Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst?

Vastus leiad õppematerjalist: Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused (1)

Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Millised sõnaliigid keeles on?
Mis see siis on mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt?
Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst?
Miks rektor laulis?

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel.
Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast:

2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud).

1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest)

10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool).
Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused!
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad , tähtsus keeleteadusele);
Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise püha olema. Veedadel oli kuus aabitsateadust: grammatika, foneetika, meetrika ,etümoloogia, astronoomia , tseremooniateadus. Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada. Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel eristasid, sest sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimusid foneetilised muudatused.
Panini grammatika olemus, eripärad, tähtsus:
Panini u 400 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt. Tema tekstist pole võimalik ilma kommentaarideta aru saada, sest ta kasutab sümboleid, mis väljaspool grammatikat ei tähenda midagi; reeglid on väga kokkusurutud, lihtsa süntaksiga,puuduvad finiitverbid. Reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline . Reeglid on kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. Reeglite liigid: definitsioonid; grammatikareeglid , mis moodustavad sõnu ja lauseid (väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid);
Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv ,passiiv,predikatiivlause ja progresiivlause.
Kati keedab suppi .
• Suppi keedetakse (Kati poolt)
• Kati on supi keetja.
• Kati on suppi keetmas
Panini grammatika oli parim kuni 1980 aastateni. Arvati, et sellest paremat ei saakski, sest see oli täiuslik. See näitas, et teaduse progress ei ole paratamatus .
2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse (551-479 eKr) õpetuses: „nimede parandamine“
Confutsiuse eesmärgiks oli luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes tegutseksid valitsusametnikena ja tooksid maa peale rikkuse ja rahu. See oli omamoodi džentelmenide klass, kus oli kõrge moraal , järgiti ühiskondlikke reegleid, konservatiivne ja töötati lihtrahva heaks.
Nimede parandamise all mõtles Confutsius tegelikult asjade parandamist. Asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, kui tähendused muutuvad kiiremini kui asjad ise. Seega tähendused peegeledavad pisut varasemat õigemat asjade seisu.
School of names oli üks filosoogilisi õpetusi, mis Hiinas juba 300 eKr levis. Selle õpetus põhines vastanditel ja otsis paradokse ja jätkas nimede parandamise traditsioone.
Sellele järgnes aga taoism, mis rõhutas sõnade tühisust ja leidis, et kõik on võrdne.
3. Araabia : Sibawaihi grammatika
Tänapäevases mõttes Araabia kultuur sündis koos islamiga.
Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikeim klassikaline araabia keele grammatika, see on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui ka selle parim esindaja. Koraan on klassikalise araabia keele mudel, kuid nagu ka sanskriti keel, fossiliseerus ja klassikaline araabia keel. Sisuliselt on Panini ja Sibawaihi grammatikad väga erinevad. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile , lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. Morfoloogia on eraldatud süntaksist, süntaks on semantikavaba. Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust. „Mida kõneleja ütleb on vastus küsimusele, kas siis, kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.“ Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta .
Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset.
4. Kreeka
Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid. Sügav huvi teiste keelte vastu aga puudus. Keelt peeti selleks, mis eristab inimest loomast .

filosoofide periood: Platon (surnud 349) sõnade päritolust ja häälikusümbolismist;
Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Dialoogis on Hermogenes vaate poolt, et keel on konventsionaalne , Kratylos aga seda, et keel põhineb inimloomusel. Sokrates seletab, et keele arbitraasus tähendab seda, et keel on puhas instrument , nimeadjad lihtsalt annavad asjadele nimed. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja kogenud on.
Häälikusümbolism: nt sõna katoptron- Sokratese arvates on kummaline, et sinna on lisatud r, tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Sokrates mõstab aga keele loomuomasust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi-teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni.

Aristoteles (surnud 322 eKr) lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist;
Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud .Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik.
Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon , kiri on kõne representatsioon.
Aristoteles jagas sõnad klassidesse :
mis ( substants ) – nt hobune, mees
kui suur ( kvantiteet ) – kahe “kubiti” pikkune
missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline
suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem
kus (koht) - turuplatsil
millal (aeg) – eile, eelmisel aastal
asend - istub
seisund - on relvastatud
tegevus – lõikab, põletab
mõjutatus – on lõigatud, on põletatud
laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad. Kõige tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks. Väited võivad olla tõesed ja väärad vastavalt sellele, kas tegelikkuses on niiviisi või ei. Väide koosneb anomast ja rhemast.
Nt, Väide = onoma(1) + rhema
rhema = koopula + onoma(2)
Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv
Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Tema metafoorikäsitlus põhineb sellel, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras , nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses.
Näiteid metafoorist A. mõttes
üldine  üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus)
üksik  üldine kümme tuhat (kuigi tegelikult palju)
üksik  üksik minu näide: hiir (kuigi tegelikult arvuti osa)
analoogia kevad – suvi – sügis
noorus – keskiga - vanadus

Aleksandria periood (Dionysios Thrax(surnud u 100 eKr, Apollonius Dyscolus(2. Sajand AD);
Aleksandria koolkond tekkid soovist ja vajadusest mõista Homerose tekste .
Thraxilt tuli esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia käsitlus, mida oli u 13 lk teksti. See sisaldas:
-tähtede (st häälikute) klassid
– sõnaliigid (nimisõna, verb , partitsiip , artikkel, pronoomen,
prepositsioon, adverb , konjunktsioon )
– noomeni ja verbi muutmine
Grammatika sisaldab praktiliseks kõiki grammatiliis gategooriaid nagu tänapäevalgi. Midagi teoreetilist ei ole.
Dyscoluselt tuli vanim süntaks. Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige olulisem on nimisõna.
Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab,
et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud
sobivusreegleid, nt kui mina on kasutatud 2. isikus või kui infinitiiv kuulub kahe finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud.
Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on “tegelikult” enne.
Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek.
5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
Ladina keele võimukäik, kuid Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud.
Oluline oli ladina keele grammatika täielik kirjeldus.
Varro (116-27 eKr)- andis palju naeruväärseid etümoloogiaid, kuid tegelikult oli huvitatud, et miks on keeles korraga anomaalia ja analoogia. Väidab, et muutmine on universaalne ja regulaarne , selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki sõnavorme.
Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust:
(i) kas keel on loomulik või konventsionaalne?
(ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid?
(iii) millised sõnaliigid keeles on?
6. Keskaeg : ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused)
Ladina keel ja kristlik maailmapilt levisid keskajal, mis oli u 500AD-1500AD. 7 vaba teadust: grammatika, loogika , retoorika ja muusika , artimeetika, geomeetria, astronoomia. Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi).
Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus . Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära.
Tähendus ja referents: Semantikas : significātiō (tähendus) ja suppositiō (asendus)
eristus , mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides
–tähendus-referents;
–intensioon –ekstensioon jm.
Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “ asendada ”
Sokratest
Formaalne asendus – maailma entiteet ;
Materiaalne asendus – sõna ise (metakeeles)
Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul:
–materiaalne (causa materialis - mateeria) – õiged sõnad
–formaalne (causa formalis – olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda
–tegevuslik (causa efficiens – väline toime) – reaalsed ( toimivad ) kombinatsioonid
–lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte.
Keeleuniversaalid : keeleuniversaalide teema oli olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Olid nominalistid, kelle arvates kategooriad on nimed ja ei eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid , kelle arvates asjad, nende omadused ja omavahelised suhted on olemas sültumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne.
7. Renessanss . Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks.
Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika. Kreeka ja ladina keelele lisaks hakatakse tegelema ka heebrea keelega, mis oli esimeseks kokkupuuteks mitte- indoeuroopa keelega. Levis ka araabia keele oskus mingil määral. Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad.
Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve keele ja õpitud ladina keele erinevust ja propageeris moodsate keelte arendamist . Samal ajal sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinvust ladina keelest. Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest.
Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust.
Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust.
Murded ja keele varieerumine: William Caxton (1422-1491) oli esimene inglise trükkal ja oli mures selle pärast, et puudus „tavaline viis“ keelt kasutada e trükkida paljudele loetavaid raamatuid. Ta leidis, et probleeme oli 3: –puudub ühine ortograafia ;
–esinevad murdeerinevused;
–keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt.
Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt- Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama.
8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses.
Autorid: Arnauld, Lancelot .
Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel: nt võrdlevad eri keeli rõivastega, millel on sõltumatult materjalist sarnased omadused (nt käised, kinnitused ).
Inimmõtlemises on 2 põhikategooriat: ideed ja operatsioonid.
Objektid: nimisõna, artikkel, asesõna, partitsiip, prepositsioon, adverb.
Vorm/viis: verb, konjuktsioon , interjektsioon (soov juttu lühendada).
Ladina k 6 käänet olid universaalsed . Universaalsust eeldagi ka neilt keeltelt, kus oli rohkem/vähem käändeid. Port Royali grammatika mõjutas ka eesti k kirjeldust (Stahli grammatika).
9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask , Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest.
Tavaliselt öeldakse, et 19 sajand oli ajaloolise keeleteaduse sajand, aga tegelikult oli ajaloolisust varem ka. Nt Dante jagas varem juba keeled germaani, ladina ja kreeka keelteks ja väitis, et inglise ja islandi keel on suguluses. Scaliger tõi välja, et ladina keel pärineb kreeka keelest, kõik keeled pärinevad heebrea keelest, nimetas neli gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust:
• deus-keeled (romaani)
• theos-keeled (kreeka)
• godt-keeled (germaani)
• boge-keeled ( slaavi )
Leibnitz: leidis, et ungari ja soome keel on suguluses; leidis, et kõikide keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka;
1799 tõestatakse ungari ja soome keele ning ungari ja eesti keele sugulus ja sellega saab alguse võrdlev-ajalooline meetod.
Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane Rasmus Rask vanapõhja ja vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm , Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel.
Grimmi seadus 1822
gooti f t h fotus taihun
ladina p d c(k) pedis decem
kreeka p d k podos deka
sanskrit p d s padas dasa
• indoeuroopa algkeele b,d,g  vanagerm. p,t,k
• indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm.
Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt
– sks sprechen , sprach, geschprochen, sprich!,
– ingl sing , sang , sung, a song
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele
Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. „Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt“ . „Igal keelel on oma sisene vorm“ – määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks.
Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi.
11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses
Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad.
12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega.
Noorgrammatikud on koolkond, mis tekkis 19 sajandi lõpus ja mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad.
Keele muutumise kolm põhjust:
1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni.
2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil.
Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles
soome: tekevät : tekivät
hyppävät: hyppäsivät
oppivat : oppivat
eesti: teevad: tegid
hüppavad : hüppasid
õpivad : õppisid
3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine
Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde
eesti soome
raamat raamattu
klaas lasi
traav ravi
traditsioon traditio .
Noorgrammatikud leidsid , et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele muutumine tuleneb keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik.
13. Frege(1848-1925) ja analüütilise (keele)filosoofia sünd
Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga.
• Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd.
• Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus)
• Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika.
14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas ( Jakobson ).
Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi.
Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on „iseenesest“ erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte.
Courtenay:
• Foneem – avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele.
Saussure
Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed :
 Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast .
 Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad.
 Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet.
 Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia).
 Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada.
 Keel on vorm, mitte substants.
 Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud.
Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse.
Praha strukturalistide koolkond
Praha koolkond 1920- 30ndad : Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid).
• FONEEMITEOORIA . Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi.
• MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema).
• Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon ) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine.
• Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs).
Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon).
• Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm.
• Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu.
15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield
Bloomfield: tugevad Pānini mõjud.
 Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav.
 Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon , mille esile kutsub.
 Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita.
 Distributsiooni käsitlus.
16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas , Sapir , Whorf .
Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. • Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled
nagu kreeka, ladina ja sanskrit).
Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi
väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist.
• Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
• Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine.
Sapir: oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse.
• Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar).
• 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale’i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939.
Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid).
• Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad.
Sapir ( 1931 ):
Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem
on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle.
Whorf (1956):
Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad.
Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab.
17. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval
Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus
mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva.
Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule.
18. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg . Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad.
Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on
pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused. Huvi kandus terviktüpoloogialt ( holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes.
Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt
– Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne.
Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky ’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks:

suurte ülevaadete koostamine

semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad)

arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust
ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [ suahiili ], kui kolmega, siis S;O,IO.
• Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub.
19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl.
Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse. 1965 Aspects of the Theory of Syntax. Kõik ei poolda keeleteaduses tema seisukohti, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha.
Transformatsioonigrammatika: eesmärgiks oli seletada mõningaid keelega seotud teoreetilisi probleeme, nt: – kuidas on võimalik, et lapsed omandavad emakeele grammatika oma vanemate lausungitest ja suudavad produtseerida keelelisi üksusi, mida nad varemkuulnud
pole?
– keele põhistruktuur on niivõrd spetsiifiline ja erinev kõigest muust , et peab omama bioloogilist põhja. Mis see siis on, mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt?
Transformatsioonigrammatikale pani aluse teos Syntactic Structures 1957. Selle teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust /sooritust ( performance ).
– Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed.
– Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile.
– Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.
Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri
materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil).
Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab – s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda.
Generatiivse grammatika organiseerimine
Teadmised keelest võimaldavad mõista lõpmatul hulgal lauseid. Sellest lähtuvalt on generatiivne grammatika reeglite süsteem, mis võimaldab luua lõputult uusi struktuure. Seda süsteemi võib jaotada 3-ks: süntaktilised, fonoloogilised, semantilised komponendid. Fonoloogiline ja semantiline komponent on interpretatiivsed, kuna mõlemad kasutavad süntaktilise komponendi infot. Süntaktiline komponent näitab ära süvastruktuuri, millest tuleneb semantiline tõlgendus ja pindmise struktuuri, mis määrab foneetilise tõlgenduse.
Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas.
• Keele struktuur on määratletud human mind’istruktuuriga, keele universaalsed omadused on
omased kõigile liigi homo sapiens isenditele.
• Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist.
20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs.
Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal.
Põhimõisted: seem ( tunnusjoon ) ja semeem (üks tähendus) – jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline .
Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil.
21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist
Eeldused:
• „Teaduslikkus püüdlusena“
• Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste „ isogloss “). Murrete uurimises otsiti „tõelist“/“vana“ keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele)
• Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees.
Terminit „sotsiolingvistika“ hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist . Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust.
Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus , koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus .
Hymes:
Kommunikatiivne kompetents - sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Ta moodustas akronüümi SPEAKING:
Setting and scene (aeg ja ruum, üldisemalt füüsiline olustik)
Participants (osalejad, kõneleja ja kuulaja)
Ends (eesmärgid ja tulemused)
Act sequence (tegevuse järjestus ja olukorra vorm)
Key (toon ja osavõtjate tuju)
Instrumentality (kirjutatud või kõneldud ja kõne stiil)
Norms of interaction and interpretation (sotsiaalsed reeglid mis vormivad osavõtjate tegevust ja reaktsioone)
Genre (millest jutt käib, kas on anekdoot , epistel vm)
Kakskeelsus
Psühholingvistid arvavad , et

kakskeelsus pole kahjulik.
kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele.
kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt.
teist keelt võib omandada mis tahes eas, aga tulemused erinevad.

Põhiprobleemid:

Kas keele omandamise vanus mõjutab keele omandamise kvaliteeti? Statistika näitab, et mõjutab.

Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele . Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7.

Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab.

Keelekontaktid – kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidžinid, kreoolid.
Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest

täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna.
toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna.
tsiteeritakse.
rõhutatakse.
märgitakse etnilist kuuluvust.
selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.

Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang ( vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama).
22. William Labov ja mikrosotsiolingvistika
36. Mikrosotsiolingvistika. Labov
Labov
• „The Social Motivation of A Sound Change “ - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel.
• „The Social Stratification of English in NYC“ – oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere .
• Prototüüpanalüüsi üks rajajatest
• Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises.
Mikrosotsiolingvistika – keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud.
23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria.
Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga.
Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]).
Metafooriteooria – kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt „aeg lendab“ – kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses. Metafooriteooria uurimistulemuste põhjal püütakse teha üldistusi inimeste mõttemudelite kohta.
Lakoff :
Metafoor – kognitiivne mehhanism , milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum.
24. Langackeri(1942 USA) kognitiivne grammatika.
Töötas San Diego ülikoolis. Jäi pensionile 2003. Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka
indiaanikeeli Greenbergi traditsioonis. Lõi (alates 1976) keeleüksuste kirjeldusmudeli,
mis algselt kandis nime Space Grammar , hiljem Cognitive Grammar – kognitiivne
grammatika. Kognitiivse keeleteaduse grammatika – keeleüksuste ehk valmis tervikuna kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu. Dünaamiline , muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad.
Langacker:

Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar
Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks:

asi, suhe, protsess
trajektoor ja orientiir

25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice ’i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus.
Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris – 3 märkide uurimise valdkonda :

Süntaks – märkide omavahelised suhted – abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega
Semantika – märkide ja objektide suhted – abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust
Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja.

20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle ) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest).
Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja-keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni.
Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip , dialoogi struktuur.
Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu.
Kõneaktiteooria
Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid:

lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja

illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine

perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub
Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb:

lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu

propositsiooniline akt – viitamine , preditseerimine

illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine
Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus ), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine).
Kooperatiivsusprintsiip
Kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kasulikema asja, mida suudab, ja teeb seda abivalmil moel: räägib nii tõest, informatiivset, asjakohast kui arusaadavat juttu kui võimalik. Tee oma panus vestlusesse selliseks , nagu lausungi hetkel vestluse eesmärk/suund nõuab. Eeldusel , et printsiipi järgitakse, saab kuulaja aru, mida kõneleja tegelikult öelda tahab. Nii välistatakse võimalus, et ta pole abivalmis, ja tõlgendatakse ta juttu vastavalt sellele. Kui lausungi tavatähenduse korral oleks tegu printsiibi rikkumisega, on kõneleja tahtnud mõista anda midagi muud. Suhtlus on koostööline pingutus, milles iga osavõtja tunneb ära ühise eesmärgi või mõlemale sobiva suuna.

Kooperatiivsusprintsiip: anna vestlusse nõutav panus.
Kvaliteedimaksiim: anna edasi ainult tõest, mitte valet ega tõendamatut.
Kvantiteedimaksiim : anna piisavalt infot.
Relevantsismaksiim : anna asjakohast infot.
Meetodimaksiim: ole arusaadav, konkreetne, järjekindel; väldi segasust, mitmetähenduslikkust.
Intentsionaalsus: „S mõtles/vahendas sisu X-ga midagi“ on võrdne „S kavatses lausungiga X toota teatud mõju kuulajatele selle kaudu, et kuulajad tunnevad selle kavatsuse ära“.

