6 "Use" theories 76 Overview 76 "Use" in a roughly Wittgensteinian sense 77 Objections and some replies 79 Inferentialism 83 Summary 84 Questions 85 Further reading 85 7 Psychological theories: Grice's program 86 Overview 86 Grice's basic idea 86 Speaker-meaning 88 Sentence meaning 92 Summary 96 Questions 96 Further reading 97 8 Verificationism 98 Overview 98
analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab
käsitleb pärgi tegevust kui tegevust ja igal tegevusel on oma eesmärk ja seda tuleb hinnata tegevuse loogikast lähtudes. ntk kiiruisutajatel ja iluuisutajatel on erinevad eesmärgid. kiiruisutajad ei saa stiilipunkte, aga saab kiiresti finisisse, iluuisutaja saab stiilipunkte, aga ei jõua kiiresti finisisse. Tähendus ja kontekst Alfred Dreyfus ja Ferdinand Esterhazy. huumoril on oma suhe tegelikkusega. kuidas taastada kontekste? sellega tegeles H.Paul Grice - tõde on seotud vestlusega. Implikatuur *see on järeludus, mida peame tegema ütlusest "peame tegema" on 2 tüüpi: 1) konventsionaalne, tinglik: see ei ole kohustuslik, ta lähtub ühiskonnas kehtivatest, kui dmitte sõnastatutest kokkulepetest. nt:Mari sai lapse ja läks mehele - tekib küsimus, kas Mari sai enne lapse ja läks siis mehele? loogiline oleks, et sai enne lapse, aga ka teistpidi mõeldes pole see lause vale. Kas siis vihjati millelegi
Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses
- kui keegi neid rikub, siis tuleb sellele rikkumisele seletus leida - nende rikkumine ajab inimesed tihti vihale (kuna arvatakse, et rikkuja tahab tüli norida). Vestluseanalüüs (conversational analysis) Uuritakse inimeste omavahelisi vestlusi nii nagu need tegelikult toimuvad. Presuppositsioon eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad.
On olemas ka teistsugune kommunikatsioon sõnumid, mida saadame iseendale, näiteks poenimekiri, päevased tegemised jne. Teine sisendus on päevik. Päevikute idee oli enesetäiendus üleskirjutatut tuleb analüüsida. Õige päevik oli kirjutatud ainult enda jaoks. ,,Mina" erinevalt sellest ,,Mina" kui erinevalt teistest Mina Dixis Tema Sina Mitu ,,sind" ei moodusta teid, sest sina oled unikaalne. Kooperatsioonipõhimõte H.P.Grice USA filosoof ja loogik. Inimesed ei leia tihti ühist keelt. Grice: keel/kõne ei ole midagi, mida tehakse üksi, vaid see on kooperatiivne tegevus kommunikatsioon on eesmärgistatud protsess. Kooperiseerumine koosneb neljast asjast: 1. Kvantiteet on esimene maksiim: räägi nii palju, kui on vaja rääkida (ära ütle (räägi) liiga palju, ära ütle (räägi) liiga vähe). Näiteks auto parandamine ,,anna mulle 3 mutrit" 1 mutter on vähe, 5 on palju...
On olemas ka teistsugune kommunikatsioon sõnumid, mida saadame iseendale, näiteks poenimekiri, päevased tegemised jne. Teine sisendus on päevik. Päevikute idee oli enesetäiendus üleskirjutatut tuleb analüüsida. Õige päevik oli kirjutatud ainult enda jaoks. ,,Mina" erinevalt sellest ,,Mina" kui erinevalt teistest Mina Dixis Tema Sina Mitu ,,sind" ei moodusta teid, sest sina oled unikaalne. Kooperatsioonipõhimõte H.P.Grice USA filosoof ja loogik. Inimesed ei leia tihti ühist keelt. Grice: keel/kõne ei ole midagi, mida tehakse üksi, vaid see on kooperatiivne tegevus kommunikatsioon on eesmärgistatud protsess. Kooperiseerumine koosneb neljast asjast: 1. Kvantiteet on esimene maksiim: räägi nii palju, kui on vaja rääkida (ära ütle (räägi) liiga palju, ära ütle (räägi) liiga vähe). Näiteks auto parandamine ,,anna mulle 3 mutrit" 1 mutter on vähe, 5 on palju...
transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude
just nii palju ja just seda, mida on vaja, et teda mõistetaks ja et tema suhtluseesmärgid saaksid täidetud. Selline koostöövalmidus ei saa muidugi olla reegel, sest seda ei täideta kunagi absoluutselt. Kõik inimesed ei oskagi nii hästi suhelda, et nad suudaksid olla lõpuni kooperatiivsed. Koostööprintsiip koosneb nn maksiimidest. Printsiibi looja Paul Grice eristas neid neli: * kvaliteedmaksiim, mille kohaselt räägivad inimesed üldiselt tõtt; * kvantiteedimaksiim, mille kohaselt antakse piisav informatsioon (mitte vähem ega rohkem, kui olukord nõuab); * relevantsusmaksiim/asjakohasusmaksiim, mille kohaselt räägitakse tavaliselt asjassepuutuvast, st hoitakse sama teemat ega vahetata seda suvalisel hetkel;
kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud
Dünaamiline, muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: · Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar · Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust · Pragmaatika märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20
Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) - kvantiteedi põhimõte - öeldakse ainult nii palju kui vaja (viisakus ei ole ka oluline. See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest
Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) - kvantiteedi põhimõte - öeldakse ainult nii palju kui vaja (viisakus ei ole ka oluline. See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest
) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele
Endale või teistele? Mina-mina kanal. Kui me räägime üksikinimesest, siis põhiline kommunikatsioon võiks olla siiski teistega. Kui aga räägime ühiskonnast tervikuna kui subjektist, siis põhiline kommunikatsioonitüüp on siis sisene, meil on ühine kogemus. Autokommunikatsioon eesmärk on iseenda rikastamine. Kommunikatsioon mina-mina kanalis on igasuguse kunsti alus. Ennekõike kunstnik loob oma maailma ja alles siis kommunitseerib seda teistele. H. Paul Grice (1913-1988) Logic and conversation (1975) Ta oli väga mõjukas figuur. Et lausetest aru saada tuleb meil teada konteksti. ,,See tüdruk meenutab mulle Dreyfusi, armee ei usu tema süütusse". Dreyfus oli väga kuulus protsess. Alfred Dreyfus oli selline inimene, kes oli suur prantsuse patrioot, kindralstaabi ohvitser. Siis avastati et kindralstaabist oli dokumente kopeeritud ja hakkasid sattuma vaenlaste kätte (sakslaste)
hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine mis võtab asjad kahtlusteta omaks nt maaim eksisteerib minust sõltumatult Garfinkel ethnometodoloogia Igapäevast suhtlemist juhtivad reeglid vaikivad või vaikimisi omaks võetud, kui keegi rikub, tuleb rikkumisele seletus leida; rikkumine ajab vihale Grice vestlust juhvad teatavad reeglid e maksiimid nt partnerile tuleb piisaval hulgal infot anda; vestluses tohib mainida ainult informatiivseid asju ja mis pole iseenesest mõistetavad - Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis - Sotsiaalne süsteem staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum - Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum - Rolliootused teiste ootused rolli täitja suhtes
rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab
K: Sudman, K., Bradburn, N. B., & Schwarz, N. (1996). Answering a survey question: cognitive and communicative processes. In K. Sudman, N.B. Bradburn & N. Schwarz (1996), Thinking about answers. The application of cognitive processes to survey methodology (Chapter 3, pp. 55-79). San Francisco: Jossey-Bass. S: Bradburn, N. B., Sudman, K., & Wansink, B. (2004). The social context of asking questions. (Chapter 1, "The social context of question asking", pp. 3-34). San Francisco: Jossey-Bass. S: Grice, P. (1989). Logic of conversation. In P. Grice, Studies in the Way of words (Chapter 2, pp. 22-40). Harvard niversity Press. Küsimused Sudman jt (1996) põhjal: Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice'i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist
Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus
Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. 9 Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi.
