1.3. Lipiidide reaktsioonid (0)

1.3. Lipiidide reaktsioonid
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm , mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidide lahustamatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis.
Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse:

• rasvhapped;
  
• rasvad ;
  
• glütserofosfolipiidid;
  
• sfingolipiidid ;
  
• vahad;
  
• steroidid ;
  
• terpenoidid
  

Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse:

• seebistuvateks;
  
• mitteseebistuvateks
  

Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse:

• lihtlipiidideks ;
  
• liitlipiidideks;
  
• tsüklilisteks lipiidideks
  

Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid . Inimesele on erilise tähtsusega linool - ja α-linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita.
Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid , vesiikulid ja liposoomid.
Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all.
Levinuim loomne sterool on kolesterool , mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse.
1.3.1. Rasvapleki proov
Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk .
Töö käik:
Kahte katseklaasi panen umbes 1 g tahket ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha.
Mõlemasse katseklaasi lisan 0,5 ml atsetooni .
Loksutan hoolega ja jätan 5 minutiks seisma.
Võtan pulgaga sademe kohal tekkinud vedeliku kiht ja kannan filterpaberile.
Jätan mõneks minutiks filterpaber kuivama.
Järeldus:
Vaadates kuiva paberit vastu valgust võib näha, et filterpaberil, kus oli I tahke aine proov, tekkis rasvaplekk. Võib järeldada, et tahke aine nr.1 sisaldas lipiide.
1.3.2. Emulsioonitest
Emulsioonid on üks liik süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus . Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks.
Töö käik:
Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust.
Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett.
Intensiivselt loksutan.
Järeldus:
Emulsioonitest nr.2 muutus häguseks, => võib teha järeldust, et see sisaldas lipiide.
1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus momentaalselt värvituks.
Töö käik:
Võtan 3 katseklaasi.
Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust.
Igasse katseklaasi lisan tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformist.
Loksutan.
Segu, kus oli palmitiinhape, muutus oranžiks. Segu, kus oli searasv , muutus heleoranžiks.
Segu, kus oli oliivõli, muutus värvituks.
Järeldus:
Oliivõli lahus muutus värvituks => ta sisaldab küllastumata rasvhapeid. Palmitiinhape ja searasv, kuna nende pruun värvus läks heledamaks, sisaldavad küllastunud rasvhappeid. Kuna palmitiinhappe värvus on intensiivsem, siis küllastunute rasvhapete sisaldus on suurem.
1.3.5. Liebermann -Burchard'i kolesterooli määramise test
Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas -rohelise värvusega reaktsioonisegu. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsiooni : toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viis küllastamatuse suurenemisele.
Töö käik:
Võtan 3 katseklaasi.
Valan 2 ml erineva lipiidi lahust: kolesterooli, rapsiõli ja searasva lahust.
Igasse katseklaasi lisan 7 tilka äädikhape anhüdriidi ja 5 tilka konts. H2SO4.
Segu, kus oli kolesterool, muutus tumesiniseks. Segu, kus oli rapsiõli, muutus heleroheliseks. Segu, kus oli searasv, jäi värvituks.
Järeldus:
Searasva lahus, kuna ta on värvitu, ei sisalda kolesterooli. Tumesinine värvus kolesterooli lahuses tõestab positiivset reaktsiooni. Katseklaasis rapsiõliga sisaldub kolesteroole, aga hele sinakas-roheline värvus võib olla tingitud sisalduva lahuses eetritega, mis annavad teise värvuse.