ar i · P · · Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on Praktilist set korraldab Riikliku · · · · · · · · · K looduskaitseala · õ Pihla- p · u Sarve · lo maastikukaitseala · o Sepaste · d maastikukaitseala · u Tahkuna s · k looduskaitseala · ai Tareste ts maastikukaitseala g e Tihu looduskaitseala al Tilga a · maastikukaitseala · Vahtrepa L maastikukaitseala · ei · g ri lo o Hiiu madala hoiuala d Hirmuste hoiuala u Kuri-Hellamaa hoiuala
sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee: Läänemerele sattus saksa laev, kuid jäi põhja kinni. Laevast visati välja suured kotid väetist, et laev tõuseks. Jäi siiski kinni. Laevast kutsuti kohale saksa päästelaev, kes viis laevas viibijad ja väärisesemed minema.
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas
andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt. ,,Pilved kuuvalges"). Teemaks on enamsti loodus. Ridala annab sõnadega edsi täpse looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt. ,,Armukevade") ja noorusmälestustest (,,Noorusmaa"). Nagu Enno luuletustes, nii on ka Ridala luuletuste põhisõnum elu igavene ringkäik ning et elu muutub pidevalt (,,Noorus", ,,Kaks pihla"). Samuti näib mulle, et luuletuses ,,Hall laul" on viidatud sõjale ja sellega seotud muredele. Ridalale luuletuste trükipilt oli erinev: ta paigutas luuleread uudselt, pannes vahel üksikuid sõnueraldi värssidesse, nii et salmid moodustasid graafilisi pilte (nt. ,,Kadunud kevade").
Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa Endla looduskaitseala Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa
sest on, mida avastada ja seda, Kõpu poolsaarel ja Sarve aastaaeg ja mereveed on siis käivad. mis südame külge jääb. poolsaare madalad, veel praegugi suplemiseks sobilikult soojad. Kui arvate, et Hiiumaal elavad suurveega üleujutatavad madalad Veetemperatuur on 8-25 kraadi HEA ENERGIA ainult hiidlased, siis eksite. rannad. Pihla raba turbased ning randasid leidub igale maastikud saare südames ja Müstikud räägivad, et Hiiumaal Hiidlaste rahvusi ehk seltse on maitsele: liivaseid, kiviklibuseid, valgusest helkivad männimetsad on terve hulk salapäraseid
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/
Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad
Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse. Küll ta üüdand ning teind äält, aga kedagid pole seda kuuland. Õnneks joudand külamees veel õigel ajal abi. Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata. Üldsaaremaalikke jooni
on platsid, mis imiteerivad just rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega. 3.3. Alpine e. Alpisõit Võrreldes teiste stiilidega, tegelevad sellega väga vähesed. Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi laudu ning nende jäigad saapad meenutavad suusasaapaid. Nendega sõidetakse põhiliselt slaalomit. 9 4. Eestlaste saavutused Ainus eestlane, kes on maailmatasemel läbi löönud, on Tallinnast pärit naisterahvas Kadri Pihla. Tema erialaks on lumelauakross. Ta on esimene eestlane, kes on pääsenud ühele maailma mainekamale ekstreemspordivõistlusele, Red Bulli X- mängudele ja kes jõudis lumelauakrossi FIS MK-etapil finaali. Veebruaris 2011 sai ta Kanadas Stonehamis 11. koha. Ta kuulub lumelauaklubisse Õtepää Õhujõud, kuhu kuuluvad veel kaks eesti koondislast: Mario Visnap ja Mark Duubas. Kadri Pihla tulemused. MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED 2005 Whistler Lumelauakross 37
V�strik... Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja t�drukunimede vahel. Seet�ttu pole ka siin neid eraldi n�idatud, ehkki on selge, et m�ni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem t�drukule. Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse j�uda. Nimede k��namisel tuleks alati l�htuda t�hendusest: n�nda siis mitte Pihel � Piheli, vaid ikka Pihel � Pihla, jne. Osadel, eriti vanap�rastel ja murdelistel nimedel, on lisatud t�hendusseletusi. L�hendid: LE � L�una-Eesti murretes Lv. � liivi keeles L�E � L��ne-Eesti murretes n�it. � n�iteks PE � P�hja-Eesti murretes Rei � Reigi murrakus sm. � soome keeles v. � v�lde; v�i van. � vanap�rane vrd. � v�rdle Aare Aarde Aas -a Agan -a Agu Ao Ahas Ahta III v. � �kitsas� Ahke � �uhke�, �tubli�, �usin� Ahm -a v. -i � van
C-vitamiin tugevdab eriti · Lehmapiima (kui lapsel ei ole laktoosi talumatust ja immuunsüsteemi. Seda sisaldavad rohkesti puu- ja piimatooted pole vastu-näidustatud) võiks asendada juurviljad, kapsas, kartul, kibuvitsamarjad, mustsõstrad hapupiima-toodetega, mis on kergemini seeditavad. ja maasikad. · Kohvi tarbimist võiks piirata 2 tassini päevas, Koostaja: Tiivi Pihla · Kuna imetamise ajal kaotab organism rinnapiimaga soovitavalt ennelõunat ning pärast, mitte vahetult enne suhteliselt palju kaltsiumi, peaks seda toiduga tagasi lapse toitmist. Kofeiin võib ka lapsele ergutavalt mõjuda saama. Kui tarbite piisavalt kaltsiumirikkaid toiduaineid ja ta rahutuks muuta. (piima-tooted, täisteratooted, punane liha ja kala), teete
Rahutus ning pinged lavastuses ,,Hedda Gabler" Essee Essees on analüüsitud Mehis Pihla lavastatud etendust ,,Hedda Gabler". Tegemist on suhteliselt raskesti mõistetava lavastusega, kus alles tegelaste siseelude, kehakeele ning visuaalsete ja auditiivsete märkide analüüsimise kaudu saab paremini aru, mis on nende tegelaste käitumise tagamaad. Kuna lavastus lõppeb surmaga ning tegemist on üleüldiselt suhteliselt masendavates ning kurbades toonides lavastusega, siis keskendun ka antud essees rahutuse ning pingete tekitamisele nii vaatajais kui laval olevates tegelastes
looderannik.Kassari saar (19,3 km2) on ligi 15 m kõrgune. Selle keskseks osaks, selgrooks on lainetuse poolt ümberkujundatudedelasuunaline oos, milles leidub ka suuri tardkivimite munakaid. Saarest eendub edasi sihis 2,4 km pikkune kivine merekulutuslik neem, mis on kuni 6m kõrge ja lõpeb veeristikulise Sääre tirbina.Saare siseosas on varasematest veekogudest maastumisel saanud märgalad, valdavalt puissood. Need on Pihla (3040 ha), Määvli (700 ha) ja Tihnu jäänukjärvedega 3 Õngsoo(1130 ha). Veestik Nagu teistelgi Eesti saartel on ka Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väikesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse siin küll jõgedeks aga tegemist on siiski madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on
Seepärast on nendel aladel elupaiku võimalik taastada eelkõige majandamist taasalustades. Luited, liivikud ja nõmmed - Neid asustavad liigid on tõsisesse ohtu sattunud avatud liivaalade metsastamise tõttu. - Seepärast sõltub nende liikide edasine käekäik otseselt selliste alade taastamisest. - Seda on edukalt tehtud nii Taanis kui ka Suurbritannias ning luitealade taastamisega on algust tehtud ka Eestis. - Näiteks Pihla-Kaibaldi liiviku taastamine, kus taastati 43 hektarit liivikuelupaika. Taastamistöid tehti näiteks tedre, pisi-tinasambliku ja nõmmelõokese elutingimuste parandamiseks. Väikeveekogud - Väikeveekogud on olulised veeselgrootute (sh kiilide) ja kahepaiksete elu- ja sigimispaigad. - Nende taastamine on aidanud säilitada paljude ohustatud liikide asurkondi nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. - Näiteks harivesiliku elupaiga taastamine Värska vallas Nedsaja külas. Alguses oli veekogu
Mainori Kõrgkool Disaini Intituut Sisekujundus Heidi Pihla DS-1-E-Q-rap JUHI ERINEVAD ROLLID Referaat Juhi erinevad rollid 2 Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ......................................
heade tavadega. Kaubamärgiks ei loeta tava- ja tõepäraste toodete või pakendite kujutisi ning tarbija jaoks eksitavat teavet andvaid tähiseid. (Ibid) 1.2 Kaubamärgi ajalooline areng ,,Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest." (Pihla,K.2006) Varasel keskajal kasutasid feodaalid sõjas ja ka oma maavalduste liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku. Esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning aina rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide
Kuivõrd ala on füüsiliselt küllaltki raske, keskendutakse treeningutel võrdselt nii üldkehalisele ettevalmistusele kui ka eri sõiduetappide läbimise oskusele. ·· Eelringis sõidetakse üksi aja peale. Lõppvõistlusele pääseb 32 kiiremat meest ning 16 naist. Seal pakutakse vaatemängu, sest neli lumelaudurit sõidavad korraga. Finaaliski stardib nelik. ·· Eesti paremik: Magnar Freimuth, Kadri Pihla, Ivar Kruusenberg. Rennisõit ·· Ala ingliskeelne nimetus on half pipe. Võisteldakse ligi 100 m pikkusel rennikujulisel rajal. Äärte kõrgus on kolm kuni viis meetrit, kuid moeks on saanud ehitada üha kõrgemaid renne. Renn on justkui talvine variant rulasõidu rambist, kus tehakse analoogselt kõrgeid õhulende koos kõikvõimalike trikkidega. Ülevalt alustades siksakitatakse järjest allapoole ja kogu etteaste jooksul tehakse keskmiselt kuus-kaheksa õhulendu.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007
kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala. Vormsi paikkonnast kuulub 7,7% maastikukaitsealasse, mis asub seitsmes lahustükis; üks neist on samblikurikas (169 liiki) Rumpo neem. (Arold, 2005) 3 3. Kliima Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on -3,5°C, juulis aga +16,5°C. Aasta
ka telliskive. 20. sajandil oli Reigis meierei, mõisamaju kasutati koolina. Reigist sai iseseisev kihelkond alles 1627. aastal, mil kogudus eraldus Käinast. Neist aegadest on oma raamatus "Reigi õpetaja" värvikalt jutustanud kirjanik Aino Kallas. Tollased tegelased ei liikunud ringi küll tänases pühakojas, vaid vanas puukirikus, mis asus Reigi küla maadel. Järgmine, 1690. aasta paiku püstitatud arhitektuuriliselt põneva kesktorniga puukirik ehitati juba kõrgele Pihla mäele. Kirik pühendati Ristija Johannesele. Koguduse enamiku moodustasid rootslased, mistõttu nõuti ka kirikuõpetajatelt rootsi keele oskust. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal. Ungern-Sternbergidele viitab ka peasissekäigu kohal olev perekonnavapp. Perekonna hauaplats on sealsamas lähedal
• VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond • VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond (6%) • Hiiumaa, Saaremaa, Mandri läänerannik • Noored sood, moodustunud pärast Litoriinamere transgressiooni (mitte üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist • Pihla, Õngu, Kõivassoo; Koigi, Pelisoo; Nehatu II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond(23%) • Tasandikuline ala mitmesuguste rannamoodustiste ja lubjakivilõhanditega piirkond. Äravool aeglane. • Läänemaa suursoo, Marimetsa raba, Mõdrama soostik, Tuhu soo, Lihula- Lavassaare (383km2), Orgita III Edela – Eesti suurrabade valdkond (31%) • Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala.
) -Uhaku lade: Väo, Ülem-Väo, Kõrgekalda ja Kivistisi oli palju, sest pole olnud paksu lasundit, magneesiumi ioonid suruvad lubjakivide mingi jõe ülemjooksul ja Taurupe kihistud mis nad kokku oleks pressinud. struktuurist välja kaltsiumi ioone, muutes kivimit alamjooksul, siis milles on -Kukruse lade: Pihla, Viivikonna ja Dreimani Biohermid (olid kohati olemas juba aeglaselt magneesiumirikkamaks ning tehes erinevus? Kas ongi – ja kui, siis kihistud ordoviitsiumis, kuid alles siluris esinesid nad lõpuks lubjakivist dolokivi
päikse all seljakoti ja püss>ga ning seal juures veel muusikat tehes tõi endaga kaasa tugeva
higistamise!
Esimene öö lüli mööda saata ..bivakis" niines kautsukiipuude istanduses. Öö olu pinev ja
lärmikas. Mets oli täis igasuguste lindude jja Hormade näSlitsusi ning tundmatut suminat. See
tegi vahipostid närviliseks kuna kairdeli partisane kes kuulujuttude järgi pidid endid ümbruses
varjama. Nii oli kaunis palju asjatut tutistamist kuid õnneks ei saanud
01.2010 Hiiu madala Linnuraba Kõnnumaa Marimetsa-Õmma Pihla-Kaibaldi Paide Sahmeni Kõpu Haapsalu Endla Väinamere
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1
MSA-298 EST040929001 MSA-298 2S040024 NARVIA EST010101014 EK-9222 199FJ36 ESHB NATTURI EST010101427 EK-9246 1F00F33 ESGF NAVESTI EST010101430 EK-9239 1F00D19 ES2335 NEEME EST010101429 EK-9241 1F00D16 ES2169 ONTIKA EST010101150 EK-0101 1F01C01 ESKO PAPISAARE EST010101442 EK-9515 199FG17 ESEA PARTNER I EST010101431 EK-9717 197FJ20 ES2345 PEDASSAARE EST010101444 EK-9722 199FG22 ESFJ PIHLA EST010126474 EK-2152 199FH28 ES2098 PIIRISAARE EST010101439 EK-9520 199FG25 ESEE PILLE EST010126048 EK-9316 1F00I66 ES2232 PMA-003 EST031016408 PMA-003 4M990003 PMA-005 EST030912110 PMA-005 4M990005 PMA-011 EST030912281 PMA-011 4M990012 PMA-024 EST120508020 PMA-024 PMA-024 PMA-032 EST031015618 PMA-032 4M990035 PMA-034 EST031015627 PMA-034 4M990037 PMA-036 EST031016401 PMA-036 PMA-036
annaabi.ee 
