Eesti looduskaitse (0)

Arne Ader , Urmas Tartes
Eesti looduskaitse
Keskkonnaamet
2010
Sisukord
Looduskaitse ajalugu Eestis  .......................................................................................................................................................................4
Looduskaitseseadus   .....................................................................................................................................................................................................8
Kaitstavad loodusobjektid   .................................................................................................................................................................................10
Kaitsealad  .................................................................................................................................................................................................................12
Rahvuspargid   .................................................................................................................................................................................................................. 14 
Kaitstavad looduse üksikobjektid  ...............................................................................................................................................................19
Li gikaitse  ........................................................................................................................................................................................................................... 24
Kaitstavad taimed ja seened  ........................................................................................................................................................................... 27
Kaitstavad loomad  .................................................................................................................................................................................................... 30
Punane nimestik  ......................................................................................................................................................................................................... 32
Võõrli gid  ............................................................................................................................................................................................................................ 35
Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes
Natura 2000  ..................................................................................................................................................................................................................... 38
Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel ( lendorav lk. 30 ), Si m Veski ( kivisisalik lk. 31)
Elupaigatüübid  ............................................................................................................................................................................................................. 40
Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto
Kaitse korraldamine  ................................................................................................................................................................................................. 42
Töölehed: Merike Palginõmm
Konsultant : Uudo Timm 
Kaitsekorralduslikud välitööd  ........................................................................................................................................................................ 44
Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro , Maris Kivistik ,  Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, 
Rahvusvaheline koostöö  ..................................................................................................................................................................................... 46
Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Ti t Sil aots
Toimetaja: Ann Marvet
Töölehed  ............................................................................................................................................................................................................................ 48
Kujundaja: Pi a Anvelt
Väljaandja: Keskkonnaamet
Trükikoda: OÜ Hansaprint
Trükise väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
ISBN 978-9949-9057-1-3 (trükis)
ISBN 978-9949-9057-2-0 (PDF)
Looduskaitse ajalugu Eestis
 
Algas põlispuude arvelevõtt ja ilmus brošüür 
nende tähistamise ja rajas kogu maad katva 
„Looduse mälestusmärgid ja nende kaitsmine“ 
looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku.
(autor baltisakslane Edmund Spohr, eestindanud 
1938  võeti vastu teine looduskaitseseadus 
Matthias Johann Eisen).
– „Loodushoiuseadus“,  mis hõlmas ka turismi 
ooduskaitse alged on ni sama vanad kui 
Möödunud saja aasta jooksul on looduskaitse 
1924  loodi Järvseljale Eesti esimene metsareservaat, 
ja kodukaunistust. Vastav valitsemisasutus 
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest  
arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. 
mida tuntakse Järvselja ürgmetsa nime 
nimetati loodushoiu - ja turismi-instituudiks 
L
all (praegu Järvselja looduskaitseala ). 
(direktor Peeter Päts).
on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase 
Reastame si n olulisemad sündmused looduskaitse 
Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede 
looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse 
1939  ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava 
ajaloos. Neid valides oleme eelistanud järgmisi:
ja pesitsevate merelindude kaitseks ning 
on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. 
ajakirjaga Loodushoid ja Turism.  Toimetajana  
rannaprotsesside jälgimiseks.
Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese 
1)   esimesed omataolised (pretsedendi loonud) 
jätkas Gustav  Vilbaste .
1925  loodi Hiiumaal Tahkuna poolsaarele jugapuude 
õigeaegsele pühendunud tegutsemisele. 
sündmused;
1941   oli Eestis 47 alalist keeluala , kaitse alla oli 
2)  sündmused, mil est hiljem on välja kasvanud 
kaitseala.
võetud 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu 
Eesti looduskaitse arengut on toetanud ka 
mitmeid olulisi looduskaitsetegevusi;
1927  võeti kaitse alla Kuressaare lähistel asuv 
ning mitmeid haruldasi taime- ja loomaliike . 
rahvusvaheline kogemus. Enne Vaika linnukaitseala 
3)  looduskaitse seaduste vastuvõtmine;
Linnulaht.
Looduskaitse inspektorit abistasid enam kui 500 
rajamist 1910 . aastal olid olemas Yel owstone’i 
4)  olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine .
1929  
looduskaitse usaldusmeest.
töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund 
rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa 
Spohr, Artur Luha , Gustav Vilberg (Vilbaste)) 
1947  moodustati 7 jahikeeluala:  Vigala , Matsalu , 
linnukaitseseadus (1888)  
Nimetamata on jäänud nüüdisajal akti vselt 
välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 
Vilsandi , Kursi–Kärevere, Tudulinna, Kuressaare 
ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). 
tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud 
See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti 
lahed ja  Vooremaa järved.
praegusi organisatsioone, sest nende töö on pidevalt 
riigieelarvele lisanduvaid kulusid.
1951  
nähtav.
taasalustas tööd LUS-i looduskaitse sektsioon.
1930  võeti kaitse alla Abruka saare laialehine 
1955  asutati ENSV  Teaduste Akadeemia looduskaitse 
mets. Gustav Vilbergi (Vilbaste) väljaandel 
komisjon (TA LKK), mis hakkas teaduslikult 
Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale   
1879  pidas akadeemik Gregor Helmersen 
hakkas ilmuma populaarteaduslik ajakiri 
suunama ja algusaastatel ka korraldama  
rännanud hõimud suhtusid loodusesse  
loodusuurijate seltsis loengu rändrahnude 
Loodusevaatleja.
looduskaitsetegevust Eestis (esimene esimees 
austusega. Neil olid pühad paigad , mida 
kaitsest. Ta nimetas suuri rändrahne 
1931    ilmus raamat „Eesti loodusmälestusmärke“, 
Eerik Kumari ).
hoolega hoiti : hiied , allikad, kivid , puud, jõed ja 
geoloogilisteks mälestusmärkideks.
mille koostas Gustav Vilberg LUS-i 
1957  võeti vastu esimene looduskaitseseadus 
järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit  
1910   rajati Vilsandi saare majakavaht Artur Toomi 
looduskaitsesektsioonile saadetud teadete  
toonases Nõukogude Liidus – „Eesti  
ja enam kui  2000 muud pühapaika.
eestvõttel esimene looduskaitseala Eestis: 
põhjal.
Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 
1297   keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie  
Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 
1933  hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus.
NSV looduse kaitsest“. Asutati neli riiklikku 
Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel , Aegnal 
Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate 
looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, 
1935  võeti vastu „Looduskaitse seadus“, Eesti 
ja Paljassaarel. Keelu mõte oli küll hoida saarte 
selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 
Nigula ), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide 
esimene. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 
metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see 
neil pesitsevaid linde. Seda sündmust peetakse 
kaitse. Asutati looduskaitset korraldav riiklik 
(esimees  Teodor Lippmaa) ja kaitse praktilise 
kaasa ka loodushoiule.
looduskaitse alguseks Eestis.
keskasutus – looduskaitse valitsus (esimene 
korraldajana riigiparkide valitsus (juhataja 
juhataja  Voldemar  Telling, asetäitja  Villem  
1642  toimus Sõmerpalus talupoegade ülestõus, 
1913   asutati Saaremaa loodussõprade selts. Seltsi 
Peeter Päts).
Voore ).
millega protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu  
asutaja Aristokli A. Hrebtov koostas ja saatis 
1936  alustas tööd esimene riiklik looduskaitse 
1958  
tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et 
märtsis koolidele laiali üksikasjaliku ringkirja 
ENSV Teaduste Akadeemia egiidi all taasalustas 
inspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas esimese 
ilmumist ajakiri „Eesti Loodus“. Asutati esimene 
voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, 
„Loodusetööde alalhoidmiseks“, milles kutsus 
kaitsealuste objektide loendi, algatas 
üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon – Tartu 
mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad 
hoidma loodusmälestisi. Detsembris saatis 
tabanud ikaldus .
ta teise ringkirja vaimulikele ja õpetajatele, 
milles kutsus kaitsma jugapuud , luuderohtu, 
1664   laienes Eesti alale Rootsi metsaseadus , mis 
pooppuud, alpi võipätakat, siberi võhumõõka, 
manitses säästvale metsaraiele ja kehtestas 
kaunist kuldkinga jt. taimi ning hahka ja 
korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, 
metskitse. Ringkiri lõppes üleskutsega, et iga 
mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) 
kooli lipukirjaks olgu sõnad: ”Armastagem 
raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut.
ning kaitskem loodust!”. Need olid esimesed 
omataolised ringkirjad, millega viidi 
1853   asutati Eesti looduseuurijate selts (ELUS), 
looduskaitse mõte rahva sekka.
looduse uurimist ja kaitset edendav  
organisatsioon (kuni möödunud sajandi 
1920  alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon. 
üheksakümnendateni loodusuurijate selts 
Selle esimene esimees oli botaanik prof. Fedor 
– LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati 
Bucholtz. Sektsiooni aktiivsemad liikmed 
Emajõest palju kalatõkkeid, sest need takistasid 
olid zooloogid Johannes Piiper ja Heinrich 
kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust 
Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik 
ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi 
Bekker , metsateadlased Oskar Daniel ja Andres 
hakkas tihti oma sängi muutma .
Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, 
ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 
1859   anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander  
botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon 
Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi 
seadis eesmärgiks võtta arvele, uurida ja hoida 
piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves“.
loodusmälestusmärke kogu Eestis.
Artur Toom
Gustav Vilbaste
Eerik Kumari
4
EESTI LOODUSKAITSE
LOODUSKAITSE AjALUgU EESTIS
5
üliõpilaste looduskaitsering (juhendaja Jaan 
Moskva keskvõimu poliitikale. Fosforiidisõja ühe 
mererannikul. ELF algatas Eesti põlismetsade 
esitas oma ettepanekud üle-euroopalisse 
Eilart ), mille kasvandikud osalesid aktiivselt  
tulemina moodustati Pandivere veekaitseala.
inventuuri.
kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000.
Eesti looduskaitse seltsi tegevuse käivitamisel.
1988  võeti ülemnõukogus vastu „Vabariiklik 
1998  ilmus „Eesti punane raamat“.
2006   kaitsealade administratsioone ümber 
1960  ilmus TA LKK väljaandena Eesti 
keskkonnaprogramm“, mis käsitles ka 
1999  jõustus uus metsaseadus. Alustati 
korraldades loodi riiklik looduskaitsekeskus.
looduskaitseobjekte tutvustav raamat 
klassikalist looduskaitset.  Metsamajanduse 
vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri.
2007  Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) 
– „Looduskaitse teatmik “.
ja looduskaitse ministeerium muudeti 
2000  
liikmeks. Ilmus raamat „Eesti kaitsealad“, milles 
1962  
looduskaitse ja metsamajanduse komiteeks 
alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja 
moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 
(esimees Tiit Nuudi ). 
loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 
esitletakse 80 Eesti tuntumat kaitseala.
metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus, 
võrgustiku alade valikut.
2008  valmis uute IUCN-i reeglite järgi koostatud Eesti 
mille koosseisu kuulus ka looduskaitse valitsus 
1989  looduskaitse ja metsamajanduse komitee 
punane nimestik (punane raamat).
(juhataja Heino Luik). 
muudeti keskkonnaministeeriumiks. 
2001  ratifitseeriti Århusi konventsioon (lepe, mille 
eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada 
2009  riiklik looduskaitsekeskus, 
1966  
Einar  Tammuri eestvedamisel asutati 
asutati Eesti looduskaitse selts (ELKS), rahvalik 
looduskaitsekooperatiiv Kotkas, millest hiljem 
keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu 
keskkonnateenistused ja  kiirguskeskus  ühendati 
looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon 
arenesid välja looduskaitseühing Kotkas ja 
nõuetele). Loodi loodushoiutoetuste süsteem ja 
keskkonnaametiks. Kaitsealade külastust hakkas 
(tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar 
Kotkaklubi.
hakati toetama pärandkoosluste hooldust .
korraldama riigimetsa majandamise keskus 
Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik 
(RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise 
looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 
1990  võeti vastu neljas looduskaitseseadus – „Seadus 
2004  ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues 
põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks ) 
asutajate seas annavad tooni rahvuslikult 
Eesti looduse kaitsest“ –, mis kehtestas ka üldisi 
looduskaitseseadus,  mille koostamisel arvestati 
liikmeks.
meelestatud kultuurieliit ja intelligents. 
keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne-
Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid 
Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus 
Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene 
liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel.  Eesti 
muudeti metsamajanduse ja looduskaitse 
Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas.
ministeeriumiks (minister Heino  Teder ). 
1991  seoses metsamajandite reorganiseerimisega 
Metsamajandite juurde loodi looduskaitse 
loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, 
inspektorite ametikohad.
Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 
1970  alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete 
ja  Virtsu –Laelatu– Puhtu kaitsealale (varem 
looduskaitseorganisatsioonidega, nagu 
oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja 
maailma looduskaitse liit (IUCN), programm 
Matsalu looduskaitsealal). Asutati Eestimaa 
„Inimene ja Biosfäär” (MAB) jt.
looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi 
(WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik 
1970  algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel 
looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa 
nn. suur soodesõda rabade kuivendamise 
rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks.
vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade 
kraavitamine ning arvati kuivendamisele 
1992  osales Eesti esmakordselt ÜRO 
määratud maade hulgast välja üle 200 000 
keskkonnakonverentsil (UNCED ) Rio de 
hektari soid, millest ligikaudu pool  vormistati 
Janeiros. Ratifitseeriti CITES -i konventsioon 
hiljem sookaitsealadeks.
(käsitleb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu 
ohustatud liike,  reguleerib elusate isendite, 
1971   asutati Lahemaa rahvuspark –  esimene 
nende osade ja neist valmistatud kaupade vedu 
tolleaegse NSV Liidu alal. Rahvuspargi  
riigist riiki).
kaudne eesmärk oli tekitada kaitsetsoon 
Maardu  fosforiidikaevanduste ja Kirde-Eesti 
 1993  asutati Soomaa ja Karula rahvuspark. Vilsandi 
tööstusmaastike vahele, et hoida ära nende 
looduskaitsela laiendati ja nimetati ümber 
laienemine. Vaika looduskaitseala laiendati ja 
rahvuspargiks. Eesti liitus Berni konventsiooniga 
nimetati ümber Vilsandi looduskaitsealaks.
(käsitleb loodusliku taimestiku ja loomastiku  
ning nende elupaikade ja kasvukohtade 
1973  ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane 
kaitset). Ratifitseeriti Ramsari konventsioon 
käsiraamat „Looduskaitse“.
(käsitleb märgalade kaitset). ELF-i eestvedamisel 
1976   Matsalu looduskaitseala sai esimeseks 
algas märgalade loodusväärtuste inventuur 
rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (Ramsari 
Wetstonia nendel aladel, mis vabanesid 
ala) Eestis.
Nõukogude sõjaväe kontrolli alt.
1979  valmis esimene Eesti punane raamat.
