Keeleteaduse alused (0)

1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele)
Veedade periood – 1300 – 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks
Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid , sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid.
2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“
Confucius oli esimene filosoof – pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade seisu mida vittu.
3. Araabia : Sibawaihi grammatika
Araabia kultuur sündis islami usuga 7. saj keskel. Tihti öeldakse, et araabia kultuur laenas palju Kreekast , kuid Sibawaihi süntaks ei näita sellest mingeid märke. Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. See on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. Sibwaihi süntaks keskendub rektsioonile, on elemente sellest, mida tänavu peetakse diskursuselingvistikaks, puudub abstraktse lause mõiste.
4. Kreeka
1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist;
Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2
Aristotelese põhihuvi oli süllogism ( tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure hulga abstraktseid termineid ja jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse klassidesse:
* substants – nt hobune, mees
*kvantiteet – nt kahe ''kubiti'' pikkune
*kvaliteet – kollane, grammatiline
*suhe – pool, topelt , suurem
*koht – turuplatsil
*aeg – eile
*asend – istub
*seisund – on relvastatud
*tegevus – lõikab, põletab
*mõjutatus – on lõigatud, on põletatud
Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis pole ei tõesed ega väärad. Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas on nii, nagu on öeldud, väide koosneb onomast ja rhemast.
Metafooride mõte seisneb selles, et asjale antakse mingi teise asja nimi, Aristotelese metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras , nt luules, võib neid nimesid üle kanda.
2) Aleksandria periood ( Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus);
Aleksandria koolkond sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste .
Dionysius Thrax – esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus, umbes 13 lk teksti, teemad: tähtede ja häälikute klassid , sõnaliigid, noomeni ja verbi muutmine. Grammatika sisaldab pm kõiki grammatilisi kategooriaid, mis tänapäevalgi.
Apollonius Dyscolus – vanim süntaks, kirjeldab, kuidas sünnib lause eri sõnaliikide sõnadest, olulisim nimisõna. Ta leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreeglit (nt mina kasutatud teises isikus)
5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
Roomas oli ladina keele võidukäik, arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust:
*Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline?
*Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid?
*Millised sõnaliigid keeles on?
6. Keskaeg : ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused)
Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika ) ja kvadriivium ( muusika , aritmeetika, geomeetria, astronoomia ). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline.
Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad , mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat . Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust.
Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest lähtuva põhjaliku printsiibi koosmõjul: materiaalne e õiged sõnad, formaalne e sõnade võime kombineeruda, tegevuslik e reaalsed toimivad kombinatsioonid, lõplik e terviklik mõte
Keeleuniversaalid : olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Nominalistid - kategoorigad on nimed ega eksisteeri mujal kui keeles. Realistid - nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest ja nende tõttu on keel universaalne.
7. Renessanss . Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks.
Modernse maailma sünd: Konstantinoopolo langemine , Ameerika avastamine, protestantismi sünd. Esile tõusid romaani keeled, 14.sajandil tegutses Dante, rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina keele erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist, sündis ajalooline keeleteadus , sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest.
Murded ja keelte varieerumine: William Caxton - esimene inglise trükkal, oli mures selle pärast, et puudus ‘’tavaline viis’’ keelt kasutada, probleemid: puudub ühine ortograafia, esinevad murdeerinevused, keel muutub generatsioonidega. Eestis oli 16.sajandil väga suur varieeritavus tekstides, sest puudus standardkeel, poliitilise killustuse tõttu tekkis 2 kirjakeelt - tallinna ja tartu keel.
8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses.
Port Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest et oleks lihtsam õppida teisi keeli. Meetodina lähtub emakeelest. Olemuselt ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadusel. Hoolimata ratsionalismist, näitab Port Royali grammatika paljut, mis pole ratsionaalne ja jätab võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku wth i’m so done
9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask , Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest.
Öeldakse, et 19 on ajaloolise keeleteaduse sajand. Enne seda jagas Dante keeled germaani, ladina ja kreeka keeleks . 18. saj tehti palju võrdlevat uurimistööd, selgus palju enam andmeid keelte kohta.
Scaliger väitis, et ladina keel pärineb kreeka keelest ja kõik keeled heebrea keelest. Siis nimetas 4 gruppi keeli, millel ei ole sugulust - romaani, kreeka, germaani, slaavi .
Leibniz postuleeris ungari ja soome keele sugulise, leidis, et kõigi keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka. Jagas maailma keeled kaheks.
Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad olid Rasmus Rask, Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhelm vom Humboldt . Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ka ise, et seda häälikumuutust alati ei järgita.
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele.
Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi.
Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt . Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks .
11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses.
August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks , tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne.
Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism.
12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega.
Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust:
1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult
2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil
3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine
Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia.
Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny
13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd
Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika.
Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok
14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas ( Jakobson )
Strukturalismi põhitõed
*keel on autonoomne märgisüsteem, üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast
*keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine, diakroonilised (ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad
*keel on sotsiaalne nähtus, tuleb eristada keelt ( langue ) ja kõnet ( parole ). Keel on struktuur, kõne on selle väljendus
*keele struktuuris on süntagmaatilised (assosatsiatiivsed = sidusad) ja pradigmaatilised suhtes.
*keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia)
Ferdinand de Saussure - hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja . Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna , luues iseennast eristuste kaudu. Keel on foneetilise eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Keeles on absoluutset abitaarsust ja suhtelist abitaarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud.
Praha fonoloogiline koolkond - Saussure’i seisukohad
15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield
Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus.
16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas , Sapir, Whorf
Boas – Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj – arvas , et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist).
Sapir – Boasi parim õpilane – ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf – Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste – keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega.
Keelelise relatiivsuse nõrgim koht-kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad “kivib alla” mitte “kivi kukub ”, siis kust me võtame, et nad ei taju objekti ja sündmust eraldi?
Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab.
17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad
Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused. Huvi kandus terviktüpoloogialt osalisele tüpoloogiale, hakati uurima konkreetset kategooriat eri keeltes.
Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda.
Tänapäeva keeletüpoloogia teemad
--hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine
–grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia
–üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust
18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval.
Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus.
Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule.
19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika
transformatsioonigrammatika
–Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust /sooritust ( performance ).
–Grammatika ( kompetents ) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid
pind- ja süvastruktuur
Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju.
semantikakomponendi lisandumine
Semantiline komponent on “Aspektide” olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika . Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus.
21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice ’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs)
Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine.
kõneaktiteooria Austinil ja Searlil
Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu –lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine. perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu, tagajärjed, mida akt esile kutsub.
Searle defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1)lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad, 2) viitab , 3) taotleb mingit eesmärki.
Grice’i koostööprintsiip ehk kooperatiivsusprintsiip
1.Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti - ära ütle seda, mida usud olevat vale, ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid.
2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja.
3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne .
4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt.
Vestlusanalüüs
3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus.
22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist
sotsiolingvistika eelideed
keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud.
Sotsiolingvistika sünd
paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval.
Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest
iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus .
Hymes kontekstist
tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus , suhtluskanal, normid ja žanr .
23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika
Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus , varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid , oluline on ka see, kellega suheldakse.
24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses
Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid.
Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses .
25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria.
Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu.
26. Langackeri kognitiivne grammatika.
Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess
27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid.
Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni.
Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja eksperimendid (teadusliku oletuse kontrollimine).
28. Keele omandamise uurimine.
Keele omandamine toimub imiteerimise ja treenimise kaudu ( biheivorism )
keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus (kognitivism)
Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilma kokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama ( Eric Lenneberg)