistemperatuur : -79o C
Süttimistemperatuur: 33o C
Isesüttimistemperatuur: 300o C
Suhteline tihedus: 0.8 (vesi=1)
Auru suhteline tihedus: 3 (õhk=1)
Auru rõhk, kPa 20o C: 0.13
Plahvatuspiir, mahu % õhus: 1.2-10.5

Keemilised omadused

Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on elektronidoonor, siis on elektronitihedus hapnikuaatomil suurenenud ja O – H side dissotsieerunud veelgi väiksemal määral kui vee puhul.
Kuna alkoholid on hästi kättesaadavad ained ja nad annavad palju mitmesuguseid keemilisi reaktsioone, siis etendavad nad väga tähtsat osa rohkearvulistes laboratoorsetes ja tööstuslikes sünteesides.
Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks:

Reaktsioonid, millest võtavad osa ainul hüdroksüülrühma vesinikuaatomid

Reaktsioonid, mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul

Oksüdeerumisreaktsioonid, millest samaaegselt võtavad osa nii hüdroksüülrühm kui süsivesinikradikaali vesinikuaatomid
Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul:

Hüdroksüülrühma vesinikuaatomi asendumine metalliga.
Selles asendusreaktsioonis saadavaid aineid nimetatakse alkoholaatideks:

2C5H11OH + 2Na → 2C5H11ONa + H2↑

Alkoholaadid on tahked ained, mis lahustuvad kergesti alkoholis. Naatriumalkoholaadid on ebapüsivad ühendid, nad tumenevad kiiresti õhu käes (vaigustuvad), eriti soojendamisel. Vee ja isegi niiskuse toimel lagunevad, moodustades uuesti alkoholi:

C5H11ONa + H – OH ↔ C5H11OH + NaOH

Alkoholaatide moodustumine näitab kujukalt alkoholide sarnasust veega. Teatavasti reageerib ka vesi energiliselt naatriumiga, eraldades vesinikku. Alkoholaadid tekivad alkoholidest ka teiste metallide, näiteks magneesiumi ja alumiiniumi toimel.
Alkoholaadi tekke reaktsioonis esineb alkohol nõrga happena.

Estrite moodustumine.
Hapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad estrid, mille juures alkoholi hüdroksüülrühma vesinik asendub happeradikaaliga:

C5H11OH + CH3 – CO – OH ↔ CH3 – CO – OC5H11 + H2O

Estrite moodustumise reaktsiooni nimetatakse ka esterifikatsiooniks. Esterifitseerumisreaktsioon on pöörduv. Vee ja eriti leeliste toimel estrid lagunevad, moodustades uuesti lähteained – alkoholi ja happe. Estrite hüdrolüütilist lagundamist nimetatakse seebistamiseks (hüdrolüüsiks).
Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul:

Hüdroksüülrühma asendumine halogeeniga (alküülhalogeniidide moodustumine).
Reaktsioon viiakse tavaliselt läbi fosfor- või väävel-, samuti ka vesinikhalogeniidide toimel:

C5H11OH + PBr3 → C5H11 – Br + POBr3 + HBr
C5H11OH + SO2Cl → C5H11 – Cl + SO2 + HCl
C5H11OH + HBr ↔ C5H11 – Br + H2O

Alkoholi reaktsioon vesinikhalogeniidhappega on pöörduv. Alküülhalogeniidi saagise suurendamiseks , s. o. tasakaalu nihutamiseks paremale tuleb reaktsioonisegust mingil viisil vett eemaldada. Selleks võib kasutada vett siduvaid aineid, näiteks kontsentreeritud väävelhapet või juhtida veevabasse alkoholisse gaasilist vesinikhalogeniidi.

Dehüdraatumine alkeenideks.
Alkoholi kuumutamisel suure hulga kontsentreeritud väävelhappe või tsinkkloriidiga, samuti ka alkoholi aurude juhtimisel 350 – 500 oC juures läbi alumiiniumoksiidiga täidetud toru lõhmub molekul vett ja moodustub alkeen . Vee eraldumist nimetatakse ka dehüdraatumiseks:

C5H11OH → CH3CH2CH2CH = CH2 + H2O

Kõige kergemini dehüdraatuvad tertsiaarsed, seejärel sekundaarsed ja primaarsed alkoholid. (A. Zaitsevi reegel)

Molekulidevaheline dehüdraatumine
Alkoholi liia kuumutamisel väävelhappega või alkoholiaurude juhtimisel 200 oC juures üle pulbrilise veevaba alumiiniumsulfaadi moodustuvad eteenirea süsivesinike kõrval eetrid :

C5H11OH + CH3OH → C5H11 – O – CH3 + H2O

Hüdroksüülrühma asendumine aminorühmaga.
Karmides tingimustes võib alkohoolne hüdroksüülrühm asenduda aminohappega:

C5H11OH + NH3 → C5H11 – NH2 + H2O

Reaktsioon on komplitseeritud, kuna primaarsete amiinide kõrval võivad tekkida ka sekundaarsed ja tertsiaarsed amiinid .
Oksüdeerumisreaktsioonid:

Dehüdrogeenimine (vesiniku eraldumine)
Alkoholiaurude juhtimisel 200 – 300 oC juures üle peeneteralise vasepulbri moodustuvad primaarsetest alkoholidest aldehüüdid. Lõhmub kaks vesinikuaatomit:

C4H9 – CH2 – OH → C4H9 – CHO + H2

Kasutusalad

Pentanooli kasutatakse tänapäeval mitmetes eluvaldkondades. Näiteks kasutatakse pentanooli ja tema isomeere laialdaselt lahustitena lakitööstuses ja parfümeerias. Amüülalkoholi kasutatakse ka piima rasvasisalduse määramisel (pentanool on abiks rasva vabanemisele). Pentanoolide eetreid kasutatakse lahustitena ja maitseainetena toiduainete tööstuses.
Pentanooli leidub järgmistes toitudes ja toiduainetes :

Õun
Banaan
Juust
Kana
Kohv
Kartul
Tomat
Maasikas
Vaarikas
Küpsetised
Kommid
Želatiin
Puding
Närimiskumm

Ohutusnõuded

Töötades pentanooliga peab olema väga ettevaatlik, kuna see aine on väga mürgine ja võib põhjustada tõsiseid tagajärgi. Pentanooli aur on õhust raskem. Võivad liikuda põranda lähedal ja distantselt süttida . Aur seguneb hästi õhuga ja kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud .
Kokkupuude tulega:

Otsesed ohud: Tuleohtlik, kuumutamine võib rõhu tõusu tõttu põhjustada lõhkemist.
Ettevaatuabinõud: Läheduses ei tohi olla lahtist tuld ega sädemeid. Ka suitsetamine aine läheduses on keelatud.
Tuletõrje: Alkoholide suhtes vastupidav vaht, kuiv pulber, süsinikdioksiid.

Plahvatus:

Otsesed ohud: Üle 33° C võivad tekkida plahvatusohtlikud aurud või õhu segud.
Ettevaatusabinõud: Üle 33° C kasutada suletud süsteemi, ventilatsiooni ja plahvatuskindlaid elektriseadmeid.
Tuletõrje: Tulekahju korral anumaid jahutada vee pritsimisega.

Pentanool võib imenduda kehasse näiteks aerosol aurude sissehingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu. Aine ärritab silmi, nahka ja hingamisteid. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi, mille tulemusena tekib ka depressioon . Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust. Aine korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti.
Sissehingamine:

Sümptomid: Köha, peavalu, nohu , peapööritus, uimasus.
Ettevaatusabinõud: Ventilatsioon, kohalik tõmbeventilatsioon või hingamisteede kaitsevahendid.
Esmaabi: Värske õhk, puhkus. Võib pöörduda ka arsti poole.

Kokkupuude nahaga:

Sümptomid: Punetus , võib ka nahka imenduda.
Ettevaatusabinõud: Kaitsekindad.
Esmaabi: Eemaldada saastunud riided. Loputada nahka veejoa või duššiga.

Kokkupuude silmadega:

Sümptomid: Valu, punetus. Võimalik sarvkesta kahjustus.
Ettevaatusabinõud: Kaitseprillid, või silmade kaitse kombineeritult koos hingamisteede kaitsevahendiga.
Esmaabi: Esmalt loputada rohke veega mitme minuti jooksul (kui võimalik, eemaldada kontaktläätsed), seejärel pöörduda arsti juurde.

Allaneelamine:

Sümptomid: Põletustunne, oksendamine
Ettevaatusabinõud: Töö ajal mitte süüa, juua või suitsetada.
Esmaabi: Loputada suud . MITTE esile kutsuda oksendamist. Pöörduda arsti poole.

Kõikidel juhtudel vältida aurude kogunemist!
Ohutuse tagamiseks tuleb osata ainet õigesti säilitada ja laiali valgumisel kõrvaldada. Juhul kui pentanool on laiali valgunud, tuleb tegutseda järgmiselt:

Eemaldada kõik süüteallikad.

Koguda mahaloksunud vedelik tihedalt suletavasse anumasse.

Imada ülejäänud vedelik liiva või mõne muu inertse absorbendiga ja viia seejärel ohutusse kohta.

MITTE pesta kanalisatsiooni.
Ainet tuleb säilitada tulekindlalt, eemal tugevatest oksüdeerijatest, eemal leelis - ja leelismuldmetallidest. Soovitatav on ainet säilitada hästi ventileeritavas ruumis.

Kokkuvõte

Pentanool ehk amüülalkohol(C5H11OH) on ühealuseline primaarne alkohol, mis on väga mürgine. Amüülalkoholi surmav annus on 30-35 grammi. Alkoholide saamiseks on mitmeid erinevaid viise. Pentanoolide segu saadakse enamasti tehnilise pentaani kloorimisel ja tekkivate kloropentaanide hüdrolüüsimisel Ca(OH)2 abil. Pentanool on värvitu ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Alkoholide saamiseks on väga palju erinevaid võimalusi mis liigitatakse reaktsioonideks, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul, reaktsioonideks, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul ja oksüdeerumisreaktsioonideks. Amüülalkoholi kasutatakse mitmetes eluvaldkondades. Kõige levinum on see toiduainetööstuses ja lakitööstuses. Kuna pentanool on väga mürgine tuleb sellega töötades olla väga ettevaatlik ja järgida ohutusnõudeid, vastasel juhul võivad tekkida tervisekahjustused.

Kasutatud kirjandus

Grandberg, I. „Orgaaniline keemia“, Kirjastus Valgus 1979 Tallinn, lk 177-178
Raunsepp, H. „Orgaaniline keemia“, Kirjastus Valgus 1967 Tallinn, lk 97-101, 105
Köstner, A. „Keemia XI klassile“, Kirjastus Koolibri 1994 Tallinn, lk 82-85
„Eesti Entsüklopeedia“ 7. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1994, lk 251
http://quitsmoking.about.com/cs/nicotineinhaler/g/term_25add.ht m
http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0535.HTM
http://www.videvik.ee/486/ei.html
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1544
13

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Enitsirk Õppematerjali autor

Saamismeetodid, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutusalad, ohutusnõuded ja kasutatud kirjandus. + sissejuhatus ja kokkuvõte

keemia pentanool

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia - Alkoholid

2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 1. metanool CH2OH 2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Alkoholid

1 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahu

Keemia

ppt

Alkoholid

Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga

Keemia

docx

Keemia 11. klass

Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keem

Keemia

doc

Keemia 11 kl. arvestused

ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0 Heksaan

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)

Keemia

ppt

Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH heptanool 1) CH3OH metanool 8) C8H17OH oktanool 2) C2H5OH etanool 9) C9H19OH nonanool 3) C3H7OH propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH pentanool 6) C6H13OH heksanool · Füüsikalised omadused: homoloogilises reas liikmed 1-11 on vedelikud, 12-20 "tardunud rasva" kujul ja ülejäänud alkoholid on tahked ained. Esimesed 5 liiget lahustuvad vees, edasi lahustuvus väheneb. Kõik alkoholid on veest kergemad ja mürgised. Metanool · Omadused: on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, veega hästi segunev vedelik. Rahvakeeles nimetatakse puupiirituseks. On väga mürgine (10-15 g põhjustab

Keemia

Rohkem sarnaseid