rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis. Verdi kõrval sai teenitult suure menu osaliseks Georg Otsa kehastatud lavakujud Mozarti ooperites. Oma hääle- ja näitlejaomaduste ning intellektiga oli Ots ideaalne Mozarti-laulja. Kui Verdi puhul võime öelda, et ooperikangelase kuju avaneb eelkõige
Samas ei või välistada ka siinkohal, et see polnud valitsuse eesmärk, kus sponseeritud kunstnik kujundab oma teost nii, et massid jõuavad ühtse järelduseni, mis on võimu poliitiliste eesmärkidega kooskõlas. Kunstnike loomingus kõlavad niisugused teemad, mis on inspireeritud tavainimeste elust. Poliitilise ideoloogia mõju kunstile ei ole sugugi ammendatud temaatilise sfääriga. Ta väljendub samuti elulise materjali tõlgendusel, mida üldistab kunstnik ise. Ühesõnaga, poliitilised ideaalid ilmnevad mitte ainult selles, mida peegeldab kunstnik, vaid ka selles, kuidas ta tõlgendab oma ainet, milliseid külgi ta esiplaanile nihutab ja interpeerib. Mulle tundub, et see on kõige märgatavam, kui kaks kunstnikku, kes väljendavad erinevate ühiskondlike jõudude poliitilisi huvisid, peegeldavad ühte ja sama objekti või siis esitavad ühte ja sama teost
õiguste eest seista ja neid edendada. KASUTATUD ALLIKAD Eesti Vabariigi põhiseadus (2011). Riigiteataja I. 27.04.2011, 2. Haruoja, M. (2009). Inimõiguste õppevara. Tallinn: Lastekaitse Liit Inimõiguste Instituut Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56. Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I. 2010, 44, 262. Rootsmann, M. (2007). Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel. [2015, aprill 5]. http://teoloogia.ee/wb/media/loputood/2007/M.Rootsmann_loputoo.pdf 11 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2012). Noorteseire aastaraamat : noored ja noorsootöö. [2015, aprill 5]. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/noortseire2011.pdf Õiguskantsler (2015). Lasteombudsman. [2015, aprill 5]. http://lasteombudsman.ee/ 12
Karistus kuriteole peaks olema kui ravim valule. Õige (õiglane) karistus igat liiki kuriteo eest. Seega tuleks otsida vastust küsimusele, milline peaks olema karistus, et see suudaks täita seda ravimi funktsiooni? Referaadiks kasutatud kirjandus: - Morrison, K. (2006). Marx, Durkheim, Weber: formations of modern social thought. Second edition. London (etc): Sage. - Mitendorf, A. (2004). Hälbiva käitumise kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel. Magistritöö: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. - Ginter, J. (1991). Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogias. Tartu: Tartu Ülikool. - Ginter, J ja Kaugia, S. (1998) Emil Durkheim ja hälbekäitumise sotsioloogia. Juridica nr 5. 256-257.
Mina saan aru nii, et Hegel tahtis sellega näidata, et kõik inimesed mõtlevad abstraktselt, isegi kui nad seda ei tunnista. Abstraktsest mõtlemisest ei ole pääsu. Otsustus on kujutluste ühendamine teadvuses. See on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. 3. Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad, nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks on tarkus mitte teadmises, vaid mõistuses
440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstanteeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see muutlike vereringehäirete olemasolu suguelundite piirkonnas. Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes. Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk-järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses.
müstilise vene hinge võitu ratsionalistliku võõrvõimu üle, mis upsakalt pidas end ainsana võimeliseks ajaloo käiku suunama. Tolstoi veendumusel lähevad kuulsate väepealikena ajalukku pigem niisugused sõjamehed, kellel lihtsalt veab sõjaväljal nagu kindral Kutuzovil, kes maailmavalitsemise plaane haudunud Napoleoni üle võidu kindlustas. See romaan pole niisiis ausambaks sõjasangarlusele, pigem vastupidi. Napoleon Bonaparte'is kehastunud võimuülbus viib Tolstoi tõlgendusel paratamatult sõjani ja sõda oli tema jaoks kõige nurjatum kuritegu. Autor osales ohvitserina Krimmi sõjas ning sai hiljem veendunud patsifistiks ja vägivalla eitajaks (see kujunes osaks Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid (tolstoilus). "Sõja ja rahu" valmimine oli aastatepikkune protsess, mis sai alguse dekabristide ülestõusust ja lõppes romaani ilmumisega 1869. Algul plaanis Tolstoi teost dekabristide 1825
See küsimus pole sugugi lihtne, sest vastates peame olema eelkõige kiretud ajaloolased ja vähem emotsionaalsed usuvennad. Sellele on tõesti keeruline vastata kuna periood, mis tõi meieni skolastilise filosoofia, tõi meieni ka ristisõdade koledused, Gregooriuse koraali tekkega koos tunneb ajalugu arianismi julma väljajuurimist ja Peetruse katedraali nauditavad rikkused tulid koos Tetzeli liialdustega indulgentside tõlgendusel. Mida suurem oli kirikuriik, seda suuremad olid tema ihu rebestavad vastuolud. Mida suurem tema võim, seda vastuolulisemad olid selle võimu säilitamise meetodid. Diplomaatiline töö Kirikuriigi puhtaim ja ehk õnnelikum periood algas alles peale Itaalia iseseisvumist ja sellega seoses Vatikani ilmalike kohustuste minetamisega. Kirikuriik sai pöörata enam tähelepanu oma sisemisele kasvamisele, vaimuliku pärandi korrastamisele ja traditsioonide jätkamisele
440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstateeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see muutlike vereringehäirete olemasolu suguelundite piirkonnas. Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes. Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk- järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses
infoühiskonna ideed ning astudes vastu infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, Erinevalt infoühiskonna mõistest, mille erinevaid definitsioone ühendavaks tunnuseks on arusaam üha suurenevatest ja samas üha kättesaadavamaks muutuvatest infovoogudest, tõstab teadmusühiskonna kontseptsioon ühiskonda organiseeriva printsiibina esile võimet infot selekteerida, mõtestada ja kasutada ning selle tulemusena ka otsuseid langetada. Kuid ka sellel ühiskonna tõlgendusel on omad kriitikud, näiteks tuuakse teadmusühiskonna kontseptsiooni puhul kriitilise noodina esile küsimus sellest, kui suur on tegelikult teadmiste osakaal otsuste langetamisel. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna uuringutes on kasutatud TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ka meediaühiskonna ideed, mille põhiliseks märksõnaks on mediatiseeritus. Meediaühiskond ei ole seotud konkreetsete tehnoloogiate arenguga, vaid on mõeldud ennekõike näitama, kui oluliseks meedia on
mõisteskeemist -eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus? Pole tähtis kui hoolikas kriitik oma interpretatsiooniga on, ta kannab alati neid piire hinnangusse üle … alati on võimalus, et iga interpretatsiooni saab teise, paremaga üles kaaluda, hinnang ei saa iial olla lõplik Instrumentaaldeterminism: Teooria, kus K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud - kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee). 9. loeng: Kunsti hindamine I 1
