Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Biokeemia

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool
Keemiainstituut
Bioorgaanilise keemia õppetool

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
Laboratoorsete tööde protokoll
Koostaja: Marika Treiman YAGB21
Üliõpilaskood: 134944
Juhendaja: Tiina Randla
Tallinn 2014

1.1 Valkude reaktsioonid

1.1.1 Biureedireaktsioon

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli jälgida, kas munavalgu lahus 1 ml 10%-lise NaOH lahuse ja tilga 1%-lise CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist . Katse põhineb aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonide liitumisel ühendiga, mis sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet, andes positiivse reaktsiooni korral violetse kompleksi. Tulenevalt peptiidsidemete esinemisest, on tegemist valkude üldreaktsiooniga. Cu2+- ioonid ühinedes valgumolekulide nelja peptiidsideme koostisesse kuuluvate lämmastiku aatomitega moodustavad sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiidide korral roosa biureetkompleksi.

Töö käik:

1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust.
2) Lisasin lahusele 1 ml 10%-list NaOH lahust leeliselise keskonna tekkeks ja tilga 1%-list CuSO4 lahust Cu2+-ioonide saamiseks. Loksutasin.
3) Reaktsiooni kiirendamiseks soojendasin katseklaasi vesivannil .
4) Lahuse sinakas värvus muutus lillaks ning põhja kogunes sinine sade .

Tulemused:

Lahuse kuumutamisel tekkinud lillakas värvus viitab positiivsele reaktsioonile, mis tähendab, et Cu2+-ioonid liitusid munavalgu peptiidsidemete koostisse kuuluvate lämmastiku aatomitega. Põhja kogunenud sinise sademe põhjal võin järeldada, et lahuses polnud piisavalt Cu2+-ioone, millega munavalk oleks võinud reageerida. Biureedireaktsioon, olles valkude üldreaktsiooniks tõestas, et munavalgu lahuses on peptiidsidemed.

1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon )

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli tõestada valgus aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Ksantoproteiinreaktsioon seisneb kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valgule, mis põhjustab valgu pöördumatu denatureerumise, sadestumise, ja lahuse soojendamises, mille käigus aromaatne tuum nitreerub. Tekkinud nirofenooli tüüpi ühend on erksa kollase värvusega. Hape /alus indikaatorina omandab ühend leeliselises keskkonnas oranži värvuse.

Töö käik:

1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, kuhu lisasin 6 tilka kontsentreeritud HNO3.
2) Loksutasin ning soojendasin kuni tekkinud valge sade muutus kollaseks.
3) Jahutasin segu ning lisasin NH4OH lahust kuni tekkis ammoniaagi lõhn. Loksutasin.

Tulemused:

Munavalgu lahusele lämmastikhappe lisamisel toimus valgu pöördumatu denaturatsioon ning tekkis valge sade. Lahuse kuumutamisel muutus sade kollaseks, sest valgu aromaatsed tuumad nitreerusid, ehk moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on kollase värvusega. Segu jahutamisel ja ammooniumhüdroksiidi lahuse lisamisel leeliselise keskkonna loomiseks omandas segu oranži värvuse, mis on tingitud nitrofenool tüüpi ühendi hape/alus indikaatoriks olemisest. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatsed tuumi omavaid aminohappeid .

1.1.3 Milloni reaktsioon

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli tõestada, et valk sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma, ehk türosiini (Tyr). Milloni reaktsiooni põhimõte seisneb Milloni reaktiivi, milleks on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga, reageerimisel fenoolse hüdroksüülrühmaga. Valgu denatureerunud sade värvub soojendamisel punakaks.

Töö käik:

1) Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiinilahust.
2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi.
3) Soojendasin reaktsioonisegusid 40-50˚C.
4) Munavalgu lahuse valge sade omandas punaka värvuse, želatiini lahuse värvus ei muutunud.

Tulemused:

Munavalgu lahusele Milloni reaktsiooni lisamisel tekkis valge sade, mis viitab valgu denatureerimisele. Lahuse soojendamisel muutus sademe värvus punakaks, mis oli tingitud türosiini (fenoolse ühendi) elavhõbe(II)nitraadiga kuumutamisel lämmastikushappes. Želatiinilahusele Milloni reaktiivi lisamine ja kuumutamine positiivset reaktsiooni ei andnud. Želatiin ehk hüdrolüüsitud kollageen on valmistatud kollageeni soojuslikul denatureerimisel, seetõttu puudub želatiinis fenoolne hüdroksüülrühm , millega Milloni reaktiiv saaks reageerida. Katse tõestas, et munavalk sisaldab türosiini.

1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli teha kindlaks tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Katse seisneb tsüsteiini radikaalis oleva tioolrühma (-SH) leeliselisel hüdrolüüsil, kus sulfiidioonid Pb2+-ioonidega reageerides moodustavad ülipeene tumepruuni pliisulfiidi (PbS) sademe.

Töö käik:

1) Mõõtsin 2 ml 0,5%-list pliietanaati Pb( CH3COO )2.
2) Lisasin tilkhaaval 10%-list NaOH lahust aluselise keskkonna loomiseks kuni tekkiva Pb(OH)2 sademe kadumiseni ja naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustumiseni.
3) Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin mõne minuti jooksul kuni algas pruunikasmusta kolloidsademe moodustumine.
4) Asetasin katseklaasi statiivi lisanduva sademe tekkimise ajaks.

Tulemused:

Katseklaasis tekkinud naatriumplumbaat Na2PbO2 reageeris munavalgu radikaalis sisalduva tioolrühmaga, mille tulemusena sadestus pruunikasmust pliisulfiid PbS. Katse tõestas tsüsteiini olemasolu munavalgus .

1.1.5 Valkude sadestumine trikloroäädikhappega

Töö teoreetilised alused:

Katse eesmärgiks oli jälgida, kas valk denatureerub ja sadestub lahuses või mitte. Katse põhimõte seisneb trikloroäädikhappe (TKÄ) (trikloroetaanhappe) kui denatureeriva reagendi lisamisel valgule, mille peptiidide molekulmass on alla 10 000.

Töö käik:

1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust.
2) Loksutasin ning tekkis valge sade.

Tulemused:

Valget sadet ei tekkinud, mis tõendab, et munavalgu peptiidide molekulmass on kõrgem kui 10 000. Seetõttu on munavalgus kõrgmolekulaarsed lämmastikühendid.

1.1.6 Valkude väljasoolastumine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli globuliinide ja albumiinide sadestumine. Katse seiseneb põhimõttel, et neutraalsete soolade, nt. MgSO4, NaCl (NH4) 2SO4 jt. kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja väljasadestumist lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid soola küllastunud lahuses.

Töö käik:

1) 2 ml munavalgu lahusele lisasin u 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ja jätsin 5 min seisma.
2) Tekkinud globuliinide sadet eraldasin filtrimise teel, milleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja klaaslehtrit.
3) Filtrisin poole lahusest ning lisasin filtraadile väikeste portsjonitena kristalset (NH4)2SO4 ja loksutasin kuni saavutasin küllastuskontsentratsiooni ehk kuni soolakristallid enam ei lahustunud.
4) Jälgisin albumiinide sademe moodustumist.

Tulemused:

Küllastunud (NH4)2SO4 lahuse lisamisel munavalgule eraldusid esmalt globuliinid, mis eraldasin poole lahuse filtrimisega. Lisades antud filtraadile kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastumiseni sadenesid albumiinid. Valkude väljasoolastumise tulemusena eraldusid globuliinid ja albumiinid. Sademete hulgast järeldasin, et albumiine sisaldab munavalk rohkem kui globuliine. Albumiine munavalgus ~ 70%.

1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli jälgida lahuste kuumutamisel sademe tekkimist ja selle seost pH-ga. Katse põhimõte seineb valkude pöördumatul denaturatsioonil kõrgel temperatuuril. Üldiselt kaasneb valgu denaturatsiooniga väljasadestumine lahusest, kuid keskkonna pH väärtuse erinemisel valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtustest (keskkonna pH, mille korral valgu molekuli summaarne laeng on null) ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda.

Töö käik:

1) Valasin 2 katseklaasi 2 ml munavalgu lahust.
2) Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet.
3) Kuumutasin mõlemaid katseklaase vesivannil ning jälgisin sademe tekkimist.
4) Katseklaasis, kuhu lisasin etaanhapet ei tekkinud sadet, teise tekkis.

Tulemused:

Katseklaasis, kus oli sees ainult munavalgulahus, toimus kuumutamisel väljasadestumine, sest sellise keskkonna pH väärtuse juures on valgu molekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne. Sellest tingituna hakkavad valgumolekulid agregeeruma ja välja sadestuma. Teises katseklaasis, kuhu lisasin etaanhapet, sadet ei tekkinud, sest isoelektilisest täpist erineva pH väärtusega keskkonnas, antud juhul happelises keskkonnas, omandavad valgumolekulid ühesuguse laengu ja agregatsiooni ega väljasadestumist ei toimu. Valkude denatureerimisest tingitud väljasadestumine sõltub keskkonna pH-st.

1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli järeldada, kas munavalgule orgaanilise solvendi lisamisel toimub pöörduv või pöördumatu denaturatsioon. Katse põhineb veega segunevate orgaanilistest solventidest, nt. atsetoon , etanool, põhjustatud valgumolekulide aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale ehk toimub valgu dehüdratiseerumine, kus valk sadestub välja. Valgu pöörduv denatureerumine toimub, kui sadestit lisada ettevaatlikult, ja kui sadesti kontsentratsiooni vähendada veega, lahustub tekkinud sade uuesti. Valgu pöördumatu denaturatsioon toimub, kui orgaanilist solventi lisada kiiresti või suures koguses.

Töö käik:

1) Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust
2) Tilkhaaval ja pidevalt loksutades lisasin lahusele orgaanilist solventi – atsetooni kuni valge sademe tekkeni, mida näitab lahuse hägustumine.
3) Lahjendasin katseklaasi sisu veega ning jälgisin, kas sade lahustub või mitte.
4) Nägin, et sade ei lahustu.

Tulemused:

Munavalgu lahusele atsetooni lisamisel toimus valgu pöördumatu denatureerumine, sest lahuse lahjendamisel veega sade ei lahustunud. Põhjuseks võis olla solvendi liiga kiire lisamine.

1.2 Süsivesikute reaktsioonid

1.2.1 Molisch’i test

Töö teoreetilised alused:

Katse eesmärgiks oli tõestada süsivesikute esinemist lahustes. Molisch’i test on üldreaktsioon ja põhimõte seisneb tugeva happelise keskkonna mõjus vabastada monosahhariide. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad. Tekkinud produktid (furfaalid või 5-hüdroksümetüülfurfaalid) reageerivad α-naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi happe ja lahuse piirile. Molisch’i reaktiiviks on α-naftooli lahus alkoholis.

Töö käik:

1) Ühte katseklaasi valasin 1%-list sahharoosi, teise 1%-list glükoosi lahust.
2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch’i reaktiivi ja loksutasin.
3) Hoides katseklaase kaldasendis lisasin tilkhaavel 1 ml kontsentreeritud väävelhapet.
4) Jälgisin lahuste värvuse muutumist.

Tulemused:

Sahharoosi värvus muutus reaktsiooni tulemusena lillaks, glükoos roosaks . Katse tõestas, et nii sahharoos kui ka glükoos on süsivesikud.

1.2.2 Osasoonide saamine

Töö teoreetiliseld alused:

Töö eemärgiks on sahhariidide struktuuri kindlastegemine, kasutades osasoonimistehnikat. Tehnika seisneb fenüülhüdrasiini reageerimisel redutseeriva suhkruga, mille tulemusena kristalluvad lahusest osasoonid , mis on süsivesikute derivaadid. Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide .
Töö käik:
1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust.
2) Mõlemasse lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin kuni ained lahustusid.
3) Keetsin reaktsioonisegu 40 min veevannis, seejärel jahutasin jäävannis.
4) Jälgisin osasoonide moodustumist katseklaasides ning tegin nende kuju kindlaks mikroskoobis.

Tulemused:

Glükoosi osasooni kristallid olid pikliku kujuga, asetsesid tihedasti luuavarre kujuliselt
Glükosasoon
Fruktoosi osasooni kristallid sarnanevad glükoosi osasooni omadele, meenutades luuavarre kuju. Sarnasuse põhjuseks on see, et mõlemad suhkrud on monosahhariidid . Nende struktuuri põhjustab erinevate gruppide kinnitumine esimese ja teise suhkru molekuli süsiniku külge. Nende nõelakujulised kristallid näitavad, et esimese ja teise süsiniku asend ei mõjuta kristalli moodustumist.
Fruktosasoon

1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli sadestada välja metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel. Töö põhimõte seisneb metallide soolade taandamisel suhkrute molekulides sisalduva aldehüüdrühmaga. Reaktsiooni reagendiks on AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) (Ag(NH3)2)+.
Töö käik:
1) Valasin katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, millele lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust. Loksutasin.
2) Lisasin 1 ml glükoosi lahust, loksutasin ja soojendasin segu.
3) Jälgisin taandunud hõbeda sadestumist katseklaasi seinale.

Tulemused:

Glükoosi poolatsetaalne hüdroksüülrühm taandas diammiinhõbe(I)-st metallilise hõbeda, mis sadestus katseklaasi pinnale.

1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli määrata taandav suhkur. Töö põhimõte seisneb aldoosi või ketoosi reageerimisel leeliselise vask(II)-tartraatkompleksiga ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus ) ja Fehling II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vase taandudes moodustub vask(I)oksiid, mis punase sademena välja sadestub, suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks .
Töö käik:
1) Valasin 2 katseklaasi 1 ml 1%-list sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin.
2) Soojendasin mõlemat lahust veevannil 5 min temperatuuril 80...85°C.
3) Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. Loksutasin. Katseklaasides olev lahus omandas tumesinise värvuse.
4) Soojendasin katseklaase uuesti, ning lahuses, mis sisaldas HCl tekkis punase sade.

Tulemused:

Katseklaasis, mis sisaldas kontsentreeritud HCl toimus positiivne Fehlingi reaktsioon. Põhjuseks oli see, et kontsentreeritud HCl hüdrolüüsis sahharoosi ehk toimus inversioon, mille tulemuseks oli invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu). Moodustusid taandavad suhkrud, mis olid võimelised andma positiivse reaktsiooni. Glükoosi ja fruktoosi vaba aldehüüd- või ketoonrühmaga taandus vask, andes vask(I)oksiidi, mis sadenes katseklaasi põhja. Teises katseklaasis reaktsioon ei toimunud, sest sahharoos pole taandav suhkur, mistõttu see Fehlingi reaktiiviga ei reageerinud .

1.2.5 Barfoed’ reaktsioon

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli eristada monosahhariid oligosahhariidist. Töö põhimõte seisneb üknes monosahhariidi võimes taandada välja Barfoed’i reaktiivist, milleks on vask(II) atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes, punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe.
Töö käik:
1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi (monosahhariid) lahust ja teise 1%-list maltoosi ( oligosahhariid ) lahust.
2) Lisasin mõlemale lahusele 3 ml Barfoed’ reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal vesivannil u 5 min.
3) Jälgisin Cu2O sademe moodustumist.

Tulemused:

Katseklaasis, mis sisaldas fruktoosi, tekkis punane Cu2O 2-3 minuti jooksul. Sellest järeldasin, et fruktoos on monosahhariid. Maltoosi lahus värvi ei muutnud, mistõttu oli tegemist oligosahhariidiga, kuid lahuse liigsel kuumutamisel tekkis selleski katseklaasis Cu2O sade, sest toimus oligosahhariidi glükosiidsidemete hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid taandasid vaske.

1.2.6 Selivanoffi reaktsioon

Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli suhkrute kvantitatiivne määramine. Töö põhimõte seisneb selles, et suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapetega pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte. Katse ehk Selivanoffi reaktiiviks on soolhape koos benseen -1,3-diooliga (C6H4(OH)2), mis on kondenseerivaks agendiks.
Töö käik:
1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi lahust, teise katseklaasi 1 ml !%-list glükoosi lahust.
2) Lisasin mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoffi reaktiivi, loksutasin, soojendasin keeval vesivannil 4...5 min.
3) Jägisin värvilise ühendi tekkimise kiirust ja intensiivsust.

Tulemused:

Fruktoosi lahuse puhul tekkis punakas värvus kiiresti, sest tegemist on ketoosiga. Fruktoosi puhul on tegemist heksoosiga, millest tekkis 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageeris Selivanoffi reaktiiviga, andis punase värvuse. Glükoosi reaktsioonil värvimuutust ma ei täheldanud, sest arvatavasti ei lasknud ma lahusel piisavalt kaua soojeneda. Glükoosi puhul on tegemist aldoosiga, mistõttu reaktsioon toimub aeglasemalt kui ketoosiga. Teoreetiliselt oleks glükoosist kui heksoosist tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal Selivanoffi reaktiiviga sarnaselt reageerinud.

1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga

A. Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli kirjeldada tärklise ja joodi lahuse kuumutamisel ja jahutamisel toimuvaid muutusi. Põhimõte seisneb tärklise omadusel moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisel ümber joodi molekuli. Kõrgematel temperatuuridel toimub reaktsiooni pöördumine.
Töö käik:
1) Valasin katseklaasi 5 ml tärklise lahust ja lisasin 1 tilga joodilahust, loksutasin ja kuumutasin keemiseni.
2) Seejärel jahutasin katseklaasi alumist poolt veejoa all.

Tulemused:

Katseklaasi kuumutamisel oli lahus värvusetu, natukene kollaka tooniga. Tegemist oli tärklise ahela lahtikeerdumisega joodi molekuli ümbert. Jahutades muutus lahus siniseks, sest tärklise molekul keerdus joodi molekuli ümber.

B. Töö teoreetilised alused:

Töö eesmärgiks oli vaadelda, kirjeldada ja joonistada tärklise ja joodi lahust põhimõttel, et tärkliseterade värvuse ja suuruse tõttu on nad mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, mis võimaldab kindlaks teha taime, millest tärklis pärineb.
Töö käik:
1) Kandsin mikroskoobi alusklaasile tärklise proovid ja lisasin tilga lahjendatud helekollast joodilahust.
2) Katsin preparaadid katteklaasiga ja vaatlesin preparaati mikroskoopides suurusega 15 x 8.

Tulemused:

1. Preparaat K: Kartuli tärklise molekulid on suured.
2. Preparaat M: Maisi tärklise molekulid on väikesed.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 6 allalaadimist

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #1

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #2

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #3

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #4

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #5

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #6

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #7

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #8

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #9

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #10

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marika.treiman Õppematerjali autor

Laboratoorsete tööde protokoll

reaktsioon molekul glükoos munavalgu lahus tärklis treiman fruktoos hõbe

Sarnased õppematerjalid

docx

Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga

Biokeemia

docx

VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

väljasoolastamine.Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed on omased kõikidele valkudele.Kvalitatiivsed on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon. Töö teoreetilised alused Ühendid mis sisaldavad kaks või rohkem peptiidsidet, moodustavad alulises keskkonnas Cu2+ ioonidegha violetse kompleksi.Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ ioonid: valgumolekulidega sinikasvioletse biuretkompleksi ja lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureetkompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga.

Biokeemia

docx

Biokeemia tööd 1.1-1.2 valgud ja süsivesikud

Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele

Biokeemia

docx

Valgud ja süsivesikud (1.1 ja 1.2)

kollaseks. Pärast ammooniumhüdroksiidi lisamist muutus kollane sade intensiivsemaks, oranzikamaks. Võib järeldada, et munavalgus on aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult, kuumutamisel hakkas toimuma aromaatsete tuumade nitreerumine, mille tulemusel tekkiski kollane värvus. NH4OH lisamise järel tekkis aluseline keskkond, millele andis tõestust sademe muutumine oranzikamaks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik:

Biokeemia

docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega, valkude reaktsioonid

aromaatse tuuma nitreerumine ning lahus muutub kollaseks. Moodustunud ühend käitub indikaatorina, moodustades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Loksutasin ning hakkasin kuumutama kuni sade muutus kollakaks. Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas

Biokeemia

docx

1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune, seega selles eksisteeris endiselt sadet. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. See on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmasikhappes vähese lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Milloni reaktiiv on tugevalt toksiline ja korrodeeruva toimega. Töö käik · Võtan 2 katseklaasi

Biokeemia

Rohkem sarnaseid