Eesti looduskaitse korraldusest (0)

Eesti looduskaitse korraldusest
Sisukord:
S
  isukord:                                                                                                           
 .......................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1  
S
  issejuhatus                                                                                                                    
 ................................................................................................................... . . . . . . .1  
1. U
 
us  looduskaitseseadus                                                                          
 ........................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1  
2. K
 
aitsealad                                                                                                                      
 ..................................................................................................................... . . . .2  
2.1. Ra
 
hvuspargid                                                                                     
 .................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
2.2. L
 
ooduskaitsealad                                                                                                       
 ...................................................................................................... .2  
2.3. M
 
aastikukaitsealad (rahvuspark)                                                          
 ......................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3  
2.4. K
 
aitsealade vööndid                                                                                            
 ........................................................................................... . . . . . . .3  
4. K
 
aitsekorralduskava                                                                                                      
 ..................................................................................................... . . . .3  
5. H
 
oiuala                                                                                                                    
 ................................................................................................................... . . . . . . . . . .3  
6. L
 
iikide kaitse                                                                                                                 
 ................................................................................................................ . . . .3  
7. L
 
ooduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil                                                        
 ....................................................... . . . . . . . . . . .4  
Sissejuhatus
Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki  kahepaikseid  
ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu  1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi 
ning 2500 liiki vetikaid.
Esimene  looduskaitseala  asutati  1910 . aastal Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II 
maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel moodustatud üle viiekümne erineva 
kaitseala : metsa-, taime-, raba - ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja 
tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem kujunes suures osas välja 
järgmisel  neljal  aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset 
käsitleva seaduse alusel.
Pärast taasiseseisvumist, 1994. aastal võeti Riigikogus vastu Kaitstavate loodusobjektide 
seadus. 2004. aastal võeti vastu Looduskaitseseadus, mis koondas normid senikehtinud 
looduskaitset puudutavatest  seadustest  (Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja 
kalda kaitse seadusest ning Loomastiku  kaitse ja kasutamise seadusest). Nimetatud 
seadused kaotasid uue Looduskaitseseaduse vastu võtmise kehtivuse. Samuti säilitati 
uues seaduses senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis olid ennast praktikas 
õigustanud. Mõningaid muudatused tulenesid Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide 
ülevõtmise vajadusest.
1. Uus looduskaitseseadus
Looduskaitse põhimõtteks on looduse kaitsmine 
looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, 
kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning 
kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega
1
ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. 
Looduse  kaitsel  lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga 
kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste  rakendamise  
võimalusi. 
Seadus määratles kaitstavate loodusobjektide mõiste, milleks on:
1) kaitsealad ,
2) hoiualad,
3) kaitsealused  liigid, kivistised ja  mineraalid ,
4) püsielupaigad,
5) kaitstavad looduse üksikobjektid,
6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad  loodusobjektid .
2. Kaitsealad
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus 
säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. 
Kaitsealad on:
1) rahvuspargid ;
2) looduskaitsealad ;
3) maastikukaitsealad .
2.1. Rahvuspargid
Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud 
keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja 
tutvustamiseks. 
Seadusega on kehtestatud järgmised Eesti rahvuspargid:
1) Lahemaa  – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
2) Karula  – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
3) Soomaa  – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja 
kultuuripärandi kaitseks. 
2.2. Looduskaitsealad
Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks 
ja tutvustamiseks. 
2
2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)
Maastikukaitseala  on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, 
tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 
Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja  puistu . 
2.4. Kaitsealade vööndid
Rahvuspargil ja kaitsealadel võib kehtestada vööndid nagu loodusreservaat, 
sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Loodusreservaat on kaitseala  otsesest  inimtegevusest puutumata loodusega maa- või 
veeala , kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike 
protsesside tulemusena. 
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate 
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis  asuvaid  
loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. 
Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus  majandustegevus  on lubatud, arvestades 
käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. 
4. Kaitsekorralduskava
Kaitsealade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad:
1) olulised  keskkonnategurid  ja nende mõju loodusobjektile;
2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, 
ajakava  ning maht;
3) kava elluviimiseks vajalik eelarve.
5.  Hoiuala
Looduskaitseseadusega avatakse hoiuala mõiste. Hoiuala on leebe režiimiga 
kaitsealatüübi hoiuala, mille eesmärk on säilitada alal olev väärtuslik elupaik. Senine 
loodust säästev elutegevus saab alal jätkuda. Hoiuala näiteks on Natura alad.
6. Liikide kaitse
Seadus kehtestab 3 liikide kaitsekategooriat: 
I kaitsekategooriasse arvatakse:
1) liigid, mis on Eestis  haruldased , esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, 
isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;
2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, 
3
elupaigad ja  kasvukohad rikutud  kriitilise  piirini ja väljasuremine Eesti looduses on 
ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 
II kaitsekategooriasse arvatakse:
1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis 
väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;
2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda 
hävimisohtu. 
III kaitsekategooriasse arvatakse:
1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või  rikkumine  ja 
mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda 
ohustatud liikide hulka;
2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude 
rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 
7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil
Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitsta  maastikku , väärtuslikku põllumaad, 
looduskooslust, maastiku üksikelemente, parki, haljasala või  haljastuse  üksikelemente, 
mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
Eesmärgiks on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate 
väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste 
määramine kohaliku omavalitsuse poolt. 
Üksikpuid, välja arvatud kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse 
loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik  omavalitsus .
Eesti looduskaitsealade, maastikukaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide 
nimekirja leiab internetiaadressilt  http://eelis.ic.envir.ee/w4/  .
(Mai, 2005)
4

Document Outline

• Sisukord:
• Sissejuhatus
• 1. Uus looduskaitseseadus
• 2. Kaitsealad
  • 2.1. Rahvuspargid
  • 2.2. Looduskaitsealad
  • 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)
  • 2.4. Kaitsealade vööndid
• 4. Kaitsekorralduskava
• 5. Hoiuala
• 6. Liikide kaitse
• 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil