Eesti looduskaitse korraldusest
Sisukord:
S
isukord:
.......................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
S
issejuhatus
................................................................................................................... . . . . . . .1
1. U
us looduskaitseseadus
........................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
2. K
aitsealad
..................................................................................................................... . . . .2
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chipsetas
Õppematerjali autor
mis on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik. Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioon - keskkonna-korraldusega tegelev riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) - asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium. KIKi eesmärk - Keskkonnakasutusest laekuva raha suunamine keskkonnaprojektide arendamiseks, keskkonnaprojektide ettevalmistamine ja ellurakendamine, Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnameetme rahaliste vahendite suunamine projektide arendamiseks, keskkonnalaenude edasilaenamise korraldamine. KIKi rahalised allikad riigieelarve ja kohalikud eelarved.
mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud
1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus
Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele
kaldajoone muutmine, uute veekogude rajamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, uuendusraie, ehitiste püstitamine ( ka ajutiste ehitiste). Rahvuspark on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadis, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal. Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest, hiljem ka teaduslikest aspektidest. 20 sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaitse alla võtma suuremaid maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte. Keskkonnapoliitika vahendid Keskkonnapoliitika vahendid võib liigitada riigi sekkumise ning valitsuse käitumise alusel:1
seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse eesmärgid Eestis? Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid. Millised on Eestis kaitsekategooriad? Iseloomusta, mille alusel jaotatakse liigid kategooriatesse? Kui suur osa leiukohtadest ja elupaikadest võetakse iga kategooria puhul kaitse alla?
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab
kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid