Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 (0)

Tartu Ülikool - Filoloogia - Modernism. Postmodernism
1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Kui kõik on üks kus on siis koht keele jaoks?
  • Kui anomaalia seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumus?
  • Millised sõnaliigid keeles on?
  • Kuidas kirleldada keelt millest sa ei tea midagi?
  • Kui me midagi ütleme jätame samas palju asju ütlemata Nt eesti k "Ta kandis musta" kes?
  • Mida nad varem kuulnud pole?
  • Mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt?
  • Miks rektor laulis?
  • Mida X tähendab?
  • Mida X-ga öelda võib?
  • Mitme eri keele koodi kasutust samas vestlusesnt eesti - vene võ kodaniki?
  • Kuidas tajutakse sõnu kui tegelikus kõnevoos sõnevahesid ei ole?
  • Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse?
  • Mis on koodivahetus ja kuidas käsitleb seda koodikopeerimise mudel?
  • Mida kopeeritakse meelsamini?
  • Millised probleemid on tähenduse esitamisel sõnaraamatus?
  • Kuidas mõjutab kontekst viitamisvahendite valikut ja milliste meetoditega seda uuritakse?

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel.
Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast:
  • 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud).
  • 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest)
  • 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool).
    Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused!
    Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid.
    1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad , tähtsus keeleteadusele);
    TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus !). Koosneb 8 raamatust.
    • Veedade periood – 1300 – 800 eKr
      • veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus
      • keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha
      • veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika , meetrika, etümoloogia , astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine )
    • Veedad olid suulised tekstid.
    • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma . ( sellep foneetika abiteadus veedadel)
    • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel seletasid, nt a+u=o.
    • Etümoloogia selgitas sõnade tähendusi.

    Panini (umb 400 ekr)
    • Pānini nimetab 10 grammatikut, kelle töödest me midagi ei tea, seega pidi olema grammatikatraditsioon juba enne teda.
    • Pāninil umbes 4000 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt ( sanskrit ).
    • Pānini tekst on ilma kommentaarideta arusaamatu (Indias traditsioon, et pidi kommenteerima, muidu aru ei saa), sest
      • reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi

    Abisümbolid, näiteks
    • afiksi täielik kadu – LU, millel on sõltuvalt kontekstist kolm liiki LUK, SLU ja LUP

  • näiteks on süsteemi mõttes igale mitte-verbile lisatud nominaalsufiks, aga muutumatutelt sõnadelt kaotatakse see LUK
    • kadu, mille puhul säilib funktsioon – lopa (nullmorfeem)

      • reeglid on väga lühikesed ja kokkusurutud, tihti ainult üks-kaks sõna, kuid suhteliselt lihtsa süntaksiga, praktiliselt puuduvad finiitverbid (pöördelised tegusõnad)
      • reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline
    • Reegleid tuleb meeles pidada ja „kaasas kanda“, osaliselt olid suulises süsteemis ilmselt kasutusel intonatsioonilised (kõnemeloodilised) vahendid, et reeglite tekstuaalsust korrastada.
    • Intonatsioon kadus kirjapanekuga, nii et me tänapäeval ei tea, kuidas see täpselt toimis. Ilmselt oli grammatika puhul tegemist kunstilise esitusega, mille sarnast ei ole teada.
    • Reeglid on põhimõtteliselt kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti.
    • Kaks seletust: reeglid on ajaloo jooksul lihtsalt sassi läinud või pidas Panini ise elliptilist „tekstuaalsust“ olulisemaks loogikast, st kui avanes võimalus, „vahetas teemat“

    Panini reeglite liigid
    • definitsioonid

    (nt nimetused, järjekorrareeglid, sh 8.2.1, pärast mida varem suvaliselt rakenduvad reeglid hakkavad rakenduma järjekorras)
    • grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid

    a) väljendusreeglid, nt
    2.3.2 karmaņi dvitīyā – The accusative [is used] in [the sense of] patient
    2.3.12 caturthī sampradāne - The dative [is used ] in [the sense of] recipient
    b) kombineerimisreeglid
    c) asendusreeglid
    • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas.
    • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks (retsipient, patsient , instrument, lähtepunkt agent , eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded.
    • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv , passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause

    NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt:
    Kati keedab suppi .
    Suppi keedetakse (Kati poolt)
    Kati on supi keetja.
    Kati on suppi keetmas
    • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud)
    • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine.
    • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus . India keeleteadusel pole ajalugu, kõik on kogu aeg üks tervik. India keeleteadus ei saanudki areneda, sest see oli juba Panini ajal NII HEA. [??]

    2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“
    TERMIN: Confucius - Hiina nimekaim õpetaja, filosoof ja poliitikateoreetik Konfutsius oli esimene, kes arendas hiina rahva põhiideid sünteesides usuliste tõekspidamiste süsteemi. Tema filosoofia, mis tugines üksikisiku kõlblusele ning oma rahvast teeniva ja eeskujuks oleva valitsemise mõistele, levis hiinlaste elus ja kultuuris enam kui 2000 aastat ja on tugevasti mõjutanud maailma elanikke-nende mõttemaailma. Ise ta midagi ei kirjutanud, kuid kogu tema õpetused koondati hiljem raamatuks „Lunyu”. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus , sündsus, tarkus ja seadusekuulekus. Inimese ideaaliks on haritud ja õilis, teisisõnu tark mees.
    ”Kes tahab valitseda oma maad, peab kõigepealt suutma toime tulla oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda,ja selleks,et õigesti mõelda, peab ta kõigepealt targaks saama”. Teiseks õpetuseks on kuldreegel: „Tee teisele seda, mida sa tahad , et ta sulle teeks ”!, ehk „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks”!
    Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi.
    • Esimene filosoof oli Confucius (tuntud ka kui Kongzi 孔子 "Master Kong ”ja austusväljendina Kong Fuzi; 551-479 eKr) – pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega valitsusametnikena tooks maale rikkuse ja rahu. See oli omalaadne “džentelmenide” klass: kõrge moraaliga, ühiskondlikke norme järgiv, konservatiivne , lihtrahva heaks töötav.
    • Confucius:
    • The Master said: If something had to be put first , it is, perhaps, the rectification of names. /…/
    • Nimede parandamine – tegelikult küll mõtles C. asjade parandamist. (Sõnad peavad olema õigesti defineeritud.)
    • Asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, kuid aeglasemalt kui asjade ise. (nt mida tähendas "vanasti" abielu ja mida see tähendab tänapäeval pole üks ja seesama. Vana tähendus on õige, tänapäeva tähendust peaks muutma .) Seega peegeldavad tähendused pisut varasemat, C. arvates „õigemat“ asjade seisu.
    • Umbes 300 eKr oli Hiinas juba palju erinevaid filosoofilisi õpetusi. Üks neist oli School of Names, mis jätkas nimede parandamise traditsioone.
    • Sellele järgnenud taoism on äärmuslikult relatiivne, kõik on võrdne, vastandeid ei saa eristada.
    • Kui kõik on üks, kus on siis koht keele jaoks? Kuna sõnad on selleks, et väljendada erinevusi, pole neid vaja. Taoism rõhutab sõnade tühisust.

    3. Araabia : Sibawaihi grammatika
    TERMIN: Sibawaihi - Araabia keele mõjukas keeleteadlane ja grammatik.Tema kirjutatud "Al-kitab" oli esimene araabia keele grammatika.
    • Araabia kultuur tänapäevases mõttes sündis koos islami usuga 7. sajandi AD keskel.
    • Lääne ajaloolased ütlevad tihti, et araabia kultuur laenas palju Kreekast. Sībawaihi süntaks ei näita sellest siiski mingeid märke , see erineb täiesti kreeka parimast, Apolloniuse süntaksist, selles pole näha Aristotelese mõjusid . Siiski ei pruugi arvata, et mõjusid üldse ei olnud.
    • Sībawaihi grammatika (Al-Kitāb ’the book’) on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika.
    • S. on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. (ei teata S. grammatika eellasi või järglasi)
    • Klassikalise araabia keele mudel on Koraan . Nagu sanskrit, fossiliseerus ka klassikaline araabia keel.
    • Sisuliselt on Pānini ja Sībawaihi grammatikad siiski väga erinevad. S. kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid, keskendub süntaksile.
    • Sībawaihi süntaks keskendub eelkõige rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole.
    • S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks (vaadatakse suhtlust. Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.)
    • S. peab oma uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid (Itkonen: Saussure’i parole ), kalām, mis tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.)
    • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem.
    • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet.
    • Rõhutab kuulaja olulisust.

    „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.”
    • Suhtluslik aspekt süntaksis. Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb , sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta .
    • Mitte-euroopa traditsioonid (India, Hiina, Araabia): üks „suur“ alguses, kelle saavutusi hiljem ei vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea. Kuid ka Sībawaihi süntaksile ei ole tolleaegses Euroopas võrdset.
    • Siiski need kolm traditsiooni katkesid. Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika .

    4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood ( Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus);
    TERMINID:
    Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist.
    Häälikusümbolism -     täht "r" on omistatud nt liikuvatele objektidele, "o" näitab nt ümarust
    Aristoteles -     Aristoteles (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.
     Metafoor - on kõnekujund, troop , mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
    Dionysios Thrax -     hellenismiajastu grammatik. Teda peetakse esimese kreeka keele grammatika "Τέχνη Γραμματική" (Technē grammatikē) autoriks , kuigi on seatud kahtluse alla, kas ta kirjutas kogu teose ise.
    Apollonius Dyscolus -    Üks parimaid kreeka grammatikuid. Temalt pärineb vanim süntaks
    • Kreekas kujunes alfabeetiline (häälikuline) kiri esimese aastatuhande alguses eKr. (küllaltki efektiivne kirjutamise vorm, vorme parem kirjutada)
    • Oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi ka võõraste rahvastega. Ilmselt pidid olema tõlgid jms. Kuid sügavam huvi muude keelte ja kultuuride vastu puudus.
    • Platoni “Kratyloses” on mainitud sõnade laenamise võimalust.
    • Keelt (logos) peeti selleks, mis eristab inimest loomast

    Platon (surn 349 eKr)
    • Vana-Kreekas oli palju filosoofilisi arutlusi selle üle, kust maailm on pärit ja mis on kõige olulisemad inimesest kõrgemal olevad mõjutajad.
    • Esimene meieni säilinud spetsiifiliselt keelt puudutav arutlus on Platonil (surn 349 eKr), eelkõige dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos)
    • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos -el?
    • Juba varasemas traditsioonis physis – (inim)loomus, nomos – ühiskonna reeglid. Arutlus käis eelkõige selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja selle taltsutamiseks on vaja seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud ja seega on inimene loomult hea.
    • Platonil keele kontekstis
    • nomos = konventsionaalsus, “kunstlik” reeglipärasus
    • physis = vastavus maailmale, sõna vastavus referendile
    • “Kratyloses” vaidlevad
    • Hermogenes : pooldab vaadet, et keel on konventsionaalne, tänapäeva mõttes arbitraarne
    • Kratylos: pooldab vaadet, et keel põhineb physis-el, on „loomulik“, tänapäeva mõttes ikooniline
    • Sokrates (keda peetakse Platoni vaadete väljendajaks)
    • Kõigepealt selgitab Sokrates keele „arbitraarsust“: nimeandjad lihtsalt annavad asjadele nimed, keel on puhas instrument. (ei peegelda midagi)
    • Keele loomuomasuse vaadet põhjendatakse etümoloogiaga, mis kohati justkui on nali, aga pole ka
    • Järgnevas jõutakse selle juurde, et “liitsõnade” osade tähendused peavad sel juhul ka olema põhjendatud. (nt [tänapäev] lasteaed)
    • Sokrates: sõna anthrōpos tähendab, et kui kõik muud elusolendid on võimetud uurima ja jälgima seda, mida nad näevad, ja arutlema selle üle, siis inimene, kui ta midagi näeb, uurib seda (anatherei) ja arutleb selle üle (opōpen). Seega on õige kasutada elavate hulgas ainult inimese kohta nime anthrōpos ehk anathrōn ha opōpe, ‘ see, kes uurib, mida on näinud’
    • Häälikusümbolism:
    • r liikumine või kiirus
    • t sidumine või puhkus
    • l liuglemine
    • i peenus, väiksus
    • o ümmargusus
    • Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [ peegel ] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust.
    • Sokrates ironiseerib kohati, kuid ei eita täielikult keele loomuomasuse (ikoonilisuse) väidet.
    • Ütleb näiteks, et kuigi sõnades võivad olla “vastupidised” häälikud , saavad inimesed neist siiski aru.
    • Itkonen: Platon kombineerib tegelikult keele pildi- ja instrumendi-teooriat. Mõlemad on tänaseni väga mõjukad.

    Aristoteles (surn 322 eKr)

    Nt Kõik inimesed on surelikud.
    Sokrates on inimene.
    Järelikult: Sokrates on surelik.
    • A. loogika jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause.
    • Kuna A. loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua (või on tänaseni), olid ka tema arvamused keele kohta pikalt väga mõjukad.
    • Kõne on tunnetuse kogemuste representatsioon (esindus), kiri on kõne representatsioon.
    • Kõneldud sõnad on tundmuste sümbolid või märgid, või hinge muljed; kirjutatud sõnad on kõneldud sõnade märgid. Nagu kirjutamine, nii ka kõne pole sama kõikidel inimrassidel. Kuid mentaalsed tundmused ise, millest [põhjustatud] sõnad on primaarselt märgid (kr. semeia), on samad kogu inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr. homoiomata)
    • A. defineeris suure hulga abstraktseid termineid.
    • A. jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse (kümnesse) klassidesse (tegi esimese liigituse tähendusele):
    • mis ( substants ) – nt hobune, mees
    • kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune
    • missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline
    • suhestatud millega (suhe) – pool, topelt , suurem
    • kus (koht) - turuplatsil
    • millal (aeg) – eile, eelmisel aastal
    • asend - istub
    • seisund - on relvastatud
    • tegevus – lõikab, põletab
    • mõjutatus – on lõigatud, on põletatud
    • Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis iseenesest pole tõesed ega väärad.
    • A. järgi on kõige tähtsam tüüp lauseid väited ja need jagunevad omakorda jaatusteks ja eitusteks.
    • Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas tegelikkuses on nii, nagu on öeldud . Väide koosneb onomast ja rhemast.
    • Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) 
    • (substants) on (substantsi atribuut)
    • Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv
    • Selliselt formuleeritud väiteid oli vaja süllogismi jaoks, milles onoma (1) on laiendatud kvantoriga.
    • Ülekanne (metaphora) seisneb selles, et asjale antakse teise asja nimi.
    • A. metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras (luules) võib nimesid üle kanda. (tänapäeval ei pea paika)
    • Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Kasutab poeetika ühe näitena: laev seisab ankrus. Laev ei saa seista.
    • Veel üks näide Poeetikast:
    • Mõnel taolisusest ei ole nime, kuid ka neist võib samal viisil rääkida: näiteks on seemnevilja heitmine „külvamine“, valguse päikese puhul aga on ilma nimeta, kuid see on päikese suhtes samasugunenagu külvamine seemnevilja suhtes, mistõttu öeldakse „ külvav jumalast antud valgust“. (lk 47)
    • Tavaliselt väidetakse, et Aristotelesest algab nn metafoori sarnasusteooria: X on Y, kuna nad on sarnased.

    Aleksandria koolkond
    • Sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste
    • Dionysius Thrax (surn umb 100 eKr) Tekhnē Grammatikē - esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus (umb 13 lk teksti)
    • tähtede (st häälikute) klassid
    • sõnaliigid (substantiiv, verb, partitsiip [kesksõna -nud,-tud,-v,-tav], artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) (tänapäeva mõistes)
    • noomeni (käändsõna) ja verbi muutmine
    • Grammatika sisaldab praktiliselt kõiki grammatilisi kategooriaid pea samal kujul nagu tänapäeval. Midagi teoreetilist ei ole.
    • Vanim süntaks – Apollonius Dyscolus (2. saj AD)
    • Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna .
    • Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreegleid, nt kui mina on kasutatud 2. isikus või kui infinitiiv kuulub kahe finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud.

    * tärn tähendab võimatu, mitte eksisteerimine
    • Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on “tegelikult” enne.
    • Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek.

    5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
    • Ladina keele võidukäik.
    • Üldiselt arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud.
    • Olulisim on ladina keele grammatika täielik kirjeldus.
    • Ladina keelt hakatakse kasutama hariduse ja teaduse keelena

    Varro (116 eKr – 27 eKr)
    • Andis suure hulga etümoloogiaid (kust mingi sõna pärit on), millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat
    • Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. (aga teatudmõttes oleme keele reeglite vangis )
    • Tegelikult oli kõige enam huvitatud keele reeglipärasusest. Miks keeles on nii analoogia (keelelised üksused käituvad sarnaselt, nt kui tahan öelda, et miski on millegi sees, panen s-i lõppu: toas, kapis) kui anomaalia (seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumus)?
    • Küsimus keele regulaarsusest oli tõstatunud juba kreeka grammatikates, kuid polnud selliselt sõnastatud.
    • Väidab näiteks, et muutmine (inflection) on universaalne ja regulaarne , selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki vajalikke sõnavorme.
    • Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust:

    (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne, st tänapäeva mõistetes arbitraarne või ikooniline?
    (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid?
    (iii) millised sõnaliigid keeles on?
    6. Keskaeg : ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused)
    TERMINID:
    Skolastikud -     Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat , milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus.
    Keeleuniversaalid     - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus , mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele. Olulisim keelefilosoofide teema keskajal.
    •Keskaeg – kõige üldisemalt vahemik Rooma impeeriumi langusest kuni renessansini, st umbes 500 AD – 1500 AD
    •Keskaega on peetud pimedaks ja barbaarseks ajaks, see on siiski ilmselt liialdus.
    •Ladina keel ja kristlik maailmapilt . (kõik õpetlased oskasid ladina keelt)
    •7 vaba teadust
    –triivium: grammatika, dialektika (loogika), retoorika
    –kvadriivium: muusika , aritmeetika, geomeetria , astronoomia
    •Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada.
    •Säilinud ladina grammatikatest (on ka värsivormis grammatikaid!) paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel.
    •Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi).
    •Islandi keele grammatikas (nn First Grammarian), mille eesmärk oli eelkõige kirjaviisi loomine ladina tähestiku baasil, nt küllaltki selgelt foneemi käsitlus, mis sarnaneb 20. saj Praha fonoloogide omale (allofoone pole tarvis kirjas märkida, selgituseks kasutab minimaalpaare jms)
    •Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500.
    •Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus ), mis kombineerisid lad. grammatikat ja skolastilist filosoofiat.
    •Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe).
    •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest.
    • Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse juures ära, kuid ei Aadam ega ükski teine inimene ei otsusta selle üle, mida nimetada, st kategooriad on jumalikud.
    •Seega, häälikud ei peaks grammatikut huvitama, sest nad on juhuslikud.
    Tähendus ja referents
    Semantikas : significātiō (tähendus) ja suppositiō
    (asendus) eristus , mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides
    –tähendus-referents (mulle meeldivad NEED toolid , mitte üldmõiste toolid)
    –intensioon (tähendus, abstraktne mõiste)–ekstensioon (milliste asjade kohta öeldakse tool - seljatugi, jalad jne peavad olema) jm.
    Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “ asendada ” Sokratest
    lause aktsepteeritavus
    •Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul:
    –materiaalne (causa materialis - mateeria) – õiged sõnad
    – formaalne (causa formalis – olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda
    –tegevuslik (causa efficiens – väline toime) – reaalsed ( toimivad ) kombinatsioonid
    –lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte.
    Põhilised modused
    •Mõista grammatikat tähendab mõista selle tähistamise vorme ( modi significandi)
    •Modi essendi – olemise vormid; see kuidas asjad tegelikult on
    •Modi intelligendi – mõistmise vormid; see, kuidas inimmõistus asjadest aru saab
    •Modi significandi – tähistamise vormid; see, kuidas grammatika asju käsitleb
    see jaotus vastab täpselt Aristotelese ettekujutusele tunnetusest kui vaheastmest maailma ja sõnade vahel
    Mitmust saab jagada, ainsust ei saa (Erfurti Thomas)
    Keeleuniversaalid
    •Olulisim keelefilosoofide teema keskajal.
    •Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles.
    •Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult
    inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne.
    7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks.
    •Modernse maailma sünd (u.15.saj): Konstantinoopoli langemine , Ameerika avastamine, protestantismi sünd.
    •Lisaks kreeka ja ladina keelele tegeldi juba keskajal ka heebrea keelega (ka muude piibli keeltega). See oli Euroopa keeleteaduse ajaloos esimene kokkupuude mitte- indoeuroopa keelega. Samuti levis mingil määral araabia keele oskus.
    •15. saj – esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad,
    •16. saj – prantsuse keele grammatika, samuti poola ja kirikuslaavi, saj lõpuks ka inglise grammatika. Samuti ilmusid juba mõned indiaanikeelte grammatikad.
    •Romaani keelte esimene tõsine uurimus:
    Dante 14. sajandil. Ta on üks esimesi keeleteadlasi. Kirjutas itaalia keeles.
    •Rõhutas lapsepõlvekeele (itaalia) ja võõrkeelena õpitud ladina keele erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist.
    •Samas sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest.
    •Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest.
    •Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust.
    •Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust.
    Murded ja keele varieerumine
    •William Caxton (1422-1491) – esimene inglise trükkal.
    •Oli pigem mures mitte inglise keele alaväärsuse pärast, vaid selle pärast, et puudus “tavaline viis” keelt kasutada, st trükkida paljudele loetavaid raamatuid.
    •Märgib, et probleeme on kolm:
    –puudub ühine ortograafia (kuidas mingit sõna kirjutada);
    –esinevad murdeerinevused;
    –keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt (kuidas siis oleks õige trükkida?).
    16. saj Eestis
    •Väga suur variatiivsus vähestes tekstides: puudus standardkeel. (Trükkisid sakslased , kes olid omandanud keele)
    • Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel
    •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse).
    •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat.
    •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus .
    •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti).
    Tekstis leidub nt vorm peame 5-l eri kujul: piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama
    8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses.
    TERMIN:
    Port Royali grammatika -     ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee" ehk siis „Üldine ja ratsionaalne grammatika"; nimetus on antud Pariisi lähedal paikneva Port Royali kloostri järgi, kus grammatika valmis). Sadakonna aasta jooksul ilmus ridamisi teisigi samataolisi grammatikaid - tegelikult keelteooriaid.
    •Port-Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest (nt mis on sõnaliik , mis on konjugatsioon jne), et oleks hiljem lihtsam õppida erinevaid keeli. Õpetamismeetodina soovitab lähtuda emakeelest ja anda seletusi selles, alguses lihtsamaid, hiljem keerulisemaid.
    •Olemuselt on ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri.
    •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid keeli rõivastega, mis sõltumata materjalist omavad sarnaseid omadusi (käised, kinnitused jms).
    •Inimmõtlemises on kaks põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Mõtte ja lause vahel valitseb isomorfism: kaks ideed ühendatakse koopulaga (mis on ainuke tõeline verb).
    •Hoolimata põhimõttelisest ratsionalismist, näitab P-R grammatika ka paljut, mis ei ole ratsionaalne ja jätab seega ka võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku. Siin on mõned autorid näinud keele modulaarsuse (iseseisvuse) idee eelkäijat.
    •Ladina keele 6 käänet olid universaalsed; need eeldati ka nende keelte puhul, kus tegelikult oli vähem või rohkem käändeid.
    9. Võrdlev -ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask , Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest.
    TERMINID:
    Võrdlev-ajalooline keeleteadus -     keelte ajalugu hakati selgitama sugulaskeelte võrdlemise alusel. Selle rajajate seas olid taani keeleteadlane Rasmus Kristian Rask ning sakslased Franz Bopp ja Jacob Grimm .
    Rask -     võrdleva-ajaloolise keeleteaduse üks rajajatest
    Bopp - võrdleva-ajaloolise keeleteaduse üks rajajatest
    vennad Grimmid häälikumuutustest - Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati.
    • Tavaliselt öeldakse, et 19. saj on ajaloolise keeleteaduse sajand. Tegelikult oli ajaloolist keeleteadust enne ja 19. saj tehti muudki.
    • Varem: Dante jagas keeled: germaani, ladina ja kreeka; The first grammarian (vt eespool ) väitis, et inglise ja islandi keel on suguluses.
    • Pooldati monogeneesi teooriat (alguses oli heebrea keel).
    • Scaliger (1540-1609):
    – ladina keel pärineb kreeka keelest
    – kõik keeled pärinevad heebrea keelest
    – nimetas 4 gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust
    • deus-keeled (romaani) • theos-keeled (kreeka) • godt-keeled (germaani) • boge-keeled ( slaavi )
    • Leibniz (1646-1716)
    – postuleeris ungari ja soome keele suguluse ;
    – leidis, et kõigi keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka;
    – jagas maailma keeled kaheks (kaks Noa poega): Euroopas ja Põhja-Aasias keldi -sküüdi ja lõunas aramea
    – märkis kohanimede olulisust ajalooliste “mälestusmärkidena” kadunud keeltest.
    • 18. sajandil tehti väga palju võrdlevat uurimistööd , ilmus andmeid erinevate keelte kohta.
    • Nt Katariina II lasi teha akadeemik Pallasel 200 keele võrdleva sõnastiku.
    • Sir William Jones 1786 : sanskriti keel on nii selgelt sarnane germaani, ladina ja kreeka keele, et peab olema nende sugulane. Postuleeris seda sugulust siiski a) verbitüvede ja b) grammatika sarnasuse põhjal.
    • 1770 postuleeris Sajnovics ungari ja lapi ( saami ) keele suguluse;
    • 1799 Gyarmathi raamatus tõestatakse esimeses peatükis ungari ja soome/lapi ning teises ungari ja eesti sugulus. Lisaks veel 7 muu soome- ugri keele käsitlus. See on tegelikult võrdlev-ajaloolise meetodi sünd (Itkonen).
    • Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad (traditsioonilise käsitluse järgi) olid:
    – taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas
    – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt
    Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati.
    Grimmi seadusega hakkab täpne meetod.
    • Grimm kirjeldas ka ablaut ’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas.
    • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt
    – sks sprechen , sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘ vestlus ’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen
    – ingl sing , sang, sung , a song
    – sanskriti (kirjeldas juba Panini)
    10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele.
    TERMIN:
    von Humboldt -     saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja mõtlemise vastastikuse sõltuvuse käsituse.
    • Herder oli juba 1770. aastatel postuleerinud keele ja mõtte lahutamatuse, kusjuures keel on primaarne.
    • Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Isegi Grimmi seadust tõlgendati kui märki gooti hõimude vabadusihast.
    Wilhelm von Humboldt 1767-1835
    • H. oli palju reisinud, oskas paljusid erinevaid keeli (sh mõnda indiaanikeelt).
    • Tema teos “Inimkeele struktuuri erinevused” ilmus postuumselt raamatu “Jaava saare kaavi keelest” sissejuhatusena.
    • Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt.(loov energia ehitab rahvuse üles)
    • Igal keelel on oma sisemine vorm (innere Sprachform), mis määrab keele foneetilise, grammatilise ja leksikaalse vormi.
    • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi.
    • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom.
    • Igas keeles elab tema ajalugu.
    • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit.
    • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj.
    • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel.
    • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks , kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel.
    Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit)
    11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses.
    TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane
    August Schleicher 1821-68
    • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt.
    • Arendas välja keelepuu teooria (kuigi keelepuid oli ka varem joonistatud). Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel.
    • Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks , tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad.
    • Biologism : toimub keele evolutsioon , st täiustumine perfektse struktuuri suunas. Keel on organism.
    12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega.
    TERMIN: Noorgrammatikud
    19. saj lõpus tekkinud koolkond ( Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad.
    1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!). Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil.
    2. Samal ajal toimuvad alati ka a) analoogiamuutused ja b) laenamine.
    1.Häälikumuutused
    Kui kusagil paistab olevat erand , siis tähendab see, et nähtus pole seletatud lõpuni.
    Grimmi seadus „erand“ (vt eespool) tuleneb rõhu erinevast positsioonist sõnas, rõhutu silbi djärel sanskriti pitā’ gooti fadar ‘isa’
    2.Analoogia
    Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse si üldistumisest eesti keeles
    soome:
    tekevät : tekivät
    hyppävät: hyppäsivät
    oppivat : oppivat
    eesti:
    teevad: tegid
    hüppavad : hüppasid
    õpivad : õppisid
    3. Laenamine
    Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde
    eesti soome
    raamat raamattu
    klaas lasi
    traav ravi
    traditsioon traditio
    • Noorgrammatikute hulgas oli üsna äärmuslikku darvinismi: mõned häälikumuutused “sobivat” paremini ja jäävad seetõttu püsima.
    • Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab selle, mis jääb püsima (mitte üksikindiviid).
    • Ka keele päritolu küsimuses esines arvamusi , et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsustest. Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel.
    • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest.
    • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline.
    • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia .
    • Dialektoloogia poolt hakkas tulema ka kriitikat NG teooriale : murded on pidavas muutumises ja eri tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid.
    • 1866 keelas Prantsuse Akadeemia oma liikmetel keele kui sellise päritoluga tegelda.
    • Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise keeleteaduse seos (koha)nimeuurimisega.
    • Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammati (kali)satsiooniga ka pankroonilisest uurimisest (arenguloogiline protsess, mis avaldub nii diakroonilises muutumises kui ka sünkroonilises varieerumises).
    Grammatisatsioon
    Keeleüksuse muutumine leksikaalsemast grammatilisemaks.
    Nt eesti keeles
    – komitatiivi lõpp –ga – käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes)
    – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde
    • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap.
    • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud.
    • Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud.
    13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd
    TERMINID:
    Frege -     oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
    Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse analüütiline keelefilosoofia . Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust.
    analüütilise (keele)filosoofia -     • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige Ludwig Wittgenstein ja tema järgijad.
    Gottlob Frege 1848-1925
    • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga.
    • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd .
    • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus)
    • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika.
    14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas ( Jakobson ).
    TERMINID:
    Struktualism
    Baudouin de Courtenay -    Poola keeleteadlane. Töötas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse alal. Foneemi mõiste.
    Ferdinand de Saussure -     oli Šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid.
    Jakobson - oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik .
    Strukturalismi eellugu
    • Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus " Handbook of Phonetics" tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad „iseenesest“. Samuti oli ta teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte.
    • Foneemi mõiste esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893, foneemi mõiste arvatavasti Tartust).
    • BdC tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub palju vähem häälikuid kui suudab moodustada. Eristades hääliku materiaalset (kuidas hääl välja tuleb) ja psühholoogilist poolt pani aluse foneemi mõistele.
    • Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud.
    Ferdinand de Saussure 1857-1913
    • Sündis ja elas Šveitsis, Genfis.
    • Charles Bally & Albert Sechehaye avaldasid 1916 Cours de linguistique generale kolme legendaarse üldkeeleteaduse kursuse põhjal. (Selle panid kirja tema õpilased oma konspektide põhjal)
    • Hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja (kreeka, ladina, sanskrit).
    • 21-aastaselt avaldas oma “peateose” Memoire sur le systeme primitif ... (uurimus IE keelte algsest vokaalisüstemist).
    • 24-aastasena läks Pariisi, kus varsti hakkas õpetama hoopis germaani keeli (sh gooti).
    • 1891 tagasi Genfi, õpetas palju, kõige rohkem võrdlevat indoeuropeistikat.
    • On tunda, et noorgrammatilisus hakkas ärritama. Pidas ka kursuse keelegeograafiast, mis tol ajal oli suurmood prantsuskeelses lingvistikas.
    Strukturalismi põhitõed:
    • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega), üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast . (nt me ei saa uurimust kirjutada lihtminevikust, kui me ei tea midagi olevikust, minevikust, täisminevikust)
    • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline(keeleajalugu arvestamata) keele uurimine, diakroonilised argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad.
    • Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ( langue ) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne selle väljendus .
    • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted.
    • Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia)
    Ferdinand de Saussure’i mõtteid keelest
    • Nagu on võimatu kääridega paberit lõigates lõigata ainult ühte poolt, nii ei saa keeles eristada märgi tähendust ja vormi (signifiant ja signifie).
    • Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna , luues iseennast eristuste kaudu. Kontrastidest moodustuvad paradigmaatilised suhted.
    • Keel on foneetiliste eristuste hulk mis on vastavuses mõisteliste eristustega.
    • Kuna iga lingvistiline üksus on määratletav ainult süsteemi kui terviku kaudu, on senine diakrooniline keeleteadus mõttetu: ei saa rääkida üksiksõna või –hääliku muutumisest.
    • Samasus on mitte niivõrd füüsiline identsus, kui “ideeline”, st sama funktsiooni säilitamine. 8.45 rong Genf-Pariis on sama ka siis, kui kogu koosseis ja töötajad ära vahetatakse.
    • Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. (asendada pudelikorgiga nt)
    • Keeles on absoluutset arbitraarsust ja suhtelist arbitraarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. kaks on absoluutselt arbitraarne, kakskümmend kaks ainult suhteliselt.
    Praha fonoloogiline koolkond
    • Saussure’ i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
    • Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius; eelkõige slavistid. • Häälikud kuuluvad parole’i, foneemid langue’i.
    • Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena (eristused!). Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks ingl. helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub, nt stand); sama kontrast neutraliseerub sks.k. sõna lõpus nt Strand).
    • Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli ettekujutus foneemist kui langue’i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena.
    • Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon).
    • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga (vrdl ka Roman Jakobsoni hilisemaid töid). Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm.
    • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi.
    • Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen" Language ", Hjelmslev, "Bühler Sprachtheorie". (võrdle: tänapäeval ei kirjuta keegi raamatut "Keel" vaid "sissejuhatus keeleteadusesse")
    • Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu.
    • USAs loodi 1924 Linguistic Society of America ja ajakiri Language. Vt Boas , Sapir , Bloomfield.
    15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield
    TERMIN:
    Bloomfield -     Ameerika Ühendriikide keeleteadlane
    • Bloomfield 1933 "Language".
    • Keele kohta (nagu üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav.
    • Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja reaktsioon , mille see esile kutsub.
    • Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mistahes muu teadlane oma uurimisobjekti vaatleb: impersonaalselt, täpselt ja ütlemata midagi, mida materjal ei näita.
    • Strukturalismi kontekstis eelkõige distributsiooni käsitlus. → biheivioristlik keelekäsitlus
    • Keeleteadlased puutuvad kokku indiaani keeltega, kuidas kirleldada keelt, millest sa ei tea midagi?
    16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf .
    TERMINID:
    Boas - oli Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog , pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale
    Sapir - oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Boasi andekaim õpilane
    Whorf - oli ameerika keeleteadlane. Ta on tuntud peamiselt Sapiri-Whorfi hüpoteesi ühe autorina.
    Romantikud saksa filosoofias:
    • Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus .
    • Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit).
    Franz Boas
    • Need ideed importis Ameerikasse Boas, kes pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale (1911 Handbook of American Indian Languages ). Boas: iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab küll ainult teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist tervikuna. (oleme oma keele vangid)
    • Iga kord kui me midagi ütleme, jätame samas palju asju ütlemata.( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes??). Vene k peab panema soo on/ona)
    • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
    • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine.
    • Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu.
    • Uuris indiaani keeli
    Edward Sapir
    • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse.
    • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt.
    • Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski nootkasid uurimas (Vancouveri saar).
    • Töötas Chicago ja Yale’i ülikoolides . Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid majanduslikult rasked ja need jäid suures osas realiseerimata. Suri 1939.
    • Sapiri näide kivi langemisest: inglise keeles the stone falls, nootka keeles aga puudub verb kukkuma ja see lause on tegelikult ainult üks sõna, verb, mis võiks tähendada to stone
    Benjamin Lee Whorf
    • Whorf (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest.
    • Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad.
    • Mõiste “keskmises euroopa keel” (SAE)
    • Whorfi teene pole niivõrd lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi formuleerimine (Sapir tegi seda juba niigi), vaid tugeva empiirilise uurimise tegemine.
    • Näide hopi keele ajakategooria väljendamisest
    Sapir ( 1931 ): Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle.
    Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad.
    Kokkuvõtteks lingvistilise relatiivsuse teooriast:
    • Sapir ja Whorf: Kui aeg ja ruum sõltuvad vaatleja asukohast füüsikalises mõttes, siis maailmataju sõltub vaatleja emakeelest.
    • Paljud keelelise relatiivsuse teooria põhinäited on siiski osutunud valeks (nt hopidel, kellel Worfi arvates ei olnud aja mõistet, on ajaväljendeid tegelikult väga palju).
    • Keelelise relatiivsuse teooria nõrgim koht: kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad “kivib alla” mitte “kivi kukub ”, siis kust me võtame, et nad ei taju objekti ja sündmust eraldi? Vrdl it rains ja sajab vihma
    • Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab.
    • Nii arvasid nt Boas ja Jakobson. Jakobsoni näide: vrdl ingl neighbour (I spent yesterday evening with my neighbour) ja sosed/sosedka.
    17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg . Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad.
    TERMINID:
    keeletüpoloogia - keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
    Greenberg - ameerika keeleteadlane.Ta tegeles keeleuniversaalidega ning keelte geneetilise klassifikatsiooniga.
    Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused ja arutlused keelte olemusliku erinevuse üle.
    20. saj teine pool
    • Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus ja ettekujutus otsesest seosest keele struktuuri ja mõtlemise vahel (keel on autonoomne märgisüsteem).
    • Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes.
    • Sapiri ja Whorfi arvamustesse keelelise relatiivsuse kohta hakati 20. saj teisel poolel suhtuma skeptiliselt või isegi irooniliselt, kuna seda on väga raske või võimatu tõestada.
    • Joseph Greenberg (alates 1954, USA) andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme.
    • Kasutas ära Praha strukturalistide implikatsioonilise universaali käsitluse (nt: kui keeles on 1 frikatiiv, siis see on tõenäoliselt s).
    • Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda.
    • Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne.
    18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval.
    TERMINID:
    Uus-whorfianism - lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992
    psühholingvistilised katsed
    • Lucy (1992) uus ja tugevalt empiiriline lingv. relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, nn uus-whorfianism.
    • Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule.
    • Lucy formuleeris meetodi – a) mitme (kahe või enama) keele võrdlus – b) mittelingvistiline stiimul – c) kirjeldus formaalne (morfosüntaktiline) – d) erinevad harjumuslikud keelemudelid näitavad erinevaid mõttemudeleid.
    • Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky ’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele .
    • Tänapäeva keeletüpoloogias päevakorral nt:
    – suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/
    – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine
    – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia
    – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust
    Kontseptuaalne ruum (conceptual space ) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad
    19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl.
    TERMINID:
    Noam Chomsky-     on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist. Chomskyt on kirjeldatud kui "kaasaegse lingvistika isa"
    generatiivne grammatika -     uurib grammatikat kui keele kasutajate kasutuses olevat teadmiste kogumit. Alates 1960ndatest on Chomsky väitnud, et see teadmine on suures osas kaasasündinud, ja et lastel tarvitseb ära õppida vaid oma emakeelt iseloomustavad teatud kohalikud jooned. Kaasasündinud lingvistilisi teadmisi nimetatakse tihti universaalseks grammatikaks. Chomsky jaoks on UG veenvaimaks tõendiks fakt, et lastel võtab oma emakeele edukas äraõppimine väga vähe aega. Lisaks väidab ta, et on väga suur vahe lapsi ümbritsevate lingvistiliste stiimulite ja nende omandatava rikkaliku lingvistilise teadmise vahel
    Noam Chomsky
    • Sündis 1928 Philadelphias
    • Oli algselt eelkõige huvitatud loogikast ja matemaatikast.
    • Osalt poliitiliste huvide kokkulangemise tõttu Zellig Harrisega suundus siiski lingvistikasse.
    • Poliitiliselt anarhistlikel ja sotsialistlikel seisukohtadel, on väga julgelt kritiseerinud USA välispoliitikat.
    • Keeleteaduslikud olulisemad teosed:
    – 1957 Syntactic Structures
    – 1965 Aspects of the Theory of Syntax
    – 1995 The Minimalist Program
    • Chomsky mõju keeleteaduses: kõik ei poolda tema vaateid, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha. • Chomsky transformatsioonigrammatika eesmärk oli seletada mõningaid keelega seotud teoreetilisi probleeme. Eriti oluline:
    – kuidas on võimalik, et lapsed omandavad emakeele grammatika oma vanemate lausungitest ja suudavad produtseerida keelelisi üksusi, mida nad varem kuulnud pole?
    – keele põhistruktuur on niivõrd spetsiifiline ja erinev kõigest muust , et peab omama bioloogilist põhja. Mis see siis on, mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt?
    • Keeleteaduses vastandub Chomsky eelkõige biheivioristlikule keele(omandamis)käsitlusele, mille järgi keel on kogum harjumusi (habit).
    • Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas.
    • Keele struktuur on määratletud inimmõtlemise (human mind) struktuuriga, keele universaalsed omadused on omased kõigile liigi homo sapiens isenditele.
    • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist.
    Syntactic Structures 1957
    • Teos pani aluse transformatsioonigrammatikale, mille teoreetilised alused on:
    – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust /sooritust ( performance ).
    – Grammatika ( kompetents ) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed.
    – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile.
    – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.(kirjutamine ei lähe arvesse)
    • Generatiivne grammatika
    – fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil).
    – transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks.
    Transformatsioonireeglid
    • Tuumlause esitusest võib transformatsioonide kaudu saada muid lauseid.
    • Mõned transformatsioonid näiteks siirdetransformatsioon: Jõulupeol rektor laulis →Rektor laulis jõulupeol. Verbifraasist sõltuva nominaalkomponendi siirdamist lause algusesse nimetatakse ka topikalisatsiooniks.
    asendustransformatsioon: Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal.
    lisamistransformatsioon: Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud.
    kustutustransformatsioon: Rektor tahab laulda .
    • Baas koosneb kategooriatest ja leksikonist ja genereerib süvastruktuuri.
    • Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju.
    • Semantiline komponent on “Aspektide” olulisim täiendus , sellest sündis generatiivne semantika .
    • Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus.
    20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias.
    TERMIN:
    Generatiivne semantika -     põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia : semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika. Generatiivse semantika kohaselt oli kõige tähtsam keele element lause (ütlus), kuna sõna ei ole seotud mingisuguse teadmise või seisukohaga. Lausetel on oma semantika, sest teadmised ei ole lihtsalt sõnade tähenduste summa.
    SEEM = TUNNUSJOON, KOMPONENT
    SEMEEM=ÜKS TÄHENDUS
    poissmees bachelor
    (+INIMENE), (+MEES), (+TÄISKASVANUD),
    (-ABIELUS (NEVER MARRIED))
    See mees on poissmees. sünteetiline
    See poissmees on mees. analüütiline
    See poissmees on minu õde. vastuoluline
    • Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria
    • Sõna tähendust kirjeldatakse universaalsete tähendusaspektide kaudu leksikaalse struktuuri ühe komponendina
    • Tänapäeval GG-l mitmeid edasiarendusi mh keeletehnoloogias.
    • Üks huvitav GG “järglane” on optimaalsusteooria.
    • Väga oluline on debatt keele omandamise asjus lapsekeele uurijate hulgas, Chomsky paradigmast lähtub nn parameetrite ja printsiipide teooria.
    21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice ’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs).
    TERMINID:
    pragmaatika     - uurib märkide kasutust . See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega.
    Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/ 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas)
    Grice’i koostööprintsiip - kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.)
    Vestlusanalüüs - Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse
    • Termin pragmaatika Morriselt (1938) semiootikast: kolm märkide uurimise valdkonda
    1) süntaks (märkide omavahelised suhted),
    2) semantika (märkide ja objektide suhted) nt Anna teed märk
    3) pragmaatika (märkide ja interpreteerija suhted) kes tõlgendab märki
    • Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga.
    • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga.
    • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga.
    • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika
    • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti – lausungi (mitte lause) tähendusest , – esitusest (performance) mitte struktuurist (competence) , – õnnestumisest mitte tõesusest.
    • Pragmaatika uurib seda, mis on lausungite tähendus konkreetses kontekstis ja kuidas see keele abil saavutatakse . Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine.
    Semantika: Mida X tähendab?
    Pragmaatika: Mida X-ga öelda võib?
    Pragmaatika põhivaldkonnad:
    • kõneaktiteooria - kõneaktid on nt väide, palve , küsimus, etteheide. Nende all mõeldakse keeleliselt väljendatud tegevusi, lause suuruseid üksusi, millel on teatud eesmärk.
    • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - anna vestlusesse nõutav panus (käesoleval ajahetkel ja käesolevate eesmärkide suhtes) Infot olgu õiges kohases, olgu tõene, asjakohene ja arusaadav.
    • deiksis (indeksikaalsus; nähtus, mis seob keele ja konteksti) ja viitamine ehk referents
    • viisakusprintsiip (kuidas viisakus keeleliselt väljendub): positiivne ja negatiivne viisakus,
    • dialoogi struktuur (millised kõneaktid millele järgnevad, nt küsimusele järgneb vastus)
    Austin ja performatiivsus
    Austin:" How To Do Things With Words"1962 (postuumselt avaldatud loengud).
    • On suur hulk lauseid, mis ei väljenda tõeväärtust. A. nimetas need performatiivideks (vastandina väidetele jms). Näiteks:
    – Ma ristin selle laeva Santa Maria.
    – Ma kuulutan sõja Hiinale. (võrdle ennast vs nt Obama ütlus)
    – Prantsuse kuningas on kiilaspea ( kehtetu , sest prantsusmaal ei ole enam kuningat)
    Õnnestumistingimused. Performatiivid ei või küll olla väärad ega tõesed, kuid nad võivad ebaõnnestuda (Austinil: be happy or unhappy). Väide õnnestub, kui kõneleja sellesse usub. Väära presupositsiooniga lausung (Prantsuse kuningas on kiilaspea) on pigem kehtetu kui väär, nii nagu on kehtetu müügitehing, millega müüja “müüb” endale mittekuuluvat asja.
    A (i) peab eksisteerima konventsionaalne protseduur
    (ii) olukord ja isikud peavad vastama protseduurireeglitele.
    B Protseduur tuleb läbi viia korralikult ja täielikult.
    C Sageli • peavad inimestel olema protseduuris ette nähtud mõtted või kavatsused,
    • kui mingi tegevus peab protseduuri kohaselt järgnema, siis peab nii toimuma.
    Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid.
    • lokutiivne (väljendus) akt/tegu –lausung, millel on kindel mõte (sense) ja referent .
    • illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine jms
    • perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu (nim ka efekt) – tagajärjed, mida akt esile kutsub
    John Searle
    • Süstematiseeris Austini mõtted.
    • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb:
    – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt)
    – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt)
    – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide
    Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi:
    (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega).
    (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A).
    (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga).
    (IV) ekspressiivid, näit tänamine, vabandamine, tere tulemast , õnnitlemine (K väljendab oma emotsionaalset seisundit )
    (V) deklaratsioonid, näit sõja kuulutamine, ristimine , laulatamine, vallandamine (põhjustavad kohe muutuse asjade seisus).
    Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip
    • Meie suhtlus on tüüpiliselt , vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus ; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna.
    Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes).
    Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti
    • ära ütle seda, mida usud olevat vale,
    • ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid.
    Kvantiteedimaksiim
    • Anna nii palju infot, kui vaja.
    • Ära anna rohkem infot, kui vaja.
    Relevantsusmaksiim (Suhtemaksiim)
    • Edasta infot, mis on relevantne .
    Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti
    • väldi segasust,
    • väldi mitmetähenduslikkust,
    • räägi lühidalt,
    • ole järjekindel (korralik).
    Vestlusanalüüs
    Vestlusanalüüsi ehk konversatsioonianalüüsi (CA) juured on etnometodoloogias ja lingvistilises pragmaatikas
    CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering
    Põhiteemad:
    • vooruvahetusmehhanism: - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte;
    - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja
    - tagasiside kui oluline suhtluse reguleerija.
    • parandusmehhanismid
    • naaberpaarid (nt küsimus-vastus, palve-nõustumine/keeldumine)
    korraga räägib ainult üks, pealerääkimised on minimaalsed ja esinevad vooruvahetuskohtades võistlevate alustustena või siis kui vooruvahetuskoht ei ole ennustatav
    Vestlusanalüüsi kriitika Kõneakti teooriale
    • ei ole õige sobitada empiirilist infot varem valmis mõeldud kategooriatesse;
    • KA ei ole alati lause, samuti ei pruugi üks lause ainult ühte kõneakti väljendada;
    • KA ei ole kõnelejakeskne tegevus vaid koostegevus;
    • keel on refleksiivne: keeleline väljend nii sõltub kontekstist kui ka loob seda.
    • Tänapäeval võivad siiski pragmaatika ja vestlusanalüüs olla koos.
    22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist
    TERMINID:
    Sotsiolingvistika
    koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses
    Sotsiolingvistika eelkäijad
    • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest
    • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms
    • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud
    20. sajandi keskpaik
    • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks
    • nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara
    • Uriel Weinreich Languages in contact 1953: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus . Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse.
    • 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega
    23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika
    TERMINID:
    William Labov - Ameerika keeleteadlane
    mikrosotsiolingvistika - keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele.
    William Labov
    • Weinreichi juhendatav
    • 1963 artikkel "The social motivation of a sound change " (põhines tema MA-tööl): ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel
    • 1966 väitekiri "The social stratification of English in New York City": oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi ja stiilid formaalsuseinformaalsuse skaalal.
    • Üks konkreetne näide: alguskonsonant sõnades this ja there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: keskklassil standardvariant, töölisklassil [d].
    Lisaks on Labov tuntud kui
    • prototüüpanalüüsi üks alusepanijaid (katse kruuside ja tassidega)
    • suulise kõne analüüsi üks alusepanijaid, eriti narratiivi ülesehituse uurimises
    Labovlik mikrosotsiolingvistika
    • Labov ja tema paljud järgijad lõid nn mikrosotsiolingvistika: keelenähtuste täpse empiirilise analüüsi vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele.
    Suhtlusvõrgustikud
    • Sotsiaalsete võrgustike analüüsi põhieesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad võrgustikud oma liikmete sotsiaalset (sh keelelist ) käitumist.
    • Sotsioloogias alates 1950. aastatest , sotsiolingvistikas alates 1970. aastatest.
    • Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus , varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid , oluline on ka see, kellega suheldakse.
    • Tugevalt seotud võrgustik on keeleliselt konservatiivne, nõrgalt seotud võrgustik ja nõrgalt seotud liikmed on vastuvõtlikumad uutele mõjudele.
    • Tugevalt seotud on selline võrgustik, kus kõik liikmed üksteist hästi tunnevad ja omavahel palju suhtlevad. • Võrgustikuanalüüsi on kasutatud muuhulgas mitmekeelse ühiskonna analüüsimisel (nt vähemuskeelte säilimise küsimustes jms)
    24. Kakskeelsuse (mitmekeelsuse) käsitlemine keeleteaduses
    TERMIN:
    Kakskeelsus (mitmekeelsus) - nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma.
    Psühholingvistid väidavad:
    • Kakskeelsus ei ole kahjulik.
    • Kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. (peab keelt ja tähendust eraldama )
    • Kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. (aju töötab rohkem)
    • Teist keelt võib omandada mistahes eas (kuigi tulemused on erinevad; lapsena parem).
    (Mitmekeelsed lülituvad kiiremini teisele ülesandele)
    Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses
    Põhiprobleeme: kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? statistilised tulemused: mõjutab küll nn kriitilise ea teooria (alates Lenneberg 1967); on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele ;
    Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7
    Kakskeelse lapse ema peaks jääma ainult oma keele juurde, mitte kasutama lapsega rääkides teist keelt.
    keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas
    1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes
    2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes)
    3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult
    4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel
    Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?)
    Koodivahetus
    Koodivahetuse põhjusi:
    - lünga täitmine (ei tule sõna meelde)
    - päästiksõna vallandab teise keele
    - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back")
    - rõhutamine
    - etnilise kuuluvuse märkimine
    - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne
    25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria.
    TERMINID:
    Kognitiivne semantika
    Lakoff
    mõistemetafoori teooria
    Kognitiivne keeleteadus
    • Suur hulk metodoloogiliselt erinevaid suundi, mida ühendab püüd leida keelelistele nähtustele põhjusi inimtunnetuses.
    • Kaks olulisemat suunda:
      • kognitiivne semantika, sh metafooriteooria (metafoori olemuse selgitamine)
      • kognitiivne grammatika (grammatika käsitlus)

    Kognitiivse lingvistika printsiipe
    • Keelt ja keelevõimet ei eristata teistest kognitiivsetest võimetest eriliseks „mooduliks” (nagu seda teeb Chomsky ja generativism). Keele konkreetseid struktuure peetakse inimese kognitiivsete võimete osaks.
    • Keele allsüsteeme (nt. süntaks ja semantika) ei peeta autonoomseteks, teineteisest sõltumatuteks, vaid need moodustavad läbipõimunud terviku.
    • Semantika on KL järgi entsüklopeediline: seda ei minimaliseerita nt. semantilisteks komponentideks, vaid see põhineb prototüüpanalüüsil.
    • Semantilised kategooriad on ähmaste piiridega ja koonduvad tavaliselt (kuid mitte tingimatult) prototüüpide ümber. Keeleline üksus võib olla mitme kategooria liige, ja see võib kuuluda kategooriasse suuremal või vähemal määral.
    • Oluline roll on semantikas mõistestusel ehk inimese tõlgendusel asjaolust mida väljendi abil kirjeldatakse.
    • Mõistestuse aluseks on kehastamine (embodiment): kehalised kogemused maailmaga suhtlemisel on tekitanud kujundskeemid (nt TASAKAAL, MAHUTI , KONTAKT).
    • Paar näidet mõistestuse rollist:
    • samale referendile võidakse viidata erinevatel täpsuse tasanditel (loom, koer, spanjel; minu õde, Mari, sekretär);
    • situatsiooni kirjelduses võib sisalduda dünaamilise mõistestamise strateegia, nt. staatilise situatsiooni kirjeldamine dünaamilise tähendusega väljendite abil: See maantee läheb Tallinna; Juba Tartus hakkas lund sadama.
    • Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]).
    • Grammatika on keeleüksuste ehk valmis tervikuna kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu.
    • See on dünaamiline ning muutub pidevalt, ja selle alla kuuluvad väljendid võivad olla ükskõik kui keerukad .
    • Korduv kasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, vähene kasutus ja mittekasutamine nõrgendavad seda.

