Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud
seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju,
Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea. Mesilased Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Maakimalane rindmiku eesosa kollane, keskel must tagakeha eesosas hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge Kägukimalane sarnaneb välimuselt kimalasele jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike tiibade värvus on tumedam munevad kimalaste pesadesse kimalased kasvatavad vastsed üles Kodumesilane Herilased Herilaste keha on
Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane Liivakuklane Veerekuklane Laanekuklane 24) karukuklane Formica lugubris; 25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa; 27) kännukuklane Formica truncorum; 28) ristikukimalane Bombus distinguendus; 29) aedkimalane Bombus hortorum; 30) jaanikimalane Bombus humilis; 31) talukimalane Bombus hypnorum; 32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum; 38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus; 43) metsakimalane Bombus sylvarum; 44) karukimalane Bombus terrestris; 45) hall kimalane Bombus veteranus.
gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae)
II 1 1 4 2 2 1 35 13 III 3 42 5 7 4 67 6 Kokku 1 5 46 7 11 5 116 21 Maakimalane Suur rabakiil Saarmas 30 EESTI LOODUSKAITSE kaitstavad loomad 31