Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud:
tekstianalüüs) Lekseem vähim sõnavaraüksus (sõna või tüvimorfeem) Leksikaalne üksus keeleüksus, millel on tähendussisu, st sõna või sõnade püsiühend (uks, aken, puu, läbi lugema, läks vett vedama, siililegi selge ) Leksikaliseeruma tähendust omandama (tüvi või sõnaühend: -teek; vett vedama minema, vehkat panema) Leksikaalsed suhted I suhted tähistavate vahel sünonüüm sama sõnaliik, sama või lähedane tähendus o Täielik (sisseütlev, illatiiv) o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand, pikkkõrv) antonüüm sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o
Ning mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu-, lau-. o Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi (mees, mehe) või eelneb muutemorfeemile (mees+t). o Muutumatutes sõnades on tüvi ja sõna samad (juba, eile). Tuletusliide ehk afiks on seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2
üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB
M E E at es Ü K es e- ti hi ee ti m aj sk m ke aa al on ia el ti ug d ka u 100100100100100 200200200200200 300300300300300 400400400400400 EESTI KEEL 100 Mitu käänet on eesti keeles? Vastus EESTI KEEL 100 Mitu käänet on eesti keeles? 14 käänet EESTI KEEL 200 Mis on öeldis? Vastus EESTI KEEL 200 Mis on öeldis? Tegusõna EESTI KEEL 300 Mis on följeton? Vastus EESTI KEEL 300 Mis on följeton? Kedagi või midagi naeruvääristav kirjanduse lühiv EESTI KEEL 400 Mis on pöördsõna? Vastus EESTI KEEL 400 Mis on pöördsõna? Sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab teg MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Vastus MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Ruut on võrdsete külgede ja nurkadega kujund MATEMAATIKA 200 Leia 34% 345-st. Vastus MATEMA...
· Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. · Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides. · Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve.
· · Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad KOKKU ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes): · kuni kahekilone raskus, · ligemale viiemeetrine vahemaa, · umbes kaheksatunnine ajavahe · · MÄÄRSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · · määrsõna + muu sõnaliik = LAHKU · ammu möödunud · kas või · üsna tugev · liiga vähe · väga ilus · veel kord · · määrsõna muutumatu sõna, mis esineb lauses määrusena. · · valik määrsõnu: · koht: alla, üles, kõrgel · aeg: viimati, eile, kaua · viis: salaja, kinni, hästi · hulk: väga, palju, veel · seisund: pungis, pingul · · Liitmäärsõnad kirjutatakse KOKKU
LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik). Nimetavalise moodustustüvega liitomadussõnade hulgas on lekseeme, mis moodustavad
Allomorf – morfeemil võib olla mitu välist kuju. Kui morfeem tähendab üht ja sama, ent esinemiskuju erineb, siis eri kujusid e morfeemivarianti nimetatakse allomorfideks. Sõnavorm – ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad lauses kasutatavuse poolest ehk grammatilise tähenduse poolest. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline analüüs – leitakse sõnavormi tüvi ning lõpud ja neile vastav sõnaliik, kääne või pööre. Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus – ülesandeks on genereerida antud sisendsõnast kõik võimalikud muutevormid. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget
· vabad ühendid: haridust tõendav dokument, epohhi loovad teosed, töös olev arvuti, kaalu alandav toime, linti loetud avaldus, laenu võtvad üliõpilased · vabad ühendid: liikmeks saamine, lugema õpetamise strateegia · püsima jäänud komme, kaduma läinud lipp, süüa pugiv vanamees (E: olemasolev, käimasolev, liikumapanev) · trepist alla jooksev koer, natuke lahti lükatud aken · allakirjutamine, vastuvõtja, lugupidavalt (uus sõnaliik!) · ennastsalgav töö, teretulnud külaline, väheminev kaup · ammu tuntud lood, vast alanud meistrivõistlused Määrus 1 · aegamööda, hoopistükkis, uisapäisa · vastutuult vastu tuult, justkui just kui, · pikisilmi, ristiskäsi, suurivaevu // lehvivi hõlmu, paljastatud päi · selja taga seljataga, nii kaugel niikaugel · kas või, veel kord · kes tahes, kus tahes · käest kätte
positsiooniklassid asuvad sõna minimaalsele juurele lähemal kui vähemolulised. Muutumine Muutumine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid, st tegelikult muudetud sõna seost lause teiste sõnadega (üldiselt mingi konkreetse sõnaga). Muutevorme saab moodustada kõikide eespool käsitletud morfoloogiliste protsesside abil. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldiselt säilib. Kuid sõnade tuletamisel võib sõnaliik siiski ka muutuda (nt substantiiv kõne ja adjektiiv kõne+kas). Muutumisele omane on veel see , et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Nt lekseemi loeng vormide hulgas on kõikjal ikka tegemist tüve muutumatu põhitähendusega 'loeng'.
24. Muutmine, tavalisemad muutekategooriad. Muutmine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõõige grammatilisi seoseid. Keele muutekategooriad koosnevad opositsioonis olevatest morfosüntaktilistest tunnustest. Mofrosüntaktilsi tunnuseid realiseerivad segmentaalsed või suprasegmentaalsed morfeemid. Morfosünaktiline tunnus võib realiseeruda ka varjatult e nullmorfina. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldjuhul säilib. Sõnade tuletamisel aga võib muutuda. Muutmisele on iseloomulik, et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Tüüpilised muutemorfeemid väljendavad süntaktilisi seoseid e sõnadevahelisi seoseid lauses. Keele tähtsamad morfosüntaktlised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad kelle muutesüsteemi. Muuttüübid e eesti keeles käändkonnad ja pöördkonnad. Substantiivide muuttüübid - deklinatsioonid
tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1) Tähendus modifitseerub veidi: maja>majake, vaatama>vaatlema, sinine>sinakas, arg>arglik (modifikatsiooniderivatsioon) 2) Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi>mägilane, pall>pallur, ärkama>äratama (muutederivatsioon) 3) Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õpetama>õpetaja, puhuma>puhur, rikas>rikastuma, õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust
2) grammatilisema tähenduse teke nt käes olema. „Mu õpik on sinu käes“ – siin on see grammatiseerunud, sest see ei pruugi olla päris näpus. 15. Derivatsiooni (tuletuse) ja (in)fleksiooni (muutmise) erinevus. Greenbergi universaal 29: Kui keeles on inflektsioon, on selles ka derivatsioon. omadus derivatsioon inflektsioon semantiline mõju oluline väike sõnaliik mõjutab ei mõjuta produktiivsus piiratud piiramatu opositsioonide ei ole on paradigma semantiline ei on ennustatavus koht seespool väljaspool Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt)
loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB
küll vastandlikeks pidada: blink vrd flicker (vt joonis 1). Samas ei ole antud selgitust ega silmnähtavat süsteemi ka selles suhtes, miks ühtedel juhtudel vrd kasutatakse ja teistel mitte. Näiteks ei ole vrd ’ga seotud input data ja output data. Eeldatavasti ingliskeelset lugejat silmas pidades on nende ingliskeelsete sõnade puhul, mis on kasutusel nimi-, omadus- või tegusõnana, näidatud ära ka sõnaliik ((a)omadussõna, (v) tegusõna, (n) nimisõna). Eestikeelsed lugejad saavad eestikeelsest vastest niigi aru, mis sõnaliigiga on tegemist. Sõnastikus on termineid võrreldes eelmise väljaandega sadades juurde tulnud. Näiteks mõned põhimõisted sõnatüve cyber- juurde: kui 1996 olid olemas cybernetics ja cyberspace, siis 2008. aastal ka cybercafe, cybercop ja cybersex - viimane lausa kahe mõistena. Avastamist on jätkuvalt – screenshot on kuvatõmmis, kuvanope,
Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid On iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB KUULUVUST konkreetne omanik, otsene tähendus isa maa poisi pea ema keel varsa kabi konna silm lõvi lõug linnu laul lapse põlv isa auto sõbra raamat õe karp naabri koer ema kell minu hommik õe küpsis Muu sõnaliik ja nimisõna. LAHKU Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-, ase- ja määrsõna nimisõnast lahku pikk poiss (pikka kasvu poiss) teed rajav (teed ehitav) üle pea ( peast üle) oma pead ( enda pead) mõni kord (paar korda) vana ema E SÕLTUMINE TÄHENDUSEST E OMASTAVAS KÄÄNDES KOKKU ESIKKOMPONENT OSUTAB LIIKI, LAADI, SORTI, OTSTARVET
Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi) Võõrhäälikud: f, s Võõrtähed- f,s,c,q,w,x,y,x,z Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi. Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe) 4) Sõnaliigid Sõnaliik on keeles ühtemoodi käituvate ja samade omadustega sõnade hulk. Sõnaliigid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvatele sõnadele on võimalik liita tunnuseid ja lõppe, muutumatud sõnad on alati sama kujuga. Määrsõnad: Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti Ajamäärsõnad: eile, homme, viimati, suviti, ammu, varem, mullu, kaua, harva
Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel). Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised -- Euroopa ja mitte- Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised -- kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp,
verbisufiksiga vms). Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest substantiivid verbid adjektiiv ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE MÄÄRATLUS (markeering) Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
Isikuline tegumood Umbisikuline tegumood Olevik Õppi|v Õpi|tav Minevik Õppi|nud Õpi|tud SÕNAMOODUSTUS Sõnamoodustus liigi: 1. Liitmine. Kaks sõna (tüve) liidetud kokku. Näide: jalg + pall = jalgpall. 2. Tuletus. Tüvi + tuletusliide. Näide: töö töö + line, töö töö + ta/ma. 3. Konversioon ehk nulltuletus. Liide puudub, sõnaliik muutub. Näide: kamm kammi kammima 4. Segamoodustus. Liitmine ja tuletus koos. Näide: pika/d juukse/d pika +juukse +line. 5. Lühendamine. Näide: informatsioon info. Sõnamoodustus on olemas olevatest sõnadest uute sõnade saamine, kas liitmise või tuletamise teel. Lisaks sellele kasutab kaal ka erinevaid kombineerimise võimalusi. Sõnamoodustus aitab suurendada sõnavara ja seostada lähedase tähendusega sõnu.
tegusõna tuletada. Proovige lisada kasuatiivliide -ta erinevatele eesti verbidele ja koostage nimekiri nendest verbidest, millele saab seda lisada, ja nendest, millele Lühendamisest vähem produktiivne sõnamoodustusviis on konversioon. ei saa. Milliste muude keeleliste vahenditega saab eesti keeles väljendada tegevuse Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliik teiseks ja tuletusliide ei põhjustamist? lisandu. Seega jääb sõnatüvi samasuguseks. Eesti keeles on sel teel moodus- tatud enamasti tegusõnu: julge → julgema, läbi → läbima, kaasa → kaasama. 5. Sõnade lühendamine on eriti omane noorteslängile. Gruppides töötades koos- tage nimekiri kõikidest teile tuttavatest slängi-lühendsõnadest. Kui nimekiri on
KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SEBJEKT ja OBJEKT MÄÄRATUS MAEKEERING (ühildumine) (Peaaegu) universaalsed sõnaliigid Substantiiv on sõna, millesse kuuluvate sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevust. Adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Põhiline kasutuseesmärk MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil (nt Koer jookseb. Vs Must koer jookseb. ) Sõnaliikide tähendusest relatasionaalsuse (must koer jookseb) ja püsivuse (käsi on rusikas, ema on kurb, elu on ilus kaudu. Adjektiiv
· · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); · · väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). http://www.sil.org/linguistics/GlossaryOflinguisticTerms/WhatIsAGrammaticalCategory.htm Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
analüüsireeglitele. Näiteks morfoloogiliselt rikastes keeltes tekivad morfoloogilised struktuurid lapse keeled varem kui inglise keeles. DSS (Developmental Sentence Score) ja IPSyn (Index of Productive Syntax) – keelekesksed, kohandatakse keelte jaoks Profiilianalüüsid Tüübi/eksemplari suhte meetod – leksikaalse arengu mõõtmise meetod. Tüüp – sõnaliik, eksemplar – sõna ise. MacArthuri suhtlemise arengu test – leksikaalse arengu mõõtmiseks kasutatav küsitlus vanematele. Koostati kuni 30-kuuste laste suhtluskäitumise hindamiseks. Kvalitatiivse meetodi järgi jagatakse keele varane areng nelja faasi: Keele-eelne ja keeleline arengufaas - hetk, mil laps omandab esimese tähendusega sõna. Esimese eluaasta järel teevad lapsed sõnasarnaseid häälitsusi, seetõttu on seda hetke raske kindlaks teha
*MAR: pane siia. *ENE: ära pane, ma panin raamatud sinna alla. *MAR: kuule! *ENE: jaa räägi. *MAR: Andreas läheb vist ise poodi. *ENE: no las ta siis läheb ja las paneb kirjad ka posti *ENE: minul läheb nende postipanemine ikka meelest. Mitu korda esineb tekstis lekseem PANEMA? Mitmes eri sõnavormis? Sõnaliigikäsitelu Üht osa lekseemi kohta käivast infost kannavad lekseemi sisemised omadused, kõige olulisem neist sõnaliik ehk kategooria, mis määrab ära lekseemi morfosüntaktilise ja semantilise käitumise. Sõnaliigid on kõikides keeltes küll olemas, kuid igas keeles mõnevõrra erinevad. Sõnaliike võib jagada avatud ja suletud klassideks (nt adpositsioonid, konjunktsioonid, pronoomenid on suletud klassid). Mida tähendab väide, et mida sünteetilisem keel, seda vähem suletud sõnaliike? Sõnaliigid
morfidena. Aga morfosüntaktiline tunnus võib realiseeruda ka varjatult ehk nullmorfina. Muutemorfid on oma morfosüntaktiliste tunnuste eksponendid ehk näitajad. Muutemorfiga varustatud sõnavorm on oma lekseemi muutevorm. Muutekategooria morfosüntaktiliste tunnuste omavaheline sugulus nähtub sellest, et neid väljendavad morfid esinevad sõnas üldjuhul samas morfotaktilises positsioonis ehk asendis. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldiselt säilib. Sama lekseemi eri muutevormid on tavaliselt omavahel komplementaarse distributsiooni seoses, st üldjuhul ei saa neid samas lauses teisega asendada (loengut, loengusse). Muutmisele on iseloomulik see, et tüvelekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Keeletüpoloogiliselt on kõige tavalisemad muutekategooriad substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja verbide ARV ehk NUUMERUS, substantiivide, adjektiivide ja
kasutamiseks on ette antud. Deskrpitiivne grammatika kirjeldab ja seletab, kuidas grammatika funktsioneerib. Morfosüntaks keeleteaduse osa, mis uurib nii morfoloogilisi kui süntaktilisi nähtusi. Grammatiline kategooria hulk morfosüntaktilisi omadusi. Ühte kategooriasse kuuluvad omadused ei saa lihtlauses samaaegselt esineda. (nt ei saa ühes lihtlauses samaaegselt olla kaht ajavormi) Substantiiv ehk nimisõna on sõnaliik, mis väljendab nähtust, olendit või midagi mõtteliselt olemasolevat (nt jumal, karma) Verb ehk tegusõna väljendab tegevust või sündmusi. Adjektiiv ehk omadussõna väljendab omadusi. Adverb ehk määrsõna väljendab tegevuse viisi. Numeraal ehk arvsõna väljendab arvu või järjestust. Pronoomen ehk asesõna on sõnaklass, mis asendab substantiive. Abisõna võivad olla näiteks artiklid, partiklid, abiverbid jpt.
ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile Verb-teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Adjektiiv- väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil. ADJEKTIIV- suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang On keeli, kus adj. Ei ole. Nt. Uus-asteegi Mehhiko. Kasutatakse ka verbisüntaksit (mina olen õnnelik) ADVERB-määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Võib laieneda ka kogu lausele. Nt
Sõna kuulub kahele tasandile: leksikoni ja grammatikasse. Sõnad jaotatakse kõigepealt iseseisvaks ja mitteiseseisvaks. Iseseisvad jaotatakse käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks. Käändsõnad jaotatakse nimi,omadus,arv ja asesõnadeks. Mitteiseseisvad jaotatakse side,abimäär,rõhumäär,kaas ja hüüdsõnadeks. Kokku 11 sõnaliiki. Sõnad satuvad erinevatesse klassidesse funktsioonide muutumuse tõttu. Sõnaliik on vormiõpetuse osa. Astmevaheldus-kuulub vormiõpetusse, kuulub muutuva sõna käänamis- pööramistunnuste hulka. Astmevaheldusel on kaks liiki, laadi- ja vältevaheldus. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Millis...
Äratades lugeja mõtetes küsimusi ning oletusi, aitab ta liigendada käsitlevat juba enne teksti lugemist. Pealkirjade puhul on olulised ka graafilised seigad: asetus teksti suhtes, kirjatüüp jm. NIMETUS JA PEALKIRI Uurimuse nimetus on esimene tähtis viide, mille põhjal lugeja otsustab, kas tasub tutvuda töö resümeega ja kogu kirjutisega. Nimetus peab olema informatiivne, samas aga vormilt ja keeleliselt lööv. Pealkiri peab olema lühike ja täpne. Uurimuse nimetusele tüüpiline sõnaliik on substantiiv, mis võiks olla nominatiivis. Nimetus võib olla ka kaheosaline. Esimene nimetus äratab lugejas tähelepanu, teine nimetus vahendab sisu. Esimene on lööv, teine pikem ja üksikasjalikum. Nimetuse ja pealkirja lõppu ei panda punkti Küsilausena moodustatud nimetus ja pealkiri lõpetatakse küsimärgiga. PEALKIRJAD TÖÖ LIIGENDAJANA Jaotus väljendab lugejale, kas asjad on liigendatud lõpuni ja kas teema käsitelu areneb selgelt ning loogiliselt
Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel). Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp,
----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
mutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole sugugi selge. 13. Sõna ja lekseem - Sageli on öeldud, et sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. Tekstis realiseerub lekseem alati mingi sõnavormina. Eesti keele sõnavormid varvas, varba ja varvastel kuuluvad samasse kogumisse ehk esindavad sama lekseemi. Keele sõnavara põhiosa moodustavad leksikaalsed sõnad ehk lekseemid. Lekseemi kõige tähtsam omadus on selle sõnaliik. 14. Sõnaklassid ehk sõnaliigid vormiõpetuses - Sõnade liigitamisel on kogu aeg kasutatud kolmesuguseid kriteeriume: a) muutmist, b) sõnade omatähendust, c) süntaktilist funktsiooni ehk seda, mis lauseliikmena kõnealust sõna saab kasutada. Vormiõpetuses: (a) sõnad, mis muutuvad arvus ja käändes on noomenid e käändsõnad, (b) sõnad, mis muutuvad ajas ja
Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. TERMIN: Port Royali grammatika - ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee" ehk siis „Üldine ja ratsionaalne grammatika"; nimetus on antud Pariisi lähedal paikneva Port Royali kloostri järgi, kus grammatika valmis). Sadakonna aasta jooksul ilmus ridamisi teisigi samataolisi grammatikaid - tegelikult keelteooriaid. •Port-Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest (nt mis on sõnaliik, mis on konjugatsioon jne), et oleks hiljem lihtsam õppida erinevaid keeli. Õpetamismeetodina soovitab lähtuda emakeelest ja anda seletusi selles, alguses lihtsamaid, hiljem keerulisemaid. •Olemuselt on ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
