Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeleteaduse alused kevad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Millele see tugineb?
  • Mis see siis on mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt?
  • Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst?
  • India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad , tähtsus keeleteadusele);
    India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni.
    Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus).
  • Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“
    Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confucius– pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega valitsusametnikena tooks maale rikkuse ja rahu. Kõrge moraaliga, ühiskondlikke norme järgiv, konservatiivne, lihtrahva heaks töötav.
    Nimede parandamine – tegelikult küll mõtles C. asjade parandamist. Asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, kuid aeglasemalt kui asjade ise. Seega peegeldavad tähendused pisut varasemat, C. arvates „õigemat“ asjade seisu.
    Umbes 300 eKr oli Hiinas juba palju erinevaid filosoofilisi õpetusi. Üks neist oli School of Names, mille õpetus oli dialektiline (vastanditel põhinev) ja paradokse otsiv ja mis jätkas nimede parandamise traditsioone.
  • Araabia : Sibawaihi grammatika
    Araabia kultuur tänapäevases mõttes sündis koos islami usuga 7. sajandi keskel.
    Araabia kultuur laenas palju Kreekast. Sībawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika.
    Sibawaihi on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja.
    Klassikalise araabia keele mudel on Koraan. Nagu sanskrit, fossiliseerus ka klassikaline araabia keel.
    Sibawaihi kirjutab pikki lauseid , annab palju näiteid, keskendub süntaksile. Sībawaihi süntaks keskendub eelkõige rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks.
  • Kreeka
    Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi ( sõnaliigid ja käänded).
  • filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist;
    Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse.
    Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhēma).
    Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos -el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja kogenud on.
    Häälikusümbolism: nt sõna katoptron- Sokratese arvates on kummaline, et sinna on lisatud r, tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi-teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni.
    Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik.
    Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon , kiri on kõne representatsioon.
    Aristoteles jagas sõnad klassidesse :
    mis ( substants ) – nt hobune, mees
    kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune
    missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline
    suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem
    kus (koht) - turuplatsil
    millal (aeg) – eile, eelmisel aastal
    asend - istub
    seisund - on relvastatud
    tegevus – lõikab, põletab
    mõjutatus – on lõigatud, on põletatud
    Laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad. Kõige tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks.
    Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda.
    • Laev seisab
    • hiir (kuigi tegelikult arvuti osa)

  • Aleksandria periood ( Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus);
    Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine . Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna , määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri.
    Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet.
    Apollonius Dyscolus (2. saj AD)- Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna .
  • Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
    Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühaks asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Varro , Donatus. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga.
    Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat
    Varro (116 eKr – 27 eKr)
    Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel.
  • Keskaeg : ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused)
    Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada.
    Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi).
    Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe).
    Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas.
    Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
    Tähendus ja asendus eristus , mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides
    –tähendus- referents ; –intensioon –ekstensioon
    Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “ asendada ” Sokratest
    Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul:
    –materiaalne (mateeria) – õiged sõnad
    –formaalne (olemus, vorm) sõnade võime kombineeruda
    –tegevuslik (väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid
    –lõplik (- eesmärk) - terviklik mõte
    Keeleuniversaalid- Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult
    inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne.
  • Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks.
    Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika. Kreeka ja ladina keelele lisaks hakatakse tegelema ka heebrea keelega, mis oli esimeseks kokkupuuteks mitte- indoeuroopa keelega. Levis ka araabia keele oskus mingil määral. Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad.
    Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve keele ja õpitud ladina keele erinevust ja propageeris moodsate keelte arendamist . Samal ajal sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinvust ladina keelest. Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest.
    Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust.
    Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust.
    Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama.
  • Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses.
    Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot.
    Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel: nt võrdlevad eri keeli rõivastega, millel on sõltumatult materjalist sarnased omadused (nt käised, kinnitused). Inimmõtlemises on 2 põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Objektid: nimisõna, artikkel, asesõna, partitsiip, prepositsioon, adverb.
    Vorm/viis: verb , konjuktsioon, interjektsioon (soov juttu lühendada). Ladina k 6 käänet olid universaalsed . Universaalsust eeldagi ka neilt keeltelt, kus oli rohkem/vähem käändeid. Port Royali grammatika mõjutas ka eesti k kirjeldust (Stahli grammatika).
  • Võrdlev -ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask , Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest.
    Tavaliselt öeldakse, et 19 sajand oli ajaloolise keeleteaduse sajand, aga tegelikult oli ajaloolisust varem ka. Nt Dante jagas varem juba keeled germaani, ladina ja kreeka keelteks ja väitis, et inglise ja islandi keel on suguluses. Scaliger tõi välja, et ladina keel pärineb kreeka keelest, kõik keeled pärinevad heebrea keelest, nimetas neli gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust:
    • (romaani)• (kreeka)• (germaani)• (slaavi)
    Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane Rasmus Rask vanapõhja ja vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm , Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel.
    Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust:
    - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine
    - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus
    - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega.
    Rajajad :
    - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika.
    - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia , keelte sugulus, germaani keeled
    - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. „Saksa keele grammatika” (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma ( gooti , saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest → Grimmi seadus.
    Näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel.
    • indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k

