EHALKIVI Ehalkivi (ka Ehakivi, Linnukivi, Veljastekivi) asub Lääne-Virumaal Kunda lähistel Letipea neemest veidi (umbes 1 km) ida pool mererannas. Olenevalt veeseisust, kas vees või suisa kuival maal. Selleni jõudmiseks tuleb läbida Kunda linn ja sealt, sadamasse suunduvalt teelt keerata paremale Lontova teele. Enne kui tee Malla lähistel klindile hakkab tõusma, viib järsk vasakpööre teid Letipea külla ja ühtlasi ka hiidrändrahnuni viivale teele. Maapealse osa mahu (930 m3) poolest on migmatiitgraniidist Ehalkivi Eesti suurim rändrahn, seda muidugi siis, kui merepõhjas lösutavat Toodrikivi mitte arvestada. Tema ümbermõõt on 49,6 m (pikkus 16,6 m ja laius 14,3 m) ja kõrgus 7,6 m. Nime olla Ehalkivi, st Ehakivi saanud aga päikeselt, mis suvekuudel külast vaadatuna just selle taha looja läinud. Kuid ei ole välistatud, et midagi selles nimes on ka ehal käimisest, sest
8. ÄNTU MAASTIKUKAITSEALA Äntu maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa, Liivaküla, Nõmme ja Äntu küla maadel. Äntu maastikukaitseala Äntu Sinijärv 9. PADAORU MAASTIKUKAITSEALA Padaoru ehk Vanaveski mänd 10. MÄDAPEA TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 11. NEERUTI MAASTIKUKAITSEALA 12. SELJA JÕE MAASTIKUKAITSEALA Selja jõe org 13. MÕDRIKU-ROELA MAASTIKUKAITSEALA 14. LETIPEA MAASTIKUKAITSEALA Loojang Letipea neemel 15. PORKUNI MAASTIKUKAITSEALA Porkuni järv 16. VÕLUMÄE-LINNAMÄE MAASTIKUKAITSEALA Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Rägavere vallas. Kaitseala moodustati 1986. aastal, et kaitsta sealseid pinnavorme ja puhkemaastikku. 17. TUDUSOO MAASTIKUKAITSEALA Tudusoo maastikukaitseala on kaitseala Lääne-
Tuumaenergia Tuumaenergia tekkimine ja selle kasutamine maailmas Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www
pegmatiidist, gneisist, migmatiidist, graniidist ja gneissbretsast. Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma: hiidrahnud ümbermõõt üle 25 meetri . suured rahnud ümbermõõt 10...25 meetrit . väikesed rahnud ümbermõõduga alla 10 meetri . Eesti rändrahnud Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda lähedal, mille ruumala on 930 m³ ja mass umbes 2500 tonni. Eesti suurima maapealse osaga rändrahn Letipea Ehalkivi koosneb migmatiidist. Veel Eesti rändrahnudest Kokku on hiidrahne Eestis teada 87, suurem osa neist on kaitse all. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on PõhjaEestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. 10 Kaitsealust rändrahnu on : 1. Jaanikildi rahn (Halliste vald) 2
rannikumadalik kõige laiem. Näiteks Lahemaal ulatub tema laius kuni 20 kilomeetrini. Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam leidub siin mere tegevuse tulemusena kujunenud setteid ja pinnavorme. Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel ning Pudisoo ümbruses. Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. (Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise
Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium lava... plantoob, mis madaldub l6una suunas. Kuna p6hjan6lv on v2ga j2rsk, siis sellest geoloogilist struktuuri nim. kulstaks. K6rgemad klindiastangud paiknevad Paksi ps. ja Rannam6isas. Lubjakivi paljandub maapinnal alvaritena
turismimagnetid Lähtuvalt ala looduslikust eripärast on rannikumadalikul juba täna arvukalt kaitsealasid, sh maastikukaitsealasid, hoiualasid, looduskaitsealasid ning Natura 2000 loodus- ja linnualasid, millest põhjaliku ülevaate annab Maa-ameti X-GIS kaardirakenduse looduskaitse ja Natura 2000 rakendus. Näiteks võib tuua Pirita jõeoru maastikukaitseala, Ülgaste looduskaitseala, Türisalu maastikukaitseala, Kolga lahe linnuala, Lahemaa linnuala, Letipea loodusala, Ontika maastikukaitseala, Päite loodusala ja paljud teised (Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016a). Suurim looduskaitsealune ala ning oluline loodusturismi sihtpunkt on Lahemaa rahvuspark, mille põhjaosa koos ranniku, poolsaarte ja saartega jääb rannikumadaliku piiridesse. Lahemaa rahvuspargi maastikuline väärtus tuleneb suuresti ilmekalt liigendatud rannikust, mille järgi on rahvuspark ka oma nime saanud. Poolsaared (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar)
Laht on ka Eesti ranniku tähtsaim kalapüügipiirkond (räim, meritint, koha, ahven, vimb, angerjas). 11 Pärnu laht 2.2 Narva laht Narva laht, Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgolova (Kurkola) poolsaare vahel Eesti ja Venemaa piiril. Lootsiraamatuis on Narva laht mereala, mille piir kulgeb Letipea neeme – Tütarsaart – Vigrundi saare – Gakkovo (Hakaja) neeme (Kurgolova poolsaarel) joonel. Avaosa sügavus ulatub kohati üle 60 m. Veetemperatuur on Narva-Jõesuus jaanuarist märtsini keskmiselt 0,1, juulis 19,3 °C, kõrgeim mõõdetud veetemperatuur on 23,7 °C. Soolsus on lahe loodeosas kuni 6‰. Jääkate kestab jaanuarist aprillini. Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas. Liivarand ulatus
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m) Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja elutekkelistest (turvas,muda) setetest. Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv. Jääjärvede setted on peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikum on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,mis on nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel
Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik)
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik)
Nimetus Maapealne Ümbermõõt maht (m³) maapinnalt (m) 1. Ehalkivi Letipea neeme tipus 930 49,6 2. Muuga Kabelikivi 728 58,0 3. Majakivi Juminda poolsaarel 584 40,9 4
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