• Sõna tähendust kirjeldatakse universaalsete tähendusaspektide kaudu leksikaalse struktuuri ühe komponendina • Tänapäeval GG-l mitmeid edasiarendusi mh keeletehnoloogias. • Üks huvitav GG “järglane” on optimaalsusteooria. • Väga oluline on debatt keele omandamise asjus lapsekeele uurijate hulgas, Chomsky paradigmast lähtub nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel
4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip – on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) •kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus •eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd •kvaliteedimaksiim – „Räägi tõtt!“, eeldatakse et vestluspartner ei valeta •kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner
Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt!", eeldatakse et vestluspartner ei valeta o kvantiteedimaksiim ,,Anna piisav hulk infot!", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib
kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi)
) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele
Seejuures arvab kõneleja, et väljendi vastuvõtja saab pragmaatilisest mõttest aru ning reageerib just nimelt sellele, mitte väljendi otsesele semantilisele sisule. Pragmaatikas kirjeldatakse vaadeldavat tüüpi suhtlusregulaarsusi nn kommunikatiivsete printsiipidena. 30. Kõneaktide teooria - John Langshaw Austin visandas 1950ndatel kõneaktide teooria, mida hiljem täpsustasid ja arendasid edasi John Searle ("Speech acts"; 1969), Paul Grice, Peter Strawson, William Alston jt. Austini kõnelemisteooria rõhutab varem mitte tõsiselt võetud asjaolu, et kõnelemine on alati ka tegevus ning on alati sõltuv konkreetsest olukorrast. See teooria mõjutas analüütilist keelefilosoofiat ja keeleteadust tugevalt, sest kõnetegude (performatiivsete kõneaktide) olemasolu heitis uut valgust kommunikatsioonile ning keele toimimisele. Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga
2. Reeglid teavustatakse siis, kui tegevusse tekib mingi tõrge 3. Reeglite rikkumine ajab inimesed vihale · Inimesed tahavad ümbritsevast maailmast aru saada, nad eeldavad, et sündmused omavad mingit tähendust · Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega Vestluseanalüüs · Tegeliku keelelise suhtluse uurimine · Presuppsitsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada · H.P. Grice vestlust juhvitav maksiimid 1. Anna nii palju infot kui vaja 2. Anna ainult olulist infot Sotsiaalne võrgustikud · Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistusi · Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist Sotsiomeetria · Jacob Moreno rajaja · Sotsiomeetriline küsitlus igai grupiliikme käest küsitakse iga teise grupiliikme kohta · Saame teada inimese sotsiomeetrilise staatuse grupis: a. Populaarsed (popular)
23 Sissejuhatus sotsioloogiasse Presuppositsioon – eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice – vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus – koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem – staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll – staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum.
- Hävitatakse-kustutatakse – kui propositsiooni pole järgnevate mõistmisel vaja - Üldistatakse – mitmed järjestikused propositsioonid asendatakse ühe üldisemaga - Konstrueeritakse – mitmete propositsioonide alusel tehakse järeldus, mis asendab kõiki eelnevaid - Teksti mäletamine sõltub nii mikro- kui makrostruktuuridest Teooria probleemiks: kuidas propositsioonid luuakse, kuidas tehakse järeldusi? KÕNE PRODUTSEERIMINE Grice väitis, et edukas suhtelmine tugineb koostööprintsiibile: nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. Lisaks koostööprintsiibilie tõi välja 4 maksiimi, mida kõnelemisel arvestatakse: - Kvantiteedi maksiim - kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmitest ja uskumustest - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene
) Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti,võime me paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni. Suhtlemispostulaadid Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel üks eesmärk: saavutada üksteisemõistmine. See on üks suhtlemise põhiprintsiipe, mida nimetatakse kooperatsiooniprintsiibiks. Sellest printsiibist lähtuvalt tuletas ameerika loogik Paul Grice universaalsed suhtlemispostulaadid, efektiivse suhtlemise reeglid: Suhtlemispostulaadid e implikatuurid Informatiivsuse (kvantiteet) ("Sinu ütlus peab olema informatiivne") Tõesuse (kvaliteet)("Ära räägi seda, mida sa pead valeks", "Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt alust") Relevantsuse (suhe)("Räägi seda, mis antud hetkel puutub asjasse") Väljenduse selguse (kord) ("Väldi mitmetähenduslikkust", "Räägi lühidalt") H. P. GRICE'i arvates
liigi praeguses arenguetapis ka üsna oluliseks kujunenud kanal – aga mitte ainus, mitte kuidagi unikaalne ega isegi mitte kõige töökindlam (uuringud kinnitavad, et kui kaasvestleja sõnad ja kehakeel tunduvad olevat vastuolus, siis usutakse pigem kehakeelt). Inimestel põhinev mudel 31 Suhtlus toimib, kuna inimesed tahavad mõista ja mõistetud olla ning võimekate olenditena teevad kõik võimaliku selle tahtmise saamiseks (Grice’i koostööprintsiip, 1957). Nii on mõistmine mõningase oletamise toel võimalik ka võõravõitu keeles, häiriva kanalimüra korral, väikelastega rääkides, kõnedefektide korral või ngau sleels ttnuud kasets, kus sgieuated thäeegdta snaõd oild tetäsii maeõtstavid. Kui fikseeritud koodi mudeli järgi loeb kuulaja sõnadest välja mõtte, mille kõneleja sinna pani, siis suhtluse tööpõhimõtte seleta- misele võib läheneda ka lausa teistpidi – et oodatav mõte on
Küsimus "Kas tohib ... " osutab potentsiaalsetele takistustele lubamisega seoses. Küsimus "Ega sul midagi selle vastu pole, kui ..." osutab potentsiaalsetele takistustele seoses vastuseisuga. Küsimus "Kas teil on ... " osutab potentsiaalsetele takistustele seoses kättesaadavusega. Kõnepostulaadid Üksteisega kõneldes loome me teatud koostöö. Kui me seda koostööd ei suuda saavutada, räägime mitte üksteisega, vaid üksteisest mööda ja ei saavuta püstitatud eesmärke. Grice (1967) oletas, et vestlused edenevad kooperatiivse põhimõtte alusel, millega me püüame suhelda sellisel viisil, et meie kuulajatel oleks hõlbus meid mõista. Grice väiteil järgib vestlus nelja põhimõtet: kvantiteedi, kvaliteedi, suhete ja maneeri põhimõtteid. Kõnepostulaadid Postulaat Põhimõte Näited
Lausungite tähendus kontekstis spetsiifilisem - Vooruvahetus, Lausungite tüübid, vestlusteema • Järelduste tegemine – automaatne protsess – Loogilised järeldused – Siduvad järeldused – Ebaoperatiivsed järeldused • Tähenduse otsimise teooria – lugejad tegelevad mõtte otsimisega tuginedes: – Lugeja eesmärgile, Sidususe oletusele, Seletuse oletus Kõnelemine - Vestlus (Grice, 1967). Koostöö printsiip: –Kvantiteedi maksiim –Kvaliteedi maksiim –Olulisuse maksiim –Kõneviisi maksiim • Ettevalmistatud kõne pidamine - Prosoodilised vihjed, Diskursuse markerid Vead, mis tehakse kõnelemises • Semantiline asendamine – õige sõna asendatakse teise, sarnase tähendusega sõnaga • Sõnade segamine • Sõnade äravahetamine – kaks sõna vahetavad koha
teistel keelelistel väljenditel, mitte üksnes sõnadel. Tähendused võivad olla terviktekstil, lõikudel, üksikutel lausetel ja morfeemidel. Et mõista mõisteid ja nende väljendamist, tuleks meil keskenduda sõnade tähendusele. Ent kas sõnadel üldse on tähendusi? J. Locke (1632-1704) märkis tabavalt, et sõnad on vaid häälitsused või jooned paberil ning need ei tähenda iseenesest mitte midagi. Sõnadel saab olla tähendusi vaid siis, kui keegi neile tähendused annab. H. P. Grice on eristanud tähendusi, mida võiks ümber jutustada järgmiselt: 1) tähendused, mida väljendaja väljendile anda püüdis (lausujatähendus ehk kõnelejatähendus ehk ütlejatähendus); 2) tähendused, mida kuulaja (lugeja) väljendile omistab (kuulajatähendus); 3) tähendused, mida rääkijad ja kuulajad omavahel suheldes väljenditele sarnaselt omistavad (kokkuleppeline ehk konventsionaalne tähendus), ja 4) semantiline ehk sõnaraamatulik tähendus
keelelistel väljenditel, mitte üksnes sõnadel. Tähendused võivad olla terviktekstil, lõikudel, üksikutel lausetel ja morfeemidel. Et mõista mõisteid ja nende väljendamist, tuleks meil keskenduda sõnade tähendusele. Ent kas sõnadel üldse on tähendusi? J. Locke (1632-1704) märkis tabavalt, et sõnad on vaid häälitsused või jooned paberil ning need ei tähenda iseenesest mitte midagi. Sõnadel saab olla tähendusi vaid siis, kui keegi neile tähendused annab. H. P. Grice on eristanud tähendusi, mida võiks ümber jutustada järgmiselt: 1) tähendused, mida väljendaja väljendile anda püüdis (lausujatähendus ehk kõnelejatähendus ehk ütlejatähendus); 2) tähendused, mida kuulaja (lugeja) väljendile omistab (kuulajatähendus); 3) tähendused, mida rääkijad ja kuulajad omavahel suheldes väljenditele sarnaselt omistavad (kokkuleppeline ehk konventsionaalne tähendus), ja 4) semantiline ehk sõnaraamatulik tähendus
annaabi.ee 