    10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele.
    Wilhelm von Humboldt – diplomaat , keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse
    Keeleteaduslik kontseptsioon
    • keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon
    • keele sisevormi õpetus
    • keel ja maailmapilt, Weltanschaung; “vahemaailm”; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist

    Üldkeeleteaduse rajaja.
    • Uuris Jaava saare kaavi keelt.
    • Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos→ etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht.
    • Keskmes keele sünkrooniline uurimine.
    • Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust→ tüpoloogilise lähenemise lähtekoht.

    11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses.
    Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad.
    12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega.
    19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad.
    Keele muutumise kolm põhjust:
    1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand , siis pole nähtus seletatud lõpuni.
    2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil.
    Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles
    soome: tekevät : tekivät
    hyppävät: hyppäsivät
    oppivat : oppivat
    eesti: teevad: tegid
    hüppavad : hüppasid
    õpivad : õppisid
    3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine
    Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde
    eesti soome
    raamat raamattu
    klaas lasi
    traav ravi
    traditsioon traditio.
    Noorgrammatikud leidsid , et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele muutumine tuleneb keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik.
    13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd
    Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism . Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga.
    • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd .
    • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus)
    • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika.
    14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas ( Jakobson ).
    Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi.
    Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on „iseenesest“ erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte.
    Courtenay:
    •Foneem – avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele.
    Saussure
    Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja . Sõnastas strukturalismi põhitõed:
    Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast .
    Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad.
    Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet.
    Keel on struktuur, kõne on keele väljendus . Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia . Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia).
    Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada.
    Keel on vorm, mitte substants.
    Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud.
    Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse.
    Praha strukturalistide koolkond
    Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid).
    FONEEMITEOORIA . Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi.
    MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema ).
    •Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon ) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine.
    •Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs).
    Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon).
    • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm.
    • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu.
    15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield
    tugevad Pānini mõjud.
    • Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav.
    • Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon , mille esile kutsub.
    • Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita.
    • Distributsiooni käsitlus.