1994  võeti vastu viies looduskaitseseadus 
– „Kaitstavate loodusobjektide seadus“ –, mis 
1981  loodi soodesõja tulemina 28 uut sookaitseala.
sätestas loodusobjektide kaitse alla võtmise ja 
1982  ilmus Eesti punase raamatu illustreeritud  
kaitse korraldamise uutes oludes. Esmakordselt 
Nõukogude armee keelusildid Pedja jõe ääres 1992. aastal. Praegu asub fotol kujutatud siltide taga 
rahvaväljaanne “Punane raamat”.
võeti kaitse alla ka kivistised. Ratifitseeriti 
teistsugune range režiimiga ala – Alam-Pedja looduskaitseala Tõllassaare reservaat .
bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja 
1985  moodustati Endla–Oostriku sookaitsealast 
kliimamuutuste konventsioon. Asutati Alam-
Endla looduskaitseala.
Pedja looduskaitseala.
1987  algas nn. fosforiidisõda – üldrahvalik 
1995  võeti vastu ranna ja kalda kaitse seadus, millega 
vastupanuliikumine , mille käigus seisti 
kehtestati piirangud majandustegevusele (sh. 
looduskaitselistel ajenditel edukalt vastu 
ehituskeeluvöönd) siseveekogude kallastel ja 
EESTI LOODUSKAITSE
LOODUSKAITSE AjALUgU EESTIS
7
Looduskaitseseadus
ooduskaitseseadus on üldkohustuslike 
Looduskaitseseadusest leiab vastuse paljudele 
käitumisreeglite kogu, mil e eesmärk on hoida 
loodushoiuga seotud küsimustele. Kuidas saab 
L kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi  kaitse ala võtta puid, rändrahne või mõnda maa-
ning pärandada need järgmistele põlvkondadele.
ala? Missugused pi rangud kehtestatakse erisuguste 
Mis on elurikkus ? See oleme meie ja kõik meid 
kaitstavate loodusobjektide puhul? Mida ei tohi 
ümbritsev: taimed, loomad, seened, bakterid ja 
teha kaitsealuste loomade, taimede ja seentega? 
ainuraksed organismid üheskoos. Elurikkus on 
Missugused on karistused si s, kui loodusele halba 
looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses 
teeme? Ja palju muudki . 
on kõik kõigiga seotud.
Looduskaitseseaduse terviktekst ja sel ega seotud 
Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu 1935. 
keskkonnaministri määrused kaitsealuste li kide 
aastal. Praegu kehtiv, arvult kuues looduskaitseseadus 
nimekirjadega on avaldatud Riigi Teataja kodulehel. 
on vastu võetud 2004. aastal, mil Eesti astus Euroopa 
Oluline on veel teada, et Riigi Teatajast leiame ka 
Li tu. Uus seadus arvestab muuhulgas Euroopa Li du 
kaitsealade ja püsielupaikade kaitse-eeskirjad.
linnudirekti vist ja loodusdirekti vist tulenevaid 
Kõik inimesed mõistagi suured seaduste lugejad ei 
loodushoiu tavasid. 
ole. Ent seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Just 
sel ele mõeldes toome si nkohal kolm soovitust:
Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevöönd (joonisel kollane) maa-ameti geoportaalis. Kaardilt  
*    loe läbi igaüheõigus, see on   selges sõnastuses käitumisjuhis looduses li kujale;
selgub, et Tallinna–Tartu maantee ääres Kärevere sillast kirdes on kaitstav ala, millel võivad olla 
piirangud inimtegevusele. Kaardi metaandmetes on toodud link keskkonnaregistri kodulehele, kust 
*     planeeri retki looduses ni , et sa ei satuks looduskaitsest tuleneva li kumispi ranguga aladele ; 
leiame andmed piirangute kohta: selgub, et Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse ei 
planeerimisel leiad tõhusat abi maa-ameti geoportaalist;
tohi minna 10. aprillist 10. juulini.
*    kui internetist pole abi, si s küsi nõu keskkonnameti kohalikust esindusest või riigimetsa majandamise 
keskuse (RMK) teabepunktist; 
Olenemata sellest, kas looduses matkates, 
puhates või metsaande korjates liigume 
riigi- või eramaal, tuleb silmas pidada, 
et  me ei kahjustaks maaomanike või 
-haldajate huve. Sedasorti suhteid 
reguleerib igaüheõigus – heade tavade 
põhjal koostatud normide kogu, millest 
kinni pidamist nõuavad praeguses 
riigikorralduses ka seadused. Kui sa pole 
seda olulist dokumenti veel lugenud, siis 
tee seda kindlasti! Igaüheõigust tutvustav 
tekst on kättesaadav keskkonnaameti 
Võimaliku tuleohu kaarti vaata Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) kodulehelt. 
kodulehel.
Tarvidusel küsi metsamineku keelu kohta päästeala infotelefonilt 1524 .
8
EESTI LOODUSKAITSE
LOODUSKAITSESEADUS
9
Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstava maismaa osakaal
  8 - 12%
13 - 17%
18 - 23%
uigi kuldkingad ja Sinial ikad on omaette  
Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel 
24 - 28%
29 - 33%
kaunid meie keeles ja looduses, lubab 
– rahvusparkidel, loodus- ja maastikukaitsealadel. 
K
keskkonnaregister 01.01.2010
looduskaitseseadus neid kutsuda üpris 
Pole juhus, et tänapäeva looduskaitse ajaarvamist 
igaval moel: seadusesilma ees on nad kaitstavad 
alustatakse just esimese kaitseala loomisest: 1910. 
loodusobjektid. 
aastal rajati väikesi Vaika kaljusaari hõlmav Vilsandi 
looduskaitseala Saaremaa läänerannikul. Sel eks, 
See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav 
et ühildada meie looduskaitsesüsteemi Euroopa 
loodusobjekt võib ol a üksainus põline tamm, 
Li du loodushoiu põhimõtetega, lisati vi masesse 
aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv 
looduskaitseseadusesse kaks uut kaitstavate 
looduskaitseala. See võib ol a inimestele silmailu 
loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad.
pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, 
kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata. .
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 
3543 kaitstavat loodusobjekti : 5 rahvusparki, 131 
Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame 
looduskaitseala, 148 maastikukaitseala , 343 hoiuala , 
ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 
1038 püsielupaika, 54 parki või puistut, 1203  
käsitleb meie looduskaitseseadus kuut kaitstavate 
kaitstavat üksikobjekti, 11 kohaliku omavalitsuse 
loodusobjektide tüüpi (vt. tabelit). Tinglikult võiks 
tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 118 uuendamata 
neile kuuele lisada veel vääriselupaigad, mil e 
kaitsekorraga ala. Peale sel e oli kaitse all 570 taime-, 
kaitsekorralduse määrab metsaseadus.
seene- ja loomali ki.
Kaitstavate loodusobjektide tüübid
Kaitstav loodusobjekt
Peamine tähelepanu
Võimalikud 
Kaitsekorraldus
kaitsevööndid
Kaitstava maismaa osakaal maakondade kaupa.
Kaitseala (rahvuspark, 
ökosüsteemide, maastike  reservaat, 
igal kaitsealal on oma kaitse-
looduskaitseala, 
ja elupaikade kaitse
sihtkaitsevöönd,
eeskiri . Olulisemad tööd määrab 
maastikukaitseala)
piiranguvöönd
kaitsekorralduskava
Hoiuala
elupaikade kaitse
kaitse-eeskirja ei koostata. Olulisemad 
tööd määrab kaitsekorralduskava. 
Kaitset korraldades hinnatakse  
tegevuste mõju kaitstavale 
loodusväärtusele
Kaitsealused liigid, 
liikide, isendite, 
liikide kaitset korraldatakse riiklike 
kivistised ja mineraalid
eksemplaride ja 
tegevuskavade alusel
leiukohtade kaitse
Püsielupaigad
liigikaitse
sihtkaitsevöönd, 
iga liigi püsielupaikadel on ühine 
piiranguvöönd
kaitse-eeskiri, mis lähtub selle liigi 
vajadustest  
Kaitstavad looduse 
puud, allikad, 
piiranguvöönd
kõigile ühine kaitse-eeskiri 
üksikobjektid
rändrahnud, joad , 
kärestikud, pangad , 
astangud , paljandid, 
koopad , karstinähtused
Kohaliku omavalitsuse 
elupaigad ,
piiranguvöönd
igal objektil oma kaitse-eeskiri. 
Piusa koopad on osa kaitsealast, mille peamine eesmärk 
tasandil kaitstavad 
maastikud , põllud, 
Olulisemad tööd määrab 
on hoida nahkhiirte talvitumispaika.
loodusobjektid
pargid, haljasalad
kaitsekorralduskava
Kaunis kuldking on üks paljudest kaitstavatest 
taimeliikidest .
10
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD LOODUSObjEKTID
11
Kaitsealad
puhul teatud aegadel hoopiski soositakse kindlat 
eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Pi ranguvööndid 
li ki inimtegevust. Näiteks võib kevadisel luhal 
luuakse  sageli sel eks, et ühendada loodusreservaadid 
kehtida li kumispi rang lindude pesitsemise tõttu, ent 
ja sihtkaitsevööndid ühtseks suuremaks kaitsealaks. 
ni dukoosluse püsimiseks tuleb seal suvel heina ni ta.
Rahvusparkides ja looduskaitsealadel on tavaliselt 
aitsealad on loodud sel eks, et hoida kõige 
peamiselt sel eks, et hoida väärtuslikke loodus- ja 
Piiranguvööndis on lubatud tavapärane 
kõik kolm eeltoodud vööndit, maastikukaitsealal 
iseloomulikumat ja väärtuslikumat Eestimaa 
pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente. 
majandustegevus , kuid seejuures tuleb järgida kaitse-
loodusreservaate  pole.
K looduses. Neil aladel piratakse või suunatakse  Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja 
inimtegevust, et tagada loodusele tasakaalustatud 
puistu .
areng ja hoida elurikkust.
Kaitsealadele seatud ülesanded võib koondada kahte 
Tsoneerimine
rühma:
Kaitset vajavate väärtuste alusel jaotatakse 
*   hoida elupaiku, ohustatud li ke ja maastikke ning 
kaitsealade maa kolme eri kaitsereži miga vööndisse: 
säilitada kultuuripärandit;
loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja pi ranguvöönd. 
*   võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, 
Loodusreservaadis on inimmõju pi ratud 
puhkust ning tutvustada Eestimaa loodust 
mi nimumini. Reservaati võib minna vaid järelvalve- ja 
turistidele. 
päästetöödeks või eriloa alusel teadusuuringuteks. 
Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi 
Sageli asuvad reservaadid raskesti ligipääsetavates 
kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja 
kohtades, kuhu inimene naljalt ei satu.
maastikukaitsealad . 
Sihtkaitsevööndis lubatud või isegi nõutav 
Rahvuspargid on meie esinduskaitsealad. Neil 
inimtegevus on seotud konkreetsele alale seatud 
püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja 
kaitse-eesmärgiga. Olenevalt eesmärgist võib 
kultuuripärandit. 
kaitsereži m ol a rangem või leebem.
Looduskaitsealadel hoitakse eelkõige ohustatud 
Sihtkaitsevööndid võivad ol a looduslikud ja 
li kide elupaiku ning haruldasi kooslusi. 
hooldatavad. Mõlemal juhul seatakse pi rangud 
Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud 
inimtegevusele, ent hooldatavate sihtkaitsevööndite 
Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargis.
Peterna reservaat Alam-Pedja looduskaitsealal.
Otepää piiranguvöönd Otepää looduspargis.
12
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSEALAD
13
Matsalu rahvuspark
Rahvuspargid
Pindala 48 610 ha (sellest 59% on veeala).
Lahemaa rahvuspark
Loodud 2004. aastal senisest Matsalu looduskaitsealast. Ramsari ala alates 1976. aastast. 
Kaitsealused I kategooria liigid: rohekas õõskeel, merikotkas , tutkas, kõre; läbirändel ka väike-
Pindala 72 510 ha (sellest 35% on meri).
laukhani, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik.
Loodud 1971. aastal esimese rahvuspargina kogu toonases Nõukogude Liidus. 
Kaitsealused I kategooria liigid: ebapärlikarp, must- toonekurg , merikotkas, limatünnik.
atsalu rahvuspark on Lääne-
Eesti looduse esindusala, kus 
ahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse 
ümbermõõduga Majakivi kuulub Eesti suurimate 
Kasari delta hiigelroostik, 
esindusala, mida ilmestavad maalilised 
rändrahnude hulka. Lahemaal asub ka Eesti 
Kasari luhad , Matsalu laht ja 
L
M
merelahed, rändkivirikas rannik ning 
mandriosa põhjapoolseim punkt – kivikülviga 
rannani dud segunevad loodusimeks, 
klindiastangult langevad kaunid joad.
sil utatud Purekkari neem Pärispea poolsaare tipus .
mida kutsutakse Matsalu linnuriigiks.
Lahemaa nimi pärineb 1922. aastast, mil professor  
Ligikaudu 70% rahvuspargist katab mets. 
Matsalus on märgatud ühtekokku 275 
Johannes Gabriel Granö nimetas ni vi si Kuusalu ja 
Tooni annavad palu- ja nõmmemännikud ning 
li ki linde! Neist 12 li ki ka pesitsevad 
Kunda vahele jäävat looklahelist lavalauskmaad. 
laanekuusikud. Si nsed rabad peidavad maalilisi 
si n.
Osa rahvuspargist on kunagiste merelahtede alt 
laugastikke.
vabanenud maa, paekaldast lõunapoole jäävad alad 
Matsalu roostik on Eesti suurim – laiub 
Lahemaa pangapealne on üks vanimaid paikse 
aga geograafilises tähenduses Põhja-Eesti lavamaa ja 
3000 hektaril. Kui meil, inimestel, 
asustusega alasid Eestis. Si nsetel loopealsetel on 
Kõrvemaa. Lahemaa on ühtlasi rändkivirikkaim paik 
on sel es pil iroost, hundinuiadest ja 
elatud ligi 4000 aastat, mereäärsetes rannakülades ligi 
Põhja-Euroopa jäätumisalal.
kaislatest koosnevas kõrges rohus 
700 aastat. Ajaloomälestistest teatakse hästi Muuksi ja 
raske hakkama saada, si s vee- ja 
Rahvuspargist leiame mõndagi, mida eestlased 
Vihula linnamäge, Muuksi ja Võhma kivikalmeid ning 
rannikulindudele on roostik turvaline 
on armastanud läbi aegade: Jaani- Tooma Suurkivi, 
Altja kaluriküla. Lahemaa on ühtlasi tuntud kaunite 
pesitsus - ja pelgupaik. Märgala kõige 
Nõmmeveski juga, Käsmu kivikülv. Juminda 
mõisasüdamete poolest, neist tuntumad on Palmse ja 
kirevamat palet näeme kõrgvee 
poolsaarel asuv 7 meetri kõrgune ja ligi 41-meetrise 
Sagadi.
aegadel, mil roostikku peidetud 
veelahvandused li tuvad ühest küljest 
Matsalu lahega ja teisest küljest Kasari 
luhal laiuvate veepeeglitega. Kevadisel 
ja sügisesel rändeajal peatub Matsalus 
lühemat või pikemat aega kuni 
veerand miljonit ti vulist, mõnel aastal 
rohkemgi. 
Luiged Matsalu lahel .
Peale eelkirjeldatud elupaikade 
hõlmab Matsalu loodus veel 
Väinamerd – paljude saarte ja 
linnulaidude rikast mereala Matsalu 
avatuna,  hoolitsedes nõnda ka paljude linnuli kide pesitsus- ja 
lahe, Hiiumaa ja Muhumaa vahel.
rändepeatuspaikade eest. 
Matsalus asuvad Eesti suurimad 
Rahvuspargis on säilinud vanu heinaküüne, möödanikust räägivad ka 
luhad ja rannani dud, mis on 
kalurionnid Suitsu jõe ääres. Si n püsib tänini paiga eripärana tuntud 
merest kerkinud enamasti vähem 
tava – kalapüük madalast veest.
kui 500 aastat tagasi. Inimene on 
Alates 1970. aastast töötab Matsalus rõngastuskeskus – omamoodi 
si n heina ni tes ja pudulojuseid 
eesti märgi levitaja : rõnga kirjega „ESTONIA MATSALU“ on saanud meil 
karjatades hoidnud rannamaastikke 
rohkem kui 3 250 000 lindu 270 liigist.
Nõmmeveski juga Lahemaal.
14
EESTI LOODUSKAITSE
RAHvUSPARgID
15
Vilsandi rahvuspark
Soomaa rahvuspark
Pindala 23 760 ha (sellest 69% on veeala).
Pindala 39 640 ha.
Loodud 1993. aastal senisest Vilsandi looduskaitsealast. Ramsari ala alates 1997. aastast.
Loodud 1993 Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealasid ühendades. Ramsari ala  
Kaitsealused I kategooria liigid: silmjärvikas, merikotkas, tutkas, läbirändel ka kalakotkas, 
1997. aastast. Alates 2009. aastast kuulub esimese Eesti kaitsealana põlisloodusega alasid 
väikepistrik, rabapistrik.
koondavasse PAN-parkide võrgustikku.
Kaitsealused I kategooria liigid: liiv-hundihammas, lendorav, must-toonekurg, kaljukotkas ,  
väike-konnakotkas, rabapüü, väikepistrik, rabapistrik.
ilsandi rahvuspark on Lääne-Eesti saarestiku 
Kaitseala vetes elab rohkesti hülgeid. Paljud 
esindusala, mil e eripära on meri koos 
Läänemere hal hülged toovad just si nsetel pisikestel 
v saarestikuga – mõnusad elupaigad 
saartel ilmale oma pojad. Tervelt kolmandik 
merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele 
rahvuspargi alal leiduvast  umbes kuuesajast 
mujal Eestis tundmatutele taimeli kidele.
taimeliigist on mujal Eestis haruldased .
Vilsandi omapära aitab mõista si nse kaitseala 
Rahvuspargi Saaremaa lääneranniku osas leidub 
kujunemislugu . See sai alguse Vaika saartelt, kuhu 
rohkesti rannikulõukaid ja neist kujunenud 
1910. aastal loodud linnuriik – looduskaitseala –  
rannikujärvi.
tähendas uue etapi algust Eesti looduskaitse ajaloos. 
Vilsandi rahvuspargi ala hoiab ka kil ukest 
Lindude pesitsuspaigana tuntud Vaikad on kunagised 
meresõiduajalugu. Si nsest viiest tuletornist on vanim 
koral saared, kus paljandub fossi lsete organismide 
1809. aastal ehitatud Vilsandi tuletorn ja kuulsaim 
skelettidest moodustunud dolomi t. Ehkki Vilsandit 
viltune Ki psaare tuletorn Harilaiul. Suuremate talude 
on tema algusaegadel nimetatud linnuriigiks, jääb ta 
maadel säilinud pukktuulikud jutustavad sel est, et 
liigirikkuselt Matsalule al a: Vilsandi rahvuspargi alal 
si nse paiga üks loodusrikkusi on tuul. Vilsandlased on 
on märgatud 247 linnuli ki, neist pesitseb 114.
läbi aegade olnud vaprad meresõitjad, kaupmehed ja 
laevaehitajad.
Mulgi heinamaa Soomaal.
oomaa rahvuspark on Vahe-Eesti esindusala, 
Rahvsupargi pärisosa on märjad soometsad  
mida ilmestavad soode vahel looklevad  
ja mitmekesised lammimetsad. Si nsetes 
S kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal  lammihaavikutes kasvanud tüvedest on ajast aega 
kevadel uputuse , mida kohapeal kutsutakse viiendaks 
välja raiutud kohalikus tavas veesõiduks kasutatavaid 
aastaajaks.
ühepuulootsikuid ehk haabjaid.
Soomaa üleujutus tipneb Ri sa külas, kus rabalaamade 
Soomaast kõneldes ei saa mainimata jätta neid erilisi 
vahel kohtuvad Lemmjõe, Tõramaa, Raudna ja Hal iste 
inimesi, kes si nsete loodusjõudude meeleval as aasta 
veed . Kõrgeima veeseisu ajal laiub si nsetel luhtadel 
ringi eluga hakkama saavad. Kuigi vesi võib ol a sõna 
ja lammimetsades kuni 175 km² suurune veepeegel. 
otseses  mõttes ahjus, osatakse si n elust rõõmu tunda: 
Soomaa üleujutused on ainulaadsed kogu Põhja-
lõppude lõpuks taandub tulvavesi varem või hiljem.
Euroopas.
Soomaalt võib leida järjest harvemaks muutuvat 
Soomaa on soode pärusmaa. Si nsetes rabades leidub 
loodusvara – vaikust.
imekenasid laugastikke, läbimatuid älvestikke ja Eesti 
kõrgeim, kuni 8-meetrine rabanõlv ehk rabarinnak 
Kuresoo edelaserval.
Alumine Vaigas Vilsandi rahvuspargis.
1
EESTI LOODUSKAITSE
RAHvUSPARgID
17
Karula rahvuspark
Kaitstavad looduse üksikobjektid
Pindala 12 300 ha.
aljud tähelepanuväärsed loodusobjektid 
Atla jõe ääres ja Pühajõe al ikad Raplamaal. Peale 
Loodud 1993 samanimelisest maastikukaitsealast.
– puud, al ikad, rändrahnud, joad, kärestikud, 
joogivee  on me esivanemad ammutanud al ikaist 
P astangud, paljandid, koopad ja huvitavad  ka paranemislootust: rahvapärimustes on alikaveele 
Kaitsealused I kategooria liigid: haruline võtmehein, muda-lahnarohi, kalakotkas, väike-
pinnavormid – asuvad väljaspool kaitsealasid. Nende 
omistanud tervistavat väge.
konnakotkas, must-toonekurg.
seast leiame esi sade pühaks peetud puid, kive 
Jugasid on üksikobjektina kaitse all neli: Jägala, Keila , 
ja al ikaid, mis aitavad kanda meie kui põlisrahva 
ja Tõrvajõe juga ning Treppoja. 
mälu, pärimusi, loodushoidlikke väärtushinnanguid 
arula rahvuspark on Lõuna-Eesti esindusala, 
Karula on meie väikseim rahvuspark, ent si t leiab 
ja ka identiteeti. Neil võib ol a oluline teaduslik, 
Järvi on üksikobjektidena kaitse all kolm: Imsi järv 
mil e eripära kannavad kaunid metsamütsiga 
enamiku Lõuna-Eestile iseloomulikest elupaikadest. 
esteetiline või ajaloolis -kultuuriline väärtus. Sel iseid 
Raplamaal Kehtna val as ning Jaani- ja Linajärv 
K mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja  Muuhulgas peidab Karula metsalaam põlismetsa, 
loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena.
Tartumaal Konguta val as. 
soolapid nende vahel.
mil e vanus küünib 150 aastani.
Üksikobjektide kaitsmisele pöörati rohkesti 
Kaitsealuste üksikobjektide hulgas on ka koopaid, 
Karula künkad, mis jäävad kõrguse poolest al a 
Karula on tänini üks neist vähestest paikadest 
tähelepanu klassikalise looduskaitse algaastatel. 
paljandeid, karstinähtusi ja mitmesuguseid 
naabruses asuvatele Haanja ja Otepää omadele, 
Eestimaal, kus hoitakse tavapärast maaelu ja 
1940. aastaks oli Eestis kaitse al a võetud 202 
pinnavorme (näiteks oosid , voored, otsamoreenid, 
on mitmekesised oma kujult ja tekkeloolt. Si n 
muistset Võru keelt. Veel 19. sajandil tegeldi si n 
põlispuud ja 210 rändrahnu. Nüüdne looduskaitse on 
mõhnad, val id, astangud, luited , mäed, orud, 
vahelduvad kuplid, seljakud, künnised, mõhnad ja 
metsamesindusega: mett varuti vanade mändide 
kaitsealapõhine, ent kadunud pole ka vajadus kaitsta 
sulglohud). Tuntumatest võib si n nimetada Aruküla 
oosmõhnad orgude ja nõgudega, mil e põhjas asuvad 
õõnsustest – tarupedajatest.
üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide 
koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid , 
sood ja järved. Rahvuspargi kõige ilmekam kant on 
jaoks pole võimalik ega ka vajalik luua kaitseala. Ent 
Patkuli trepi paljandit Tal innas, Kal aste paljandit 
maaliline Kaika kuplistik.
osa neist asuvadki kaitsealadel. Põhjus on lihtne: 
(järskkal ast) ja Aandu karstiala.
algselt võeti nad arvele üksikobjektina, kuid kaitseala 
moodustamisel jäeti nimekirja al es. Võimalik on 
ka vastupidine: inimesed teadvustavad mõnda 
erilist paika üksikobjektina, ent sel e püsimise 
tagab kaitseala, mil el ta asub. Näiteks Suur ja Väike 
Taevaskoda Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal, Kaali 
meteoriidikraater Kaali maastikukaitsealal, Sopa  
al ikas Endla looduskaitsealal.
Kaitstava looduse üksikobjekti ümber kehtestatakse 
50 meetri laiune pi ranguvöönd. Sel e vööndi ulatust 
võib vajadusel vähendada. Näiteks Tal innas Süda 
tänaval kaitstava Eesti jämedaima ja kõrgeima 
hõlmikpuu ümber kehtestatud pi ranguvöönd on 
vaid kümne meetri laiune. Kui üksikobjekt asub 
kaitsealal, si s tema ümber pi ranguvööndit pole vaja. 
Pirita jõe orus asuvaid Saula siniallikaid on peetud 
Üksikobjektide juures lubatud ja keelatud tegevused 
kauneimateks allikateks Eestis. Neid on seal kaks: 
on kirjas neile kõigile ühises kaitse-eeskirjas.
pildil Ohvriallikas.
Eramaal asuvale kaitstavale looduse üksikobjektile 
peab maaomanik võimaldama juurdepääsu 
päikesetõusust loojanguni. Õuemaal asuva objekti 
juurde võib minna maaomaniku nõusolekul.
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis 1203 kaitsealust 
üksikobjekti, kuid nimekirja täpsustatakse pidevalt: 
lisatakse uusi objekte ja kustutatakse hävinu (näiteks 
tormis hukkunud või vanadusse surnud puu). Täpse 
Kaika kuplistik Karula rahvuspargis.
nimistu leiame alati keskkonnaregistrist.
Kõige rohkem on kaitstavate üksikobjektide seas puid 
ja rändrahne. Seepärast räägime neist põhjalikumalt 
kahes järgmises peatükis.
Üksikobjektidena kaitstavaid allikad on Eestis 48. 
Nendest tuntumad on Saula sinial ikad, Õrde al ikas 
Jägala juga on Eesti veerohkeim. Külmal talvel 
kujundab loodus siin kauneid jäälosse.
18
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD LOODUSE üKSIKObjEKTID
19
Puud
Me põlvneme metsarahvast. Seetõttu on puud olnud meie kultuuris 
ja hinges alati olulised. Ka kaitsealuste üksikobjektide seas on kõige 
rohkem just puid – 72. Kaitstakse valdavalt üksikpuid, aga erilist 
tähelepanu on pälvinud ka mõned puuderühmad ja al eed. Kõige 
rohkem on kaitsealuseid puid Lõuna-Eestis, li kidest hoiab esikohta 
tamm.
Arvukamalt kaitstavad üksikpuud 
Li k
Arv
1.
Tamm
21
 Ilumetsa meteoriidikraatrit kutsub rahvasuu ka 
2.
Mänd
122
Põrguhauaks, sest seal arvati elavat vanapaganat. 
Kraater tekkis umbes 6600 aastat tagasi Maale 
3.
Pärn
89
langenud meteoori plahvatusest.
4.
Kask
44
Helme koopad kuuluvad Eesti uhkemate pool-
5.
Kadakas
40
looduslike koobaste hulka: algselt allikavee 
Jalakas
38
uuristatud käike on inimesed laiendanud. Hulk 
7.
Kuusk
34
omaaegsetest käikudest on nüüdseks kokku 
8.
Vaher
20
langenud.
Umbes 4/5 kõigist kaitse all olevatest puudest kuuluvad tabelis toodud 
kaheksasse li ki. Sama kehtib iidsete pühapuude kohta. Kaitsealuste 
puude seas on ka sel iseid, kes looduslikult meil ei kasva, nagu Alpi 
Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m 
seedermänd, Amuuri korgipuu , elupuu, hõlmikpuu. Ent parkidesse või 
pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. 
aedadesse istutatuna on nad kasvanud meie jaoks eriliseks.
Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu 
Tamme-Lauri tamm Urvastes 
väikest koobast. Paljandis on üks Eesti 
Kaitsealuste puude hulgas on 100 sel ist, mil e ümbermõõt on vi s 
on teadaolevalt Eesti vanim ja 
suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid .
meetrit või rohkem. Eesti kolm jämedaimat kaitsealust puud on tabelis.
jämedaim puu.
Kaitstavad looduse üksikobjektid
Jämedamad üksikpuud (1,3 m kõrguselt, Hendrik Relve andmetel)
rändrahnud
puud
muud üksikobjektid
Puu nimetus
Tüve ümbermõõt  Mõõtmise 
keskkonnaregister 01.01.2010
(cm)
aasta
1. Tamme-Lauri tamm 
825
2001
Narva
Rakvere
Tallinn
Urvastes
2. Raasiku remmelgas
74
1999
3. Täri pärn Li külas
80
2000
Haapsalu
Paide
Üle 400-aastaseid kaitsealuseid puid on Eestis 1, neist teadaolevalt 
kõige vanem ligi 700 aasta vanune Tamme-Lauri tamm. Üle 00 aasta 
küünib Pühajärve Kloostrisaare tamme iga ja üle 500-aastased on 
veel Salve tamm Patkülas, üks Pilkuse tammedest ja üks Kase tänava 
tammedest Valga linnas.
Tartu
Pärnu
Viljandi
Kaitsealuste puude rühma näitena sobib Oja talu al ee koos elamut 
Kuressaare
ümbritsevate puudega Juhan ja Jakob Li vi kodukohas Alatskivi val as.
Võru
Kaitstava üksikobjekti seisundit või ilmet ei tohi rikkuda. 
Looduses toimuvasse võime sekkuda vaid siis, kui tekib oht kas 
kaitstavale objektile või inimestele. Kui 2010. aasta augusti 
tormituultes murdus Pühajärve sõjatamme üks haru ja tekkis 
terve puu varisemise oht, saeti murdunud harust jäänud 
tüügas maha ja kinnitati teised harud omavahel trossidega.
Kaitstavate looduse üksikobjektide asukohad Eestis.
20
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD LOODUSE üKSIKObjEKTID
21
Suurimad kaitsealused rändrahnud (Enn Pirruse andmetel)
Nimetus
Maapealne  Ümbermõõt 
maht (m³)
maapinnalt (m)
1. Ehalkivi Letipea neeme tipus 930
49,
2.  Muuga Kabelikivi
728
58,0
3. Majakivi Juminda poolsaarel 584
40,9
4. Vaindloo hi drahn
480
38,
5. Rohuneeme rändrahn
397
33,1
Kaitsealuseid rändrahne, mil e ümbermõõt küündib 20 meetrini, 
on Eestis ligikaudu 130. Rändrahnude suurust täpselt mõõta 
polegi lihtne, sest ligipääsetav on vaid nende maapealne osa. 
Eesti suurimaks rändrahnuks on pakutud hoopis Toodrikivi 
Skarvani ehk Kormoranikivi 
(ümbermõõt 54 m, maht üle 1500 m³), mis asub Osmussaare  
(Osmussaarel) rännutee pole olnud 
lähistel mere põhjas, kuid meri võib varjata veelgi suuremaid 
pikk: ta on pärit kümmekonna 
rahne. Palju avastamata rändrahne on peidus ka meie soodes .
kilomeetri kauguselt Neugrundi 
meteoriidikraatrist. Algselt üks suur 
Kullamäe põlismännid on kaitsealune puuderühm, 
Jõesaare kadakas on üks Eesti jämedamaid 
Kivikülvidest on üksikobjektidena kaitse all näiteks Kadrioru ja 
rahn on lagunenud kuueks tükiks. Nagu 
mis koosneb 16 põlisest männist ümbermõõduga 
kadakaid, tema tüve ümbermõõt küünib veidi 
Mustamäe kivikülv.
paljusid teisi rannikul paiknevaid suuri 
kaks kuni kolm meetrit. Mändide seas kasvab 
üle kahe meetri.
kive, on tedagi kasutatud meremärgina.
ka üks kadakas. Rahvas kutsub seda kohta 
Mändealuseks.
Rändrahnud ja kivikülvid
Rändrahnud on suured, üle meetrise läbimõõduga kivid, 
mida mandrijää on Eestisse kandnud: Skandinaavia  
mägialadelt li kuma hakanud jäämass tõi endaga kaasa 
suuri tükke sealsest kaljupinnasest, jää sulades jäid need 
meile maha. Kohti, kus rändrahne või ka jää toodud 
väiksemaid rändkive on maastikul väga palju, nimetatakse 
kivikülvideks.
Eesti rändrahnud on erilised kogu maailmas, sest vaid si n 
Sageli lagunesid rändrahnud 
on jääst kantud rahnud paigutunud hoopis teistlaadsele, 
tükkideks juba jää sees. Nii 
settekivimitest aluspinnale. See teeb rändrahnude 
tekkisid rahnude kogumid ja 
eristamise lihtsaks ja annab erakordse võimaluse 
kivikülvid. Matsalu näärikivid.
Vaindloo hiidrahn – üks kõrgemaid 
mandrijää li kumise uurijaile.
rändrahne Eestis – küünib 7,7 meetrini.
Asjaolu, et rändrahnud on meil midagi väga erilist ja 
suursugust, on andnud alust paljudele pärimustele. 
Eestis on teada enam kui 400 püha kivi, mil est osa on 
võetud looduskaitse al a. Võimalik, et mõtisklus suurte 
kivide päritolu üle on andnud ainest muistenditele meie 
rahvuskangelasest: nii Kalevipoeg, Suur Tõl , Leiger kui ka 
Vanapagan , on kive heitnud ja kandnud.
Tavapäraste rändrahnude seas leidub ka teistsuguseid 
kive, mis pärinevad Osmussaare lähistel Neugrundi 
meteoriidiplahvatuses kokku sulanud ja kraatrist 
Rahvasuu järgi tahtnud 
välja paiskunud kivimitest. Neid nimetatakse 
Kalevipoeg Kaarepere mõisas 
neugrundbretšadeks.
elanud kurja mõisnikku 
karistada ja visanud lingu abil 
Kaitstavate looduse üksikobjektide seas on 33 rändrahnu 
mõisa suunas suure kivi. Kivi 
ja kivikülvi puude järel arvult teisel kohal. Eriti palju 
kukkunud enne mõisat Prossa 
Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaa 
on kaitsealuseid rahne ja kivikülve Põhja-Eestis. Meie 
järve äärde, kus ta seisab 
rahvuspargis on üks matkajate lemmikuid 
suurimad rändrahnud on toodud tabelis.
tänaseni. Kalevipoja lingukivi  
Eestis.
Prossa järve ääres Vooremaal .
22
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD LOODUSE üKSIKObjEKTID
23
Liigikaitse
I kategooria li kide puhul kaitstakse kõiki vastava liigi 
teadaolevaid elupaiku või kasvukohti . 
 II kategooria li kidel tuleb kaitse al a võtta 
vähemalt 50%, III kategooria li kidel vähemalt 10% 
ui tahame hoida elurikkust, si s üksnes kaitsealadest 
teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest. I 
ei pi sa: loodus ei arvesta inimese tõmmatud pi re. 
ja II kaitsekategooria liigi täpseid leiukohti hoitakse 
K Paljude likide, näiteks suurimetajate koduala on 
avalikkuse eest saladuses. Seetõttu ei ole neid ka 
nii suur, et ei mahu ühelegi meie kaitsealale. Rääkimata 
keskkonnaregistris ega maa-ameti geoportaalis, kuid 
rändlindudest, kes vajavad eluks pesitsuskohta, talvitusala ja 
igale maaomanikule antakse täpset teavet tema maal 
rändepeatusteks sobilikke maastikke nende kahe vahel. Ja 
kehtestatud pi rangute kohta.
me ise vajame oma aeda tolmeldajaid putukaid, aga kaugel 
kaitsealal elavatest kimalastest pole meie viljapuudele kasu. 
Kaitsealuseid li ke ei tohi püüda, korjata või asjatult  
häirida ka väljaspool kaitsealasid, seaduse järgi kehtib 
Mõne liigi arvukus on juba sedavõrd väike, et elujõulise 
neile igal pool isendi kaitse.
asurkonna taastumiseks läheb vaja inimese otsest abi. Kõige 
sel e tõttu tuleb kaitsta li ke nii kaitsealadel kui ka väljaspool 
Liigikaitse saab ol a edukas vaid si s, kui tunneme  
neid, ja seda rahvusvahelises koostöös. 
põhjalikult vastava liigi bioloogiat: kuidas näevad 
välja noored ja täiskasvanud isendid, mil määral nad 
Valge vesiroos on III kategooria kaitsealune liik. 
Liigikaitse eesmärk on tagada, et kõigi meil elavate 
varieeruvad, kui suur on liigi asurkond ja mil ised 
Ta pole just haruldane , ent tema seisund vajab 
tavapäraste ja iseloomulike li kide asurkonnad oleksid 
elupaigad tal e sobivad, mil ist toitu ta vajab, kuivõrd 
pidevat jälgimist: peame hoidma talle sobilikke 
elujõulised ja suudaksid ise ennast taastoota ka kaugemas 
elupaiku, et vältida liigi sattumist hävimisohtu.
ja mil moel oleneb ta elu teistest li kidest, kuidas 
tulevikus. Kahjuks ähvardab just inimtegevuse tõttu paljusid 
talitleb tema organism, missugused haigused teda 
li ke väljasuremisoht. Seepärast keskendub li gikaitse eelkõige 
ohustavad, kuidas ta käitub, mil ised tegurid tema 
liigi arvukust peetakse vajalikuks ohjata , näiteks 
haruldastele ja kahaneva arvukusega li kidele. 
arvukuse suurenemist pi  ravad .
kormoranile.
Eestis juhindub li gikaitse 2004. aastal vastu võetud 
Ohustatud liigi seisundit parandatakse tegevuskava 
Liigikaitse korraldamise juurde käivad veel 
looduskaitseseadusest, mis omakorda arvestab Euroopa 
alusel. See koostatakse kõikidele I kaitsekategooria 
kaitsealuste li kidega kauplemise keeld, viga saanud 
Li du linnudirekti vis (1979) ja loodusdirekti vis (1992) nõutut. 
li kidele ning nendele, kel e kaitset nõuavad 
loomade ravi, loomade rändeteede arvestamine 
Olulist tagasisidet nii liigikaitse edu kui ka tagasilöökide kohta 
rahvusvahelised lepped , näiteks hundile ja ilvesele. 
maanteede ja rohevõrgustike planeerimisel ning palju 
Kõre on I kategooria kaitsealune liik, kelle 
annab Eesti punane nimestik (punane raamat). Sealt saame 
arvukus on vähenenud sellise kriitilise 
Tegevuskava koostatakse ka sel juhul, kui mingi 
muud.
teada, missugustel li kidel läheb sedavõrd halvasti, et nende 
piirini, et siinse asurkonna taastumine ei 
päästmiseks on tarvis rakendada kaitsemeetmed. Samas 
ole enam kindel.
näitab punane nimestik ka seda, kui mõne kaitsealuse liigi 
Püsielupaigad
seisund on hakanud paranema. 
Püsielupaik
keskkonnaregister 01.01.2010
Eestis on 2010. aasta seisuga kaitse all 570 taime-, seene- ja 
loomali ki. Need liigid on jaotatud kolme kaitsekategooriasse, 
mil e looduskaitseseaduses määratletud tähenduse saab 
Tallinn
Narva
lühidalt kokku võtta ni :
Rakvere
I kategooria: hävimisohus liigid;
II kategooria: ohualtid ehk kahaneva arvukuse ja aheneva 
levilaga liigid;
Haapsalu
Paide
III kategooria: tähelepanu vajavad liigid.
Kui kaitstava liigi püsivalt asustatud elupaik, näiteks linnu 
pesapuu, rändepeatuspaik või taime kasvukoht, asub 
Mustlaik - apollo on II kategooria 
väljaspool kaitse- või hoiuala, luuakse sinna püsielupaik, 
Tartu
kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja 
Pärnu
Viljandi
vähesel arvul.
mil e suurus ja inimtegevusele seatud pi rangud olenevad 
konkreetse liigi vajadustest. 
Kuressaare
Kaitsekategooriatesse arvatud liikide jaotus
Sõnajalg- Sammal- Paljasseemne- Katteseemne- Seened  Samblikud   Selgrootud   Selgroogsed  Kokku
Võru
taimed
taimed
taimed
taimed
loomad
loomad
I
10
4
21
9
1
1
18
4
II
5
2
1
112
27
32
53
22
III
5
1
1
10
18
45
89
244
Kokku
20
4
1
194
4
51
52
10
570
Püsielupaikade asukohad Eestis.
24
EESTI LOODUSKAITSE
LI gIKAITSE
25
Vajadusel tuleb inimesel mõne liigi päästmiseks looduse 
toimimisse sekkuda. Nii on meie rannamaastikel rajatud 
Kaitstavad taimed ja seened
ekskavaatori abil kõredele kudemispaiku ja Tal inna 
loomaaias kasvatatud euroopa naaritsaid, et neid 
Taimed
loodusesse asustades tekitada uus asurkond.
Mida teha, kui märkame kedagi, keda me ei tunne, ja ei 
Elu Maal põhineb rohelistel taimedel. Taimekooslused  
li ke, näiteks ni du-kuremõõk, arukäpp, lõhnav 
tea, kas ta kuulub kaitse al a? Sel juhul tuleb järgida üldist 
loovad elutingimusi ka loomadele ja seentele. Mida 
käoraamat jt. Kokku on si n oma levila pi ril 35% meie 
looduses käitumise põhimõtet: hoidume tundmatu 
liigirikkam taimekooslus, seda rohkem on seal looma- 
pärismaistest taimedest. Oma levila pi rile on taimed 
asjatust häirimisest ja laseme tal elada oma elu.
ja seeneli ke. Seega – kaitstes taimi, kaitseme ka seeni 
si n jõudnud eri kli maperioodidel pärast jääaega, 
ja loomi.
neid nimetatakse vastava ajajärgu jäänuktaimedeks 
ehk reliktideks. Näiteks mesimurakas on jaheda 
Kivistised
Eesti taimestik on üsna hästi uuritud. Looduslikult 
kasvab meil teadaolevalt 1538 li ki (sh. 97 alamli ki) 
subarktilise kli maperioodi relikt, luuderohi aga 
si a jäänud soojemast-ni skemast subatlantilisest 
Meie maapõu on rikas kivististe poolest. Neid uurides 
soontaimi ja 584 li ki sammaltaimi. Eesti on küll väike, 
kli maperioodist. Just paljude reliktide tõttu on Eestis 
saame teada, missugused elusorganismid elasid si n 
aga si nne taimestik mitmekesine tänu mitmekesisele 
palju haruldasi ja samas ka ohustatud li ke.
530–30 miljonit aastat tagasi, kui Eesti ala oli vee al . 
mul astikule ja kli male (pehme mereline rannikul 
Kivististel on asendamatu teaduslik väärtus Maa ajaloo ja 
ning külmem ja kontinentaalsem sisemaal ). Seetõttu 
Taimi on meie kaitstavate li kide seas kõige rohkem 
Eriti kivististerikkad on meie pangad. Paldiski 
evolutsiooni uurijaile.
saavad meil kasvada erineva elupaiganõudlusega 
– kokku 21 li ki.  Seisuga 1. jaanuar 2010 on 
pank Pakri lahe ääres.
liigid.  Eestit läbib enam kui viiesaja taimeliigi 
keskkonnaregistrisse kantud 19 875 kaitsealuse taime 
Eesti li va- ja lubjakivid , kust me kivistisi leiame, on 
levikupi r nii põhja–lõuna kui ka ida–lääne suunas. 
leiukohta. 3% leiukohtadest on kaitse al a võetud, 
püsinud peaaegu muutumatuna sadu miljoneid aastaid, 
Näiteks mesimurakas ja rootsi kukits ei kasva Eestist 
37% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Püsielupaiku 
sest tektoonilised ja vulkaanilised protsessid pole neid 
lõuna pool, jugapuu ei kasva meist ida pool, kobarpea  
on taimede jaoks loodud 38 (vt. tabelit 1).
oluliselt mõjutanud. Seetõttu on neis leiduvad kivistised 
lääne pool. Kõige rohkem on levila põhjapi ril olevaid 
hästi säilinud.
Tabel 1. Kaitsealuste taimeliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv.
Kivististe kaitse sarnaneb liigikaitsega: kaitstakse 
kivististe leiukohti. Eraldi võetakse kaitse al a haruldased 
Kategooria Taimeliike
Leiukohad
ja ohustatud kivistised. I kaitse-kategooriasse arvatakse 
Kaitse- ja hoiualadel, 
Väljaspool kaitstavaid alasid
PEP*
haruldased ja II kaitse-kategooriasse ohustatud 
püsielupaikades
kivistised. Kui leiukoht asub väljaspool kaitseala, si s 
N
%
N
%
Kokku
võetakse see arvele kaitstava looduse üksikobjektina. 
I
35
14
50
148
50
294
10
Kaitsealuste kivististe leiukohti ei tohi kahjustada. 
II
144
3425
7
1721
33
514
19
Nautiloidi kivistis .
I kaitsekategooriasse kuuluvaid kivistisi loodusest 
III
82
8952
2
5483
38
14435
10
kaasa võtta ei tohi ja nende leiupaiku ei avalikustata. 
Kokku
21
12523
63
7352
37
19875
38
Kaitstavaid kivistisi võib riigist välja vi a üksnes 
* On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki. Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate 
teadusuuringute otstarbel vastava loa alusel.
püsielupaikade summa.
I kaitsekategooria kivistised:
I kaitsekategooria taimi
1)  käsijalgsed (Brachiopoda) Disoelosia anticipata ja 
Costistricklandia lirata;
2) käsnad ( Spongia ) Clathrodictvon regulare ja Plestrostroma 
schmidti ;
3) korall (Anthozoa) Mesofavosites dualis;
4) okasnahksed ( Echinodermata ) Bothriocidaris pahleni,  
B. eichwaldi, B. parvus ja B. globulus;
5) selgroogne loom ( Vertebrata ) Phlebolepis  elegans . 
II kaitsekategooria kivistised:
1) käsnad (Spongia);* 
2) korallid (Anthozoa);* 
3) sammalloomad (Bryozoa); 
Ürgse teo kivistis Saxby rannas .
4) käsijalgsed (Brachiopoda);* 
5) limused ( Mollusca ); 
) lülijalgsed (Arthropoda); 
Rohe-raunjalg
7) okasnahksed (Echinodermata);* 
8) selgroogsed (Vertebrata).*
* välja arvatud I kategooria li gid 
Kollane käoking
2
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD TAIMED jA SEEnED
27
II kaitsekategooria taimi
Seened
I kaitsekategooria seen
Seened kasvavad seal, kus leidub taimi ja loomi. 
Samblikud ehk lihheniseerunud seened rajavad 
sobivale pinnasele ise uusi kasvukohti. Seeni 
ja samblikke kaitstes kaitseme üht olulist osa 
eluvõrgustikust.
Eestis on teada umbes 500 seeneli ki ja umbes 1000 
samblikuli ki. Taimedega võrreldes on seeni uuritud 
tunduvalt vähem. Sel egipoolest on Eesti aladelt  
kirjeldatud mitukümmend teadusele uut seeneli ki.
Umbes kolmandik Eesti seene- ja samblikuli kidest 
on haruldased või väga haruldased. Põhiliselt  on 
Püramiid-koerakäpp
Kivi- kurereha
Rand -ogaputk
nad seotud vanade metsadega , kuid elupaigana 
I kaitsekategooria taimeliigid on kõik väga 
ohustatud. Näiteks paljud sel e kaitsekategooria liigid 
peetakse oluliseks ka pärandkooslusi. Paljusid 
Limatünnik
haruldased, neil teatakse al a kümne leiukoha. 
on pilkupüüdva välimusega, ravim- või söödavad 
seene- ja samblikuli ke suudavad eristada vaid 
Enamik neist kõige haruldasematest on Eestis oma 
taimed. Erinevalt I ja II kaitsekategooria li kidest 
nende head tundjad. Haruldasi seeni pole alati lihtne 
levila pi ril. Pooled I kategooria li kide leiukohtadest 
võib III kategooria li ke isiklikuks tarbeks korjata 
looduses üles leida, sest nad ei kasvata viljakehasid 
Kaitstavaid seeneli ke on kokku 4 ja kaitstavaid 
asuvad väljaspool kaitsealasid, mistõttu nendele on 
tingimusel, et populatsiooni ei seata ohtu. Kuivõrd 
igal aastal. Seetõttu  on kaitstavate li kide nimekirja 
samblikke 51. Seisuga 1. jaanuar 2010 on 
seni loodud 11 püsielupaika. Et leiukohti on vähe ja 
hulgikorjamine võib neid hävitada, si s on kehtestatud 
arvatud suhteliselt vähe seeni ja nende leiukohad 
keskkonnaregistrisse kantud 28 kaitsealuse seeneliigi 
seal sageli kasvamas vaid üksikud isendid, on need 
nende müügikeeld. III kaitsekategooria taimede seas 
asuvad põhiliselt kaitsealadel, püsielupaikades ja 
leiukohta. 72% leiukohtadest on kaitse al a võetud, 
liigid äärmiselt ohustatud:  hävingu võib põhjustada 
on näiteks harilik valvik, karukold , karulauk, vesiroosid  
vääriselupaikades. Seente kaitsele aitavad kaasa 
28% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Püsielupaiku 
isegi ettevaatamatu tal amine. I kaitsekategooria 
ja paljud käpalised.
pärandkoosluste hooldustööd.
on seente kaitseks loodud 32 (vt. tabelit 2).
taimede seas on nii silmatorkavaid käpalisi, nagu 
Ainus tervikuna kaitstav taimesugukond Eestis on 
Tabel 2. Kaitsealuste seeneliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv.
lääne-sõrmkäpp ja Ruthe sõrmkäpp, kui ka üpris 
käpalised. Meil kasvab ka taimi, keda kaitstakse kogu 
tähelepandamatuid, nagu pisilina, muda-lahnarohi 
Euroopas, näiteks kaunis kuldking, emaputk ja harilik 
Kategooria
Seened
Leiukohad
või suur paelsammal. Si a kategooriasse on arvatud ka 
kobarpea. 
Kaitse- ja hoiualadel,  Väljaspool kaitstavaid 
PEP*
Euroopa endeem – sammal kolmis-seligeeria. 
püsielupaikades
alasid
Euroopa nõuetest lähtudes tuleb jälgida, et kõikide 
II kaitsekategooria liigid on samuti haruldased, 
N
%
N
%
Kokku
koldade, turbasammalde ja hariliku valviku seisund ei 
kuid nende kadumisoht ei ole nii suur kui eelmise 
I
9
1
71
25
29
8
7
halveneks. 
kategooria li kidel. Leiukohti on II kategooria 
II
27
72
77
21
23
93
23
li kidel tavaliselt mõnikümmend ja 2/3 neist asuvad 
Meil on koostatud või koostamisel tegevuskavad 
III
10
0
7
29
33
89
2
kaitsealadel. II kaitsekategooria taimeli kidest 
järgmiste taimeli kide kaitseks: kaunis kuldking, harilik 
Kokku
46
193
72
75
28
268
32
on kõige tuntum  meie suurima õiega käpaline 
kobarpea, rohekas õõskeel, pehme koeratubakas, 
– kaunis kuldking, si a kuulub ka ainus kaitstav 
mesimurakas, Brauni astelsõnajalg ja kõik I kaitse-
paljasseemnetaim – jugapuu.
kategooria sõnajalgtaimed.
1. jaanuari 2010 seisuga on keskkonnaregistrisse kantud 229 kaitsealuse samblikuliigi leiukohta. 93% leiukohtadest 
on kaitse al a võetud, 7% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Püsielupaiku on samblike kaitseks loodud 14 (vt. 
III kaitsekategooriasse arvatud liigid pole Eestis väga 
Tõhusaim vi s taimi kaitsta on hoida nende 
tabelit 3).
haruldased. Leiukohti on sadakond 
kasvukohti. Ent paljud kaitstavad taimeliigid 
ja suur hulk neist asub kaitsealadel. 
vajavad ka inimese otsest abi, sest nad kasvavad 
Tabel 3. Kaitsealuste samblikuliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv.
Mitmesugustel põhjustel on nad si ski 
pärandkooslustes: puisni tudel, loopealsetel, lammi - 
Kategooria
Samblikud
Leiukohad
või rannani tudel. Pärandkooslused püsivad ainult si s, 
Kaitse- ja hoiualadel, 
Väljaspool kaitstavaid 
PEP*
III kaitsekategooria taimi
kui neid regulaarselt ni ta või nendel loomi karjatada.
püsielupaikades
alasid
N
%
N
%
Kokku
I
1
8
100
0
0
8
II
32
94
94
100
14
III
18
110
91
11
9
121
Kokku
51
212
93
17
7
229
14
Euroopa Li du direkti viga on meil kaitstud vaid põdrasamblikud. Euroopas on vaid vi s seente kaitseala, neist üks 
– Li va-Putla kaitseala – asub Eestis Saaremaal.
* On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki. Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate 
Karukold
Harilik valvik
Künnapuu
püsielupaikade summa.
28
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD TAIMED jA SEEnED
29
Kaitstavad loomad
II kaitsekategooria loomi
I kaitsekategooria loomi
oiduahela tipus troonivad loomad vajavad eluks erisuguseid 
kooslusi. Häired looduse energia- ja aineringes mõjutavad kõige 
T silmatorkavamalt just nende arvukust. Nisis, kui kaitsealused 
loomad, eriti röövloomad elavad hästi, si s tähendab see, et looduse 
eluvõrgustik toimib normaalselt ja paikkond sobib elamiseks ka 
inimesele. Seepärast on meil looduskaitse sümboliks saanud kotkad, 
ent tähelepanelikult peame jälgima ka näiteks huntide ja ilveste 
seisundit.
Veelendlane
Kivisisalik
Sarvikpütt
Eesti loomastik on, nagu ka taimestik ja seenestik , kujunenud pärast 
Tabel 2. Kaitsealuste loomaliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv.
jääaega si a rännanud li kidest. Igal aastal leitakse uusi li ke (enamasti 
putukaid), kes oma looduslikku levilat põhja poole laiendades on meie 
Kategooria Loomaliike
Leiukohad
alale elama asunud . 
Kaitse- ja hoiualadel, 
Väljaspool kaitstavaid 
PEP*
püsielupaikades
alasid
Eesti imetajate nimestikku kuulub 5 li ki. Võrreldes teiste Euroopa 
N
%
N
%
Kokku
riikidega läheb si n hästi kiskjatel – huntidel, ilvestel , saarmastel ja 
I
19
1299
97
45
3
1344
719
karudel.
II
59
2237
7
703
24
2940
239
Eesti lindude nimestikku on 18. augusti 2010 seisuga kantud 374 
III
134
3118
9
1374
31
4492
1
Merikotkas
li ki, neist vähemalt 225 on si n pesitsenud. Meilt rändab läbi ja 
Kokku
212
6654
76
2122
24
8776
958
si n talvitub sageli oluline osa kogu maailma arktiliste linnuli kide 
asurkonnast. Saarterikkus loob pesitsusvõimalusi merelindudele. Eesti 
* On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki. Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate 
pärandkooslustes pesitseb linde, kes on mujal kadunud või muutunud 
püsielupaikade summa.
haruldasteks.
I kategooriasse on paigutatud liigid, kel e isendeid 
ja kimalased , samuti meie rahvuslind – suitsupääsuke.
saab kokku lugeda vaid kümnete kuni sadadega või 
Roomajaid  elab Eestis 5 li ki. Neist kivisisalik ja vaskuss on meil 
Kokkuvõttes võib öelda, et kaitse all on kõik meie 
kel el teame si n ühtainsat asurkonda (ebapärlikarp). 
haruldased, vaid kohati levinud liigid. 
roomajad ja kahepaiksed , putukatest kimalased 
Nad on kõik äärmiselt ohustatud, alates võimsatest 
ja metsakuklased, umbes kolmandik linnu- ja 
Kahepaikseid  on meil 11 li ki.  Nad on väga tundlikud 
loodussümbolitest, nagu merikotkas, kaljukotkas 
imetajali kidest, mõned limused ja üks uss.
keskkonnasaastele ja nende levikut pi rab sobivate kudeti kide 
ja must-toonekurg ning lõpetades erilisi elupaiku 
vähesus. 
vajavate li kidega, nagu lendorav ja kõre.
Tegevuskavad on seni koostatud järgmistele 
li kidele: hal hüljes, viigerhüljes, nahkhi red,  suur-
Eesti vetest on leitud 79 kalaliiki  ja 3 sõõrsuuliiki. Meil on küll palju 
II kaitsekategooria li kide seast leiame erisuguste 
konnakotkas, väike-konnakotkas, kalakotkas, metsis , 
veekogusid, aga kalu ohustab nende reostumine, eutrofeerumine , 
elupaikade linde, nagu laululuik, sarvikpütt, 
euroopa naarits , rohunepp , sookurg , must-toonekurg, 
rändeteede tõkestamine paisudega ja ülemäärane väljapüük.
rohunepp, metsis ja jäälind. Si a on arvatud ka 10 
ni durüdi, kassikakk , harivesilik , väike-laukhani, kõre 
li ki nahkhi ri, kaladest säga ja tõugjas, putukatest 
Putukaid on meil kindlaks tehtud üle 10 000 liigi ja muid  selgrootuid  
ja apteegikaan . Tal inna loomaaias paljundatakse 
mustlaik-apol o ja eremi tpõrnikas ning meie ainus 
euroopa naaritsat eesmärgiga taastada tema 
üle 3500 liigi. Eesti mitmekesistel loodusmaastikel elavad paljud eri li ki 
kaitstav uss – apteegikaan.
looduslik asurkond Hiiumaal.
putukad, kes mujal Euroopas on ohustatud.
III kaitsekategooria liigid Eestis otseselt ohus ei ole, 
Euroopas on kaitse all ka karu, hunt, ilves ja kobras. 
Kaitstavaid loomali ke on Eestis kokku 212. Nende jaotust 
kuid paljud neist on ohustatud mujal Euroopas. 
Eestile tehtud erandina võib meil nende küttimist 
Lendorav
kaitsekategooriate vahel vt. tabelist 1.
Näiteks valge-toonekurg, rukkirääk, harilik kärnkonn, 
jätkata tingimusel, et asurkonna seisund ei halvene. 
rabakonn, vingerjas ja rabaki lid. Si a kuuluvad ka 
Seisuga 1. jaanuar 2010 on keskkonnaregistrisse kantud 877 
Karu võib jahtida vaid seal, kus ta võib seada ohtu 
mitmes koosluses olulised liigid, nagu metsakuklased 
kaitsealuse looma leiukohta. 7% leiukohtadest on kaitse al a 
inimelu või kahjustada tõsiselt kel egi vara.
võetud, 24% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Silmatorkavalt palju 
III kaitsekategooria loomi
on kaitstavatele loomadele rajatud püsielupaiku – 958 (vt. tabelit 2). 
Põhiliselt on need kotkaste pesapuud koos ümbrusega.
Tabel 1. Kaitstavate loomaliikide jaotus kategooriatesse
Kategooria
Ussid
Limused Putukad
Kalad
Kahepaiksed
Roomajad
Linnud
Imetajad
I
1
2
14
2
II
1
1
4
2
2
 1
35
13
III
3
42
5
7
4
7
Kokku
1
5
4
7
11
5
11
21
Maakimalane
Suur rabakiil
Saarmas
30
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSTAvAD LOOMAD
31
Punane nimestik
Võõrli kide ja juhukülaliste seisundit ei hinnata ja neile 
määratakse kategooria mittehinnatav (NA).
Kui li k on laialt levinud ja arvukas, si s määratakse tal e 
unane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses 
kategooria ohuväline (LC). Ohuvälised liigid on näiteks 
elavate li kide seisundi kohta. Sel e koostamisel hinnatakse IUCN-i 
kukeseen, raudrohi , harilik mänd, päeva-paabusilm, ahven, 
P (Rahvusvaheline looduskaitselit) välja töötatud reeglistiku alusel likide 
kärnkonn ja harakas.
väljasuremisohtu. Hindamise kriteeriumid on ühtsed kogu maailmas ja punast 
Kui liigi vähenev arvukus näitab, et ta võib lähitulevikus 
nimestikku tunnustatakse kui kõige autoriteetsemat elurikkuse olukorda 
osutuda ohustatuks, si s määratakse tal e kategooria 
kajastavat andmestikku. Regionaalsete punaste nimestike alusel koostatud 
ohulähedane (NT). Ohulähedased liigid on meil näiteks 
rahvusvaheline punane nimestik on kättesaadav koduleheküljel „The IUCN Red 
koral narmik, kare habesamblik , kaunis kuldking, teder, 
List of Threatened  Species ”.
sarvikpütt, si l ja hunt.
Esimese väljasuremisohus olevate taime- ja loomali kide nimestiku kinnitas 
Kui liigi leviku ja arvukuse muutuste analüüs näitab, et li k 
IUCN aastal 1949. Et toonased punased nimestikud  avaldati raamatuna, si s 
on ohustatud, si s määratakse tal e kategooria ohualdis 
Suur-konnakotkas on haruldane ja kiirelt 
1979. aastal koostatud 
kasutatakse punase nimestiku sünonüümina ka mõistet punane raamat.
(VU). Ohualtid liigid on meil näiteks punane tolmpea, 
kahaneva arvukusega liik. Ta kuulub 
Eesti esimene punane 
äärmiselt ohustatud (CR) liikide sekka.
Esimene Eesti punane nimestik koostati 1979. aastal. Algselt ametkondlikuks 
harilik võipätakas, kivisisalik, kassikakk, metsis ja lendorav.
nimestik anti 1982. aastal 
välja illustreeritud “Punase 
kasutamiseks mõeldud andmebaasi põhjal anti 1982. aastal välja 
Kui liigi väljasuremisoht on suur, si s määratakse tal e 
raamatuna”.
värvijoonistega raamat. Teine punane nimestik valmis 1988 ja see avaldati 
kategooria ohustatud (EN). Ohustatud liigid on näiteks 
pärast väikseid muudatusi teatmeteoses „Eesti A&O“. Kolmas punane nimestik 
mõru kivipuravik , sookäpp, rand-ogaputk, kõre, must 
ilmus raamatuna 1998.
toonekurg ja viigerhüljes.
2008. aasta sügisel valmis uus punane nimestik. Sel e koostamisel osales 
Kui aga li k on üliharuldane, tema arvukus väga ki resti 
enam kui 50 meie parimat loodusteadlast ja eksperti. Kõik senised Eesti 
vähenenud ja väljasuremisoht äärmiselt suur, si s 
punased nimestikud on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse 
määratakse tal e kategooria äärmiselt ohustatud (CR). 
komisjoni eestvedamisel. Eesti punase nimestiku andmed on kättesaadavad 
Äärmiselt ohustatud li gid on näiteks salutakjas, Ruthe 
koduleheküljel Eesti eElurikkus.
sõrmkäpp, soomurakas, ebapärlikarp, kalmumardikas, 
Kuidas punane nimestik tekib
rohe-kärnkonn, peipsi siig, peipsi tint, suur-konnakotkas ja 
järvekaur.
Vi mane punane nimestik erineb mitmes mõttes varasematest, sest hindamise 
Vi mase kümne aasta jooksul on meie loodusest kadunud 
aluseks võeti IUCN-i välja töötatud uued reeglid. Enam ei hinnata li ke 
metsmadar, sinihall luga, rabapistrik, punakurk-kaur, ja 
valikuliselt, selgitada tuleb kõikide pi rkonnas elavate li kide olukord. Liigi 
euroopa naarits. Nemad kuuluvad kategooriasse Eestis 
Sookurg on üks vähestest varem ohustatud 
seisundi hindamisel arvestatakse eelkõige liigi arvukuse ja leviku tegelikke ja 
hävinud (RE). Veel kümme aastat tagasi olid nad kõik veel  
liikidest, kes viimase punase nimestiku 
prognoositavaid muutusi vähemalt kümne ja vahel ka enama aasta jooksul. 
kategoorias  äärmiselt ohustatud.
andmetel enam ohustatud ei ole. Teda on 
1998. aastal välja antud 
Olenevalt ohustatuse tasemest määratakse liigile vastav kategooria  
aidanud tema põhielupaiga – soode kaitse.
kolmas “Eesti punane 
(vt. skeemi).
Juhul, kui ühe liigi kohta on üht-teist teada, kuid lõplikke 
raamat”.
järeldusi teha ei saa, määratakse liigile kategooria 
puuduliku andmestikuga (DD), mida käsitletakse kui 
hindamtata (NE). Nõnda juhtub enamasti seepärast, 
EEesti punase nimestiku kategooriad
esti punase nimestiku kategooriad
ohukategooriat, sest si n kehtib ettevaatuse printsi p: kui 
et pole eriteadlasi, kes vastavat li ki hästi tunneksid.
Looduses hävinud
Liik elab üksnes kultiveerituna, tehistingimustes või
pole kindlust, tuleb ol a valmis halvimaks.
Extinct  in the  Wild  (EW)
naturaliseerunud asurkonnana väljaspool oma algset levilat
Ni si s pole tänapäeval korrektne rääkida punase 
Eestis hävinud
Kui li k jääb hindamata, si s määrataksegi tal e kategooria 
Liik, mille ühtegi isendit Eestis looduses teadaolevalt enam ei ela
raamatu li kidest, sest vaikimisi kuuluvad punase 
 Regional y extinct (RE)
Äärmiselt ohustatud
Critical y Endangered (CR)
Tabel. Eesti liikide jaotus punase nimestiku kategooriatesse 2008. aaasta seisuga.
Andmeid piisavalt Ohustatud
Ohustatud
Liigil on suur kuni äärmiselt suur oht välja surra
Elustikurühm
Eestis  Äärmiselt  Ohustatud  Ohualdis 
Ohu- Ohuväline  
Puuduliku 
Mitte- Hindamata  kokku
Endangered (EN)
ise oht suureneb
hävinud  ohustatud 
EN
VU lähedane  
LC andmestikuga   hinnatav  
NE
Ohualdis
Vulnerable (VU)
RE
CR
NT
DD
NA
Hinnatud
seened
34
58
70
103
88
271
30
1
4948
503
Ohulähedane
Liik on väga lähedal ohualtile seisundile ja võib seniste
Near Threatened (NT)
Väljasurem
protsesside jätkudes muutuda ohustatuks
samblikud
29
13
32
8
42
251
29
555
1019
Ohuväline
vetikad
23
244
237
108
12
Liik ei ole ohustatud (laialt levinud ja arvukad liigid)
Least concern (LC)
sammaltaimed
2
11
21
99
5
15
5
205
579
soontaimed
28
32
0
92
18
785
180
577
3
1943
Puuduliku andmestikuga
Liigi ohustatuse üle otsustamiseks pole piisavalt andmeid
selgrootud
51
7
2
10
17
42
484
14
8019
84
Data deficient (DD)
Väljasuremise
kahepaiksed
1
1
2
4
1
9
oht pole teada
roomajad
1
1
3
5
Hindamata
Liigi ohustatust pole hinnatud
kalad
1
4
1
1
3
24
2
0
Not Evaluated (NE)
sõõrsuud
1
1
2
linnud
4
8
8
22
32
141
1
147
33
Mittehinnatav
imetajad
1
1
1
4
37
14
7
5
Not applicable (NA)
Võõrliik, juhuslik eksikülaline
KOKKU
174
134
196
399
451
1957
1008
746
13841 18906
32
EESTI LOODUSKAITSE
PUnAnE nIMESTIK
33
nimestiku andmebaasi kõik Eestis elavad liigid. Vana harjumusena vahel 
si ski punase raamatu li kidest rääkides peetakse silmas neid, mis kuuluvad 
Võõrliigid
ohukategooriatesse. 
Kokkuvõttev li kide jaotus punase nimestiku eri kategooriatesse on toodud 
tabelis.
õõrliigid on inimtegevuse tõttu oma 
Pikka aega peeti kohaliku looduse rikastamist uute 
looduslikust levialast väljapoole elama 
li kidega isegi tänuväärseks. Näiteks 1950. aastal lasti 
v sattunud liigid. Inimese otsese või kaudse  meie metsadesse karusloomadena lahti esimesed 8 
Mida punane nimestik näitab
abiga rändavad liigid kohtadesse , kuhu nad 
kährikut, kel e looduslik levila asub Kagu-Aasias.
Punane nimestik ei ole seadusandlik akt, kuid ta on teaduslik alus li kide 
looduslikult poleks kunagi jõudnud.
Aga võõrliigid võivad reisida ka juhuslikult, kas 
kaitset reguleerivale seadusloomele. Sel est nimestikust saame teada, 
Võõrli kide sissetoomisel on sama pikk ajalugu kui 
looduslikku päritolu kaubaga või veel mitmel muul 
missugustel li kidel läheb sedavõrd halvasti, et nad on väljasuremisohus ja 
inimeste endi rändamisel. Valdavalt on võõramaiseid 
moel lennukite, rongide ja laevadega. Nii jõudsid 
mis neid kõige rohkem ohustab. Samas näitab punane nimestik ka seda, kui 
li ke kaasa toodud ja ümber asustatud teadlikult. 
Euroopasse koos puidukoormatega Põhja-Aafrikast 
mõne ohustatud liigi seisund on paranemas. Nii annab nimestik meile olulise 
Eksootilistes paikades käinud rändurid tõid sageli 
pärit majasikk , laevade bal astveega aga hi na 
tagasiside liigikaitse toimimise ja vajaduste kohta,  aga ka lähteandmed 
reisilt kaasa põnevaid taimi ja loomi ning püüdsid 
vil käppkrabi. 
sel eks, et korraldada li kide õiguslikku kaitset ning kavandada ja rakendada 
neid si s oma kodumaal kasvatada. Kas olete 
Võõrli kide kasvatamisest täielikult loobuda ei 
kaitsemeetmeid. 
kunagi mõelnud, kust on pärit paljud parkides 
saa: põl u- ja metsamajanduses ning vesiviljeluses 
Kategooriad puuduliku andmestikuga ja hindamata näitavad meie looduse 
ja iluaedades kasvatatavad puud ja lil ed ning 
kasvatatakse palju võõrli ke, sest need annavad 
uurituse taset. Ehk mida vähem on uurijaid ja andmeid, seda rohkem 
lemmikloomapoodides müüdavad loomad? 
sageli rohkem sobilikku toodangut. Näiteks üks 
hindamata või ebapi sava andmestikuga li ke.
Ent taimed ja loomad võisid uutele aladele sattuda 
meie põhilisi toidutaimi – kartul – on pärit Lõuna-
Eesti punase nimestiku koostamisel hinnati 4319 liigi seisundit. See on umbes 
ka vastupidisel põhjusel: uude elupaika suundunud 
Ameerikast , ka teraviljapõldudel ei kasvata me 
1% meil elavate li kide koguarvust. Kõiki li ke hinnati vaid selgroogsete 
inimesed tavatsesid kaasa vi a vanas kodukohas 
omamaiseid li ke. Loomaaiad ja botaanikaaiad on 
loomade rühmas. Eesti soontaimedest hinnati 97%, sammaltaimedest 74%, 
kasvavaid taimi ja loomi. Nii tõid keskajal meile 
olulised loodushariduskeskused.
Ruthe sõrmkäppa on Eestis 
samblikest 5%, vetikatest 35%, seentest 19% ja selgrootutest loomadest 
rännanud mungad Lõuna-Euroopast kaasa 
leitud vaid ühes kohas. 
vi namäeteo.
Seetõttu on ta määratud 
kõigest 1%. 
äärmiselt ohustatute 
Tabelist näeme, et Eesti looduses on vi mase viiekümne aasta jooksul 
kategooriasse (CR).
välja surnud 174 li ki. Ohustatud li ke (kategooriad CR, EN, VU) on kokku 
729 ja tervelt 415 li ki võivad lähiajal muutuda ohustatuks. Suur puuduliku 
andmestikuga ja hindamata li kide hulk näitab, et meil on liiga vähe andmeid 
sel e kohta, kuidas läheb elu meie looduses elavatel li kidel. Mittehinnatavaid 
li ke (NA) on kokku 74, mis näitab eelkõige võõrli kide suurt osakaalu meie 
looduses.
Võrreldes eelmise, 1998. aasta punase nimestikuga, on suurenenud kõigisse 
ohukategooriatesse arvatud li kide hulk. See tuleneb osalt muutunud 
metoodikast: kõikide li kide läbivaatamisel selgub ikka, et mõni ohustatud li k 
on varem tähelepanu alt välja jäänud. Kahjuks on paranenud vaid üksikute 
varem ohustatud li kide seisund. Sel iste hulka kuulub näiteks 1998. aasta 
andmetel haruldane sookurg, kes nüüd on kategoorias ohuväline (LC).
Korallnarmiku arvukus 
püsib, kuid leiukohti on tal 
Punane nimestik täieneb pidevalt, sest li kide seisundit tuleb kogu aeg 
vähe. Seetõttu kuulub see 
jälgida. Tõenäoliselt ei jõua me mitte kunagi sel isele tasemele, et saaksime 
seeneliik ohulähedasse 
öelda: meie käsutuses on täielik andmestik kõikide li kide kohta. Kuid 
kategooriasse (NT).
praegusest paremini võiksime meie looduses elavate li kide seisundit 
tunda kül . Si n saab igaüks appi tul a. Kui märkad looduses midagi 
tähelepanuväärset, si s sisesta nähtu loodusvaatluste andmebaasi.  Ka 
kõige tavalisema liigi vaatlusandmed on kasulikud. Nii saad lisada ka oma 
panuse looduse olukorra jälgimisse.
Kesk-Aasiast pärit väikeseõielist lemmaltsa 
Viinamäetigu, kelle mungad keskajal siia tõid, 
Meie hariliku siili arvukus on viimastel aastatel tugevalt kahanenud, 
kasvatati Eestis esimest korda 19. sajandi 
peame nüüd oma looduses loomulikuks ja tal 
nii et varem tavaline loom on nüüd punase nimestiku ohulähedases 
alguses Tartu ülikooli botaanikaaia 
läheb siin hästi. Paradoksaalsel kombel on ta 
(NT) kategoorias. Põhjused: siilile sobilikud elupaigad on ahenenud 
kollektsioonis , kust ta peagi levis ümbruskonda.
oma algsel asualal Lõuna-Euroopas ohustatud 
ning palju loomi hukkub tiheda liikluse tõttu autorataste all.
ja kaitsealune liik.
34
EESTI LOODUSKAITSE
võõRLI gID
35
Keegi ei tea täpselt, kui palju on Eestis võõrli ke. Võib 
Lihtne öelda, et ärgem si s toogem Eestisse 
arvata, et botaanikaaedaes, parkides, arboreetumites, 
invasi vseid li ke. Paraku pole ette teada, 
aiandites, iluaedades, põldudel, loomaaedades, 
missugune li k naturaliseerub ja missugune 
loomakasvandustes ja lemmikloomadena elab meil 
naturaliseerunud li k kujuneb invasi vseks. 
neid tuhandeid. Sisse toodud taimeli ke kasvatatakse 
Väikese asurkonnana naturaliseerunud võõrli k 
üksnes avamaal umbes 4000.
võib muutuda invasi vseks ka aastakümneid 
Enamik uude kohta sattunud võõrli ke ei saa uuel  
hiljem.
asumaal iseseisvalt hakkama. Kas ei sobi neile 
Invasi vsetest võõrli kidest põhjustatud ohtude 
keskkonnatingimused või ei suuda nad konkureerida 
tõttu jälgitakse tänapäeval pingsalt võõrli kidega 
pärismaiste li kidega, mõnikord ei leia üksikisend 
toimuvat. Looduskaitseseadus keelab rangelt 
paljunemiseks sobivat liigikaaslast. Banaanikastiga 
võõrli kide elusaid isendeid loodusesse lasta. 
Eestisse jõudnud troopilisel ämblikul või putukal si n 
Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud 
pikemat elulootust pole. Ja kui me ka väga tahaks, 
„Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrli kide 
palme meie parkides kasvatada ei õnnestu.
Põhja-Aafrikast pärit majasikk jõudis 
nimekiri“ (13 taimeli ki ja 30 loomali ki), kuhu 
Euroopasse arvatavasti koos puidukoormatega. 
Ent teatud osa sissetoodud võõrli kidest jääb si ski el u 
kantud li kide elusaid isendeid ei tohi Eestisse 
Hiljem on see liik ka Eestisse levinud ja eriti 
ja mingi osa neist suudab luua uues kohas elujõulise 
tuua. Sel es nimekirjas on näiteks eelnimetatud 
Lääne-Eesti puitmajadele palju kahju teinud.
asurkonna ehk naturaliseerub. Hinnanguliselt jääb 
karuputked, kährik, signaalvähk, kitsasõraline 
uuel asumaal el u umbes 10% võõrli kidest, nendest 
vähk ja paljud teised liigid.
omakorda 10% naturaliseerub. Seega jääb üks sajast 
Invasi vsed võõrliigid tuleb loodusest võimalikult 
võõrli gist loodusesse püsivalt elama. Võõrli kide 
ki resti hävitada või vähemalt nende levikut 
andmebaasi järgi on Eesti looduses naturaliseerunud 
tugevalt pi  rata . Seda korraldab keskkonnaamet. 
üle 900 võõrliigi.
Invasi vsete karuputkede ja kähriku kohta on 
koostatud ohjamiskava, mis näeb ette nende 
Invasiivsed võõrliigid
li kide levikut ja arvukust pi rata ja võimalusel nad 
meie loodusest hävitada. Paraku on invasi vset 
Võib küsida: mis sel est halba on, kui meie elurikkus 
võõrli ki hävitada äärmiselt raske ning see nõuab 
täieneb uute li kidega? Ühe võõrliigi lisandumisest 
püsivust ja pikka aega. Kõige tõhusam kaitse 
loodusesse ei pruugi tõepoolest midagi halba 
võõrli kide vastu on neid mitte sisse tuua. 
juhtuda. Näiteks vi namäetigu peame juba Lääne-
Kagu-Aasiast pärit kährik on meie metsades 
Eesti looduse loomulikuks osaks. 
oluliselt vähendanud maas pesitsevate lindude 
arvukust ning soodustanud mitme haiguse 
Lõuna-Euroopast pärit kaljutuvist aretatud 
Paraku on ni , et umbes 10% naturaliseerunud li kidest 
levikut. Kährikkoer on tunnistatud kahjulikuks ja 
kodutuvi rakendati vanasti kirjatuvina. See on 
hakkab oma uues elupaigas nii jõudsalt paljunema 
soovimatuks liigiks kogu Euroopas.
esimene Eestis naturaliseerunud võõrlinnuliik, 
ja levima, et muutub ohtlikuks pärismaisele 
kes muutus tavaliseks juba 20. sajandi alguses.
elustikule. Sel iseid li ke nimetatakse invasi vseteks 
võõrli kideks. Miks see nii juhtub, pole täpselt teada. 
Tõenäoliselt puuduvad invasi vsetel võõrli kidel uues 
kohas looduslikud vaenlased, kes nende arvukust 
pi raksid, pealegi on nad ise mõnikord kohalikest 
konkurentidest elujõulisemad. Sageli levitavad 
võõrli gid haigusi, mil e suhtes nad ise on immuunsed. 
Näiteks Põhja-Ameerikast pärit ja ilmselt kel egi 
teadmatusest veekogudesse lastud signaalvähk ei 
haigestu vähikatku, kuid levitab seda haigust, seades 
nõnda ohtu  meie pärismaise jõevähi.
Invasi vsed võõrliigid ohustavad tõsiselt looduslikku 
tasakaalu, neil võib ol a negati vne mõju keskkonnale, 
19. sajandi lõpus Euroopa 
karusloomakasvandustest 
majandusele või inimese tervisele. Näiteks 19. 
lahti pääsenud ja mõnel 
sajandil ilutaimena ja 1950. aastatel põl umajanduse 
juhul ka tahtlikult 
ja mesinduse eesmärgil Eestissse toodud Sosnovski 
loodusse lastud ameerika 
karuputke ja hi d-karuputke kolooniate all ei 
naarits ehk mink on 
Keskkonnaregistri andmetel on invasiivsetel 
suuda kasvada üksi teine taimeli k. Pealegi võivad 
nüüdseks levinud kogu 
karuputkedel Eestis 1370 leiukohta. Nende 
need karuputked tekitada inimese nahale raskesti 
Euroopas ja põhjustanud 
tõrjumiseks on koostatud ohjamiskava, mida 
euroopa naaritsa 
viib ellu keskkonnaamet.
paranevaid põletushaavu.
väljasuremise Eestis.
3
EESTI LOODUSKAITSE
võõRLI gID
37
Natura 2000
võrgustiku Natura 2000. Eestis on määratud 
linnualad 13 linnuliigile ning loodusalad 
30 muule loomaliigile ja 22 taimeliigile. 
uroopa Li du looduskaitse toetub  
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli meil  linnuala 
kahele tugisambale – linnudirekti vile 
kogupindalaga 12 592 km2 ja 531 loodusala 
E ja loodusdirektivile. Need mõlemad on 
kogupindalaga 11 321 km2. 
vanemad kui Euroopa Li t ise. 
Majanduslik ja looduslik rikkus on tavaliselt 
1979. aastal vastu võetud linnudirekti v 
pöördvõrdelises seoses. Eesti panus Euroopa 
on Euroopa majandusühenduse esimene 
majandusse on tagasihoidlik , meie panus 
klassikalist looduskaitset puudutav õigusakt. 
loodusväärtuste hoidmisse aga oluliselt 
Ja nagu direkti vi nimi selgelt vihjab, on see 
suurem. Kui Euroopas tervikuna võtavad 
looduskaitselepe sõlmitud lindude pärast, kel e 
linnualad enda al a 11,1% ja loodusalad 13, % 
rännuteed läbivad paljusid riike.
maismaast, si s Eestis on vastavad arvud 13,5% 
ja 1%. Kokku hõlmavad Natura 2000 alad 
1992. aastal vastu võetud loodusdirekti vi võib 
meil 1,5% maismaast, sest paljud linnu- ja 
vaadelda kui linnudirekti vi edasiarendust 
loodusalad kattuvad (vaata kaarti).
ülejäänud looma- ja taimeli kidele. Aga mitte 
ainult: loodusdirekti v annab suunise kaitsta 
Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel linnu- 
ka elupaiku olenemata sel est, kas seal elab 
ja loodusaladel on omakorda suur ühisosa 
Alatsi järv ning seda ümbritsevad sood ja metsad on 
haruldasi li ke või mitte. Mõlemad direkti vid 
meie kaitsealadega – rahvusparkide, 
ühtaegu osa Teringi maastikukaitsealast ja Teringi 
Natura 2000 linnu- ja loodusalad on oluliselt 
nõuavad Euroopa Li du li kmesriikidelt kaitstavate 
looduskaitsealade ja maastikukaitsealadega. 
loodusalast. Viimane ühendab selle piirkonna üle-
suurendanud Eesti kaitsealuse maa- ja mereala 
alade loomist sinna, kus  leidub ohustatud 
Kui Natura võrgustik koondab kõik sel e, mis 
euroopalise Natura 2000 võrgustikuga.
kogupinda. Fotol näeme viupartide rändeparve 
li kide elupaiku või ohustatud elupaigatüüpe. 
on oluline  Euroopa Li du kui terviku jaoks, si s 
Osmussaare rannikumeres. Nad ujuvad väljaspool 
Linnudirekti vi nõuetest tulenevaid alasid 
meie kaitsealad hõlmavad eeskätt seda, mis on 
1996. aastal loodud Osmussaare maastikukaitseala 
nimetatakse linnualadeks ja loodusdirekti vi 
oluline just Eestile. Neis kahes on palju ühist, 
(piiriks rannajoon ), ent see mereala jääb 2006. 
eurodirekti vid ei sätesta: iga riik tegutseb oma 
aastal loodud Nõva–Osmussaare hoiuala piiresse 
nõuetest lähtuvaid loodusaladeks. 
ent samas ka erinevat. Näiteks loodusdirekti v 
väljakujunenud tavade kohaselt. Eestis kaitstakse linnu- ja 
(hõlmab peale Osmussaare ka seda ümbritsevat 
on kehtestanud kaitse koprale, kel e arvukus 
Kõigi Euroopa Li du li kmesriikide linnualad ja 
loodusalasid meie arvult kuuenda, 2004. aastal vastu võetud 
merd ).
Eestis vi masel poolsajandil suureneb. Samas 
loodusalad kokku moodustavad ökoloogilise 
looduskaitseseaduse alusel. Seda seadust koostades võeti 
leiame Eestis kaitstavate li kide nimistust 
arvesse eurodirekti vide nõuded, mistõttu kehtestati kaks uut 
meie rahvuslinnu suitsupääsukese, keda 
Natura 2000 linnu- ja loodusalad
kaitstavate loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad. 
linnudirekti vi nimistus pole. 
Natura 2000 loodusalad
Neid luuakse meil  juhtudel, kui Natura 2000 võrgustikku 
Natura 2000 linnu- ja loodusalad
Natura 2000 linnualad
Looduskaitse korralduslikku poolt 
arvatud alad on jäänud väljapoole meie oma kaitsealade pi re.
Naissaare
Kaitsealad
Lahemaa
Hoiualad
keskkonnaregister 01.01.2010
Põhja-Kõrvemaa
Narva
Tallinn
Rakvere
Pakri
Ohepalu
Merikotka arvukus maakonniti
Neeruti
0 paari
Sirtsi
1 - 4 paari
Nõva-Osmussaare
Puhatu
5 - 12 paari
Muraka
13 - 36 paari
Suursoo -Leidissoo
Kõrvemaa
Mahtra
Agusalu
37 - 49 paari
keskkonnaregister 01.01.2010
Hiiu madala
Linnuraba
Kõnnumaa
Marimetsa-Õmma
Pihla -Kaibaldi
Paide
Sahmeni
Kõpu
Haapsalu
Endla
Väinamere
Avaste
Lihula
Lahepera
Lavassaare
Tagamõisa
Emajõe suudmeala 
Alam-Pedja
ja Piirissaare
Nätsi-Võlla
Soomaa
Tartu
Pärnu
Viljandi
Emajõe-Suursoo
Vilsandi
Viidumäe
Võrtsjärve
Kikepera
Mullutu-Loode
Pärnu lahe
Kuressaare
Kihnu
Luitemaa
Otepää
Kura kurgu
Nigula
Võru
Karula
Haanja
Natura 2000 linnu- ja loodusalad Eestis. Enamik meie kaitsealasid on ühtlasi Natura alad.
Merikotka levik Eestis.
38
EESTI LOODUSKAITSE
nATURA 2000
39
Elupaigatüübid
Rannikulõukad *1150 (esmatähtis elupaigatüüp)
änapäevane loodushoid on elupaigapõhine.  
elupaiku, mil el on sarnane ökoloogiline tähendus. 
See tähendab, et ohustatud li ke kaitstes  
Näiteks rannani dud nii Eestis kui ka mujal 
T hoiame eelkõige nende elupaiku. Samas  maailmas võimaldavad samaväärseid toitumis- ja 
hoolitseme sel e eest, et püsiks ka elupaigatüüpide 
puhketingimusi rändlindudele, kes läbivad pika 
endi mitmekesisus.
vahemaa pesitsus- ja talvitumisalade vahel.
Elupaik on see osa loodusest, kus teatud organism, 
Loodusdirekti v määratleb 198 elupaigatüüpi, mil e 
asurkond või li k mingil eluetapil looduslikult elab.
hoidmiseks tuleb luua loodusalasid. Eestimaal leidub 
nendest tüüpidest 0, sealhulgas 19 esmatähtsat 
Loodusoludelt sarnased ja samaväärsed elupaigad 
ehk kogu Euroopa ulatuses eriti olulist. Vi maste 
kuuluvad ühte elupaigatüüpi. Vi mane võib 
sekka on arvatud näiteks meie rabad, puisni dud, 
siduda ka geograafiliselt üksteisest kaugel asuvaid 
rannikulõukad, karstijärved jt.
Erinevaid elupaigatüüpe
Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud 1140
Rannikulõukad on madalad järved mere lähedal.  Tormide aegu lisandub neisse soolast merevett 
ja tuulevarju pagevaid merelinde. Fotol olev Sutlepa meri on tuntud kokrede paradiisina, ent parim 
paik on see rannikulõugas näiteks ka surusääskedele, kelle vastseid söövad kalad,  ning pilliroole 
ja sellel passivatele vesikiilidele, kelle vastseid toidavad oma roostikus kasvavatele poegadele  
Elupaigatüüp koondab elutingimuste poolest samaväärseid elupaiku. Rändavad rislad peatuvad 
tuttpütid.
pagurandadel eelkõige sellepärast, et veetõusu aegu laugmadalikule kandunud toit muutub mõõna 
ajal kergesti kättesaadavaks. See, et Atlandil olenevad tõus ja mõõn eelkõige kuu ja päikese 
asendist, Läänemerel aga valitseva tuule suunamuutustest, pole risladele oluline. Toituvad 
Põhjamaised lamminiidud 6450
leeterislad Haversi rannas Nõva–Osmussaare hoiualal.
Rusked luited kukemarjaga *2140  
(esmatähtis elupaigatüüp)
Kukemarjanõmm ei paista silma liigirikkusega. 
Pigem võlub siin just lihtsus. See elupaigatüüp 
on Euroopas haruldane, mille tõttu peetakse 
tema kaitset esmatähtsaks. Rammu saar Kolga 
lahe maastikukaitsealal.
Lamminiidud ehk luhad asuvad jõgede ja 
järvede üleujutatavatel lammidel. Fotol 
näeme suvist kõrge rohuga Kasari luhta, kuhu 
õhtutundidel tulevad toitu otsima metskitsed 
ja kus öö saabudes mängivad rohunepid.
40
EESTI LOODSUKAITSE
ELUPAIgATüübID
41
Kaitse korraldamine
Kaitset korraldab meil eelkõige kaitstavate 
I kaitsekategooria li kide puhul ja ka rahvusvahelistest 
loodusobjektide valitseja. Tänapäeval valitseb 
lepetest tulenevalt on need kohustuslikud. 
kõiki riiklikke loodusobjekte keskkonnaamet ning 
Tegevuskavad tel itakse vastavate li kide parimatelt 
kohaliku tähtsusega objekte kohalik omavalitsus . 
tundjatelt. Peale liigi bioloogia kirjelduse tuuakse 
Loomulikult korraldab valitseja oma tegemisi 
neis välja li ki ohustavad tegurid, liigi soodsa seisundi 
aja aastaga on Eestis looduskaitse all oleva 
hästi korraldatud. Kui kaitsealadel pole kehtestatud 
koostöös partneritega, kel e hulgas on ühelt poolt 
tagamise tingimused ja kaitseks tarvilike tegevuste 
maismaa osakaal suurenenud 18 protsendini, 
mõistlikku kaitsereži mi või kui seaduserikkujaid ei 
S
riigiasutused, nagu keskkonnaministeerium ja 
eelisjärjestus. Tegevuskava erijuht on ohjamiskava, 
seda on rohkem kui Euroopas keskmiselt. 
kutsuta seal korrale, si s looduskaitse ei toimi.
riigimetsa majandamise keskus, teiselt poolt aga meie 
mil es käsitletakse suure arvukusega liigi pi ramist, 
Seisuga 1. jaanuar 2010 küünib meil kaitstavate alade 
Üks on selge – mida rohkem kaitsealust maad, 
kõik ja kodanike vabaühendused.
et see ei hakkaks elupaigast välja tõrjuma mõnd 
kogupindala üle 15 200 ruutkilomeetri, mil est veidi 
seda enam tuleb teha jõupingutusi seda hoides. 
haruldast li ki.
üle poole ehk 7 800 ruutkilomeetrit on maismaa. 
Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitse-
Kaitstavatel aladel on  ju vaja teha teadusuuringuid, 
Mõistagi annavad need numbrid meile lootust, et 
eeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja 
Tegutsemiseks kaitsealal koostatakse 
ni ta võsa tõrjumiseks heina, suunata loodusturismi , 
Eestimaa elurikkus jääb kestma inimpõlvedeks.
avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi 
kaitsekorralduskava, mis seab konkreetsed ülesanded 
kontrol ida reeglite täitmist ja palju muud. Paistab, 
Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, 
kindlaks perioodiks. Kaitsekorraldust planeerides 
Si ski ei ole kaitsealuse maa suur pindala veel garanti , 
et meie kaasaegne looduskaitse on just jõudmas 
pi rikirjeldust, ala jagamist eri kaitsereži miga 
toetutakse mitmele andmebaasile, mil est kõige 
et meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida kõike 
arengujärku, kus tuleb pöörata senisest rohkem 
vöönditeks ning  lubatud ja keelatud tegevusi. 
olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteem-
seda, mida imetleme Eestimaa looduses praegu. 
tähelepanu looduskaitse al a võetud väärtuste 
Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, 
keskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi 
Looduskaitse saab ol a tõhus vaid si s, kui see on 
paremale hoiule.
kaasates sel esse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. 
kaitsealuste objektide kohta.
Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele 
Sel egipoolest ei toimu kogu kaitsekorraldustöö 
kaitstavatele loodusobjektidele (vt. täpsemalt 
kaugeltki mitte ainult arvuti taga. Järgmises loos  
“Kaitstavate loodusobjektide tüübid” lk. 10).
vaatleme , mida tehakse otse looduses.
Liigikaitse korraldamiseks koostatakse tegevuskavad. 
Keskkonnaameti regioonid
Keskkonnaameti regioonid
Keskkonnaameti kontorid
Peakontor
Jõhvi
Tallinn
Rakvere
Viru
Harju-Järva- Rapla
Kärdla
Rapla
Haapsalu
Türi
Hiiu-Lääne-Saare
Jõgeva
Penijõe
Jõgeva-Tartu
Pärnu
Viljandi
Tartu
Kuressaare
Pärnu-Viljandi
Otepää
Räpina
Põlva-Valga-Võru
Võru
Valga
Keskkonnameti kuus regiooni ja regioonikeskused.
Kaitse-eeskirjad avaldatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas.
42
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSE KORRALDAMInE
43
Kaitsekorralduslikud välitööd
rannani dud ning võsastuvad puis- ja aruni dud 
Meie loodusalased teadmised üha täienevad 
vajasid looduskaitselist ki rabi, sest sotsialistlik 
ja loodus ise muutub pidevalt, seetõttu tuleb 
põl umajandus ja randamineku keeld Nõukogude 
kaitsekorralduskavasid aeg-ajalt uuendada.
Li du pi ritsoonis olid mõjunud hävitavalt 
äbimõeldud plaanidest looduskaitse 
Looduskaitse toimib hästi, kui see toetub ühelt poolt 
pärandmaastike elurikkusele. Nüüd  on riigi 
korraldamisel üksi ei pi sa. Tuleb 
riigile ja teiselt poolt igale inimesele. Looduskaitset, 
ja mittetulundusühingute algatusest kaitsta 
L teha ka mitmesuguseid välitöid: 
mis tuleneb inimese vastutustundlikust mõtlemisest 
pärandkooslusi neid pidevalt hooldades saanud 
hinnata kaitstavate li kide seisundit, 
ja tegevusest, kutsutakse sageli loodushoiuks. See 
põl umeeste igapäevatöö loomulik osa. Sel e töö 
inventeerida kaitsealasid, ni ta neil 
vi mane on lahutamatu elukestvast loodusõppest: 
ergutamiseks makstavad toetused olenevad sel est, 
heina ja karjatada loomi, kontrol ida 
kogutud teadmised aitavad teha õigeid otsuseid 
kas ja kui täpselt täidetakse looduskaitse ettekirjutusi.
kaitsereži mist kinnipidamist, organiseerida 
olenemata sel est, mis on või ei ole öeldud riigi 
puhkemajandust ja palju muud. 
Erisuguste loodusobjektide kaitsekorraldus nõuab 
seadustes . Loodushoid on looduskaitse, aga veel 
erinevat tegutsemist , kindlaid retsepte si n pole. 
rohkem tähendab see elamist loodusega ühes rütmis.
1970. aastatel, kui mõnel suvel ei sirgunud 
Eestimaa merikotkaste pesades ühtki järglast, 
kõneldi meil sel e uhke linnu väljasuremisest.  
Kotkaste elujärge püüti si s parandada 
mitmel vi sil, mil est kõige olulisemaks on 
peetud keskkonnamürkide keelustamist . 
Samas ei maksa alahinnata ka nende meeste 
vaeva, kes ehitasid viltuvajunud kotkapesade 
al a tugesid. Õige pea tõdesid võimsate 
lindude hingeelu tundjad, et merikotka edu 
sõltub suuresti tema pesitsuspaiga säilimisest 
ja turvalisusest ning et oma panuse annab 
talvine  lisasöötmine. Tulemust me teame: 
Konnade abistajad püüavad kõrekulleseid. Kõre ehk 
vi mase 40 aastaga on merikotkaste 
juttselg-kärnkonn on väljasuremisohus konnaliik. Et teda 
arvukus suurenenud üle 10 korra – kuni 180 
päästa, kaevatakse mererandadele sobilikke madalaid 
kudemistiike, kuhu asustatakse kõrede veel säilinud 
haudepaarini.
looduslikest elupaikadest toodud kullesed .
Merikotkaste arvukust on aidanud taastada 
Vi mastel aastakümnetel oleme märganud 
neile talviti toodud lisasööt.
looduskaitsjate usinat tegutsemist 
pärandkoosluste päästmisel. Roostuvad 
Läbimõeldud kaitsekorraldus tähendab ühtlasi 
loodusturismi mõistlikku suunamist. Alam-
Pedjal asuva Selli–Sillaotsa õpperaja algus ja 
lõpp planeeriti kohtadesse, kus sügisel jõhvikale 
suunduvad marjulised olid tallanud soopinnale 
mudased vaod . Nüüd saavad jälgi jätmata sohu 
minna nii marjulised kui ka looduses matkajad.
Nõnda niidetakse 
heina ja roogu Alam-
Pedja looduskaitseala 
Ihama luhal. Seda, 
mis kaitse-eeskirjas 
nõutud, pole 
sageli lihtne täita. 
Niisketel luhtadel 
toimetamiseks läheb 
vaja kallist eritehnikat 
Noored looduskaitsjad aitavad lambakarja Hanikatsi laiule. Kerge see pole, sest lambad kardavad 
ja sellegipoolest ei 
vett. Aga lambakasvatus aitab mõistlikul moel ära hoida ranna- ja puisniitude võsastumist.
õnnestu seal niita igal 
suvel.
44
EESTI LOODUSKAITSE
KAITSEKORRALDUSLIKUD väLITööD
45
Rahvusvaheline koostöö
Meie looduskaitset puudutavad olulised rahvusvahelised konventsioonid .
Konventsioon
Leppe sõlmimise 
Ratifitseeritud 
Ratifitseerinud 
koht ja aeg
Eestis
riikide arv
(2010)
oodus ei tunne riigipi re. Seda said 2010. 
edendamisel on andnud olulise panuse maailma 
Helsingi konventsioon
Helsingi (Soome)
1980 (1),
7 (1)
aasta kevadel tunda kümned tuhanded 
suurim loodus- ja keskkonnaorganisatsioon – 
1974 (1),
2000 (2)
9 (2)
L lennureisijad, kele reisiplaanid tegi pihuks  rahvusvaheline looduskaitselit (IUCN), milega Eesti 
1992 (2)
ja põrmuks tuhk, mis pärines Islandil purskama 
ühines 2007. aastal. IUCN-i tegevuse viljade hulgast 
CITES-i ehk Washingtoni 
Washington (USA)
1992
175
hakanud Fimmvörðuhálsi vulkaanist . Inimestest veelgi 
leiame muuhulgas punase nimestiku ning CITES-i, 
konventsioon
1973
suuremad rändurid on aga linnud, kes lendavad 
Ramsari ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. 
Ramsari konventsioon
Ramsari ( Iraan )
1993
10
kevad- ja sügisrändel tuhandeid kilomeetreid, läbides 
Võimalikult paljusid riike haaravad looduskaitse 
 1971
kümneid riike. Nahkhi rte, vaalade ja ki lide teekonnad 
konventsioonid annavad garanti , et rahvusvaheline 
Bonni konventsioon
Bonn (Saksamaa)
2008
114
jäävad meie vaatevälja harvem, ent  tublid  pi riületajad 
koostöö toimib. Ka taasiseseisvunud Eesti on 
1979
on nemadki.  Täna meie merelaiul lesinud hal hüljes 
loodushoidu väärtustades silma paistnud: oleme 
Kli mamuutuste konventsioon
New York (USA)
1994
193
võib homme ujuda juba Rootsi vetes.
jõudnud ratifitseerida kõik olulisemad looduskaitse 
1992
Looduskaitse seisukohalt saab si n ol a vaid 
konventsioonid. 
Bioloogilise mitmekesisuse 
Rio de Janeiro (Brasi lia)
1994
193
üks järeldus: elurikkust on võimalik hoida vaid 
Helsingi ja Ramsari konventsioon nõuavad leppega  
konventsioon
1992
rahvusvahelises koostöös. Ühiste eesmärkide 
seotud kaitsealade loomist. Kaardil Ramsari alana  
Arhusi konventsioon
Århus (Taani)
2001
44
saavutamiseks tegutsetakse eri tasanditel: valitsuste, 
näidatud Soomaa rahvuspark on ühtlasi üle-
1998
valitsusväliste ühenduste ja rahvusvaheliste 
euroopalise põlislooduse kaitsealade võrgustiku Pan 
organisatsioonide koostöös. Rahvusvahelise koostöö 
Parks liige.
Eestile olulisi looduskaitsekonventsioone
Rahvusvaheline koostöö
Ramsari märgalad
Helcomi kaitsealad
Helsingi konventsioon on Läänemere pi rkonna riikide 
Kli mamuutuste konventsioon taotleb 
PAN park
Lahemaa rahvuspark
vaheline lepe, mis sõlmiti eesmärgiga vähendada 
oluliste kli mamuutusteni vi nud inimtekkese 
keskkonnaregister 01.01.2010
Läänemere reostust. Läänemeremaade ühtne 
saaste otsustavat vähendamist. Konkreetsed 
Rakvere
Narva
Tallinn
keskkonnakaitsestrateegia näeb muuhulgas ette ka 
kasvuhoonegaaside vähendamise määrad on 
Pakri
mere elurikkuse kaitset.  1974. aastal vastu võetud 
sätestatud konventsioonile lisatud Kyoto protokol is 
Muraka
looduskaitseala
konventsiooni uuendati 1992. aastal.
(1997).
Hiiu madal
CITES ehk Washingtoni konventsioon ( Convention  
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 
Haapsalu
Paide
on International Trade in Endangered Species of Wild 
elurikkuse hoidmist taotlev lepe. Konventsioon 
Väinameri
Endla
Fauna and Flora ) kaitseb rahvusvahelise kaubitsemise 
looduskaitseala
vaatleb elurikkust sel e kõige laiemas tähenduses, 
Hiiumaa laiud 
Matsalu rahvuspark
tõttu ohustatud loomi ja taimi. Lepe reguleerib 
pidades silmas nii liigisisest, li kidevahelist kui ka 
ja Käina laht
elusate ja surnud isendite, nende osade ja neist 
ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Lepe nõuab 
Puhtu-Laelatu-Nehatu
tehtud kaupade vedu riigist riiki.
Alam-Pedja
kõigi elurikkuse komponentide säästvat kasutamist 
looduskaitseala
Soomaa
Emajõe-Suursoo ja Piirissaar
Pärnu
rahvuspark
Viljandi
Tartu
Bonni konventsioon on raamlepe rändli kide kaitseks. 
ning geneetiliste varude arvelt saadava kasu õiglast 
Vilsandi 
rahvuspark
Laidevahe
Eesti on li tunud Bonni konventsiooni al a kuuluva 
jagamist. Eesti on ratifitseerinud ka konventsioonile 
looduskaitseala
Kuressaare
EUROBATS leppega, mis tegeleb nahkhi rte kaitsega , 
lisatud Cartagena bioloogilise ohutuse protokol i, 
Pärnu laht
ja AEWA leppega, mis kaitseb märgaladega seotud 
mil e eesmärk on geenmuundatud organismide 
Kura kurk
Sookuninga
linde Aafrikas ja Euraasias .
ohutu kasutamine.
Nigula
looduskaitseala
looduskaitseala
Võru
Ramsari konventsioon  käsitleb rahvusvahelise 
Arhusi konventsioon kaitseb kodanike õigust elada 
tähtsusega märgalade kaitset ja arukat kasutamist, 
tervislikus keskkonnas. Konventsioon sätestab 
kusjuures erilist tähelepanu osutatakse veelindude 
kodanike õiguse saada teavet keskkonnas toimuva 
elupaikadele. Eestis oli 2010. aasta seisuga 12 Ramsari 
kohta, osaleda keskkonnaasjade otsustamises ja 
ala.  
pääseda  keskkonnaalase õigusemõistmise juurde.
Rahvusvaheliste lepetega seotud alad Eestis.
4
EESTI LOODUSKAITSE
RAHvUSvAHELInE KOOSTöö
47