Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt,
rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan Juhani OÜ Plantexi aianduskeskusest. Roosiistikute tootmine Eestis • Aluste silmastamine, varem oli tavapärane 20000 istikuga roosipõld avamaal • 1975 aastast omandati talvine kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja küljutamine( täpsemalt O. Joonase raamatust ‘Lilled’) • Praegu umbes poole müügil olevatest istikutest moodustavad Hollandi , Belgia ja Poola taimed (Kvaliteet väga kõikuv) • Usaldusväärseimad on firmade Kordes Söhne, Rosen Tantau, Meilland, D.Austin
Solanum lycopersicum Tomati lühi kirjeldus Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. tomat paljuneb suguliselt. Tomatikasvatus Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USAs viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja ja LõunaAmeerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, soojad ja liivased mullad, mulla temperatuur peab olema 2530°C, õhu temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C. Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia, Vietnam, Jaapan. Muud huvitavat Mugulad võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab ta A-vitamiini. Click to edit Master tex...
Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab
ng Argentiina 19,68 Iran 18,10 'Aljoshenkin'* ('Aljosha') vajab talvekatet Marjad ovaalsed, ebaühtlase suurusega, kõhrja sisuga. Lehed 5 hõlmaga, alt hõrekarvased. Vars paljas. Väärtused Suured ilusad vilikonnadväärtuslikud marjadB ja C tsoonis ka avamaal Puudused kevadiste öökülmade ohtvastuvõtlik jahukastele 'Adalmiina' ('ES 6-16-30', 'Aldemina') kasvuhoones talvekindel Marjad õrna, kergesti puruneva kestaga. Vilikond hõre. Lehed Jäigad, kortsulised, alt viltkarvased. Väärtused Vastupidav haigustelemarjad arenevad kiirestimarjad säiluvad pikka aega Puudused Marjad purunevad kergestisaak tagasihoidlik 'Jokke' ('PRK 13-32')
Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks. Ligikaudu maailma kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas on suuremad kurgi tootjad ja ka eksportijad Madalmaad, Poola, Hispaania, Kreeka ja Bulgaaria. Ka Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Tänu impordile on värske kurk meil aastaringselt kättesaadav. Toiteväärtus
rauda ning pisut väävlit. Rosmariin: Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta. Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist. Maitsetaim on pärit Vahemeremaadest. Looduslikult näeb teda kasvamas Lõuna-Euroopas. Sooja kliimaga piirkondades kasvab avamaal ühel kohal kuni 20 aastat, saavutades 2 m kõrguse. Kõrgeid rosmariinipõõsaid kasvatatakse tihti hekkidena, lamanduvad vormid kasvavad aga küngastel. Toitude maitsestamiseks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti väikeses koguses. Sobib eelkõige lihatoitudele, samuti tomati-, seene-, riisi- ja munaroogadele. Vesileotis omab toniseerivat, põletikuvastast, sapivaevusi leevendavat ja valuvaigistavat toimet. Rosmariini
kasvatada väljaspool kasvuhoonet. Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja- kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi valmivad(korgistuvad). Meie kliimasse sobivad need sordid, mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapainutatavaid oksi on lihtne katta. Talve elavad üle aga ainult hästi korgistunud (pruuni koorega) võrsed. Korralikuks valmimiseks vajavad võrsed sooja suve ja pikka öökülmadeta sügist. Kõige
Kasva Suureks PLOOMTOMAT Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Jknr Madalakasvuline, keskvalmiv, saagikas sort. Spetsiaalne Madala- 1. Tomat 'Marutschka` sort avamaal ja kilekasvuhoones kasvatamiseks. Viljad Keskvalmiv 70-80g kasvuline punased, ploomikujulised. Madalaksvuline põõsastomat, saagikas sort kasvatamiseks avamaal või kiletunnelis. Vili punane, Madala- 2
hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või aprillis-mais krundile 2-3 seemne kaupa 1-2 cm sügavusele Mulla temp ei tohi olla alla +12 kraadi Väikesekasvuliste taimede istutusvahe jääb 20-30 cm, ridade vahe 60-90 cm Optimaalne idanemise temp on 20 kraadi Idanemise aeg 14-20 päeva + Milleks kasutatakse? Kastoorõli Meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses
ARBUUS Päritolu · Arbuusi sünnikohaks peetakse Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbet. Kasvatamine · Arbuusi on raske kasvatada Eestis, sest Eesti suvi on liiga jahe ja lühike. · Arbuus on väga soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Juhtivad riigid arbuusi kasvatamises · Hiina (74.8) · Türgi (3.9) · Iraan (3.6) · Brasiilia (2.2) · Egiptus (2.0) Huvitavad faktid · Arbuuskoosneb suures osas veest. Arbuusis on veesisaldus lausa 91,5 protsenti. · Arbuusimahl aitab vähendada lihasvalu. · Arbuussisaldab rohkem lükopeeni kui toored tomatid. Lükopeen on suurepärane antioksüdant, mis aitab kaitsta inimese immuunsüsteemi. Arvatakse, et lükopeenid aitavad ennetada ka südamehaigusi ja vähki. · Onolemas ka kollane arbuus. Väljast on mõlemad pe...
Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi. · multsimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine · vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse · sortide valik 7. Millised köögiviljakultuurid on kõrge niiskusenõudlikkusega? Redis, rõigas, rabarber, peakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas. 8
piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik
tervist ning keskkonda teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate kemikaalide ja pestitsiidide kahjuliku mõju eest ja aidata kaasa selliste kemikaalide keskkonnaohutule kasutamisele. 13. Missuguse taimekaitsevahendi (toote nimi) toimeaine on fenamidoon? Kas seda taimekaitsevahendit tohib kasutada ilma tunnistuseta? Mis on selle ohtlikkuse kategooria? Mille jaoks seda toodet kasutatakse? Kas seda kasutatakse avamaal või kasvuhoones? Fungitsiid GLORY üks toimeainetest on fenamidoon. Kasutuspiirang: Glory’t võib osta ja kasutada ainult taimekaitsetunnistust omav isik, kuna see sisaldab ohtlikke aineid ning võib põhjustada allergilist reaktsiooni. Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet. Kasutusala: profülaktilise ja raviva toimega fungitsiid kartuli-lehemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks. Kasutatakse avamaal.
häälitsuste, zestide ja miimikaga. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Nad surid 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast
pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talvel hall, suvel roostepruun isasel sarved taimetoiduline elab hõredas metsas tavaliselt 1- 2 täpilist talle Eesti metsloomad Halljänes kaalub 4-5 kg pikkus 55- 60 cm karvastik pruunikas taimetoiduline elab metsaservas, raiesmikus, avamaal tegutseb öösel pesas 2- 4 poega Eesti metsloomad Valgejänes halljänesest väiksem talvel valge, suvel pruunikas taimetoiduline elutseb põõsastes, rohu sees, metsas tegutseb öösel 2-5 iseseisvat poega Eesti metsloomad Metssiga kaalub 60- 150 kg pikkus 130- 175 cm, õlakõrgus kuni 100 cm karv mustjaspruun kõigesööja poegimiseks ehitab emane pehme pesa 4- 6 vöödilist põrsast
Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas. Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele. Tänapäeval kasvatab pea iga pere, kel aed, kasvuhoones tomateid. Paljudes riikides on tomatikasvatus esikohal, tänu oma ravi ja maitseomadustele.
millest rajatakse nn. seenepeenrad. Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati koostis(%) Vesi 94 % Valgud 0,8 % Süsivesikud 2,9 % Rasvad 0,4 % Kiudained 0,8% Mineraalained 0,6 % Vitamiinidest on B-rühma vitamiinid ja C-, E- ja K- vitamiinid. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Inimese keha võtab pidevalt vastu mitmesuguseid aineid, töötab neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik
kuid kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete ja muidugi pastaroogade puhul võib maitsestamine olla julgem. Suurepärase maitse annab basiilikuoksake ka toiduõlile ja naturaalsele äädikale. Kuumadele roogadele lisage basiilik alles taldrikus või pärast anuma pliidilt tõstmist. Parimaks näiteks basiiliku maitse- ja lõhnaomadustest on maailmakuulus pestokaste. Kasvatatakse. Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° juures. Aasias on seda kasvatatud üle 5000. aasta. Enamik basiilikuid on üheaastased. Ajalugu. Basiiliku kodumaaks peetaks Indiat ja Iraani. Indias, kust taime arvatakse pärinevat, peetakse basiilikut pühaks taimeks, teda istutatakse templite sissekäikude juurde ning ohverdatakse jumalatele
Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid:
salkadesse. Kus võib kohata: Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus. Kõige kindlam viis teda leida on vaadelda tähelepanelikult kõrge kattega põlde, heinamaid. Eluiga: 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks. Eluviis: Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus - karjamaal, heinamaal ning põldudel. Enamasti liiguvad joostes, lendu tõusevad peamiselt siis, kui oht ähvardab või vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab tiibadega veheldes veidi eemale, lastes lendu tõustes kuuldavale heli pri-pri-pri. Talvel ööbivad lume all ,,soojas", mis võib saada saatuslikuks kui lumele jääkoorik peale tekib.
.......................................................................8 HARILIK KURK Harilik kurk ehk kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Arvatavalt pärineb see India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele. Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE
üheaastase kasvuhoone taimena • Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril • Tomatid kasvatakse Euroopas kõige rohkem Itaalias (110 000 ha) • USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril. • 2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala Tomati kasvatamine Eestis • Tomat on väga valgusnõudlik. • Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi lühike kestus. • Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. • Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80. • Sageli on tomato kasvuks soodsate päevade hulk alla 40. • Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Tomati sordid Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida
5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest.
Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2...3 korda vaheldumisi fundasooli,topsiini,tsineebi,TMTD,polükarbatsiini,eupareeni ja kaptaani 0,4%-lise suspen suspensiooniga. 2. Nõrgalt tärganud jakahjustatud taimed kevadel kohe eemaldada! 3. Varakevadel anda tulpidele pealtväetisena kaltsiumnitraati. 4. Ajatamisel kasta nakatunud tulpe topsiini või fundasooli 0,1% suspensiooniga. 5. Säilitada tulbisibulad kuivas ruumis (õhuniiskus alla 70%) 6
..60 cm, tiivapikkus 30...38 cm. Kehamass 700...1500 g, emaslind on isasest tunduvalt suurem. Levik Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind. Arvukus Praegu arvatakse Eesti pesitsevat 500...1000 paari kanakulle. Elupaik ja -viis Eelistab suuremaid metsi, eriti kuuse-segametsi, ka avamaal. Ränne Meie kanakullid harilikult talveks soojematele aladele ei rända. Toitumine Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Pesitsemine Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Areng Pojad lennuvõimestvad juuli esimesel poolel.
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all. Peale seda on nad registreeritud OÜ Kanepi Aiandina. Põhitegevuseks on alates 1994. aastast suvilille ja potilille kasvatus ning o...
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel.
Seemnetega paljundamisel on tähtis varajane külv. Külvata tuleb märtsi alul, seeme katta õhukese mullakihiga ja püüda hoida külvikasti jahedas, +4°C +18°C. Külvikast katta paberiga, sest lavendel idaneb pimedas paremini. Tõusmed ilmuvad tavaliselt kolme nädala, aga ka kuu aja pärast, nii et märtsis külvatud taimed on parajad avamaale istutamiseks mai lõpus juuni alguses öökülmade lõppedes. Taimede vahekaugus avamaal ääristaimena võib olla 25x25cm, muidu 40-50 cm. Pistikuid võib võtta ületalve püsinud taimedelt mai alul või ka augusti alguses ja need turba- liiva segusse juurduma panna. Hooldustööks, eriti esimesel suvel, on rohimine. Taimehaigusi- ja kahjureid esineb harva. Esimesel suvel ei soovitata saagi kogumiseks taimi üldse lõigata. Augustis näpistada vaid latvu, et soodustada uute võrsete tekkimist. Teisel kasvuaastal hakkab taim õitsema ja siis
sibulaga. Tarvitatakse ka noori rohelisi lehti. Porrulauk ei ole eriti vitamiinirikas, kuid sisaldab rohkesti kõiki vajalikke mineraalaineid. Tal on pikad silinderjad sibulad ja söödavad mahlased lehe alumised osad. Toiduks tarvitatakse porrulaugu mahlakat mahedamaitselist lehetuppedest moodustunud ebavart. Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Teda võib säilitada talvel avamaal ja kevadel kasutada kui värsket köögivilja. Võib ka talvel keldris niiskesse liiva istutatult. Külmikus saab porrulaukku säilitada 2 nädalat. Pesemata porrulauku võib pimedas niiskes keldris hoida 1-3 kuud. Sügavkülmikus säilib hea maitse 3 kuu jooksul. Porrulauk on teistest sibulaliikidest pehmema maitsega. Vanematele inimestele on ta toiduks eriti soovitatav. Ebavars sisaldab kuni 10 % süsivesikuid, 2 % valke, C-, B1-, B2- ja PP- vitamiini ning karotiini.
1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 1 Sissejuhatus Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset. Ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas
soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei talu to alla 0oC (mõningad kultuurid +3 oC). Kasvuks optimaalne temperatuur on 20...30 oC, orgaaniliste ainete juurdevool lakkab +40 oC. Avamaale külvil tuleb jälgida, et muld oleks piisavalt soojenenud (kurk 12...13 oC) ja ei oleks öökülmaohtu. Temperatuuri reguleerimise võimalused on põhiliselt kasvuhoones: avamaal külvi ja istutusaja valik - külmakindlad (porgand) külvatakse avamaale esimesel võimalusel ja koristatakse peale öökülmade saabumist, lõunapoolse kallakuga maad - soojenevad kiiremini, kergem lõimis = soojem. tuulekaitseribad põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 oC. Mulla temperatuuri tõstmiseks multšimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine (katteloor). vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse
Porrulaugusordid on ´Newton', `Primera´, ´Autumn Mammoth`, ´Giant Winter´, ´Landina´, ´Musselburgh` jt. Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Porrulaugul eemalda määrdunud ja rebenenud lehed, lõika ära rohelise lehed kuni helerohelise osani. Rohelisi lehti kasutatakse hautatud toitudes. Porrulauku kasutatakse tervelt või tükeldatult vastavalt toidule. Porrulauku võib säilitada talvel avamaal ja kevadel kasutada kui värsket köögivilja. Võib ka talvel keldris niiskesse liiva istutatult. Külmikus saab porrulaukku säilitada 2 nädalat. Pesemata porrulauku võib pimedas niiskes keldris hoida 1-3 kuud. Sügavkülmikus säilib hea maitse 3 kuu jooksul. Rohulauk Rohulauk on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rohulauk on pärismaine Euraasia parasvöötmes. Ta on laukudest kõige tavalisem, eelistab kuiva pinnast. Eestis on ta sage.
4 Basiilik (mõru maitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli, mille all on peidus karotenoidid, kui ka C- ja B5-vitamiini. 5. KASVATAMINE Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades. Üsna hästi on ta kodunenud ka Euroopas, kuid juba 5° juures saab külmakahjustusi ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Maitsetaimena kasvatatakse väikese ja suurelehelist ning lusikakujuliste lehtedega basiilikut. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis. 6. KASUTAMINE MAITSETAIMENA Basiiliku maitse on tagasihoidlik ega varjuta teisi. Seetõttu võib temaga maitsestada
sordirohke taim. huumusrikast, öökülmaoht möödas. Parem on siiski Hea meetaim. Huulõieline suvik. hästi vett kasvatada kilehoones või-tunnelis; läbilaskvat jahedal vihmasel suvel jääb saak mulda. avamaal peaegu olematuks. Aed-piparrohi Üheaastane rohkesti haruneva varrega huulõieline Eelistab Paljundatakse seemnetega(idanevus Terveid lehti sobib taim, 30cm kõrgune. Lehed kitsad, vastakud, päikeselist säilib ainult ühe aasta).Seemned võib kasutada kõigi soolaste noorelt hallikasrohelised, hiljem kasvukohta, külvata otse kasvupaigale või taimed toitude ja hoidiste punakasrohelised
Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad.Selle järgi, kuidas juhtkoerad õpivad rakendit juhtima võib eristada 3 tüüpi juhtkoeri: · Avamaa juhid sellise koera omanik võib eriti rahul olla, kuna selline koer täidab kõrgeimadnõudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jälgedeta lume- või jääväljal, omab tõelist juhipotentsiaali. · Gee-haw juhid (gee ingl. k., käsklus paremale pööramiseks, haw vasakule pööramiseks) sellisetasemega juhtkoer valdab pööramiskäsklusi, kui rajal tulevad ette ristmikud. Gee-haw juhi kasutamine on vältimatu, kui rakend on suur või rada võõras. · Kelgujälje juhid need koerad tahavad olla juhiks selgelt eristuval rajal. Selline
Enamik kultuure tuleb hakata kastma näidul 0,6 või 60, sõltuvalt sellest, kuidas näiturid on gradueeritud. 16. Kastmisnormi arvutamine, selleks vajalikud lähteandmed. Ühekordse kastmisega antavat veekogust nimetatakse kastmisnormiks, mida arvutatakse valemiga. m= Wv-Wa (mm) Wv -tegevkihi väliveemahutavus mm Wa - tegevkihi veevaru alampiir mm. Kastmisnormi võib väljendada ka teistes ühikutes, nende vaheline seos on järgmine: 1mm=1l/m²= 10³/ha. 17. Kastmisaja määiramise meetodid avamaal ja katmikaladel, nende sobivuse agronoomiline hinnang. Mullavee defitsiidi jäilgimise võimalused. Kastmist tuleb alustada siis, kui mulla niiskus on langenud lubatava alampiirini, järelikult tuleb jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult. Visuaalne meetod on kõige lihtsam, aga ka kõige ebatäpsem, kastmisega kiputakse hilinema. Täpset kastmisreziimist kinnipidamist võimaldab instrumentaalne meetod, kus mulla
Muti käigud on tavaliselt 2-5 cm sügavused ja kui pinnas on looma jaoks väga sobiv, siis ta maapealseid kuhilaid ei tee. Sellisel juhul võivad käigud st. muti tunnelid olla väga pikkad, kohe mitme kilomeetri pikkused. Avamaal, kus pinnas tihtipeale ka sügavuti kuivab, on muti käigud sügavamal, umbes 10-50 cm maapinnast. Nii sügavalt mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua ja seetõttu peabki loom üleliigse mulla, mis käikude kaevamisel tekkib pinnasele kergitama, sedasi tekivadki mutimulla hunnikud. Selliseid sügavaid käike teeb mutt ka kõnniteede alla ja jalgradade alla, seda eriti siis, kui teel on tugipostid või sillake.
4 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2,5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteksHomo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest.
Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes. Ladva kärpimine soodustab Suppides, hautistes, peakeste tekkimist. vormiroogades jne Külvata juuni lõpul või juuli algul kasvukohale. Tiheda külvi korral jätta harvendamisel taimede vahekauguseks 20 - 30 cm sobib dieettoitudeks kasvatada katmikaladel või avamaal varajase suppide ja ühepajatoitude köögiviljana valmistamiseks agrotehnika sama, mis lillkapsal Nuikapsas on varajane; ta tuleb kasvukohale istutada esimesel võimalusel, kui muld on veel jahe ja niiske. Siis saab teda toiduks tarvitada kauem, sest ta ei puitu nii ruttu kui hilisema istutamise korral. Taimede vahekauguseks jätta 25 - 30 cm. Toidu valmistamiseks
metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa, sest osa lund jääb võradesse. Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, sest tuul kannab lagedalt lund metsa. · Kuusikus väikesel lagendikul on lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus seetõttu, et tuulel on kuusikusse raskem lund kanda kui kaasikusse, sest kuusik on väga tihe, kaasik aga hõredam. · Lume erinev tihedus avamaal, puistus ja metsalagendikul on tingitud sellest, et osa lumest jääb puistus võradesse kinni. Erinevus on tingitud veel ka tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa. · Lume tüseduse ja maapinna külmumissügavuse vahel on seos. Mida kohevam ja tüsedam on lumikate, seda parem soojuse hoidja ta on. Kohev lumikate väldib maapinna külmumist.
Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud 5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'.
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja mulda. Üle mullapinna jäetakse vaid üks pung; mõnikord kaetakse aga pistokste ülemised otsad turbaga. Vajadusel peenraid kastetakse. Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga et mullas oleks võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse
Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte. Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas. Ebaküdoonia ja küdoonia
· Ei ole leitud sellest ajast ühtegi tööriista, mis annab alust arvata, et sõltusid paljuski loodusest. · Neid nimetati lõunaahvideks ehk australopiteekideks. · Paraku surid nad 1,5 miljonit aastat tagasi välja. · Fossiilsed leiud tõendavad, et kolju sarnases ahvi omaga · Oli suurte hammastega · Väikese ajuga Osav inimene Homo habilis · 2,5 miljonit aastat tagasi arenes välja osav inimene ehk Homo habilis · Olid kohastunud elama avamaal · Pikkuselt 120 140 cm pikad · Valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu · Ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad · Ajumaht 560-700 cm3 · Kõnelda ei osanud · Tuld ei tundunud · Elasid karjadena, toitusid nad peamiselt viljadest, juurikatest ja väikeloomade küttimisest. Püstine inimene Homo erectus · H. erectus ilmus 2 kuni 1 miljon aastat tagasi. · H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