26. Psühholingvistika valdkond. Keele omandamise uurimine psühholingvistika osana .
Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus
(psühholoogia, neuroteadused, lingvistika , eripedagoogika jm)
• Laias mõttes psühholingvistika uurib:
(1) keele omandamist (L1 ja L2)
(2) keele mõistmist (comprehension);
(3) keele produktsiooni.
Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks.
Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu.
Kognitivism : keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll
Jean Piaget (alates 1920test) –lapse egotsentrism , arengu perioodid jmtuntud “säilitamise” katsed.
Lev Võgotski (Vygotski) -“Keel ja mõtlemine” 1934
lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid “saavad kokku” ja lahku enam ei lähe
rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget.
Nativism: Chomsky alates 1950test
Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG)
Tänapäeval vastanduvad nativistid ja “ emergentsionistid”.
Kriitiline periood
• Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilmakokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta
enam suuteline keelt omandama (Eric LennebergBiological Foundations of Language (1967)
• “ Loomulikud ” eksperimendid: metsik poiss Aveyronist (1800) ja Genie (1977)
• Tänapäeval arvatakse, et eri keelevõimete jaoks on erinevad kriitilised perioodid (5.-15. eluaasta vahel)
Tihti räägitakse psühholingvistikast kitsamas tähenduses, jättes keele omandamise kui spetsiifilise valdkonna eraldi teadusharuks.Tänapäeva psühholingvistika ei püüa tuvastada
keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogilist põhja, PL on iseseisev teadus.
Uurimisobjektid
Kombinatsioonid neljast dimensioonist:
1. representatsioon või protsess
2. keelelise nähtuse tüüp ( leksikaalne , süntaktiline jne struktuur)
3. k eelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine)
4. k eeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad.
Representatsioon
Representatsioon = uuesti - esitus
Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms. Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus
ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista.Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on
neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel).
Mentaalne protsess
Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega.
Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid.
Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis mis tasemel.
Psühholingvistika meetodid
1. Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal)
2. Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad
kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult)
Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking , eriti nt lugemise uurimisel).Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI
3. Simulatsioon
Psühholingvistika tehnikaid
1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword).
2. Praiming (priming)
3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine
4. Mälu kontroll
5. Pildi nimetamine
NB! Vta 11ndt esitlust.
Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele):
Süllogism-süllogism tuleb kreeka keelest ja tähendab järeldust. Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis kasutusele Aristoteles.
Metafoor-– kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum.,
spekulatiivne grammatika-üldine märgiteooria. Peirce (1839-1914)
propositsioon - see, mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu. Propositsioon on see, mida saab uskuda – või ka mitte uskuda. Propositsiooni saab uskuda, väita, eitada või ka lihtsalt mõelda või üldse mitte mõelda.
Predikaat- on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.Näiteks propositsioonis "Inimene on elukas" on "elukas" predikaat.
Koopula-Keeleteaduses nimetatakse koopulaks ehk köiteks sõna või fraasi, mis seob alust öeldistäitega. Eesti keeles on koopulaks kõige sagedamini sõna "on".
Dante-(1265-1321) romaani keelte I tõsine uurimus: rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina k erinevust. Propageeris moodsate keelte arendamist.Sündis ajalooline keeleteadus, millega sai näidata moodsate keelte reeglipärast erinevust ladina keelest. Ka ladina ka arenes edasi: hakati jälgima ladina hääldust.
keele monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad.
William Jones -(1746-1794)tegeles indo-euroopa keeltega.
Sajnovics( 1733 -1785)- oli võrdlev-ajaloolise meetodi eelkäija. Postuleeris ungari ja saami k suguluse.
Ablaut-vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt, ingl sing, sang, sung. Grimm.
Biologism-oli kultuuri- ja usundilooline suund 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel, mis tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja sellest lähtuvalt rasside erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri.
Keelepuu- Keeled moodustavad rühmi, millel on algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. Keelepuuteooria mõtles välja Schelicher.
Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Isogloss-,
Grammatikalisatsioon- grammatiseerumine .
pankrooniline protsess- grammatisatsioon . Grammatisatsioon on grammatika elementide kujunemise protsess, kitsamalt grammatiliste elementide kujunemine leksikaalsetest elementidest.
Konvergentsiteooria = lähenemisteooria): keelkonnad on tekkinud eri keelte lähenemise teel, ilma et oleks kunagi ühist eellast olnud.
Divergentsiteooria- keeled on tekkinud millestki lahknemisel, nt keelepuu
SAE (Standard Average European-)
hierarhia keeletüpoloogias-tänapäeva keeletüpoloogias väga päevakorraline teema. Nt ühildumishierarhia.
semantiline kaart -iseloomulik tänapäeva tüpoloogiale, koondab grammatilisi sarnasusi. Rekursiivsus - keelevõime kitsas tähenduses ehk rekursioon : keel on lõplik hulk
vahendeid, millest saab luua lõputu hulga lauseid, alati saab midagi lisada.
Transformatsioonireeglid - tuumlause esituse või transformatsioonide kaudu saadakse muid lauseid.
− Siirdetransformatsioon –. Rektor laulis jõulupeol. Jõulupeol rektor laulis
− Asendustranformatsioon – Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal.
− Lisamistransformatsioon – Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud.
− Kustutustransformatsioon – Rektor tahab laulda
Fraasistruktuurireeglid- moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja
moodustavad iga lause hargmiku. transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks.
Optimaalsusteooria oluline on vaidlus keele omandamise osas lapsekeele uurijate hulgas. Chomsky paradigmast lähtub parameetrite-printsiipide teooria. Sisu: sisend jaguneb 5 kandidaadiks, vastuse saamiseks tehakse neist kitsendus.
Keelegeograafia-populaarne Prantsusmaal noorgrammatikute ajal
Koodivahetus- kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest :
• täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna.
• toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna.
• tsiteeritakse.
• rõhutatakse.
• märgitakse etnilist kuuluvust.
• selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.
Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama)
Diglossia- on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad.
kommunikatiivne kompetents- sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti.
Konversatsioonianalüüs- (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused
Mõistestus-
Kehastamine-
Allikvaldkond-
Sihtvaldkond-
Metonüümia- viitab ühe entiteedi kaudu teisele. Metafoor ja metonüümia on sarnased – mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk – üks entiteet asendab teist. Metonüümia erijuht on sünekdohh, mille puhul esindab osa tervikut . Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon – inimene on tuvastatav näo, mitte teiste kehaosade kaudu.
Kultuuride ja religiooni mõistete süsteemid on loomult metafoorsed. Metonüümsed sümbolid ühendavad argikogemust ja religioone ning kultuure iseloomustavaid sidusaid metafoorseid süsteeme. Olulisim on meelde jätta, et metafoorid ja metonüümia mõjutavad mõtlemisprotsesside kaudu igapäevaelu, mitte ei kuulu ainult kujundlikku , retoorilisse ja poeetilisse keelakasutusse.
Õnnestumistingimused- Austin: performatiivid ei saa olla väärad/tõesed, aga võivad õnnestuda. Väide õnnestub, kui kõneleja väitesse usub. Väära eessõnaga lausung on pigem kehtetu kui väär (nt kehtetu on tehing, millega müün mulle mittekuuluvat asja).
a) Peab olema konventsionaalne protseduur, olukord ja isikud peavad vastama protseduurireeglitele.
b) Protseduur tuleb läbi viia korralikult, täielikult.
c) Sageli peavad inimestel olema protseduuris ette nähtud mõtted/kavatsused. Kui mingi tegevus peab protseduuri kohaselt järgnema, siis see peabki järgnema.
- a) ja b) rikkumised = tõrked, c) rikkumine = kuritarvitus.
Searle:
a) prepositsiooniline sisu
b) eeltingimused
c) siirustingimus
d) olemustingimus
illokutiivne akt- ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine
kriitiline periood- periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7.
Piaget-(1896-1980) kognitiivse arengu teooria looja. Šveitsist pärit.
Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi:
Sensomotoorne staadium – sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni.
Operatsioonieelne staadium – 3. kuni 7. eluaastani.
Konkreetsete operatsioonide staadium – 7. kuni 12. eluaastani.
Formaalsete operatsioonide staadium – 12. eluaastast alates.
Sensomotoorses staadiumis toimub kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine.
Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest .Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine.
Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus.
Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest.
Võgotski kriisiteooria etapid:
0-2 kuud - Sünnikriis
2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine
1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega
1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne
3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre
3-6 (7) - Stabiliseerumine
6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis
7-12 - Noorem kooliiga . Stabiilne
9-13 - Murdeea kriis
13-17 - Stabiliseerumine
17. eluaasta - Noorukiea kriis

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 136 allalaadimist

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #1

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #2

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #3

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #4

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #5

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #6

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #7

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #8

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #9

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #10

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #11

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #12

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #13

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #14

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #15

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #16

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #17

Keeleteaduse alused-kordamisküsimused #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

136 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

soolakivi Õppematerjali autor

kordamine, 2, kevad

keeleteaduse häälik universaal metafoori süntaks valdkond ladina keel kõneleja tüpoloogia lausung

Sarnased õppematerjalid

doc

Keeleteaduse alused kevad

1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste

Keeleteadus

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust.

Modernism. Postmodernism

docx

Keeleteaduse alused

Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade seisu mida vittu. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Araabia kultuur sündis islami usuga 7. saj keskel. Tihti öeldakse, et araabia

Kirjandus

doc

Keeleteaduse alused

On keeli, kus igal sõnal on oma kirjamärk e. ideogramm; on keeli, kus kasutatakse silbimärke, ja keeli, kus pannakse eraldi kirja kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused

Keeleteadus

doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid: · physei thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline

Keeleteadus

docx

Keelesemiootika

Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on see osa keeleteadusest, mis uurib sõnade moodustamist kas tüvimorfeemide omavahelise liitmise teel. Mõnikord peetakse tarvilikuks eristada fonoloogia ning (laiemas tähenduses) morfoloogia vahepealse alana veel eraldi valdkonda morfofonoloogiat.Seda keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnadest ja sõnavormidest kõrgemale jäävate keelesüsteemi tasanditega, nimetatakse lauseõpetuseks ehksüntaksiks. Keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega tegelevat osa keeleteadusest, st fonoloogiat, morfoloogiat ning süntaksit kokku nimetatakse grammatikaks. Sõna on niisiis morfoloogia ning sõnamoodustuse kõrgeim tasand ja süntaksi madalaim tasand

Semiootika

docx

Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus)

Üldkeeleteadus

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus

Keeleteadus

Rohkem sarnaseid