    26. Langackeri kognitiivne grammatika.
    Ronald Langacker
    • Sündis 1942 USAs, töötas San Diego ülikoolis, kust jäi pensionile 2003.
    • Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka indiaanikeeli Greenbergi traditsioonis.
    • Lõi (alates 1976) keeleüksuste kirjeldusmudeli, mis algselt kandis nime Space Grammar , hiljem Cognitive Grammar – kognitiivne grammatika.

    Kognitiivne metafooriteooria
    • Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon ), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu.
    • allikvaldkond ja sihtvaldkond
    • Inimmõtlemise ja keele põhilised allikvaldkonnad: KEHA ja RUUM
    • Metonüümia on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond mõistetakse osaliselt teise, samasse kogemuslikku valdkonda kuuluva valdkonna kaudu.

    Näiteks:
    Loen Tammsaaret . (kirjanikku ei saa lugeda)
    Hamburger ootab arvet.(ikka klient ootab)
    • viha on vedeliku keemine anumas anum→plahvatus keha→enesevalitsuse kaotus

    27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid.
    TERMIN:
    Psühholingvistika
    Psühholingvistika
    • Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus ( psühholoogia , neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm)
    • Laias mõttes psühholingvistika uurib

    (1) keele omandamist (L1 ja L2, sh mitmekeelsust üksikisiku tasandil)
    (2) keele mõistmist (comprehension);
    (3) keele tootmist (produktsiooni). (kuidas inimene saab aru)
    Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks.
    Põhilised keeleomandamise teooriad
    Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu.
    Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll keele jaoks ja keelel mõtlemise jaoks.
    Tänapäeval ühendatakse need vaated tihti „emergentsionistlikuks“ lähenemiseks.
    Uurimisobjektid
    Kombinatsioonid neljast dimensioonist:
  • representatsioon või protsess
  • keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur)
  • keelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine)
  • keeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus , kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad.
    Representatsioon
    Representatsioon = uuesti - esitus
    Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms.
    Keele on ajus esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval lõpuni veel ei mõista.
    Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel).
    Eri keelte pealtnäha samu objekte/nähtusi esitavad representatsioonid võivad olla tegelikult erinevad.
    Mentaalne protsess
    • Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega.
    • Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid.
    • Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis kus ja kuidas.

    Psühholingvistika meetodid
  • Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal)
  • Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Vt ka psühholingvistilisi katseid keeletüpoloogia loengumaterjalis!
    Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult)
    Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine
    Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel ).
    Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI
    Psühholingvistika tehnikaid
  • Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword).
  • Praiming (priming) – varem nimetatu mõju hiljem nimetatule
  • Lause õigsuse/sobivuse hindamine
  • Mälu kontroll
  • Pildi nimetamine
    Mõned näited PL uurimisküsimustest: lugemine
    • Preleksikaalsed protsessid – kas lugeja teeb mingeid otsustusi juba enne kogu sõna lugemist?
    • Sõna omandamise vanus – varem omandatud sõnad tuntakse hiljem kiiremini ära? või sagedam sõna tuntakse kiiremini ära?
    • Sõna kuulumine teiste sõnade (liitsõnade, tuletiste ) koosseisu – suurema perega sõnad tuntakse kiiremini ära?

    Mõned näited PL uurimisküsimustest: kõne tajumine
    • Kuidas tajutakse sõnu, kui tegelikus kõnevoos sõnevahesid ei ole?
    • Kuidas tajutakse häälikuid, kui nad kõnevoos koartikulatsiooni tulemusena on igas ümbruses erinevad?
    • Kuidas tajutakse kvantiteeti, toone jm suprasegmentaalseid fonoloogilisi nähtusi (katsed eesti väldetega)

    Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud):
  • Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84)
    etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt
    Etnolingvistilise vitaalsuse mõiste võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet „käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes”. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt, mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline näitaja, mis mõjutab keele säilitamist või keelevahetust. Varastes uuringutes eeldati, et vitaalsus väljendub rühma staatuse, demograafilise olukorra ja institutsionaalse toe kaudu, nähtusel on siiski ka sotsiaalpsühholoogiline külg, mis on seotud sellega, kuidas rühma liikmed oma kollektiivset vitaalsust tajuvad. On täiesti võimalik, et teatud olukordades võivad rühmad tajuda oma vitaalsust kõrgemalt või madalamalt, kui nende tegelik sotsiaalne, demograafiline ja majanduslik-kultuuriline seisund eeldaks. Eristatakse objektiivse vitaalsust (rühma „tegelik” vitaalsus) ja subjektiivset vitaalsust (kuidas rühma liikmed oma rühma objektiivset vitaalsust tajuvad).
    Allard ja Landry - mõõtsid peale üldiste tõekspidamiste vitaalsuse tajumisel ka normatiivseid tõekspidamisi ( mismoodi olukord peaks olema), käitumuslikke tõekspidamisi (mismoodi vastanu ise toimib) ja eesmärgi tõekspidamisi (mismoodi ta kavatseb tulevikus käituda).Hiljem lisasid ka sotsiaalse võrgustiku mõõtme.
    John Edwards - tõi välja 11 faktorit , mis osaliselt kattuvad Bourhise jt (1977) esialgse mudeliga. Samas on Edwardsi mudel detailsem, kuna arvestab iga faktori juures ka selle mõju mikrotasandil (kõnelejale), makrotasandil (keelele) ja ajaloolis - geograafilises kontekstis.Tabeli põhjal tekib faktorite vaatlemisel kõneleja, keele ja konteksti vaatenurgast 33 erinevat vitaalsuse tahku, mis on oluliselt detailsem ja süstemaatilisem kui varasemates mudelites.
    Metodoloogilised probleemid
    1.sotsiaalsed nähtused on äärmiselt mitmekesised ja raskesti mõõdetavad. Pole mingit head meetodit, kuidas mõõta ühe või teise rühma majanduslikku, kultuurilist, poliitilist või demograafilist võimsust.
    2. vitaalsus ei sõltu mitte üksnes vähemuskeele enda olekust, vaid ka sellest, millise enamuskeelega ta on kontaktis .Nt võru ja eesti, gaeli ja inglise
    3. objektiivsed faktorid ei mõjuta rühma vitaalsust või assimileerumist otseselt, vaid üksnes kaudselt . Sõltub ju see, mis keeles keegi kõneleb oma lastega või miskeelse hariduse ta neile annab, eelkõige selle isiku tõekspidamistest ja otsustest, mitte rühma kui terviku majanduslikust, kultuurilisest jm võimsusest.
    Etnolingvistilise vitaalsuse modelleerimine valem V=U(M1-M2)/r, kus V tähistab etnolingvistilist vitaalsust, U utilitaarsust, M1 ja M2 vastavalt uuritava vähemus- ja enamusrühma sotsio -kultuurilist staatust, r nende rühmade vahelist kultuurilist distantsi. Kui V≥0, siis on rühm vitaalne, kui V
    • .DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 35 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #1 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #2 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #3 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #4 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #5 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #6 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #7 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #8 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #9 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #10 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #11 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #12 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #13 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #14 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #15 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #16 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #17 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #18 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #19 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #20 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #21 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #22 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #23 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #24 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #25 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #26 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #27 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 252852 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Kordamisküsimused, terminid, artiklite kokkuvõte - kokku 28 lk
    grammati grammatik keeleteadus häälik filosoof semantika universaal süntaks tüpoloogia verb

    Sarnased õppematerjalid

    Keeleteaduse alused kevad
    30
    doc

    Keeleteaduse alused kevad

    1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
    18
    doc

    Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

    küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast ­ vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise püha olema. Veedadel oli kuus aabitsateadust: grammatika, foneetika, meetrika,etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus. Artikulatoorne foneetika

    Eesti keel
    Keeleteaduse alused
    10
    docx

    Keeleteaduse alused

    Veedade periood ­ 1300 ­ 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof ­ pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade seisu mida vittu. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Araabia kultuur sündis islami usuga 7. saj keskel. Tihti öeldakse, et araabia

    Kirjandus
    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt
    12
    doc

    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

    Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid: · physei ­ thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused
    23
    doc

    Keeleteaduse alused

    On keeli, kus igal sõnal on oma kirjamärk e. ideogramm; on keeli, kus kasutatakse silbimärke, ja keeli, kus pannakse eraldi kirja kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused

    Keeleteadus
    Üldkeeleteadus-kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    6
    docx

    Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus)

    Üldkeeleteadus
    Keeleteadus
    3
    doc

    Keeleteadus

    Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks

    Keeleteadus alused
    Keelesemiootika
    11
    docx

    Keelesemiootika

    Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on see osa keeleteadusest, mis uurib sõnade moodustamist kas tüvimorfeemide omavahelise liitmise teel. Mõnikord peetakse tarvilikuks eristada fonoloogia ning (laiemas tähenduses) morfoloogia vahepealse alana veel eraldi valdkonda ­ morfofonoloogiat.Seda keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnadest ja sõnavormidest kõrgemale jäävate keelesüsteemi tasanditega, nimetatakse lauseõpetuseks ehksüntaksiks. Keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega tegelevat osa keeleteadusest, st fonoloogiat, morfoloogiat ning süntaksit kokku nimetatakse grammatikaks. Sõna on niisiis morfoloogia ning sõnamoodustuse kõrgeim tasand ja süntaksi madalaim tasand

    Semiootika


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun