Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on
linguistic umlaut in which a back vowel changes to the associated front vowel (fronting) or a front vowelbecomes closer to /i/ (raising) when the following syllable contains /i/, /i/, or /j/. It took place separately in various Germanic languages starting around 450 or 500 Ad and affected all of the early languages[1] except Gothic.[2] An example of the resulting vowel alternation is the English plural foot ~ feet (from Germanic */fts/, pl. */ftiz/). ABLAUT In linguistics, the Indo-European ablaut is a system of apophony (regular vowel variations) in the Proto-Indo-European language. It has significantly influenced modern Indo-European languages. An example of ablaut in English is the strong verb sing, sang, sung and its related noun song. The term ablaut (German for "off-sound") was coined in the early nineteenth century by linguist Jacob Grimm. However, the phenomenon itself was first recorded more than 2000 years
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto.
Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane Rasmus Rask vanapõhja ja vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Grimmi seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa · indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k · indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. Ablaut vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, ingl sing, sang, sung, a song 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile,
2 Noun plus gerund (nt, smoking room) Noun plus verb (nt, search light) For example: forget -me not formed a compound out of a sentence. It's a syntactic word building (ehk compression) Derivational compounds are compound derivatives (nt, black heared boy). Compounds may be based on reduplication (nt, hush-hush, murmur). Ironic words (nt, pretty-pretty), ablaut combinations two parts with same consonant sounds but different vowels (nt, chit-chat foolish talking). There is also rhyming combinations (hoity-toity) 10. Conversion is a non affixal formation of words. (zero derivation) . Conversion is using a word of one part of speech as a word of some other part of speech. Words with complex structure are not converted as a rule. (nt, childhood, friendship) Noun becomes a verb (anger, to anger)- that's the basic model of conversion
levinud erinevates keeltes, omandatakse lastekeeles varakult, on keeles laia levikuga jne. Genitiivatribuut - Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?. sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus ablaut - inglise sing, sang, sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves umlaut - saksa Hand – Hände e tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul akusatiiv – sihitav kääne, näitab, kellele või millele on tegevus otseselt suunatud (ostsin raamatu) daativ – märgib, millele/kellele on tegevus kaudselt suunatud (kirjutasin sõbrale)
– taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat
heads, pluralia tantum words): people, scissors, jeans, the rich, damages, dregs; only in the plural c) variable nouns: dog, foot, analysis; these have both singular and plural forms We can talk about three broad categories of the plural: regular, irregular, and foreign, the last two of which have subdivisions. Type Exponent Examples -s beds, books, horses regular irregular Ø sheep, fish, deer ablaut man men, foot feet, goose geese, mouse mice, louse lice [+voi] + -s calf calves, knife knives, leaf leaves, shelf shelves -en child children, ox oxen foreign -on -a criterion criteria, phenomenon phenomena -um -a curriculum curricula, stratum strata, symposium symposia -is -es analysis analyses, crisis crises, thesis theses
"clever" "smart", "man" "chap"/"guy"). 2. Interjections introduce colloquial touch (e.g. gosh, gee). 3. Neutral words used figuratively (e.g. "windbag" talkative person, "juicy" good or fine, "a big gun" important person). 4. Diminutive forms e.g. "daddy", "sweetie", "lambkin". 5. Special forms of address (e.g. "Hello, old thing!", "sweet heart", "honey"). 6. Abbreviations (e.g. "op." operation, "sis" sister, "mo" moment). 7. Compound w-s, ablaut combinations, rhyming w-s, and w-s based on reduplication are colloquial (e.g. "hoity-toity", "helter-skelter", "riff-raff", "chit-chat"). 8. Intensifying adverbs (intensifiers) (e.g. "terribly healthy", "perfectly terrible", "foolishly smart" cases of trite oxymoron). 9. There are words with a wide range of application (e.g. thing, stuff, job these words may stand for nearly everything and when they are used a text has a colloquial touch). 10
g. gosh, drat, gee). 3. Neutral words used figuratively (e.g. "windbag" talkative person, "juicy" good or fine, "half-baked" silly, "a big gun" important person). 4. Diminutive forms e.g. "daddy", "sweetie", "lambkin". 5. Special forms of address (e.g. "Hello, old thing!", "sweet heart", "honey". 6. Abbreviations (e.g. "op." operation, "sis" sister, "mo" moment). 7. Compound words, particularly ablaut combinations, rhyming words, and words based on reduplication are colloquial (e.g. "hoity-toity", "helter-skelter", "riff-raff", "chit-chat"). 8. Intensifying adverbs (intensifiers) (e.g. "He was walking terribly slowly.", "terribly healthy", "perfectly terrible", "foolishly smart" cases of trite oxymoron). 9. There are words with a wide range of application (e.g. thing, stuff, job these words may
annaabi.ee 
