kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted määravad, millises ulatuses võib elementide järjestusi teineteisega asendada. Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad, millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud). - SÜNTAKTIKA Süntaktika uurib reeglite järgimist. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. Ta on osa matemaatilisest lingvistikast. Süntaktika uurib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. - SEMANTIKA Semantika on osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika
Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa
kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce o Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on
Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, RUUMIS JA AVASTAN ET ON SEAL KEEGI Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. RUUMIS JA SAAD ARU KES SEE ON. Kas see on siis sama, mis ikoon-indeks-sümbol? 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - alus öeldis sihitis (1 + 3 = 8) Semantiline - loogiliselt tõene (1 + 3 = 4) Pragmaatika - mõista asja õiges kontekstis (pikk poiss) Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast.
kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Need kaks lähenemist annavad kaks erinevat interpretantide rida, kaks viiteseost, mis aitavad märki tõlgendada. a) selektsiooni puhul märk suhtes koodiga (mälu) b) kombinatsiooni korral märk suhtes kontekstiga, st. teatud asend suuremas kontekstis. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud) MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Keel on mitmetähenduslik: -loomulik keel -keel semiootilises mõttes (kunstlik keel, arvuti keel jne) -keel on õigusega
Neg tagasiside-tagasisöötmine vähendab protsessi väljundit. Shannon ja Weaver'i 3 probleemide taset: A-tehnilised probleemid(kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? B-tähendusega seotud probleemid(kui täpselt viivad siirdatud sümbolid tähenduse pärale?) C-efektiivsuse probleemid(Kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas?) Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset,
neist kinni ei peeta) ja teised, nt keelelised märgid, mis sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse. Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19
neist kinni ei peeta) ja teised, nt keelelised märgid, mis sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse. Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19
* kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum
sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest
individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel
Teise nimega stereotüüp Semiootika märkide ja nende toime uurimine Sotsiaalne konstruktsionism- `reaalsus` on teadmine, mis juhib meie käitumist, kuid meil kõigil on reaalsusest erisugune ettekujutus. Struktuurne sidusus -adaptatsioon (kohastumine), kus keskkond ei määra, millised muutused toimuvad, vaid seda teeb iga süsteem ise. Mõlemad (siin psüühilised) süsteemid on autonoomsed ja tegevuslikult suletud. Süsteem- tervik, mis koosneb elementidest ja seostest nende vahel. Süntaktika- märgi (sõna) suhteid teiste märkidega (sõnadega) Süntagma-(vähemalt kahest grammatiliselt seostatud keeleüksusest koosnev rühm lauses) on sõnumiks valitud märkide rida või kooslus. Tagasiside- midagi, mida masin või organism loob, juhitakse tagasi, et modifitseerida loomise protsessi. Teave - miski on saanud teatavaks või midagi on õpitud kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See teadmine talletatakse mälus.
Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o
Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem. Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole. Peirce’l asendab midagi, aga Saussure’l tuli kõik suhtlus jnejne juurde. Saussure uuris märkide avaldumist sotsiaalse elu südames, semioloogia sotsiaalpsühholoogia osa. Saussure ise oli ka seotud strukturalismiga. Semantika – tähenduseõpetus. Üks semiootika 3 dimensioonist (Morrise järgi: pragmaatika, süntaktika, semantika). Hakkad tõlgendama ja mõtlema. Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi. Reeglistik, aga ei mõtle. Märgi ja märgi vaheline seos.
Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama
Ei esine ka diftonge, kuid paljud häälikud tekivad sügaval kurgus. Nimisõnade jaotus on arvu arvestamisega sarnane, aga suffikside ja prefikside arvestamine jääb puudu. Asesõnade jaotusel arvestatakse eesti keeles sisu, shilha berberi keeles grammatikat. Eesti keeles jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
Sinsign Legisign
(III) (VII)
Rhematic Dicent
Indexical Indexical
Sinsign Legisign
(IV)
Dicent
Indexical
Sinsign
Jakobson: Põhivastuolu Peirce'i arusaamas märgi gnoseoloogilisest funktsioonist
seisneb selles, et ta samaaegselt samastab ja eristab mõtet ja märki.
Morris
Semantika-süntaktika-pragmaatika
Süntaktiline mõõde implitseerib k käsitleb kõige lihtsamaid objekte ja resoluutselt.
Tegeleb süntaktika reeglitega. Opereerib valdkonnas õigevale.
Semantiline tähistab teatud objektide liiki
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole
neist kinni ei peeta) ja teised, nt keelelised märgid, mis sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse. Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19
olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. Pragmaatika. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne
Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. süntaktika - kuidas märgid omavahel seotus, märgi sisemine ehitus; I. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke
X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale. o Semantika käsitleb märkide tähendust. Kasutame märke, kuna nad midagi tähendavad, mitte ilu pärast. Mingi asi on mõttekas või mõttetu. o Pragmaatika märgi kasutamine. Mingi asi on edukas või
-Peirce(kolmnurk) -semiootika -loogika TEADMINE -usaldusväärsus CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika
(Vaene Jaan jooksis minema). analüüsis peame sõnu kokku pakkima loogilises järjekorras. Lause on koostatud kahest osast nimisõna süntagma või fraas, tegusõna süntagma või fraas. See on üks kõige kuulsam grammatika lause. · Teksti lingvistika (Discoutse analysis diskursus on seotud kõne selles kontekstis.) · Transformatsiooniline lingvistika. Semantika I Charles Sanders Peirce · Spekulatiivne grammatika (Cgarles Morris ütles, et see on süntaktika märgi strukturi ja märkidevahelised formaalsed suhted.) · Spekulatiivne kriitika(Charles Morris ütles, et see on semantika märkida seos asjadega, mida nad tähistavad.) · Spekulatiivne retoorika (Charles Morris ütles, et see on pragmatika märkide ja nende mõju osa inimstega, kes neid kasutavad.) Spekulatiivne välja mõeldud · Süntaktika vastab sellele, milline on struktuur · Semantika, mida see tähendab · Pragmaatika kuidas see töötab
KÕNEKESKKONNAKS. Seda osa kõnekeskkonnast, mis mõjutab öeldu sisu, kuid ei väljendu konkreetses ütluses, nimetatakse KONTEKSTIKS. Konteksti hulka kuuluvad asjaolud, millest vähemalt üks kommunikatsiooni osalistest on teadlik vähemalt sellisel määral, et see mõjutab tema arusaama öeldava või kuulatava kohta. Semiootika- teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest, sh märkide kujunemisest Süntaktika- uurib märkide omavahelisi suhteid Semantika- uurib märkide ja nendega tähistavate objektide suhteid Pragmaatika- uurib märkide ja nende kasutajate vahelisi suhteid Morfeem- vähim tähenduslik sõnaosa, selleks võib olla sõnajuur või liide. SÕNA ON traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistevahelise seose keeleline väljendusvorm. Mõnikord tehakse vahet sõna DENOTATIIVSE JA KONNOTATIIVSE tähenduse vahel.
Paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste vahekordade selgitamine muundustesti abil peaks kindlaks määrama keelenähtuse loomuse, s.o peaks näitama igal üksikjuhul, mis on põhiline, üldine tunnus ja mis on individuaalne joon. Saussure'i mõistestik - Leksikaalsed suhted jagunevad kahte suurde liiki: paradigmaatilised (nt hüponüümia, metronüümia, sünonüümia, vastandus) ja süntagmaatilised (nt kollokatsioonid, idioomid). 5. Semantika, süntaktika ja pragmaatika lingvistikas - süntaktika märk-märk; semantika märk-reaalsus/referent; pragmaatika märk adressaat/adressant . Morrise järgi (Ivici järgi) pragmaatika käsitleb suhtlemisvahendeid nende seoses inimesega, mis toimub inimesed, kui ta saadab või võtab vastu teate; millest sõltub suhtlemise viis; missugusel määral on suhtlemise vorm tingitud kultuuritüübist. Semantika eesmärgiks on seletada märkide ja nende poolt tähistatavate mõistete vahekorda
Näiteks kaubamärgi- või autoriõiguste rikkumine võib olla reaalne, ehkki toodet või teost reaalselt ei müüda või levitata. Propositsiooniline tähendus (lause “loogiline tähendus”) Keelel on sisemine loogika ning keele ja maailma seoste loogika: lauseehitus ja lausete tähendus (süntaks ja semantika). Keele ja maailma seoste loogika käsitab väitlausete tõetingimusi – tõeväärtust. Keele süntaktika ja semantika põimuvad keele grammatikas. Lausete tähendus tuleneb keele sisemisest loogikast ja juurdunud semantikast. Lause tähendust mõjutavad nii lauseehitus kui ka lauseüksuste tähendus. Tõeväärtus on keeleväljendi ja sellega osutatava maailma seos, millel on oma loogika: väitlausete tõetingimused. Laused Päike on kollane Päike on sinine on erineva tõeväärtusega (ja mõttega), ent on samaväärse tähendusrikkusega: nende aluseks on
Poiss läheb. Mõlemad on ainsuses, muudame ühe mitmuseks, peame muutma ka teise.) - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon (nt seos mis seob nimisõna omadussõnaga. Väike poiss. Siin sõna väike ainsus on põhjustatud nimisõna ainsusest. Mitte vastupidi.) - sõltumatus ehk konstellatsioon Kõige laiem on "keel" matemaatilises tähenduses- 2. Arusaama kitsam (chomsky)- "keel koosneb ahelatest, mis on moodustatud kindlate reeglite järgi- puhas süntaktika" ja laiemas mõttes on see reeglitevaba, ainuke reegel on, et elementidest moodustame jadasid, kõikvõimalikud jadad moodustavad keele Naturaalarvud vs täisarvud kumba rohkem? Need hulgad on sama võimsad Turingi masing ütluste pikkus pole limiteeritud, mälu on lõpmatu. Turingi sõnul võime selle abil fikseerida kõiki ütlusi, kadreerida igasugust informatsiooni (visuaalset, akustilist jne) Digitaalne salvestamine palju täpsem kui analoogiline
history) Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. KIRJANDUS- INTERPRETATSIOON KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas)
süntaktilise kasutamise informatsioonile (näiteks, kas on tegemist reeglipärase või ebareeglipärase tegusõnaga). Paljud kognitiivsed psühholoogid ei nõustu Chomsky seisukohaga, et süntaks on semantikast olulisem. Siiski on paljud kognitiivsed psühholoogid loonud keeloskuse ja keelekasutuse mudeleid, milles viidatakse võimalusele, et leksikaalsed elemendid (morfeemid) sisaldavad mitut liiki süntaktilist informatsiooni. Kuidas meie leksikoni elemendid meie süntaktika elementidega seostuvad? Mõne mudeli kohaselt jaotame me laused süntaktilisteks kategooriateks ja loome igale kategooriale lausesse kindla talle sobiva koha. Leksikaalsed ühikud omakorda sisaldavad informatsiooni kohtadest, millistesse nad lauses peaksid paigutuma ehk milliseid temaatilisi rolle nad täitma peaksid. Nende temaatiliste rollide sekka loetakse agendi (tegutseja) rolli, patsiendi (tegevuse vahetu
ühendada sirgjoonega). Seejärel fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid ehk eeskirju selle kohta, kuidas on lubatud teostada tuletussamme. Aksiomaatilist süsteemi saab edasi arendada teoreeme tõestades. Tõestuseks nimetatakse kehtivat järeldamist, mille eeldused on tõesed. Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline objekt vastab antud keele normidele või mitte, nt eesti keele süntaks määratleb, kas sõnad ja neist koostatud laused on grammatiliselt korrektsed või mitte. Lausearvutuse materjalis mainiti, et ka lausearvutus on omaette keel ning defineeriti lausearvutuse süntaks (D.7.5), predikaaltloogikas defineeriti predikaatarvutuse süntaks (D.8.7)
ühendada sirgjoonega). Seejärel fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid ehk eeskirju selle kohta, kuidas on lubatud teostada tuletussamme. Aksiomaatilist süsteemi saab edasi arendada teoreeme tõestades. Tõestuseks nimetatakse kehtivat järeldamist, mille eeldused on tõesed. Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline objekt vastab antud keele normidele või mitte, nt eesti keele süntaks määratleb, kas sõnad ja neist koostatud laused on grammatiliselt korrektsed või mitte. Lausearvutuse materjalis mainiti, et ka lausearvutus on omaette keel ning defineeriti lausearvutuse süntaks (D.7.5), predikaaltloogikas defineeriti predikaatarvutuse süntaks (D.8.7)
annaabi.ee 