    16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas , Sapir , Whorf .
    Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi
    väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist.
    • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
    • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine.
    Sapir: oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse.
    • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar).
    • 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale’i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939.
    Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid).
    • Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad.
    Sapir (1931):Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle.
    Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad.Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab.
    17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg . Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad.
    Keeletüpoloogia –Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused).
    Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt
    – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne.
    Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky ’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks:
    suurte ülevaadete koostamine
    semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad)
    arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust
    ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO.
    Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub.
    18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval.
    Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva.
    Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele.
    19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl.
    Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm
    Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika.
    Transformatsioonigrammatika: eesmärgiks oli seletada mõningaid keelega seotud teoreetilisi probleeme, nt: – kuidas on võimalik, et lapsed omandavad emakeele grammatika oma vanemate lausungitest ja suudavad produtseerida keelelisi üksusi, mida nad varemkuulnud pole?
    – keele põhistruktuur on niivõrd spetsiifiline ja erinev kõigest muust , et peab omama bioloogilist põhja. Mis see siis on, mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt?
    Transformatsioonigrammatikale pani aluse teos Syntactic Structures 1957. Selle teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance).
    – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed.
    – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile.
    – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.
    Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri
    materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil).
    Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab – s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda.
    Generatiivse grammatika organiseerimine
    Teadmised keelest võimaldavad mõista lõpmatul hulgal lauseid. Sellest lähtuvalt on generatiivne grammatika reeglite süsteem, mis võimaldab luua lõputult uusi struktuure. Seda süsteemi võib jaotada 3-ks: süntaktilised, fonoloogilised, semantilised komponendid. Fonoloogiline ja semantiline komponent on interpretatiivsed, kuna mõlemad kasutavad süntaktilise komponendi infot. Süntaktiline komponent näitab ära süvastruktuuri, millest tuleneb semantiline tõlgendus ja pindmise struktuuri, mis määrab foneetilise tõlgenduse.
    Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas.
    • Keele struktuur on määratletud human mind’istruktuuriga, keele universaalsed omadused on
    omased kõigile liigi homo sapiens isenditele.
    • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist.
    20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias .
    Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal.
    Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) – jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline , „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline.
    Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil.
    Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria
    21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice ’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs).
    Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja.
    20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle ) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest).
    Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja-keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni.
    Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis , viisakusprintsiip , dialoogi struktuur.
    Pragmaatika põhivaldkonnad:
    •kõneaktiteooria (vt nt Keevalliku artiklit )
    •implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip
    •deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint , Reile ja Pajusalu )
    •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus ,
    •dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit
    Kõneaktiteooria
    Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu.
    Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid:
    • lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja
    • illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine
    • perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub
    Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb:
    • lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu
    • propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine
    • illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine
    Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus ), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine).
    Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip
    Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus ; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna.
    KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967)
    Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes).
    Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti
    Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja.
    Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne.
    Meetodimaksiim: Ole arusaadav
    22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist
    Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara
    Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus , koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus .
    Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971)
    Hymes’i SPEAKING-mudel
    • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus
    • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr
    1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega
    Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus.
    23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika
    Labov
    • „The Social Motivation of A Sound Change “ - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel.
    • „The Social Stratification of English in NYC“ – oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere .
    •Prototüüpanalüüsi üks rajajatest
    •Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises.
    Mikrosotsiolingvistika–keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud.
    24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses
    Psühholingvistid arvavad , et
    • kakskeelsus pole kahjulik.
    • kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele.
    • kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt.
    • teist keelt võib omandada mis tahes eas, aga tulemused erinevad.

    Põhiprobleemid:
    • Kas keele omandamise vanus mõjutab keele omandamise kvaliteeti? Statistika näitab, et mõjutab.

    Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7.
    • Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab.

    Keelekontaktid – kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidžinid, kreoolid.
    Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest
    • täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna.
    • toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna.
    • tsiteeritakse.
    • rõhutatakse.
    • märgitakse etnilist kuuluvust.
    • selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.

    Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang ( vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama).
    25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria.
    Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga.
    Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]).
    Metafooriteooria – kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid . Nt „aeg lendab“ – kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses. Metafooriteooria uurimistulemuste põhjal püütakse teha üldistusi inimeste mõttemudelite kohta.
    Lakoff:
    Metafoor – kognitiivne mehhanism , milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum.
    26. Langackeri kognitiivne grammatika.
    Töötas San Diego ülikoolis. Jäi pensionile 2003. Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka
    indiaanikeeli Greenbergi traditsioonis. Lõi (alates 1976) keeleüksuste kirjeldusmudeli,
    mis algselt kandis nime Space Grammar , hiljem Cognitive Grammar – kognitiivne
    grammatika. Kognitiivse keeleteaduse grammatika – keeleüksuste ehk valmis tervikuna kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu. Dünaamiline , muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad.
    Langacker:
    • Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar
    • Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks:

    27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid.
    •Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm)
    •Laias mõttes psühholingvistika uurib
    (1) keele omandamist (L1 ja L2)
    (2) keele mõistmist (comprehension);
    (3) keele produktsiooni.
    Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks.
    Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu.
    Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll
    Jean Piaget (alates 1920test) –lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud “säilitamise” katsed.
    Lev Võgotski (Vygotski) -“Keel ja mõtlemine” 1934
    lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid “saavad kokku” ja lahku enam ei lähe
    rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget.
    Nativism: Chomsky alates 1950test
    Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG)
    Tänapäeval vastanduvad nativistid ja “ emergentsionistid”.
    Kriitiline periood
    • Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilmakokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta
    enam suuteline keelt omandama (Eric LennebergBiological Foundations of Language (1967)
    • “ Loomulikud ” eksperimendid: metsik poiss Aveyronist (1800) ja Genie (1977)
    • Tänapäeval arvatakse, et eri keelevõimete jaoks on erinevad kriitilised perioodid (5.-15. eluaasta vahel)
    Tihti räägitakse psühholingvistikast kitsamas tähenduses, jättes keele omandamise kui spetsiifilise valdkonna eraldi teadusharuks.Tänapäeva psühholingvistika ei püüa tuvastada
    keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogilist põhja, PL on iseseisev teadus.
    Psühholingvistika meetodid
    1. Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal)
    2. Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad
    kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult)
    Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking , eriti nt lugemise uurimisel).Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI
    3. Simulatsioon
    Psühholingvistika tehnikaid
    1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword).
    2. Praiming (priming)
    3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine
    4. Mälu kontroll
    5. Pildi nimetamine
    28. Keele omandamise uurimine.
    1.Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal)
    2.Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.
    Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult)
    Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine
    Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel).
    Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI
    3. Simulatsioon
  • Vasakule Paremale
    Keeleteaduse alused kevad #1 Keeleteaduse alused kevad #2 Keeleteaduse alused kevad #3 Keeleteaduse alused kevad #4 Keeleteaduse alused kevad #5 Keeleteaduse alused kevad #6 Keeleteaduse alused kevad #7 Keeleteaduse alused kevad #8 Keeleteaduse alused kevad #9 Keeleteaduse alused kevad #10 Keeleteaduse alused kevad #11 Keeleteaduse alused kevad #12 Keeleteaduse alused kevad #13 Keeleteaduse alused kevad #14 Keeleteaduse alused kevad #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lennart12 Õppematerjali autor
    keeleteadus alused kevadsemester 2015

    Sarnased õppematerjalid

    Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
    18
    doc

    Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

    küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast ­ vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise püha olema. Veedadel oli kuus aabitsateadust: grammatika, foneetika, meetrika,etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus. Artikulatoorne foneetika

    Eesti keel
    Keeleteaduse alused
    10
    docx

    Keeleteaduse alused

    Veedade periood ­ 1300 ­ 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof ­ pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade seisu mida vittu. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Araabia kultuur sündis islami usuga 7. saj keskel. Tihti öeldakse, et araabia

    Kirjandus
    Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
    56
    doc

    Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

    küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust.

    Modernism. Postmodernism
    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt
    12
    doc

    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

    Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid: · physei ­ thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused
    23
    doc

    Keeleteaduse alused

    On keeli, kus igal sõnal on oma kirjamärk e. ideogramm; on keeli, kus kasutatakse silbimärke, ja keeli, kus pannakse eraldi kirja kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused

    Keeleteadus
    Keelesemiootika
    11
    docx

    Keelesemiootika

    Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on see osa keeleteadusest, mis uurib sõnade moodustamist kas tüvimorfeemide omavahelise liitmise teel. Mõnikord peetakse tarvilikuks eristada fonoloogia ning (laiemas tähenduses) morfoloogia vahepealse alana veel eraldi valdkonda ­ morfofonoloogiat.Seda keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnadest ja sõnavormidest kõrgemale jäävate keelesüsteemi tasanditega, nimetatakse lauseõpetuseks ehksüntaksiks. Keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega tegelevat osa keeleteadusest, st fonoloogiat, morfoloogiat ning süntaksit kokku nimetatakse grammatikaks. Sõna on niisiis morfoloogia ning sõnamoodustuse kõrgeim tasand ja süntaksi madalaim tasand

    Semiootika
    Keeleteaduse alused ülevaade
    56
    pptx

    Keeleteaduse alused ülevaade

    Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus jne. FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne Keeleteaduse harud Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid. Oletus: sugulaskeeled on arenenud algkeelest, ühest allikast KONTRASTIIVNE keeleteadus uurib keeli, arvestamata nende sugulust.

    Kirjandus
    Keeleteadus
    3
    doc

    Keeleteadus

    Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks

    Keeleteadus alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun