Keskkooli konspekt bioloogias (0)

Viiruste avastamine
Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi.
1796 esimene vaktsineerimine.
? Koch ja Pasteur
1880 esitasid haiguse "idu teooria
?Kas viirused on elus või eluta?
Elus organismid:
1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped
2) evolutsioneeruvad
3) muteeruvad
Eluta organismid:
1) puudub iseseisev ainevahetus
2) ei pajune ilma peremeesrakuta
3) puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina.
Tal puuduvad elutunnused .
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid .
?Viiruste ehitus
Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud , mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk.
? Genoomis sisalduvate geenide ülesanded
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise.
Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma .
Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi.
Genoom võib olla:
Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu.
Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid.
Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib .
⚠️Viiruste paljunemine
1) viirusosake kinnitub rakumembraanile
2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani
3) viirusosake tungib raku sisse
4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas
6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate
7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad
8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
Lüsogeenne elutsükkel
Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks.
? Bakterid
⚠️Baktereid iseloomustavad: väikseimad ainuraksed organismid, kellel kõik elu tunnused; rakus puudub tuum, membraaniga ümbritsetud organellid ; mõne mikromeetri pikkused; kuju alates kerajasest kuni pulkja ja spiraalseni.
⚠️Kuidas põhjustavad haiguseid: tungivad inimese kudedesse ja takistavad nii rakkude normaalset toimimist; toodavad oma ainevahetuse jäägina mürgiseid aineid, mis võivad levida nakkuspaigast vere ja lümfi teel üle terve keha.
⚠️Levivad: õhu, vee, mulla, teiste organismide kaudu.
⚠️Ennetamine: toidu korralik töötlemine, aegunud toidust hoidumine, hügieen, vaktsiin .
⚠️Ravi: antibiootikumid .
⚠️Antibiootikumid (iseloomustus): ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust.
?Bakterid biotehnoloogias
Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu , mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks.
⚠️Miks kasutatakse baktereid:
1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit)
2) võtavad vähe ruumi
3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse.
4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta
5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse
6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast.
⚠️Kasutatakse:
1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine
2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast , bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine.
Geenitehnoloogia
1. Millistes valdkondades kasutatakse geenitehnoloogiat?
Rakendustes - põllumajanduses ja toiduainetööstuses, puidu ja keemiatööstuses, energeetikas, materjaliteaduses, arstiteaduses , nanotehnoloogias, keskkonnakaitses.
2. Millised elukutsed eeldavad teadmisi geenitehnoloogiast?
Biotehnoloog, geenitehnoloog, kriminalistid , labprandid, tehnikud.
3. Milliseid uusi teadusharusid on biotehnoloogia tekitanud?
Geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse mõnel muul viisil geene.
Transgeenne organism - organism, kellesse on viidudnvõõraid geene (GMO).
Geenivektor - viirus , kellele on lisatud soovitud geen.
GFP geen - helenduv geen.
Geeniteraapia - ravimeetod , kus püütakse asendada haige geen terve geeniga või vaigistada haige geen.
Rakuteraapia - kasutatakse tüvirakkusid kahjustunud kudede taastamiseks.
Genoomivahimees - püüab likvideerida DNA kahjustusi.
?Analüüsiv meetod
⚠️Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks. Dominantse tunnusega isend ristatakse kaksikretsessiivse tunnusega isendiga. ⚠️Kui järglased on kõik dominantsuse tunnusega, on uuritav dominantse tunnusega isend homosügoot - sellisel juhul on tegemist tõu või sordipuhta liigiga . ⚠️Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot - sellisel juhul ei ole tegemist tõu või sordipuhta liigiga.
?ￃﾜ lesanne

Puhtatõulistnküülikut ristati valge küülikuga, järglased olid kõik musta värvi, üht hübriidi ristati omakorda valge küülikuga. Leidke järglaste genotüübid, fenotüübid ja lahknemissuhted.
Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepeale avaldumine.
Ülesanne
Punase ja valgeõieliste lõvilõuasortide ristamisel saadi roosaõielised hübriidid. Viimaste omavahelisel ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada?
Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg?
Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus.
Elu areng
1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed
2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht , eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid , väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime.
3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju ), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine , kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud , mulla teke
🎃Geograafiline isolatsioon
Ajaline- sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu
Käitumuslik- pulmamängud on erinevad
Mehhaaniline- suguorganid ei sobi (eriti putukatel )
Biokeemiline- sugurakud ei ühine
Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits )
Hübriidide viljatus - järglane sünnib, on terve, ei paljune
🎃Liigi tekke põhjused
Mutatsioonid , geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik
Elu areng
1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed
2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime.
3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke
🎃Geograafiline isolatsioon
Ajaline- sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu
Käitumuslik- pulmamängud on erinevad
Mehhaaniline- suguorganid ei sobi (eriti putukatel)
Biokeemiline- sugurakud ei ühine
Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits)
Hübriidide viljatus- järglane sünnib, on terve, ei paljune
🎃Liigi tekke põhjused
Mutatsioonid, geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik
🎃Vererühmade geneetiline alus
Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel on erinevad antigeenid . Need antigeenid on määratud geenidega .
I^a - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale
Polüalleelsus - tunnus, mis on määratud rohkem kui kahe alleeliga.
Veretüüp Genotüüp Antigeenid
A I^aI^a ja I^ai A
B I^bI^b Ja I^bi B
AB I^aI^b A ja B
0 ii -
🎃Reesüsteem
Reesuspositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp las RR või Rr.
Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid.
Tema genotüüp on rr.
Polügeensus - tunnus, mis on määratud mitme geeniga.
🎃Ülesanne
Mees, kellel on AB rühma veri on abielus 0 vererühmaga naisega. Milliste vererühmadega võivad olla nende lapsed.
Vastus: A ja B vererühmaga.
🎃Ülesanne
Naine A vererühmaga heterosügoot, mees B vererühmaga. Milliste vererühmadega lapsed neil sünnivad?
Vastus: AB või B vererühmaga.
Dihübriidne ristamine - ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid.
Mendeli 3. seadus - homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatuse seaduseks.
Pruunide silmadega ja tedretähniline mees. Naine on sinisilmne ja tedretäppideta. Milliseid lapsi võib selles perekonnas sündida?
Vastus: pruunid , täppidega.
🎃Pärilik muutlikkus
Pärilikkus - tunnuste edasikandumine järglastele.
Muutlikkus - organismide võime muutuda ja erineda üksteisest.
Muutlikkus jaguneb: 1) pärilik ehk geneetiline muutlikkus 2) modifikatsiooniline ehk mittepärilik.
Pärilik muutlik jagunemine: 1) kombinatiivne - vanematelt pärit geenide paigutamine sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel. a) viljastumisel ühinevad ema ja isa kromosoomid . b) homoloogiliste kromosoomide osade vahetus meioosi esimesel jagunemisel. C) erand ! Ristsiirde ajal ka ümber ei kombineeru.
2) mutatsiooniline muutlikkus
Mutatsioon - DNA's toimunud muutus.
Mutant - isend, kellel esineb mutatsioon.
Mutatsioonide tüübid: a) duplikatsioon ehk kahekordistumine - dna lõik, kromosoom või terve kromosoomistik . b) insertsioon - genoomi lisandub üksik nukleotiid või dna lõik. c) deletsioon - kadumine. D) raaminihe - mutatsiooni kohas muutub valgu lugemise raam ja dna hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid.
Mutageenid - tegurid, mis kutsuvad esile mutatsioone (bioloogilised näiteks viirused).
🎃Mittepärilik muutlikkus
Modifikatsiooniline muutlikkus - määratud geenide ning kekskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid.
Reaktsiooninorm - tunnuse muutumise määr.
Variatsioonirida - tunnuste muutumise määr. Variatsioonikõver - graafiline esitus.
Tunnuseid võib jagada:
Suures osas muutuvad (pikkuskasv, kehamass , intellekt)
Vähesel määral muutuvad (silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt.
Ei muutu üldse (silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad)
Pöörduvad ( trenn , päevitus, mälu)
Pöördumatud (proteesid, väärarengud)
Eugeenika - õpetus või liikumine, mille eesmärk om inimkonna genofondi parandamine. Tõutervishoid - soodustab heade geenidega inimeste sigimist. Pärilike vaimuhaigete sundsteriliseerimine 1937 - 40.
Epigeneetika - uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus. Näiteks metüülruhmade lisamine lämmastikalustele - geenid avalduvad teisiti. Kudede eristumine hulkraksetel organismidel.