Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti looduskaitse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on elurikkus ?
  • Mida vähem on uurijaid ja andmeid, seda rohkem lemmikloomapoodides müüdavad loomad ?
 
Säutsu twitteris
Arne Ader , Urmas Tartes
Eesti looduskaitse
Keskkonnaamet
2010
Sisukord
Looduskaitse ajalugu Eestis  .......................................................................................................................................................................4
Looduskaitseseadus   .....................................................................................................................................................................................................8
Kaitstavad loodusobjektid   .................................................................................................................................................................................10
Kaitsealad  .................................................................................................................................................................................................................12
Rahvuspargid   .................................................................................................................................................................................................................. 14 
Kaitstavad looduse üksikobjektid  ...............................................................................................................................................................19
Li gikaitse  ........................................................................................................................................................................................................................... 24
Kaitstavad taimed ja seened  ........................................................................................................................................................................... 27
Kaitstavad loomad  .................................................................................................................................................................................................... 30
Punane nimestik  ......................................................................................................................................................................................................... 32
Võõrli gid  ............................................................................................................................................................................................................................ 35
Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes
Natura 2000  ..................................................................................................................................................................................................................... 38
Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel ( lendorav lk. 30 ), Si m Veski ( kivisisalik lk. 31)
Elupaigatüübid  ............................................................................................................................................................................................................. 40
Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto
Kaitse korraldamine  ................................................................................................................................................................................................. 42
Töölehed: Merike Palginõmm
Konsultant : Uudo Timm 
Kaitsekorralduslikud välitööd  ........................................................................................................................................................................ 44
Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro , Maris Kivistik ,  Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, 
Rahvusvaheline koostöö  ..................................................................................................................................................................................... 46
Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Ti t Sil aots
Toimetaja: Ann Marvet
Töölehed  ............................................................................................................................................................................................................................ 48
Kujundaja: Pi a Anvelt
Väljaandja: Keskkonnaamet
Trükikoda: OÜ Hansaprint
Trükise väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
ISBN 978-9949-9057-1-3 (trükis)
ISBN 978-9949-9057-2-0 (PDF)
Looduskaitse ajalugu Eestis
 
Algas põlispuude arvelevõtt ja ilmus brošüür 
nende tähistamise ja rajas kogu maad katva 
„Looduse mälestusmärgid ja nende kaitsmine“ 
looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku.
(autor baltisakslane Edmund Spohr, eestindanud 
1938  võeti vastu teine looduskaitseseadus 
Matthias Johann Eisen).
– „Loodushoiuseadus“,  mis hõlmas ka turismi 
ooduskaitse alged on ni sama vanad kui 
Möödunud saja aasta jooksul on looduskaitse 
1924  loodi Järvseljale Eesti esimene metsareservaat, 
ja kodukaunistust. Vastav valitsemisasutus 
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest  
arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. 
mida tuntakse Järvselja ürgmetsa nime 
nimetati loodushoiu - ja turismi-instituudiks 
L
all (praegu Järvselja looduskaitseala ). 
(direktor Peeter Päts).
on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase 
Reastame si n olulisemad sündmused looduskaitse 
Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede 
looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse 
1939  ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava 
ajaloos. Neid valides oleme eelistanud järgmisi:
ja pesitsevate merelindude kaitseks ning 
on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. 
ajakirjaga Loodushoid ja Turism.  Toimetajana  
rannaprotsesside jälgimiseks.
Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese 
1)   esimesed omataolised (pretsedendi loonud) 
jätkas Gustav  Vilbaste .
1925  loodi Hiiumaal Tahkuna poolsaarele jugapuude 
õigeaegsele pühendunud tegutsemisele. 
sündmused;
1941   oli Eestis 47 alalist keeluala , kaitse alla oli 
2)  sündmused, mil est hiljem on välja kasvanud 
kaitseala.
võetud 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu 
Eesti looduskaitse arengut on toetanud ka 
mitmeid olulisi looduskaitsetegevusi;
1927  võeti kaitse alla Kuressaare lähistel asuv 
ning mitmeid haruldasi taime- ja loomaliike
rahvusvaheline kogemus. Enne Vaika linnukaitseala 
3)  looduskaitse seaduste vastuvõtmine;
Linnulaht.
Looduskaitse inspektorit abistasid enam kui 500 
rajamist 1910 . aastal olid olemas Yel owstone’i 
4)  olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine .
1929  
looduskaitse usaldusmeest.
töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund 
rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa 
Spohr, Artur Luha , Gustav Vilberg (Vilbaste)) 
1947  moodustati 7 jahikeeluala:  Vigala , Matsalu
linnukaitseseadus (1888)  
Nimetamata on jäänud nüüdisajal akti vselt 
välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 
Vilsandi , Kursi–Kärevere, Tudulinna, Kuressaare 
ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). 
tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud 
See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti 
lahed ja  Vooremaa järved.
praegusi organisatsioone, sest nende töö on pidevalt 
riigieelarvele lisanduvaid kulusid.
1951  
nähtav.
taasalustas tööd LUS-i looduskaitse sektsioon.
1930  võeti kaitse alla Abruka saare laialehine 
1955  asutati ENSV  Teaduste Akadeemia looduskaitse 
mets. Gustav Vilbergi (Vilbaste) väljaandel 
komisjon (TA LKK), mis hakkas teaduslikult 
Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale   
1879  pidas akadeemik Gregor Helmersen 
hakkas ilmuma populaarteaduslik ajakiri 
suunama ja algusaastatel ka korraldama  
rännanud hõimud suhtusid loodusesse  
loodusuurijate seltsis loengu rändrahnude 
Loodusevaatleja.
looduskaitsetegevust Eestis (esimene esimees 
austusega. Neil olid pühad paigad , mida 
kaitsest. Ta nimetas suuri rändrahne 
1931    ilmus raamat „Eesti loodusmälestusmärke“, 
Eerik Kumari ).
hoolega hoiti : hiied , allikad, kivid , puud, jõed ja 
geoloogilisteks mälestusmärkideks.
mille koostas Gustav Vilberg LUS-i 
1957  võeti vastu esimene looduskaitseseadus 
järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit  
1910   rajati Vilsandi saare majakavaht Artur Toomi 
looduskaitsesektsioonile saadetud teadete  
toonases Nõukogude Liidus – „Eesti  
ja enam kui  2000 muud pühapaika.
eestvõttel esimene looduskaitseala Eestis: 
põhjal.
Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 
1297   keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie  
Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 
1933  hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus.
NSV looduse kaitsest“. Asutati neli riiklikku 
Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel , Aegnal 
Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate 
looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, 
1935  võeti vastu „Looduskaitse seadus“, Eesti 
ja Paljassaarel. Keelu mõte oli küll hoida saarte 
selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 
Nigula ), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide 
esimene. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 
metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see 
neil pesitsevaid linde. Seda sündmust peetakse 
kaitse. Asutati looduskaitset korraldav riiklik 
(esimees  Teodor Lippmaa) ja kaitse praktilise 
kaasa ka loodushoiule.
looduskaitse alguseks Eestis.
keskasutus – looduskaitse valitsus (esimene 
korraldajana riigiparkide valitsus (juhataja 
juhataja  Voldemar  Telling, asetäitja  Villem  
1642  toimus Sõmerpalus talupoegade ülestõus, 
1913   asutati Saaremaa loodussõprade selts. Seltsi 
Peeter Päts).
Voore ).
millega protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu  
asutaja Aristokli A. Hrebtov koostas ja saatis 
1936  alustas tööd esimene riiklik looduskaitse 
1958  
tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et 
märtsis koolidele laiali üksikasjaliku ringkirja 
ENSV Teaduste Akadeemia egiidi all taasalustas 
inspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas esimese 
ilmumist ajakiri „Eesti Loodus“. Asutati esimene 
voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, 
„Loodusetööde alalhoidmiseks“, milles kutsus 
kaitsealuste objektide loendi, algatas 
üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon – Tartu 
mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad 
hoidma loodusmälestisi. Detsembris saatis 
tabanud ikaldus .
ta teise ringkirja vaimulikele ja õpetajatele, 
milles kutsus kaitsma jugapuud , luuderohtu, 
1664   laienes Eesti alale Rootsi metsaseadus , mis 
pooppuud, alpi võipätakat, siberi võhumõõka, 
manitses säästvale metsaraiele ja kehtestas 
kaunist kuldkinga jt. taimi ning hahka ja 
korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, 
metskitse. Ringkiri lõppes üleskutsega, et iga 
mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) 
kooli lipukirjaks olgu sõnad: ”Armastagem 
raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut.
ning kaitskem loodust!”. Need olid esimesed 
omataolised ringkirjad, millega viidi 
1853   asutati Eesti looduseuurijate selts (ELUS), 
looduskaitse mõte rahva sekka.
looduse uurimist ja kaitset edendav  
organisatsioon (kuni möödunud sajandi 
1920  alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon. 
üheksakümnendateni loodusuurijate selts 
Selle esimene esimees oli botaanik prof. Fedor 
– LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati 
Bucholtz. Sektsiooni aktiivsemad liikmed 
Emajõest palju kalatõkkeid, sest need takistasid 
olid zooloogid Johannes Piiper ja Heinrich 
kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust 
Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik 
ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi 
Bekker , metsateadlased Oskar Daniel ja Andres 
hakkas tihti oma sängi muutma .
Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, 
ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 
1859   anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander  
botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon 
Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi 
seadis eesmärgiks võtta arvele, uurida ja hoida 
piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves“.
loodusmälestusmärke kogu Eestis.
Artur Toom
Gustav Vilbaste
Eerik Kumari
4
EESTI LOODUSKAITSE
LOODUSKAITSE AjALUgU EESTIS
5
üliõpilaste looduskaitsering (juhendaja Jaan 
Moskva keskvõimu poliitikale. Fosforiidisõja ühe 
mererannikul. ELF algatas Eesti põlismetsade 
esitas oma ettepanekud üle-euroopalisse 
Eilart ), mille kasvandikud osalesid aktiivselt  
tulemina moodustati Pandivere veekaitseala.
inventuuri.
kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000.
Eesti looduskaitse seltsi tegevuse käivitamisel.
1988  võeti ülemnõukogus vastu „Vabariiklik 
1998  ilmus „Eesti punane raamat“.
2006   kaitsealade administratsioone ümber 
1960  ilmus TA LKK väljaandena Eesti 
keskkonnaprogramm“, mis käsitles ka 
1999  jõustus uus metsaseadus. Alustati 
korraldades loodi riiklik looduskaitsekeskus.
looduskaitseobjekte tutvustav raamat 
klassikalist looduskaitset.  Metsamajanduse 
vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri.
2007  Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) 
– „Looduskaitse teatmik “.
ja looduskaitse ministeerium muudeti 
2000  
liikmeks. Ilmus raamat „Eesti kaitsealad“, milles 
1962  
looduskaitse ja metsamajanduse komiteeks 
alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja 
moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 
(esimees Tiit Nuudi ). 
loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 
esitletakse 80 Eesti tuntumat kaitseala.
metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus, 
võrgustiku alade valikut.
2008  valmis uute IUCN-i reeglite järgi koostatud Eesti 
mille koosseisu kuulus ka looduskaitse valitsus 
1989  looduskaitse ja metsamajanduse komitee 
punane nimestik (punane raamat).
(juhataja Heino Luik). 
muudeti keskkonnaministeeriumiks. 
2001  ratifitseeriti Århusi konventsioon (lepe, mille 
eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada 
2009  riiklik looduskaitsekeskus, 
1966  
Einar  Tammuri eestvedamisel asutati 
asutati Eesti looduskaitse selts (ELKS), rahvalik 
looduskaitsekooperatiiv Kotkas, millest hiljem 
keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu 
keskkonnateenistused ja  kiirguskeskus  ühendati 
looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon 
arenesid välja looduskaitseühing Kotkas ja 
nõuetele). Loodi loodushoiutoetuste süsteem ja 
keskkonnaametiks. Kaitsealade külastust hakkas 
(tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar 
Kotkaklubi.
hakati toetama pärandkoosluste hooldust .
korraldama riigimetsa majandamise keskus 
Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik 
(RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise 
looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 
1990  võeti vastu neljas looduskaitseseadus – „Seadus 
2004  ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues 
põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks
asutajate seas annavad tooni rahvuslikult 
Eesti looduse kaitsest“ –, mis kehtestas ka üldisi 
looduskaitseseadus,  mille koostamisel arvestati 
liikmeks.
meelestatud kultuurieliit ja intelligents. 
keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne-
Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid 
Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus 
Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene 
liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel.  Eesti 
muudeti metsamajanduse ja looduskaitse 
Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas.
ministeeriumiks (minister Heino  Teder ). 
1991  seoses metsamajandite reorganiseerimisega 
Metsamajandite juurde loodi looduskaitse 
loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, 
inspektorite ametikohad.
Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 
1970  alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete 
ja  Virtsu –Laelatu– Puhtu kaitsealale (varem 
looduskaitseorganisatsioonidega, nagu 
oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja 
maailma looduskaitse liit (IUCN), programm 
Matsalu looduskaitsealal). Asutati Eestimaa 
„Inimene ja Biosfäär” (MAB) jt.
looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi 
(WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik 
1970  algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel 
looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa 
nn. suur soodesõda rabade kuivendamise 
rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks.
vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade 
kraavitamine ning arvati kuivendamisele 
1992  osales Eesti esmakordselt ÜRO 
määratud maade hulgast välja üle 200 000 
keskkonnakonverentsil (UNCED ) Rio de 
hektari soid, millest ligikaudu pool  vormistati 
Janeiros. Ratifitseeriti CITES -i konventsioon 
hiljem sookaitsealadeks.
(käsitleb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu 
ohustatud liike,  reguleerib elusate isendite, 
1971   asutati Lahemaa rahvuspark –  esimene 
nende osade ja neist valmistatud kaupade vedu 
tolleaegse NSV Liidu alal. Rahvuspargi  
riigist riiki).
kaudne eesmärk oli tekitada kaitsetsoon 
Maardu  fosforiidikaevanduste ja Kirde-Eesti 
 1993  asutati Soomaa ja Karula rahvuspark. Vilsandi 
tööstusmaastike vahele, et hoida ära nende 
looduskaitsela laiendati ja nimetati ümber 
laienemine. Vaika looduskaitseala laiendati ja 
rahvuspargiks. Eesti liitus Berni konventsiooniga 
nimetati ümber Vilsandi looduskaitsealaks.
(käsitleb loodusliku taimestiku ja loomastiku  
ning nende elupaikade ja kasvukohtade 
1973  ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane 
kaitset). Ratifitseeriti Ramsari konventsioon 
käsiraamat „Looduskaitse“.
(käsitleb märgalade kaitset). ELF-i eestvedamisel 
1976   Matsalu looduskaitseala sai esimeseks 
algas märgalade loodusväärtuste inventuur 
rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (Ramsari 
Wetstonia nendel aladel, mis vabanesid 
ala) Eestis.
Nõukogude sõjaväe kontrolli alt.
1979  valmis esimene Eesti punane raamat.
1994  võeti vastu viies looduskaitseseadus 
– „Kaitstavate loodusobjektide seadus“ –, mis 
1981  loodi soodesõja tulemina 28 uut sookaitseala.
sätestas loodusobjektide kaitse alla võtmise ja 
1982  ilmus Eesti punase raamatu illustreeritud  
kaitse korraldamise uutes oludes. Esmakordselt 
Nõukogude armee keelusildid Pedja jõe ääres 1992. aastal. Praegu asub fotol kujutatud siltide taga 
rahvaväljaanne “Punane raamat”.
võeti kaitse alla ka kivistised. Ratifitseeriti 
teistsugune range režiimiga ala – Alam-Pedja looduskaitseala Tõllassaare reservaat .
bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja 
1985  moodustati Endla–Oostriku sookaitsealast 
kliimamuutuste konventsioon. Asutati Alam-
Endla looduskaitseala.
Pedja looduskaitseala.
1987  algas nn. fosforiidisõda – üldrahvalik 
1995  võeti vastu ranna ja kalda kaitse seadus, millega 
vastupanuliikumine , mille käigus seisti 
kehtestati piirangud majandustegevusele (sh. 
looduskaitselistel ajenditel edukalt vastu 
ehituskeeluvöönd) siseveekogude kallastel ja 
EESTI LOODUSKAITSE
LOODUSKAITSE AjALUgU EESTIS
7
Looduskaitseseadus
ooduskaitseseadus on üldkohustuslike 
Looduskaitseseadusest leiab vastuse paljudele 
käitumisreeglite kogu, mil e eesmärk on hoida 
loodushoiuga seotud küsimustele. Kuidas saab 
L kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi  kaitse ala võtta puid, rändrahne või mõnda maa-
ning pärandada need järgmistele põlvkondadele.
ala? Missugused pi rangud kehtestatakse erisuguste 
Mis on elurikkus ? See oleme meie ja kõik meid 
kaitstavate loodusobjektide puhul? Mida ei tohi 
ümbritsev: taimed, loomad, seened, bakterid ja 
teha kaitsealuste loomade, taimede ja seentega? 
ainuraksed organismid üheskoos. Elurikkus on 
Missugused on karistused si s, kui loodusele halba 
looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses 
teeme? Ja palju muudki
on kõik kõigiga seotud.
Looduskaitseseaduse terviktekst ja sel ega seotud 
Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu 1935. 
keskkonnaministri määrused kaitsealuste li kide 
aastal. Praegu kehtiv, arvult kuues looduskaitseseadus 
nimekirjadega on avaldatud Riigi Teataja kodulehel. 
on vastu võetud 2004. aastal, mil Eesti astus Euroopa 
Oluline on veel teada, et Riigi Teatajast leiame ka 
Li tu. Uus seadus arvestab muuhulgas Euroopa Li du 
kaitsealade ja püsielupaikade kaitse-eeskirjad.
linnudirekti vist ja loodusdirekti vist tulenevaid 
Kõik inimesed mõistagi suured seaduste lugejad ei 
loodushoiu tavasid. 
ole. Ent seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Just 
sel ele mõeldes toome si nkohal kolm soovitust:
Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevöönd (joonisel kollane) maa-ameti geoportaalis. Kaardilt  
*    loe läbi igaüheõigus, see on   selges sõnastuses käitumisjuhis looduses li kujale;
selgub, et Tallinna–Tartu maantee ääres Kärevere sillast kirdes on kaitstav ala, millel võivad olla 
piirangud inimtegevusele. Kaardi metaandmetes on toodud link keskkonnaregistri kodulehele, kust 
*     planeeri retki looduses ni , et sa ei satuks looduskaitsest tuleneva li kumispi ranguga aladele
leiame andmed piirangute kohta: selgub, et Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse ei 
planeerimisel leiad tõhusat abi maa-ameti geoportaalist;
tohi minna 10. aprillist 10. juulini.
*    kui internetist pole abi, si s küsi nõu keskkonnameti kohalikust esindusest või riigimetsa majandamise 
keskuse (RMK) teabepunktist; 
Olenemata sellest, kas looduses matkates, 
puhates või metsaande korjates liigume 
riigi- või eramaal, tuleb silmas pidada, 
et  me ei kahjustaks maaomanike või 
-haldajate huve. Sedasorti suhteid 
reguleerib igaüheõigus – heade tavade 
põhjal koostatud normide kogu, millest 
kinni pidamist nõuavad praeguses 
riigikorralduses ka seadused. Kui sa pole 
seda olulist dokumenti veel lugenud, siis 
tee seda kindlasti! Igaüheõigust tutvustav 
tekst on kättesaadav keskkonnaameti 
Võimaliku tuleohu kaarti vaata Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) kodulehelt. 
kodulehel.
Tarvidusel küsi metsamineku keelu kohta päästeala infotelefonilt 1524 .
8
EESTI LOODUSKAITSE
LOODUSKAITSESEADUS
9
Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstava maismaa osakaal
  8 - 12%
13 - 17%
18 - 23%
uigi kuldkingad ja Sinial ikad on omaette  
Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel 
24 - 28%
29 - 33%
kaunid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti looduskaitse #1 Eesti looduskaitse #2 Eesti looduskaitse #3 Eesti looduskaitse #4 Eesti looduskaitse #5 Eesti looduskaitse #6 Eesti looduskaitse #7 Eesti looduskaitse #8 Eesti looduskaitse #9 Eesti looduskaitse #10 Eesti looduskaitse #11 Eesti looduskaitse #12 Eesti looduskaitse #13 Eesti looduskaitse #14 Eesti looduskaitse #15 Eesti looduskaitse #16 Eesti looduskaitse #17 Eesti looduskaitse #18 Eesti looduskaitse #19 Eesti looduskaitse #20 Eesti looduskaitse #21 Eesti looduskaitse #22 Eesti looduskaitse #23 Eesti looduskaitse #24 Eesti looduskaitse #25 Eesti looduskaitse #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina184 Õppematerjali autor

Mõisted

isbn 978, ooduskaitse alged, nimetati loodushoiu, nimetamata, keskasutus, alustas lus, asutati lääne, ratifitseeriti cites, elf, moodustati endla, asutati alam, fosforiidisõda, ooduskaitseseadus, nimekirjadega, kaardi metaandmetes, reguleerib igaüheõigus, elupaikade kaitse, kaunis kuldking, aitsealad, maastikukaitseala eritüübid, loodusreservaadis, rahvuspargid, matsalus, osa rahvuspargist, rannikulindudele, lahemaa, väinamerd, koondavasse pan, saarestikuga, taimeliigist, ühepuulootsikuid, soomaa üleujutused, joogivee, jugasid, nüüdne looduskaitse, uuristatud käike, omaaegsetest käikudest, puude seas, aedadesse istutatuna, järvelained, paljandis, üle 400, kullamäe põlismännid, rändrahnud, väiksemaid rändkive, eesti rändrahnud, vaindloo hiidrahn, rändrahne eestis, valge vesiroos, kõre, päästmiseks, mustlaik, sõnajalg, 530, eesti liiva, i kaitse, samblikud, taimedega võrreldes, püramiid, kaitstavaid seeneliike, taimede seas, siia kategooriasse, euroopa endeem, leiukohti, püsielupaiku, leiukohti, mitmesugustel põhjustel, i kategooriasse, tegevuskavad, kaitstavaid loomaliike, jaanuar 2010, unane nimestik, hindamise kriteeriumid, ohulähedased liigid, ohualtid liigid, ohustatud liigid, punased nimestikud, sookurg, õõrliigid, võõrliikide sissetoomisel, ruthe sõrmkäppa, paradoksaalsel kombel, keskkonnaministri määrusega, asurkonna, andmebaasi järgi, kährikkoer, selliseid liike, tõrjumiseks, neis kahes, änapäevane loodushoid, vahemaa pesitsus, sekka, rannikulõukad, lamminiidud, tegevuskava erijuht, kaitstavatel aladel, loodushoid, kõre, juttselg, merikotkaste arvukust, läbimõeldud kaitsekorraldus, edendamisel, iucn, suuremad rändurid, helsingi konventsioon, cites, puhtu

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
24
doc
Keskkonnakaitse vastused EMU
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
20
pdf
KK üldkursuse eksami materialid
20
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
39
doc
Keskkonnakaitse KT



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun