ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks
3 1. Kakskeelsus 1. 1 Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988). Tõeline kakskeelne võib vabalt lülituda ühelt keelelt teisele kasvõi poole lause pealt. Kakskeelsus saavutatakse üksnes keele omandamise eas (viienda - kuuenda eluaastani) perekonnas või teiskeelses ümbruses, mitte aga võõrkeeleõpetuse meetoditega (Hint 2002). Ü. Rannut (2002) rõhutab, et kakskeelsuse õpetamise eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Beker (1995:6) defineerib kakskeelsuse käsitlemisel nelja erinevat keelevõimet, mille osas võivad kakskeelse inimese keelevõimed erineda: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Erinevate kakskeelsuse olukordade puhul on vajalik välja tuua üks oluline eristus. Nende spekter ulatub nimelt rikastav kakskeelsusest (additive bilingualism) taanduva kakskeelsuseni (subtractive bilingualism)
maksimaalne, vastuseisjad aga väidavad, et võõrkeele õppimine on äärmuslik stress väikestele lastele. Loomulik kakskeelsus tekib siis, kui vastsündinu kohe satub kakskeelsesse keskkonda- see tähendab, et isa räägib ühes keeles ja ema teises. Sellisel juhul laps kasvab niinimeatud ,,kakskeelsuse situatsioonis". Kunstlik kakskeelsus tekib näiteks juhul kui üks vanemates räägib täiuslikult võõrkeeles- siis ta suudab luua kõik tingimused kunstliku kakskeelsuse jaoks. Seejuures pole tarvis, et oleks pidev kontakt keele kõnelejaga. Kunstliku kakslkeelsuse võib arendada lapsel igas vanuses. Küllap ainukeseks puuduseks kakskeeluses võib nimetada protsessi, mille käigus segatakse keeli. Üldjuhul kakseelsed lapsed hakkavad hiljem rääkima ning võrreldes eakaaslastega tema sõnavara on väiksem. Küll aga see nähtus on ajutine. Kõik puudused, mis tekivad varase keele õppimise juures hiljem need aga kiirendavad ja kergendavad teise keele õppimist
Keele valdkonna järgi: 1. psühholingvistilised tingitud võõra keele puudulikust omandamisest 2. sotsiolingvistilised võõra sotsiaalse struktuuri väär interpreteerimine 3. episteemilised puudused maailma teadmistes 4. diskursuse vead oskamatus koostada võõrkeelset teksti Igas valdkonnas 1) interferentsi vead: L1 mõju, 2) intralingvaalsed vead 15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid.
05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš
· 1970.ndatel keskharidus kohustuslikuks, tase langes · Kõrghariduses asendati ainesüsteem kursusesüsteemiga,mis kitsendas valikuid · Uus aine kommunistliku partei ajalugu, hiljem lisandus ,,teaduslik kommunism" Vaimne vastupanu venestamisele 1960.ndatel asendus kultuurielus optimistlik õhustik sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur Ühiskonnas süvenes kahestumine ja mugandumine reziimiga Vastupanukultuur rahvuslikult meelestatud haritlaste poolt
kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine. Sisus olid põhiliselt välja toodud see, mis võib põhjustada eestlaste umbusku tuleviku suhtes. Näiteks: · Eestlastest osatähtsuse kiire vähenemine , eriti Tallinnas, kus eestlased on muutunud vähemusrahvuseks. · Eesti keele piiramine asjaajamises, olemas, teaduses ja mujal. · Eesti keelsete ajakirjade ja paljude raamatute kättesaamatuks muutumine. · Kakskeelsuse propageerimine ükspoolselt eestlaste hulgast, millele ei vastata samaväärselt muulaste seast. · Oskamatu propagandakampaania vene keele õppimiseks koolised ja lasteaedades.
12%, tõusis 1960.a. 31%-ni ja 1983.a. 75%-ni. Seejuures oli koolides küllaltki palju kutseta õpetajaid. 1987.a. moodustasid eestlased 71,4% õpetajaskonnast, meesõpetajaid oli 16,8% ja naisõpetajaid 83,2%. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970.aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981.a. hakati vene keelt eesti koolis õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. 1984.a. jõustati üldharidus- ja kutsekoolireform parandamaks kutsesuunitlust ja tööks ettevalmistust. Eesmärk oli üld- ja kutsehariduse integratsioon, üleminek üldisele kutseharidusele. Taheti luua üld- ja kutseharidust andev koolitüüp, mis tegelikult
seisaku ja muutuste puudumise ees. Reguulaarsetele ülevaatenäitustele esitati suurepäraseid töid, meie esimaalijad ja graafikud olid võimelised omas laadis edasi arenema. 3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvariandid, millel tihti puudus arengulooline põhjendus nii ühiskonnaskui kunstis eneses. Need
Kakskeelse lapse areng ei erine palju ükskeelse lapse omast. Siiski mõningaid lahknevusi põhjustab kahe keele vastastikune mõju. Näiteks võib kakskeelse lapse kõnesse ilmuda mõni keeleelement oluliselt varem ja mõni hoopis hiljem. Kindlasti kuulub kakskeelse lapse keelelise arengu juurde ühe keele elementide teise keelde ülekandmine. Kakskeelse lapse mõnede keeleliste oskuste aeglasemat arengut ei tohi pidada veel kõnepuudeks või alaarenguks. Kakskeelsuse eelised: paindlikum mõtlemine ja suurem loovus; oskus pöörata tähelepanu keelte ja ka kultuuride (rahvuste) erinevustele, millest saab alguse tolerantsem suhtumine; enda rahvuslike juurte ja kultuuri selgem tunnetus ning austus; laiem hääldusbaas; paindlikum ja kiiremini omandatav grammatika; algul küll väiksem, aga hiljem tunduvalt suurem sõnavara ja mõistete maht; keskmisest arenenum suhtlemisoskus;
Isoglossi aluseks võivad olla erinevad tunnused (sõnad, vormid, häälikud ja nende kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga. Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). 1950-ndate algus: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine) (William Labov). Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne. Keeleväliste
Eesti Nsv valitsemine. Nõukogude võim taastati Eesti 1944.a. Punaarmee abil. Eesti NSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes ...
Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse
igal inimesel on keelevõime kaasasündinud. Samuti on nad seisukohal, et soodne keelekeskkond aitab lapse kõne arengule kaasa. Kognitiivsete teooriate esindajate väitel sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust. ALLIKAD Atskasov, L. (2005). Lev Võgotski (1886-1934) kultuurilis-ajalooline teooria. http://raulpage.org/koolitus/vogotski.html#1. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Niiberg, T. (2007). Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartu: AS Atleks. Tulviste, T., Tulviste, P. (2002). Keel. Rmt. Jüri Allik, Marika Rauk (Toim.). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 148-161. Veisson, M., Veispak, A. (2005). Lapse arengu- ning õppimisteooriad. Rmt. Lilian Kivi, Helgi Sarapuu (Koost.). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex, 10-67.
Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse
23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria.
Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi verbaalne suhtlemine, seega tuleb oluliselt tähelepanu pöörata ka klassis kasutatavale suhtlemiskeelele. Paljude vanemate arvates on loomulik, et lapsed saavad põhikoolis kakskeelse hariduse, kuna õppetöö on lapsekeskne
Emakeel on tavaliselt keel, mida inimene teab kõige paremini ja kasutab kõige rohkem. Osad inimesed aga räägivad kahte keelt sama hästi, sest nad on üles kasvanud kakskeelses perekonnas, kus näiteks ema räägib ühes keeles ja isa teises keeles. Selliseid inimesi nimetatakse kakskeelseteks. Kakskeelsusega kaasneb palju häid asju. Näiteks võõrkeelte õppimine on lihtsam, suureneb mõtlemisprotsess ja kontakti saavutamine teisest rahvusest inimesega on kergem. Kakskeelsuse või mitme keele oskamisega kaasneb ka majanduslik eelis. Näiteks inimestel kes räägivad mitut keelt on lihtsam leida uusi tuttavaid ja tööd. Rahvusvaheline suhtluskeel Kahjuks ei saa erinevaid keeli rääkivad inimesed üksteise jutust aru, sest erinevates keeltes öeldakse enamus sõnu väga erinevalt. Et erinevaid keeli rääkivad inimesed saaksid lihtsamini omavahel arusaadavalt rääkida, kasutatakse selleks neid rohkem
arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas aga mitte muulaste seas, eesti keele piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal, tööstuse liigne piiramine üleliiduliste ministeeriumide poolt, millega kaasnes ökoloogiline tasakaalu rikkumine.
arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas aga mitte muulaste seas, eesti keele piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal, tööstuse liigne piiramine üleliiduliste ministeeriumide poolt, millega kaasnes ökoloogiline tasakaalu rikkumine.
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer kommunistlikud riigid. Nt:Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik . 3.Mis on Sotsialistlik Sõprusühendus?Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia...
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii v...
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel ...
1965.a. rahvamajandusnõukogud likvideeriti. Rahvus-ja kultuuripoliitika. 1945 1989 vähenes eestlaste osakaal 97,3% -lt 61,5%-le. Eestis elas 963 000 eestlast ja 602 000 muulast, peamiselt venelast. 1970.aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve. 1978 seoses Karl Vaino saamisega EKP juhiks algas nn. uus venestusaeg. NSVL rahvuspoliitika eesmärgiks oli luua ühtne nõukogude rahvas. 1978 võeti vastu määrus vene keele õpetamise parandamisest liiduvabariikides, millega algas kakskeelsuse kampaania. Venestamise ja rahvusliku identiteedi hävitamise poliitika kutsus eestlastes esile laialdase rahulolematuse. Rahvusliku kultuuri areng oli kogu nõukogude perioodil ideoloogilise surve all: kultuur pidi olema sisult sotsialistlik ja vormilt võis olla rahvuslik. 1960.aastatel saavutati märkimisväärne loominguvabadus. Tsensuur nõrgenes, rohkem järgiti omakultuuri traditsioone, jälgiti lääne moevoole
süsteem, loodi 8-klassiline haridussüsteem ja kohustuslikuks muudeti keskhariduse omandamine. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Nii väheneski Nõukogude oludes kirikus tähtsus rahva jaoks. 1960. aastate optimis ühiskonna vaimuelus asendus pessimismi ja ükskõiksugusega. Esile kerkis kultuurielu vägivaldse juhtimise süvendumus, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. 1980. aastal saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri'', milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. 1986 – 1991 aastad 1986. aasta Moskva kava luua Eestisse fosforiidikaevandus – protest (fosforiidikampaania) 1987 aasta Molotovi – Ribbentropi pakti avalikustamise eesti grupp (MRP 23. august 1987 aasta – AEG)
Kasvas tehnoloogiline mahajäätus Lääneriikidest Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile. Kuni pool loomakasvatustoodangut veeti NL turule Põllumajandussaaduste eralduse suurendamine Venestuspoliitika Eestis ning selle tulemused. Kuidas väljendus venestuspoliitika? o Prooviti riigi rahvuks üheks sulandada o 1978. a. pandi EKP KK juhiks täiesti Moskva-meelne Karl Vaino o Kakskeelsuse juurutamine Eesti muutus üheks militiseeritumaks piirkonnaks Eestlaste osakaalu suur vähenemine. Sõjaväe poolt toodetud mürgised jäätmed reostasid meie keskkonda ja põhjavett Balti Apell o 1979. a. pöördusid Baltikumi Dissidendid sellega kahe Saksamaa, NSV liidu ja ÜRO poole. o Nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist
keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp.
omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis valib laps ise kellega mis keeles räägib ( emaga eesti keeles isaga vene keeles). Teises etapis kujuneb kahele keelele kokku üks gramaatika ( see aga on tänaseks päevaks ümberlükatud tõde). Ja kolmandas etapis valib laps ise mis keeles suhtleb just konkreetse inimesega. See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasut...
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. SOTSIALISTLIKUD RIIGID ------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM Kommunistlik partei: Parteiline am...
võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus
rahvastiku ühtesulatamine. Seda poliitikat sai ellu viia ainult NSVL väikerahvaste venestamise teel. Venestuspoliitika elluviimiseks Eesti NSs: A) Tehti muudatusi ENSV tippjuhtkonnas. 1978 sai uueks EKP juhiks (EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks) määrati keskvalitsuse poolt umbkeelne ja täiesti Moskvameelne Karl Vaino. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt B) Algas kakskeelsuse propaganda. Kakskeelsuse elluviimiseks: · Propageeriti vene keelne kasulikkust. · Propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja koole. · Pidid teaduslikud väitekirjad olema kirjutatud vene keeles. · Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu venekeelsetele erialadele. · Alustati vene keele õpetamist lasteaedades ning üldhariduskoolide esimestes klassides. Kogu poliitika tegelik eesmärk oli ühepoolse kakskeelsuse juurutamine, mis eeldas ainult eestlastelt vene keele omandamist
alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. •Prototüüpanalüüsi üks rajajatest •Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika–keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid arvavad, et kakskeelsus pole kahjulik. kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. teist keelt võib omandada mis tahes eas, aga tulemused erinevad. Põhiprobleemid: Kas keele omandamise vanus mõjutab keele omandamise kvaliteeti? Statistika näitab, et mõjutab.
Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Vaimne vastupanu venestamisele Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid siis, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samuti oli see aeg ka vastupanukultuuri tekke aeg, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aasta 40 kiri iseloomustab rahulolematust ja vastupanu kehtiva reziimi vastu. 44. Eestlased maailmas
1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool GULAGi laagritest ja asumistelt. Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Noorte salaorganisatsioonid. Vaimne vastupanu venestamisele Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid siis, kui ENSV
11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti thtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu lnes. 13. Rahvakultuuri hbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli htluskooli ssteem. 15. petajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku lpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - Eeldused : 1. Kriis Nukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli vimule Mihhail Gorbatov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli vga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluvljakul ritus
Loodi erinevadi väljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti tähtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu läänes. 13. Rahvakultuuri hääbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli ühtluskooli süsteem. 15. Õpetajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku lõpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - · Eeldused : 1. Kriis Nõukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hääbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli võimule Mihhail Gorbatsov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli väga suur. Laulev revolutisoon - 1988
Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma emakeelt kui ka ,,rahvastevahelise suhtlemise" keelt vene keelt. Juba lasteaias hakati õpetama lastele vene keelt, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga
Parlamendisaadikud on samuti koostanud avaliku kirja, kuhu on lisaks Oviirile alla kirjutanud Diana Wallis, Anneli Jäätenmäki, Rebecca Harms, Heidi Hautala, Eva Britt Svensson ja teised erinevate poliitiliste perekondade esindajad. Kirjas pöördutakse liikmesriikide poole seista soolise võrdõiguslikkuse eest volinike nimetamisel ja toetada võimekate naiste pääsu ELi tippjuhtideks. Postimees, 18.11.2009 Reps: kakskeelsuse idee pole Keskis populaarne Keskerakonnaga liitunud lauljatar Esta Simakova ehk Estin teatas eile, et Eesti võiks olla kakskeelne. Keskerakonna poliitiline sekretär Mailis Reps tunnistas, et tegu ei ole Keskerakonna ametliku seisukohaga. “Tänaseks on Keskerakonnas üle 11 000 liikme, kes on kõik erinevad ning kellel on erinevaid arvamusi, erakonna seisukoht on aga väljendatud meie programmis. Eestis on põhiseaduse järgi üks riigikeel,” selgitas Reps Delfile.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Venestuseesmärke pidas silmas kogu kohalik kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku
suheldakse. • Tugevalt seotud võrgustik on keeleliselt konservatiivne, nõrgalt seotud võrgustik ja nõrgalt seotud liikmed on vastuvõtlikumad uutele mõjudele. • Tugevalt seotud on selline võrgustik, kus kõik liikmed üksteist hästi tunnevad ja omavahel palju suhtlevad. • Võrgustikuanalüüsi on kasutatud muuhulgas mitmekeelse ühiskonna analüüsimisel (nt vähemuskeelte säilimise küsimustes jms) 24. Kakskeelsuse (mitmekeelsuse) käsitlemine keeleteaduses TERMIN: Kakskeelsus (mitmekeelsus) - nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Psühholingvistid väidavad: • Kakskeelsus ei ole kahjulik. • Kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. (peab keelt ja tähendust eraldama) • Kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. (aju töötab rohkem)
Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud ,,40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend ,,40 kirjast" Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks;
Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud ,,40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend ,,40 kirjast" Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks;
Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud „40 kiri“, milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend „40 kirjast“ Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks;
Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud ,,40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend ,,40 kirjast" Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks;
akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut. 1951. aastal loodi Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 11 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid suhteliselt liberaalse ajajärgu kogu NSV Liidus. Järgmistel kümnenditel asendus kultuurielu sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Süvenes kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Ühiskonnas süvenesid kahestumine ning mugandumine reziimiga. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid eriti selgelt 1970. aastate lõpul, kui võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samas olid 1970. aastad teatud mõttes omapärase vastupanukultuuri tekke ajaks. Kui sõjajärgse ideoloogilise survega läksid kaasa paljud haritlased, siis 1970. aastate venestamislaine süvendas protesti valitseva reziimi vastu. Sellest annab tunnistust 1980. aasta 40 kiri
- Hakati viljelema dzassi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis - Massiline isetegevusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees - Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas - Kodust kultuuritarbimist iseloomustas tehnifitseerimine: osteti raadioid, telereid, magnetofone - Makulatuuri hääbumine 1970. aastad, 1980. aastate II pool pessimism, süvenev venestamine. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri". Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata minevikku, et kaasajas vastu pidada. Kasutatakse ,,ridade vahele kirjutamist". Vastupanu toimus kultuuri kaudu. Hariduse valdkonnas toimusid ka parandused. Õpetuse sisu ümberkujundamine: esmajoones
Tiina Kikerpill PhD lugemisoskuse uurimine (teostusjärgus) Diana Maisla PhD teise keele kõnelejate ajavormikasutus (teostusjärgus) Leila Kubinyi PhD suhtluskonstruktsioonide omandamine ja õpetamine ning teise keele suhtluspädevuse saavutamine (algusjärgus). Maarja Must - Vikman PhD akadeemilise kirjutamisoskuse arendamine (algusjärgus) · Kontrastiivsed ja tüpoloogilised uurimused · Väliseesti keele ja kakskeelsuse uurimine Nimeta eesti perioodilisi väljaandeid, kus ilmub keeleteaduslikke artikleid. ,,Beiträge zur der genauern Kenntniss... siis arvutilingvistika kohta kuidas on arenenud kirjakeele ajaloo uurimine vm. Mihkel Veske
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