• Semantika on KL järgi entsüklopeediline: seda ei minimaliseerita nt. semantilisteks komponentideks, vaid see põhineb prototüüpanalüüsil. • Semantilised kategooriad on ähmaste piiridega ja koonduvad tavaliselt (kuid mitte tingimatult) prototüüpide ümber. Keeleline üksus võib olla mitme kategooria liige, ja see võib kuuluda kategooriasse suuremal või vähemal määral. • Oluline roll on semantikas mõistestusel ehk inimese tõlgendusel asjaolust mida väljendi abil kirjeldatakse. • Mõistestuse aluseks on kehastamine (embodiment): kehalised kogemused maailmaga suhtlemisel on tekitanud kujundskeemid (nt TASAKAAL, MAHUTI, KONTAKT). • Paar näidet mõistestuse rollist: • samale referendile võidakse viidata erinevatel täpsuse tasanditel (loom, koer, spanjel; minu õde, Mari, sekretär); • situatsiooni kirjelduses võib sisalduda dünaamilise mõistestamise strateegia, nt
Autori nõusolekuta ja ilma tasu maksmata võib teost kasutada juhul kui järgitakse järgnevaid nõudeid. Päevasündmuste kajastamisel ning nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteost võib reprodutseerida ning üldsusele suunata osaliselt. See tähendab, et uudistes ei tohi kõlada näiteks mõni laul või muusikapala algusest lõpuni. Kujutava kunsti teose ja fotograafiateoste kasutamine ajakirjanduses käib seadusesätte tõlgendusel praktikas aga veidi teisiti. Eesti Autorite Ühing (EAÜ) ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) sõlmisid 18.11.2004. a ,,Hea tava kokkuleppe" kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes. Mille kohaselt on oluline reprodutseerimise üldine maht ning ebaolulisem reprodutseerimise ,,osalisus". Kokkuleppes täpsustatakse veel teose vaba kasutamise piire: · päevasündmuste käigus nähtud teosest võib tasu maksmata avaldada vaid ühe foto
Interpretatsiooni kannab alati piire hinnangusse üle ja hinnang pole kunagi lõplik. ,,sel suurepärasel impressionistlikul maalil on kujutatud värelevat järvepinda" oletame, et mingitel asjaoludel selgub, et tegemist pole ei järvepinna kujutamisega(st väär S-tõlgendus), ega ka impressionistliku maaliga(st väär K-tõlgendus). Järeldus: neile tõlgendustele tuginevad hinnangud pole mitte üksnes väärad, vaid koguni väärtusetud. Instrumentaaldetermism K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse. Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente(kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Kui fikseerida kategooria, millesse teos kuulub, siis saab kasutada vahendeid, et hinnata, kas teos on omas kategoorias hea või mitte. Interpretatsioon määrab siis ka normid, mille termineis teost hinnatakse. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism?
normatiivne ja kasuaalne mitteametlik e mitteofitsiaalne dotrinäärne Normatiivne tõlgendamine selgitab välja kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisa neile midagi juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena
Peamine idee: „sel suurepärasel impressionistlikul maalil on kujutatud värelevat järvepinda“. Oletame, et mingitel asjaoludel selgub, et tegemist pole ei järvepinna kujutamisega (st väär semantiline tõlgendus) ega ka impressionistliku maaliga (st väär kategoriaalne tõlgendus). Järeldus: neile tõlgendustele tuginevad hinnangud pole mitte üksnes väärad, vaid koguni väärtusetud. Bivalentsuse ja asümmeetria probleem. Instrumentaaldeterminism – kategoriaalsel-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriatesse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Instrumentalismi tunnused – anti-romantiline (kunsti loomine, kogemine, hindamine jne toimib kategooriate eeldusel), objektivistlik (pole midagi salapärast), ratsionalistik (hinnanguid
Muistsed põllud • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad • Oluline plaanistada põllusüsteemid • Keskajal ribapõllud Sooteed ja laevavrakid • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta • Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa • Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll . • Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline • Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid • Kõige üldisemalt soovivad arheoloogid fikseerida esemeleidude, hoonete ja rajatiste paiknemise kultuurkihis, sest ainult selle kaudu on võimalik teha järeldusi nende vanuse, päritolu ja tähenduse kohta • Arheoloogiline kontekst talletatakse väliuuringute aruandes, sellele lisatud fotodel ja
11 võimalik loogiliselt tõlgendada, kuna nad rajanevad süllogismidele. Loogilise tõlgenduse otsustus- ning argumenteerimisprotsessi raames tuginetakse suletud süsteemi ja seotud lahendi ideele, mis tähendab, et õiguslikku järelmit peab olema võimalik tuletada loogiliste mõtlemisoperatsioonide abil. Loogilise tõlgendamise puhul tehakse vahet lihtsal ehk analüütilisel ja keerulisel ehk sünteetilisel tõlgendusel. teleoloogiline. See on nagu ajalooline tahte tõlgendamine. Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Ratio legis est anima legis seaduse mõte on seaduse hing. Õiguse objektiivsetest eesmärkidest võiks nimetada rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust
seadustega (kanooniline funktsioon) Seega olid kirik ning riik justkui kaks mõõka taevariigi valitseja käes. Taevariigi valitseja on Jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse on riigipeal algselt saanud Jumalalt, on tema volinik ning asemik maa peal. Siit ka nõue vastuvaidlematult kuuletuda monarhile, muidu n-ö tõstetakse käsi Jumala enda vastu. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis kaliif, sultan, ajatolla; budismis dalai-laama; katoliikluses paavst). 90. Ühiskondliku lepingu teooria. Nende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile eelnes ajalooliselt nn ürgvabaduste periood ja üldine demokraatia, kus inimestele kuulusid ürgsed
poleemilisest kontekstist - seal kirjeldatakse, mida need vallutatavad usuvad ja selles kontekstis need vastanduvad kristluse religioonile. Petrus von Dusbrug - konstrueerib oma kirjelduses preislaste usust kristliku kiriku vastanduse, nö pagana usu. Teiseks allikaks on folkloor, aga see on üldjuhul registreeritud mitusada aastat hiljem. Seda on kogutus äärmiselt valikuliselt. Kolmandaks on keel ja arheoloogia - need on aga asjad, kus oma väga suur ruum on tõlgendusel. Mis puutub keelde, siis eesti kontekstis on oluline, et tähelepanuvääne osa eestlaste sõnavarast usust on vana-vene laensõnad. Aga on ebatõenäoline, et need sõnad oleksid saanud tulla keelde peale 13. sajandit, st et nad tulid enne. Mõned laensõnad on väga ühemõtteliselt vana-vene laensõnad. Nt rist, raamat, nädal, läti keeles pühad, kirikukell jne. Teiseks arheoloogiline materjal, mis näitab teatud motiivide levikut Eestis, mis võivad vihjata kristuse levikule juba 11.-12
vägivaldne pealesundimine naaberriikidele ja -rahvastele. Riigi tekke teoloogilisi teooriaid ei tohi samastada teokraatlike teooriatega: viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis: kaliif, sultan, ajatolla; budismis: dalai-laama; katoliikluses: paavst). § 4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIADNende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele (Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau). Riik on tekkinud kodanike (resp inimeste) ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile (st
järele, siis on alanud Isa üle otsustamine tema nähtava loomingu järgi. Tekib kahtlus, mis juba iseenesest on märk algse ühtsuse lõhenemisest. Nii jõutakse järeldusele, et loodu ei ole täiuslik. Seega ei ole Looja teinud korralikku tööd ning Tema kõikvõimsus ning headus ei saa olla ainus printsiip maailma seletamisel. ,,Seetõttu täiendatakse Ühte Teisega, mille tulemusena Isa maailm muutub fundamentaalselt ning asendatakse Poja maailmaga." (ibid) Poega on Jungi tõlgendusel religiooniloolises arengus tarvis läinud selleks, et luua vastukaal Kurjale. Jung arutleb, et kui välja arvata iraani usund, siis inimese spirituaalse arengu varajases faasis pole tõelist kuradit kusagilt leida. Tõeline Saatan ilmub esmalt alles kui Kristuse vastane. ,,Saatan on autonoomne; teda ei saa tuua Jumala valitsuse alla, sest kui saaks, poleks tal võimu olla Kristuse vastane, vaid ta oleks pelgalt Jumala tööriist. Kui äraseletamatu Üks saab
annaabi.ee 
