Nii analüüsitakse väidet ,,Ohio praegune kuningas on hull" kui ,,Eksisteerib üks ja ainult üks asi, mil on omadus olla praegune Ohio kuningas, ning sellel asjal on omadus olla hull". Nüüd otsime me maailmast lihtsalt midagi, millel oleks kaks omadust olla Ohio kuningas ja olla hull ning kui me sellist asja ei leia, kuulutame selle väite vääraks, mitte tähendusetuks. (King 2005) Kokkuvõte Bertrand Russell oli inglise filosoof, loogik, ühiskonnategelane, matemaatik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija. Russell on lisanud olulise panuse nüüdisaja matemaatilise loogika arengusse. Tema tööd sellel alal on olnud väga mõjukad. Ta on arendanud suhteloogikat ja täiustanud loogikaliste sümbolite keelt. Sajandi algul tegi Russell koos Whitehead'iga Frege eeskujul katset loogiliselt põhjendada matemaatikat.
arvatud mingi üldine substans nagu apeiron, mateeria, aatom, idee jms. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei saa eelistada. Induktiivne mõtlemine hakkas kujunema seoses teaduste intensiivse arenguga uusajal, kuivõrd see on ainuvõimalik meetod teaduse empiirilise poole arendamisel. Ka induktiivne loogika on ühe- mehe-töö: inglise loogik J.Mill (1806-1873) formuleeris põhjuslikkuse seose uurimise meetodid, mis ongi nimetatud loogikaharu põhialuseks. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Fragmente mõtlemise dialektilisest viisist võib leida Herakleitose, Platoni, Aristotelese töödest, kuid dialektilise loogika teooria on loonud saksa filosoof Hegel (1770-1831). Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles
Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et mitte kellelgi pole võimalik istuda pilve peal ning siiani teadsin, et hobused elavad vaid maa peal ning nad ei istu kunagi ja nende tõekspidamiste põhjal võin teha otsuse, et väide on vale. Poola päritolu ameerika loogik Tarski sõnastas tegelikkusele vastavuse järgmiselt: Väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p. Võtame eespool nimetatud väite, et ta nägi hobust pilve peal istumas. Väide ta nägi hobust pilve peal istumas on tõene ainult siis ja siis, kui ta nägi hobust pilve peal istumas. Kas seda väidet on võimalik verifitseerida? Ei ole, sest uurida iga hobust, kas nad juhuslikult vahepeal pilve peal ei käi istumas on võimatu. Kas on olemas üleüldist tõde
Alan Turing (1912-1954) oli Briti matemaatik, loogik, pakette , mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks informaatik, kruptoloog. Turing machine - lihtne teoreetiline on üldjuhul internetiprotokoll. TCP ühendus toimib ainult masin. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). IP universaalne arvuti: suudaks arvutada/ järeldada kõike!! Võib öelda, et internetiprotokoll on interneti selgroog see Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga defineerib viisi, kuidas grupp eraldiseisvaid võrke saavad arvutada/ järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. töötada üksteisega, et luua globaalne võrk ehk Internet . Turingi masin1936. Pärast sõda projekteeris ta Londonis IP protokoll ei garanteeri informatsiooni edastamise Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese ...
Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis luuletused*vabadus,mitmekesisus teemade valikul*kindlus ja selgus. Esra Pound, Thomas Steam Eliot Dadaism 1916 Zürichi kabarees Voltäer. Juht Tristan Tzara. Ei usu senisesse moraali,religiooni,ideaalidesse. Vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonnakoralduse vastu. Umbus. Loogik. Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust. Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft
Induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust järelduse heaks põhjendiks, paremaks kui järgmises arutluses: 3) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike ei tõuse. Selline arutlus võib küll tunduda jaburana, kuid hasartmängijad kipuvad sarnast arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma
Jäärasse programmeeritud tugev sisemine vajadus olla esimene, olla pioneer. Jääradel on alati midagi teoksil, nad elavad käesolevas hetkes. Alustades ei mõtle nad tagajärgedele ega võimalikele ebaõnnestumistele (lõõmaval tulel pole kalduvust mõelda kauaks puid jätkub). Jäärad võivad mõtlematult raisata energiat, vaielda tulutult. MÕTLEMINE Mõtlemine on tüüpiline tule stiihia mõtlemine. See on abstraktne mõtlemine, kantud mingist keskeset ideest. Jäär on loogik ja tema mõtted on harilikult allutatud ühe idee loogikale. See tähendab, et Jääral on kalduvus mõtelda ühetähenduslikult, sageli must- valgelt. Mitme idee või tegevuse seostamine ei meeldi Jäärale, samuti ei armasta ta eksperimenteerida ja analüüsida. Sügav filosoofiline maailmavaade pole Jäärale omane, sest selle omandamiseks ei piisa tal kannatust. TUNDED, HOIAKUD Kõigist märkidest kõige rohkem kalduvust ennast üle hinnata. Ta on tihti veendunud, et
Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline mistuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega
10.Valutustab toimivalt ja soodustab taastumist põletuste, külmumiste ja haavade korral. 11.Avaldab pehmet kardiotoonilist (südant tugevdavat) toimet. 12.Aitab herpese, vöötohatise, akne ja furunkuloosi korral. 13.Kõrvaldab kõõma ja takistab juuste väljalangemist. Toime psühho-emotsionaalsele seisundile: Vähendab emotsioonide pinevust. Selgendab mõistust, soodustab tähelepanu kontsentreerumist, tugevdab närvisüsteemi. Eukalüpti aroom on suur ,,loogik", vallates ideaalselt induktiivsete ja deduktiivsete järelduste tehnikat. Isiklikud otsustused, olles põimunud läbi eukalüpti aroomidega, paitavad alati silma oma sügava tõe tunnetusega. Eukalüpti õli sobib ideaalselt selliste erialade töötajatele, kui seda on näiteks audiitorid, keeleteadlased, matemaatikud. Eukalüpt kõrvaldab suurenenud väsimuse, unisuse, ,,hommikuse torisemise". Iidsetel aegadel kasutati seda aroomi vahendina ,,aegluse ja melanhoolia vastu".
University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell, ``Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse''. Kui loogika oleks olemas isegi juhul, kui maailma ei oleks, siis kuidas saab loogika olemas olla olukorras, kus maailm on olemas? L.Wittgenstein, ``Tractatus Logico-Philosophicus''.
toodet hinnaga, mis on väiksem kui kõrgeim hind, mis nad oleksid nõus maksma. Tootjate üle- jääk on summa, kui tootjad saavad müüa turuhinnaga, mis on kõrgem kui vähim, mille eest nad oleksid valmis müüma. See kasum on enam-vähem võrdne, kuna tootjad ei ole tavaliselt nõus müüma kahjumiga ja muutuvad ükskõikseks nullpunkti hinna juures. (https://en.wikipedia.org/ wiki/Economic_surplus, 03.11.2016) * William Stanley Jevons (1835 – 1882), inglise majandusteadlane ja loogik. 6 Marshall’i kääride printsiip aitas selgitada nõudluse ja pakkumise ning kasumi ja tootmiskulude vahelist seost: tegu oleks justkui kahe teraga kääridega. Termini “väärtus” asendas ta mõistega “hind”. Kuigi mõiste “väärtus” on siiani kasutusel, on enamiku inimeste jaoks see sünonüümiks mõistele “hind”. (vt joonis 4.) Publitsistika 1879 – The Economics of Industry (kaasautor Mary Paley Marshall)
Tsiteerides John Dewey'd pakub ta välja loobumise ideest, mille kohaselt teaduse eesmärk on produtseerida mudeleid, mis reaalsusele täiuslikult vastaksid. Selle asemel peaksime mõistma, et teaduslik diskursus on vaid üks sõnavara teiste seas. 4 PRAGMATISMI ESINDAJAD 4.1 Charles Sanders Peirce Charles Sanders Peirce sündinud 10. september 1839 Cambridge`is ja surnud 19. aprill 1914. Ta oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, sealhulgas loogik ja matemaatik. Lisaks sellele on ta üks semiootika rajajaid. Viimastel kümnenditel on huvi Peirce'i loomingu vastu märgatavalt kasvanud. Tal olid uudsed ideed paljudel aladel, eriti matemaatikas, loogikas ja filosoofias. Peirce pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism (hiljem nimetas ta oma positsiooni pragmatismiks ). Kõikidest pragmatismi esindajatest avaldas just Dewey kõige rohkem mõju Ameerika vaimsele atmosfäärile
· Justus räägib perele peatsest ametikõrgendusest ning see rahustab naist Mihkel jääb suveks linna. · Justus on juba kaks nädalalt oma raamatu kallal tööd teinud. Sokrates mõistetakse surma, kuid talle on jäänud elada kolmkümmend päeva, mil Ohvrilaev Theseuse auks Delose saarele pidi jõudma, sest ohvrilaeva viibimisel saarelt eemal oli rangelt keelatud täide viia mõnd surmaotsust. Mihkel juurdleb selle üle, kuidas surma mõistetud suur loogik hakkab luuletama Apollosele ning käitub üleüldiselt väärikalt ning rahulikult. Mihkel jätab kirjatöö katki, sest teda heidutab mõte, et ta on vastamisi seatud nende elupäevade kirjeldamisel Platoni poolt Sokratese suhu pandud teooriatega elust peale surma. · Mihkel näeb unes, kuidas tema endine õpilane Boris tuleb klassi, tema äsja ilmunud raamat kaenlas ning hüüab, et Martin on Sokratest plagieerinud ning kujutavat ette,
Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks.Kui me tahame midagi teada saada, siis peame selgitama välja põhjuse. Kui tahame tuumani jõudma, siis peame põhjusest aru saama. Igal asjal on põhjus ehk kausaalusus: Kausaalsuse põhimõte- Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu seos, kus üks neist nähtustest (nimetatakse põhjuseks) tingib teist (nim. tagajärjeks). Põhjus tingib tagajärje.
need asjad mis teevad meie enda kogemuse võimalikuks. Aga tänu sellele, et need on tingimused jäävad need ise märkamatuks, neid ei saa puhtana kätte, kuid on olulised, et üldse midagi kogeda. HEGEL-VASTUOLU PEIRCE. Praktilised tagajärjed on su mõtted. ((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....)))) PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST. MÄRGITEOORIA: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: 1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik) 2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks.
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge
Platoni idealism seisnes selles, et ta pidas reaalseks täiuslike kujundite ja ideede maailma. Toetas geotsentrilist maailmapilti. Loob Akadeemia, mis kestab 1000 aastat. Platonism toetab varast kristlust, kuid matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Aristoteles lõi loodusteadustes üldise süsteemi. Temast alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks. Aristoteles oli Platoni õpilane. Oli pigem loogik-teadlane, kui filosoof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõtteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Ta rajas ka formaalse loogika. Aristoteles paistis silma oma klassifitseerimis-huvi poolest. Aristoteles võttis omaks
5 paratamatult või mitte? Siin võidakse öelda, et paratamatu on näiteks see, mis on loodusseaduste tulemus. Aga me võime ju küsida, kas on paratamatu, et loodusseadused üldse on olemas ja et nad on just sellised? Miski kas on või ei ole ning me ei saa kindlaks teha, kas see on paratamatult või mitte. 8 Pragmatismi tõeteooria Pragmatism on filosoofiline suund, mille rajajaks on ameerika filosoof ja loogik Charles Sanders Pierce (1839-1914) ning mida populariseerisid ameerika filosoof ja psühholoog William James (1842-1910) ning ameerika filosoof, psühholoog ja pedagoog John Dewey (1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Pragmatistid kaitsevad sellist seisukohta, tuginedes veendumusele, et inimesed ei saavuta võib-olla kunagi absoluutset tõde
tõestuseta). Teoreem 5. (korrektsuse teoreem) Kui sekvents 1 , 2 , ... , G on tuletatav, siis tema valemkuju on samaselt tõene. Tõestus lk. 99-100 Teoreem 6. (Mittevasturääkivuse teoreem) Sekventsiaalne predikaatarvutus on mittevasturääkiv. Tõestus. Tõestus on analoogiline lausearvutuse juhuga. Teoreem 7.(Täielikkuse teoreem) Kui sekventsi 1 , 2 , ... , G valemkuju on samaselt tõene, siis sekvents on tuletatav. Selle teoreemi tõestas austria loogik ja matemaatik Kurt Gödel aastal 1930. Omal ajal oli see matemaatilise loogika üks silmapaistvamaid tulemusi. Meie seda teoreemi käesolvas kursuses ei tõesta. Võrdusega predikaatarvutus. Sümmeetrilisuse ja transitiivsuse tuletamine võrdusega predikaatarvutuses. Korrektsus, mittevasturääkivus, täielikkus (neist viimane tõestuseta). Esimest järku aksiomaatilised teooriad. Teoreemid nende korrektsuse, mittevasturääkivuse ja täielikkuse kohta. Formaalne aritmeetika. Gödeli
Näiteks kui enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile teaduses tähtsam kui kirjanduses, siis humanismi ja kapitalismi ajastul oli see vastupidi. Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob - saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäevamatemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund - Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele Gadamer, Hans - saksa kontinentaalfilosoof
ükski õppejõud on osa-üldeitav otsustus jne. Suhteotsustusi on lihtsam käsitleda tuginedes predikaatarvutusele. 14_fl_i-v VENNI DIAGRAMMID Käsitledes mõiste mahtu kui hulka, on võimalik luua meetodeid väite terminite vaheliste seoste graafiliseks kujutamiseks. Üheks meetodiks on Venni diagrammid (need leiutas inglise loogik John Venn, kes elas aastatel 1834-1923. Venni diagramme kasutatakse peamiselt süllogistikas kuid neid saab kasutada ka väitelausete uurimiseks ning liitlausete analüüsimiseks. Järgnevalt kasutame Venni diagramme kategooriliste väidete uurimiseks. S S S x S=0 S
.." või "Lumetorm on väga tõenäoline selles ja selles regioonis". See ilmateade kasutab abstraktset nimisõna "tõenäosus", kuigi selle autor kui seda temalt küsida ütleks, et ta ei rääkinud tõenäosuse mõistest, vaid ainult ilmast. Abstraktse nimisõna "tõenäosus" või "aeg" kasutamine ei tõesta, et neid sisaldav lause väljendaks prepositsiooni Tõenäosuse või [1834] Aja mõiste kohta. Ta võib seda teha, aga ei tarvitse. Analoogiliselt võib ka filosoof või loogik arutada Teadmise, Aja, Juhuse või Tõenäosuse mõiste üle, siiski nonde või mõne muu abstraktse nimisõna kasutamisest hoidudes. Kuidas on seotud abstraktne väide Aja või Tõenäosuse või Teadmise mõiste kohta, ükskõik kuidas ta on sõnastatud, konkreetse väitega, milles võib-olla räägitakse, et lahing kestis kolm päeva, kinnitatakse lumetormide tõenäosust või öeldakse, et koolipoiss ei tea enam Pythagorase teoreemi?
=IF(B4>0;B6+B7;2*B5-B =IF(palk<=1000;0;0,26 =IF(x<=-2;x*x+3;IF(x<= Loogikasuurusel on ainult kaks võimaliku alternatiivset TRUE - tõene, FALSE - väär Tehted loogikaandmetega on Excelis realiseeritud loogik OR(av1; av2; ...) - või - loogiline liitmine (disjunktsioon av1; av2; ... - loogikavaldised (näit. võrdlused) on tõene (TRUE) siis, kui vähemalt ühe avaldise vä AND(av1; av2; ...) - ja - loogiline korrutamine (konjunk
· ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine
Väljaanne muutis nimetust 1956.a Current Contents of Management and Social Sciences. 1957.a hakkas Garfield koostama sarnast väljaannet, mis sisaldaks farmaatsiafirmade huvivaldkonda kuuluvat kirjandust. Uue väljaande avastasid peagi füüsikud ja biomeditsiini uurijad. 7. Millise ka kaasajal olulise teooria esitas George Boole oma uurimuses An Investigation into Law of Thought? George Boole (1815 1864) oli inglise matemaatik ja loogik. Ta oli matemaatilise loogika rajajaid. 1854. aastal avaldas George Boole oma raamatu, ,,An Investigation into Laws of Thought" mis pani aluse nn Boole'i algebrale väites , et see on lihtne algebra. Boole´i algebra põhimõtet kasutatakse praegu laialdaselt infootsingus. 8. 19201930ndatel hakkasid infoprotsesse uurima erinevate erialadega seotud isikud, nende hulgas H.Nyquist, R.V.L.Hartley, J.Bernal, S.C.Bradford, A.J.Lotka, H.Bliss, G.Zipf. Milliste
uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia
võimuiha ajendab inimest filosoofilistele spekulatisoonidele. Pühakirjast piisab usule täiesti, muid normatiivne (dogmasid) pole vaja. Dogmaatilised väited kehtivad vaid sel määral, mil nad on praktiliselt kasulikud. KAASAJA FILOSOOFIA (raamat) A.Shopenhauer(1788-1860)-saksa fil, "Maailm kui tahe ja kujutlus".Asi meie jaoks illusioon.Me võime tunnetada asja iseeneses.Maailma olemus asi eneses.Tahte ja tunnetuse range eristamine on tema fil. põhijoon. PRAGMATISMi rajaja-ameerika fil. ja loogik C.Peirce(1839-1914) USA-st, tekkis 19.saj 70 aastatel. W.James "Kuidas muuta meie ideid selgeks" (1878),"Pragmatism" (1907). Ameerika psühholoog ja filosoof William James (1842-1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce´i nime kuulsaks. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism, st
Semantika Tähenduse probleem Filosoofias, loogikas, keeleteaduses, kunstis Semantika loogikas ja filosoofias: Gotlob Frege (1848-1925) Rudolf Carnap (1891-1970) Willard Van Orman Quine (1908-2000) Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka (1929-2015) C.K.Ogden, I.A Richards "The meaning of meaning : a study of the influence of language upon thought and of the science of symbolism" raamat keskpärane, kuid sellest saanud hitt, trükitakse siiamaani Rudolf Carnap väljapaistev filosoof, loogik, tegeles teadusfilosoofiaga ennekõike Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid) Occam keskaja 1 olulisimaid filosoofe, Thomase opponent (universaalne teooria) Carnapi olulisim raamat meie jaoks "Meaning and nesseserity" 1947 Alfred Tarski (1901-1983) Rääkida tõtt tähendab rääkida asjadest nii nagu nad on, mitte nii nagu nad pole The concept of truth in formalized languages (1933) Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused
Analüütiline filosoofia kui traditsioon Analüütilise filosoofia traditsioonile panid alguse Gottlob Frege, Bertrand Russell, George Edward Moore ja Ludwig Wittgenstein 20. sajandi alguses. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu
ranguse tõttu võimalik mõtestatum arutelu ja vähendatud möödarääkimise võimalust. Analüütiline filosoofia kui traditsioon Analüütilise filosoofia traditsioonile panid alguse Gottlob Frege, Bertrand Russell, George Edward Moore ja Ludwig Wittgenstein. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Gottlob Frege oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. LUDWIG WITTGENSTEIN. Ludwig Wittgenstein filosoof, kes huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse.
HERMAN HOLLERITH 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM VAAKUMTORUD 1906, Lee Deforest GEORG CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja, Paradokside avastamine matemaatikas, Matemaatika alused korraga ebakindlad RUSSELL & WHITEHEAD 1910-1913 massiivne loogikatraktaat Principia Mathematica Paradoksid -> tüüpide teeoria Filosoofilised vaated: logitsism HILBERT 1862-1943 ( LOOGIK JA MATEMAATIK) Filosoofilistelt vaadetelt formalist "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A KURT GÖDEL 1906-1978 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik
– artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap. • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud. • Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse analüütiline keelefilosoofia. Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust. analüütilise (keele)filosoofia - • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige
mida saadame iseendale, näiteks poenimekiri, päevased tegemised jne. Teine sisendus on päevik. Päevikute idee oli enesetäiendus üleskirjutatut tuleb analüüsida. Õige päevik oli kirjutatud ainult enda jaoks. ,,Mina" erinevalt sellest ,,Mina" kui erinevalt teistest Mina Dixis Tema Sina Mitu ,,sind" ei moodusta teid, sest sina oled unikaalne. Kooperatsioonipõhimõte H.P.Grice USA filosoof ja loogik. Inimesed ei leia tihti ühist keelt. Grice: keel/kõne ei ole midagi, mida tehakse üksi, vaid see on kooperatiivne tegevus kommunikatsioon on eesmärgistatud protsess. Kooperiseerumine koosneb neljast asjast: 1. Kvantiteet on esimene maksiim: räägi nii palju, kui on vaja rääkida (ära ütle (räägi) liiga palju, ära ütle (räägi) liiga vähe). Näiteks auto parandamine ,,anna mulle 3 mutrit" 1 mutter on vähe, 5 on palju...
loogikaelementidest ning on ette nähtud kindlate funktsioonide täitmiseks, nimetatakse funktsionaalseteks loogikalülitusteks. Kõiki loogikalülitusi liigitatatkse mäluta kombinatsioonloogikalülitusteks ja mäluga järjendloogikalülitusteks. 3.3 Loogikafunktsioonid ja elemendid 3.4 Loogikaseadused Loogikaseadusteks nimetatakse tavaliselt binaarloogika algebra ehk Boole' i algebra seadusi. (George Boole [2.11.1815-8.12.1864], inglise matemaatik ja loogik oli üks matemaatilise loogika rajajaid.) Algebraks nimetatakse üldjuhul elementide hulka, millega tehakse tehteid, kusjuures nende tehete aluseks on kindlad reeglid ehk aksioomid. Aksioomid määravad ära algebra põhitehete omadused ja seosed. Kuna nüüdismatemaatikas on palju algebra like (universaalalgebra, hulgaalgebra, loogikaalgebra), siis kehtivad neis ka erinevad tehted ja aksioomid. Boole'i algebra
3) Konkreetsete operatsioonide aste (7-12 av) - suudab jälgida protsessi .. -||- 4) Formaalsete operatsioonide aste (12-.. av) - suudab arvestada eeldustega ja tuletada neist järeldusi, valdav on loogiline-teaduslik mõtlemine. Teaduslik mõtlemine on osas kultuurides olemas, teistes puudub. 26 Gottlob Frege (1848-1925) loogik ja filosoof - Teooria arendamisele. - Kangilaski ja Laasbergi «Tähendus, tõde, meetod) - tema tööd Eleanor Rosch (1938-…) - Prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria. Jean Piaget (1896-1980) Šveitsi teadlane - Lapse mõtlemise arenguteooria - Peeter Tulvist «Mõtlemise muutumisest ajaloos» - teised teooriad
Tähetorni kohal saja meetri paksune mandrijää või ütlused, mis väljendavad mingi asjaolu võimalikkust, tõepärasust jms. nt: Homme ma arvatavasti tööle ei lähe. See, et kõik niisugused väga sageli esinevad väljendid jäävad välja matemaatilise loogika uurimisväljast, kutsus esile paljude matemaatikute ja filoloogide põhjendatud pahameele ning matemaatilise loogika kriitika. Püüdes neid raskusi ületada, lõi tuntud poola matemaatik ja loogik J. Lukasiewicz 1920. aastal formaalse loogilise süsteemi, milles peale kahe tavalise tõeväärtuse "tõene" (1) ja "väär" (0) esineb veel kolmas tõeväärtus "võimalik" (0,5). Niisugust loogilist süsteemi nimetatakse kolmevalentseks loogikaks. Klassikalised tv tabelid: & 0 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 1 1 0 1
vastavale esemele. Tähenduse teooria on formaalne teooria, aga osutus on seotus selle keele toimimisega. Tähenduse kriteeriumiks on tõlkimine tõlkimine on tähenduse välja selgitamine (tõlgendus, seletus on tõlge ehk tähenduse välja selgitamine). Osutamine aga pole väga selge. Gavagai pärineb indiaanlaste keelest, kuid mida see tähendab, pole teada. osutus ilma tähenduseta. · Alfred Tarski (1901-1983) Poola-Saksa-Ameerika loogik ja filosoof. Ta eitas alati seda, et ta lõi tõe konseptsiooni. 1) meie ei tea mis on tõde; 2) me teame, mis on rääkida tõtt. Aristoteles formuleeris seda, mida hiljem nimetatakse tõe vastavuse teooriaks. Rääkida tõtt, tähendab asjadest nii nagu nad on ja mitte rääkida nii nagu nad pole. Tarski formuleerib vastavus tõele järgmiselt: Meil on mingi lause nt ,,Lumi on valge". See lause vastab tõele siis, kui lumi on valge. Need laused erinevad vaid
33 Samas, 301. 34 Selle kohta vt Шубин А. В. Парадоксы перестройки. Упущенный шанс СССР. Вече, Москва, 2005, 287. 140 just sel ajal, kui väline surve hoopis nõrgenes (relvastuse võidujooks pidurdus, Reagani tähesõdade plaan, nn strateegiline kaitsealgatus (SDI), kaotas endise tähenduse, Afganistanist lahkuti jne). Välismaise sekkumise ja vandenõuteooria üks väljapaistvamaid esindajaid on tuntud filosoof (loogik), literaat ning dissident Aleksandr Zinovjev (1922–2006), kes on olnud opositsioonis iga valitsusega Nõukogude Liidus ja Venemaal; oli emigratsioonis aastail 1978–1999. Zinovjev on orwellikus stiilis kujutanud sar- kastiliselt nõukogude elu ja gorbatšovismi oma pessimistliku alatooniga sotsioloo- gilistes romaanides (esimene “Haigutavad kõrgused”, 1974), mille tõlked hakkasid Eestis ilmuma 1990/91. aastal.35 Perestroikaajal oma eestikeelsete tõlkeraamatute
Plate (anode) - receives the electrons; Grid - with negative bias voltage repels some of the electrons and prevents them from reaching the plate, resulting in less current flow. A changing negative charge on the grid modulates the plate current. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918 Hulgateooria rajaja Paradokside avastamine matemaatikas Matemaatika alused korraga ebakindlad Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943 Filosoofilistelt vaadetelt formalist “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A Intuitsionism: Brouwer & Heyting Ei aktsepteeri näiteks: A v -A
kesksel kohal on sõnum ise (Eisenhoweri presidendikampaania hüüdlause "I like Ike".) Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti,võime me paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni. Suhtlemispostulaadid Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel üks eesmärk: saavutada üksteisemõistmine. See on üks suhtlemise põhiprintsiipe, mida nimetatakse kooperatsiooniprintsiibiks. Sellest printsiibist lähtuvalt tuletas ameerika loogik Paul Grice universaalsed suhtlemispostulaadid, efektiivse suhtlemise reeglid: Suhtlemispostulaadid e implikatuurid Informatiivsuse (kvantiteet) ("Sinu ütlus peab olema informatiivne") Tõesuse (kvaliteet)("Ära räägi seda, mida sa pead valeks", "Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt alust") Relevantsuse (suhe)("Räägi seda, mis antud hetkel puutub asjasse") Väljenduse selguse (kord) ("Väldi mitmetähenduslikkust", "Räägi lühidalt") H. P
selle poolest, et need seovad predikaadiga täiendava kvantori. Kahekohalisi suhteväiteid on kaheksat liiki. Näiteks on väide ,,Kõik tudengid tunnevad mõnda õppejõudu" üld-osajaatav.on osa-üldeitav väide jne. Suhteväiteid käsitletakse pikemalt õpiku predikaatloogika loengus. VENNI DIAGRAMMID Käsitledes termini mahtu kui hulka, on võimalik luua meetodeid väite terminitevaheliste seoste graafiliseks kujutamiseks. Üheks meetodiks on Venni diagrammid, mille leiutas inglise loogik J. Venn (18341923). Nii Venni diagrammid kui ka Euleri diagrammid (ringid) illustreerivad terminite mahtude vahelisi suhteid, ent käsitlused on erinevad. Venni diagrammid väljendavad graafiliselt hulkade elementide omavahelisi paiknemisi ja võimaldavad täpsemat kirjeldust, sh on võimalik näidata ka üksikelementide paiknemist või elementide puudumist. Joonis 4.7. Venni diagrammides kujutab terminiga S tähistatud ring terminile S vastava hulga kõiki elemente,
looduse (universumi) süsteemi. Aristotelesest alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks (õpetus physis'est). Aristotelese õpilane Theophrastos pani aluse mineraloogia, botaanika, füsioloogia ja psühholoogiauuringule. 9 Aristoteles oli Platoni õpilane, kuid lahkus mingil hetkel Akadeemiast ning asutas 435. e.Kr. Lütseumi. Oli pigem loogik-teadlane, kui filooof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Aristoteles rajas formaalse loogika (ainus vastava valla õpetus kuni 19. sajandini...). Keele- ja loogikavorme pidas ühtlasi olemisevormideks. Klassifitseerija. Küsis, mille
Kõige enam kasutatakse nende uurimiseks mitmesuguseid matemaatilisi mudeleid, mida nimetatakse abstraktseteks automaatideks. Kuna abstraktseid automaate saab kirjeldada algoritmikeelte abil, siis tuleneb sellest abstraktsete automaatide ning algoritmikeelte ekvivalentsus, s. t neid keeli on võimalik asendada abstraktsete automaatidega ja vastupidi. Üheks levinumaks ja kõige üldisemaks abstraktseks automaadiks on nn Turingi masin. Selle esitas 1936. a inglise loogik A M Turing. Masina tähtsus põhineb Turing-Churchi teesil, mille kohaselt igasuguse algoritmi infotöötluse võib sooritada Turingi masinaga. See väide ei ole matemaatiliselt tõestatav, sest algoritmi infotöötluse mõiste pole matemaatiline, vaid intuitiivne. Katsed leida algoritmilisi protsesse kajastav formaalne eeskiri, mis oleks võimsam kui Turingi masin, on olnud edutud. Seepärast loetakse tänapäeval algoritmilisteks
tõrkumata ja hirmuta vastu võttes jäi tegelikult võitjaks oma vaenajate ja olude üle. Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sõitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mõtiskleb selle üle, et enne surma hakkas Sokrates suur loogik ja filosoof ning analüütiline mõistuseinimene kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kõike rohelist järavad. Martin vaatab aknast mööda tänavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa õgivad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tänaval kohtub Martin 22aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi päevilt.
1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja. Paradokside avastamine matemaatikas. Matemaatika alused korraga ebakindlad. Russell & Whitehead 1910-1913: massiivne loogikatraktaat. Principia Mathematica: Paradoksid -> tüüpide teeoria. Filosoofilised vaated: logitsism. Formalism; Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943. Filosoofilistelt vaadetelt formalist. “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A. Intuitsionism: Brouwer & Heyting Ei aktsepteeri näiteks: A v -A, - -A <=> A, (((A => B) => A) => A).
selle poolest, et need seovad predikaadiga täiendava kvantori. Kahekohalisi suhteväiteid on kaheksat liiki. Näiteks on väide „Kõik tudengid tunnevad mõnda õppejõudu” üld-osajaatav.on osa-üldeitav väide jne. Suhteväiteid käsitletakse pikemalt õpiku predikaatloogika loengus. VENNI DIAGRAMMID Käsitledes termini mahtu kui hulka, on võimalik luua meetodeid väite terminitevaheliste seoste graafiliseks kujutamiseks. Üheks meetodiks on Venni diagrammid, mille leiutas inglise loogik J. Venn (1834–1923). Nii Venni diagrammid kui ka Euleri diagrammid (ringid) illustreerivad terminite mahtude vahelisi suhteid, ent käsitlused on erinevad. Venni diagrammid väljendavad graafiliselt hulkade elementide omavahelisi paiknemisi ja võimaldavad täpsemat kirjeldust, sh on võimalik näidata ka üksikelementide paiknemist või elementide puudumist. Joonis 4.7. Venni diagrammides kujutab terminiga S tähistatud ring terminile S vastava hulga kõiki elemente,
annaabi.ee 
