Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult 9 paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades...
Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...
Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja kurimõte; sõnad lihtsad ja rütmilised; eesmärk tagada täielik mõttekontroll Ludwig Joseph Johann Wittgenstein oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest; eristab selle, mida saab keeleliselt väljendada ja selle, mida saab ainult näidata 20...
Perspective") Jutustaja F ja H Tegelase F + Jutustaja H Tegelase F ja H (teadvuse vool) Jutustaja F ja H + Tegelase F ja H "segu"(vabas vormis kaudne kõne) Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov : suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants...
Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uu...
1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1. laias mõttes distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid 2. kitsas mõttes distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist Eesmärgid: Leida tegurid sotsiaalses situatsioonis, mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid; mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt). · Labov : eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, st: keele diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Variaabel kui keskne mõiste: · Variaabel = varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nd / nud). UURIMISMETOODIKA Informantide valik: juhuvaliku meetod (valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist); igal inimesel peab olema...
[email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt....
Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist...
Murrete hääbumine toimus 20.saj, põhjusteks enamasti lokaalsete kultuuride/identiteetide asendumine rahvus likuga, dialektoloogia oli seotud maaühiskonnaga, kuid kui kultuurid diferentseerusid, tegi seda ka keel, tõusis sotsiaalne mobiilsus ning hakkas levima kirjakeel. SOTSIOLINGVISTIKA - on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid ning keele sotsiaalset varieerumist (st. inimese keelekasutus on seotud sellega, kus nad on elanud). William Labov püüab leida sotsiaalseid tegureid, mis võivad inimese keelekasutust mõjutada, klassikalises keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune)...
Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise...
5) vabatahtlik suhtlemine töökaaslastega väljaspool tööaega. | Kogumises kasutatakse intervjuusid, osalusvestlust, päevikud, küsitlusi. Kokkuvõte: informant, kellel on rohkem võrguväliseid suhteid, tema keeles on rohkem varieerumist. II Seletusküsimused Mõisted: 1) Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sai alguse ja on 20. saj alguse uudne keele nägemise viis. Keskne lingvist on Labov . 2) Suhtlusvõrgustik 3) Optimaalsusteooria formaalne keeletooria. Meetod uurib seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. 4) Keeletüpoloogia keeletüpoloogia võrdleb keeli, et selgitada, millised on keelte struktuurilised piirid. Keeletüpoloogia suur küsimus on see, mis on võimalik loomulikus keeles. Tänapäeval tegeleb enamik keeletüpolooge aga küsimusega: Mis on tõenäoline loomulikus keeles...
Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli. William Labovi sotsiolingvistika eesmärgiks leida tegurid sotsiaalses siuatsioonis , mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid ning mõista keelevalikuid, mis toimuvad praegu. Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt, aga Labov ütles et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid. Variaabel varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid(nd -nud). Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised,süntaktilised...
6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov . Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge...
· toimib päästiksõnana vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. · tsiteeritakse. · rõhutatakse. · märgitakse etnilist kuuluvust. · selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 22. William Labov ja mikrosotsiolingvistika 36. Mikrosotsiolingvistika. Labov Labov · ,,The Social Motivation of A Sound Change" - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. · ,,The Social Stratification of English in NYC" oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi...
6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov . Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA...
) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov • „The Social Motivation of A Sound Change“ - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. • „The Social Stratification of English in NYC“ – oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt...