Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

10. klassi üleminekueksam (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Kulgliikumine . Punktmass. Taustsüsteem. Nihe . Liikumise suhtelisus .
    Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul.
    Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks.
    Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg , kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel.
    Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda  ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese.
    Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgevaks (kulgliikumiseks). Kulgevalt liiguvad näiteks vaateratta kabiinid, auto sirgjoonelisel teelõigul jne. Kulgevalt liikuvat keha võib samuti vaadelda kui materiaalset punkti.
    Joont, mida mööda keha (ainepunkt) liigub, nimetatakse keha liikumise trajektooriks.
    Keha   nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasendit tema järgmise asendiga.  Nihe on vektorsuurus . Nihke tähis on s
    Teepikkus l on keha poolt aja t vältel läbitud trajektoori pikkus.  Teepikkus on skalaarne suurus.

  • Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand.
    Kiirusvõrrand Kuna kiirus ei muutu, on kiirusvõrrand v = const .
  • Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks.
    Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine tähendab kiirendusega liikumist. Üldjuhul nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks sellist liikumist, mille puhul kiirendusvektor  jääb oma arvväärtuselt ja suunalt muutumatuks. Sellise liikumise näiteks on kivi liikumine, mis visati üles horisondi suhtes teatud nurga all (arvestamata õhutakistust). Igas trajektoori punktis on kivi kiirendus võrdne  vaba langemise kiirendusega
    Liikumise iseloomustamiseks võetakse kasutusele keskmise kiiruse  mõiste:
    Füüsikas ei paku suurt huvi mitte keskmine, vaid  hetkkiirus, mida määratletakse kui kiiruse väärtust lõpmatult väikese ajavahemiku  jooksul:
    Keha   kiirenduseks nimetatakse kiiruse väikese muudu ja väikese ajavahemiku , mille jooksul kiirus muutus suhet
  • Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus.
    Keha liikumine mööda ringjoont on kõverjoonelise liikumise erijuhtum. Keha ühtlane liikumine mööda ringjoont on kiirendusega liikumine .
    Kiirendus ; ()
    on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti . Seda nimetatakse kesktõmbekiirenduseks.
    Kesktõmbekiirendus sõltub kiiruse arvväärtusest v ja ringjoone raadiusest R, mille kaart mööda keha antud ajahetkel liigub:
    Vektor  on alati suunatud ringi keskpunkti ja risti kiirusvektoriga. 
    Keha ühtlasel ringliikumisel jääb kiirenduse arvväärtus muutumatuks, kuid kiirendusvektori suund ajas muutub. Kiirendusvektor on mis tahes ringjoone punktis suunatud selle keskpunkti. Seepärast nimetatakse kiirendust keha ühtlasel ringliikumisel kesktõmbekiirenduseks.
    Lihtsa ringliikumise näiteks võib olla niidi külge riputatud kuulike (matemaatiline pendel ).
    Minimaalset ajavahemikku, mille järel kordub keha liikumine, nimetatakse võnkeperioodiks T. Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks
    Võnkesagedus f näitab võngete arvu 1 s jooksul. Sageduse ühikuks on herts (Hz).

  • Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused.
    Liikuva keha kiiruse (erijuhul paigalseisu ) jäävuse nähtust, kui sellele ei mõju teised kehad, nimetatakse inertsiks . Seepärast nimetataksegi Newtoni esimest seadust inertsiseaduseks.
    Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni esimene seadus (ehk inertsiseadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Sellisteks taustsüsteemideks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme.
    Inertsiaalseid taustsüsteeme on lõpmatu hulk. Taustsüsteem, mis on seotud mööda sirgjoonelist teelõiku muutumatu kiirusega liikuva rongiga, on samuti inertsiaalsüsteem nagu ka Maaga seotud süsteem.
    Mass  on keha omadus, mis iseloomustab selle inertsust. Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass.
    Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi  kilogrammides (kg).
    Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on  vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse  resultantjõuks.
    Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1).
    Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral
    Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
    Newtoni teine seadus on dünaamika põhiseadus. See seadus kehtib üksnes inertsiaalsetes taustsüsteemides.
    Newtoni 2. seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga
    Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) loetakse jõu ühikuks jõudu, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud mõõtühikut nimetatakse njuutoniks (N).
    Kui kehale mõjuvad samal ajal mitu jõudu (näiteks ,  ja ), siis tuleb Newtoni teises seaduses jõu   all mõista kõigi jõudude resultantjõudu
    Kui resultantjõud , säilitab keha paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise.  Niisiis sisaldab Newtoni teine seadus erijuhtumina Newtoni esimest seadust.
    Newtoni 3. seadus: Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

    Jõududel, mis tekivad kehade vastastikmõjul, on alati ühesugune olemus. Need on rakendatud  erinevatele kehadele ning ei saa seetõttu teineteist tasakaalustada. Liita saab üksnes neid jõudusid, mis on rakendatud ühele kehale.
    Joonis 5.3 illustreerib Newtoni kolmandat seadust. Inimene mõjutab raskust arvväärtuselt sama suure jõuga, nagu raskus mõjutab inimest. Need jõud on suunatud vastupidi. Kummalegi kehale antavad kiirendused on pöördvõrdelised kehade massidega .
  • Elastsusjõud. Hooke ’i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul.
    Keha deformeerimisel tekib jõud, mis püüab taastada keha endisi mõõtmeid ja kuju.  Seda nimetatakse  elastsusjõuks.
     
    Väikeste deformatsioonide korral  on elastsusjõud võrdeline keha pikenemisega (lühenemisega) ning suunatud vastupidi keha osakeste nihkele deformatsiooni käigus:
    See seos väljendab katseliselt kindlaks tehtud Hooke'i seadust. Võrdetegurit k nimetatakse keha jäikuseks. SI süsteemis mõõdetakse jäikust  njuutonites meetri kohta (N/m). Jäikus sõltub keha kujust ja mõõtmetest, samuti selle materjalist.
    Elastsusjõud on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule, sellest ka miinusmärk Hooke’i seaduses.
    Elastsusjõudu , millega tugi (alus) või riputi (riputusvahend) kehale mõjub, nimetatakse toe reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehade kokkupuutumisel on toereaktsioon suunatud kokkupuutepinnaga risti. Kui keha asetseb horisontaalsel liikumatul laual, on toereaktsioon suunatud vertikaalselt üles ning tasakaalustab raskusjõu: . Jõudu , millega keha mõjub lauale, nimetatakse keha kaaluks.
    Liikumine elastsusjõu mõjul: Vedrude venitamisel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    10-klassi üleminekueksam #1 10-klassi üleminekueksam #2 10-klassi üleminekueksam #3 10-klassi üleminekueksam #4 10-klassi üleminekueksam #5 10-klassi üleminekueksam #6 10-klassi üleminekueksam #7 10-klassi üleminekueksam #8 10-klassi üleminekueksam #9 10-klassi üleminekueksam #10 10-klassi üleminekueksam #11 10-klassi üleminekueksam #12 10-klassi üleminekueksam #13 10-klassi üleminekueksam #14 10-klassi üleminekueksam #15 10-klassi üleminekueksam #16 10-klassi üleminekueksam #17 10-klassi üleminekueksam #18 10-klassi üleminekueksam #19 10-klassi üleminekueksam #20 10-klassi üleminekueksam #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kafka MegaJesus Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    pdf
    10-klassi füüsika konspekt
    9
    doc
    10klassi füüsika
    9
    docx
    Füüsika kordamine 10-nda klassi üleminekueksamiks
    8
    docx
    10-klassi füüsika valemid
    414
    pdf
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    69
    docx
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    66
    docx
    Füüsika I konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun