6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja
Uurida mida on karastusjookides rohkem, kas kahju või kasu. Uurida TTRK õpilaste suhteid, eeldusi ning maitset (ankeetide küsimuste abil) välja. Töö olulisus: Gaseeritud joogid on kättesaadavad meie ajal. Nende tarvitamine sai väga populaarseks. Hüpotees: karastusjoogid toovad endaga rohkem kahju kui kasu, kuid inimeste seas nad on väga populaarsed. Meetod: sotsioloogiline küsitlus, analüüs, katsed. Allikad: Internet, populaarteaduslik kirjandus, praktiline uurimistöö. Hüpotees, mis oli kehtestatud töö alguses, sai kinnitatud pärast teoreetilise osa analüüsi ja uurimise. Karastusjoogid sagedaste kasutamisel toovad endaga rohkem kahju kui kasulikku. Küsimustik näitas, et inimesed teavad, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, aga vaatamata sellele jätkavad nende ostmise ning tarvitamise. 23 : 1. Dr. Murray, M. T. & Dr. Pizzorno, J
muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits. Friedrich Robert Faehlmann kõneles Kalevipoja müütidest, kavandas tulevase rahvuseepose piirjooned. Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas rahvavalgustuslikku kuukirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“, mis oli esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri. Otto Wilhelm Masing Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Tänan kuulamast!
viha, trots solvumine, kadedus mure Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad,
õigusesse“ sisse kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda. 1932. A „Meie rebane“ lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metratulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. Siiski võib „Meie rebast“ võtta, kui puhast täiskasvanute raamatut – siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamatu ja – iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat.
ISELOOMULIK VÕTE, PARALLELISM VÄRSIRÜHMADE GRUPEE-RIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL MÕTTELISTEKS TERVIKUTEKS. LÜROEEPIKA ZANR,PIKEM MITMEOSALINE LUULETEOS. POEEM ISELOOM.JUTUSTAV SÜZEE. NT: B.ALVER ,,LEIB" AIMEKIRJANDUS -TUTVUSTAB ÜLDARUSAADAVALT POPULAARTEADUSLIK JA HUVITAVALT TEADUSE KIRJANDUS SAAVUTUSI. SIDUMATA KÕNE LUULELE VASTANDUV PROOSA SÕNAKUNSTI VALDKOND. VAHENDAB ARVAMUSI,AATEID JA IDEOLOOGIAID. PUBLITSISTIKA KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL. ÜLLATAV,KUID LOOGILINE
Enne viidete lisamist täita tabel 3. „Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab iseäranis selgeks, kui võrrelda paljude rahvaste usundipilti.“ (Hiiemäe, 2009) (lisada viide allikale 4) „Juba sajand tagasi ilmus Eestis raamatuid ja ajakirju, mida võib liigitada populaarteaduslikeks. Sarja “Elav Teadus” numbris 101/102 avaldati 1940. aastal ülevaade “Eesti populaarteaduslik kirjandus”, mistõttu 20. sajandi nelja esimese aastakümne aimeraamatute ainestikul ja esitusviisidel järgnevas ei peatuta.“ (Veismann, 2006) (lisada viide allikale 5) Nr URL 4 http://www.eestiloodus.ee/artikkel3023_2993.html 5 http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel802 _786.html Tabel 2. Allikate 4 ja 5 URLid.
.. 1985. aastast peale astusime TV-s tihti üles ansambliga "Modern Fox". 1989-st aastast juhtisin sarja "Muusa poolt valitud", mis oli eetris aastani 1992. Sama aasta Naistepäevaks kirjutasin ja lavastasin ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtisin sarja "Bingo Loto" ning lavastasin Inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi"Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja mina). Suureks projektiks kujunes populaarteaduslik sari "Ooperilabor", kus olin nii stsenarist kui rezhissöör ja mis oma töömahult oli võrdne kaheseerialise India filmiga. Seda juhtisime Pirjo Levandiga. 1998. aastal alustas sari "Tähed Muusikas", mis tegutseb edukalt tänaseni. Ühtekokku olen üles astunud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Võimalik et ka mujal." Analüüs Mart Sanderi tööst Mart Sander töötab Kanal 2-s ning juhib saadet ,,Tähed muusikas", mida siiski lindistatakse ETVs
Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin, politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. Tänapäeval käsitletakse aimekirjandusena peamiselt teadusuuringute ülevaateid ja maailma aimekirjutised pärinevad peamiselt vastava ala teadlastelt, üliõpilastelt ja teaduritelt. Harry Õiglane ("Vestlus relatiivsusteooriast", 1958), Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on ...
Neologism - hiljuti käibele tulnud sõna või sõnaühend Novell - lühike proosajutustus ühe teema ümber, vähe tegelasi ja lõppeb puändiga Näit. Edgar Allan Poe ,,Elenora” ja Jaan Kruusvall ,,Lõhn” Paralleelism – mõttekordus Näit. Kass kukkus katuselt alla. / Kiisu komistas korstnast sisse. Poeem – pikk mitme osaline luuleteos, kus tegevus on mitme plaaniline Näit. Aleksandr Puškin ,,Jevgeni Onegin“ ja Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad“ Populaarteaduslik kirjandus - kirjandus, mis selgitab tavainimesele arusaadavamalt teadust Proosa - jutustav kirjutamisvorm Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike, mis vahendab arvamusi, vaateid jms Näit. Publitsistlikud tekstid on uudis, artikkel, intervjuu, reportaaž, koomiks. Puänt – ootamatu, üllatav lõpplahendus
laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda · 1932. a "Meie rebane"- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. · Siiski võib "Meie rebast" võtta ka kui puhast täiskasvanute raamatut- siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Kokkuvõte A.H. Tammsaare on üks mu lemmik kirjanikest. Rohkem ma olen kursis tema loominguga, mis on eelkõige mõeldud täiskasvanutele
Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Rahvaharidust täiendasid kaks käsiraamatut ,,Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest" ja ,,Kodutohter", milles anti nõu haigete eest hoolitsemisel kodus, võitlusest sagedamini ettetulevate haiguste vastu ja elamu- ja tervise hoidmise kohta. Tema maailma rahvaid tutvustav sari ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" on olnud nii populaarne, et selle järgi on nimetatud hiljem populaarteaduslik raamatusari. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste korraline liige aastast 1855 ning Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Nende meeste innukuse ja tahtejõu tulemusena on meil selline kirjandus nagu praegu. Me peame olema tänulikud, et sel ajal leidus nii andekaid mehi, kes mõtlesid ja tahtsid eesti kirjandust arendada. Kelly Kalm
ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Populaarteaduslik kirjandus- aimekirjandus, krijandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa- sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. Publististka- üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publistiska vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaig. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutsutav süzee. Puänt- üllatav kuid loogiline novelli, andekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus.
Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk.
Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, kuid tahab või võiks omada ning mille saavutamiseks ta teeb midagi. Religoosse hedonismi järgi on hüve igavese elu leidmine
regulaarselt lisatakse uusi peatükke. Kroonikakirjanduse eesmärgiks on jäädvustada sündmusi, mõtteid, ideid, meeleolusid jm asjaolusid nende asetleidmise ajal. · Teaduskirjandus ehk teaduslik kirjandus on teaduslikule metodoloogiale vastavalt vormistatud kirjandus, mõeldud kasutamiseks teaduskäibes. Teaduskirjanduse vormid on teaduslik artikkel, monograafia jmt. Vaata lähemalt artiklist teaduskirjandus. · Populaarteaduslik ehk aimekirjandus hõlmab väga laialdase ala kirjandusest. See kirjanduse liik on suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm.
mentaliteet ja väärikus kui mujal. Igasugune Tallinna kallal vägivallatsemine ajab tal silme eest mustaks. Ta läheb kiirelt närvi ega anna alati oma tegudest aru, seepärast esimesed kaks päeva istus lihtsalt toas luku taga ega läinud üldse välja. Teletöö Oma telekarjääri alguseks loeb Mart Sander 1974. aastat, mil osales laste kirjandussarjas "Reis raamatute maailma", olles ise alles seitsmeaastane. Sarja juhtis kirjanik Eno Raud. Suureks projektiks kujunes Mardil populaarteaduslik sari "Ooperilabor", mida ta juhtis koos Pirjo Levandiga ja kus ta oli ka stsenaristi ja rezissööri rollis. "Oma töömahult oli see võrdne kaheseerialise India filmiga," meenutab Mart. Esimene telesari arvestatav telesari oli "Muusa poolt valitud" aastatel 19891992. 1992. aasta naistepaevaks kirjutas ja lavastas ta ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtis sarja "Bingo Loto". Tema telekarjäär on peamiselt seotud Kanal 2ga, kus on juhtinud saateid ,,Tantsud
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus
röövivad energiat, alandavad toonust Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus
MINU LEMMIKAUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Minu üheks lemmikautoriks on Kristiina Kass, samuti Andersen. KIRJANDUSTEOREETILISI MÕISTEID: a)Hüperbool- kunstiline liialdus b)Fantastika- väljamõeldis, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines, ebareaalne c)Alliteratsioon- sama konsonandi kordumine kahe või enama sõna algul värsis d)Assonants- sama vokaali kordumine kahe või enama sõna pearõhulises silbis e)Aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus f)Grotesk-jämekoomiline vastandlike nähtuste ühendamine g)Koomika- naljakus, koomilisus h)Huumor- heatahtlik nali i)Personifitseerimine- isikustamine j)Antropomorfotseerimine-inimese kuju ja omadusi omistama k)Adaptsioon- kohandamine, lihtsamaks muutmine
kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda · 1932. a "Meie rebane"- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. · Siiski võib "Meie rebast" võtta ka kui puhast täiskasvanute raamatut- siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Tammsaare näitekirjanikuna · 1921. "Juudit" Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on
1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa
Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal. B) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas ehk ajkirjas Riigikogu Toimetised (RiTo),mis on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav ajakiri. Artiklid selles ajakirjas on eelretsenseeritavad kahe valdkonnaeksperdi poolt. C) Artikkel on oma žanrilt populaarteaduslik artikkel. Tutvustab laiemale auditooriumile seadust. D) Raul Nariti sõnul “Eesti on suveräänne rahvusriik ning samal ajal ka Euroopa Liidu liikmesriik.” “Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. ”- on öelnud Raul Narits. E) Kirjutades sissejuhatust, autor ei ole kinni pidanud soovituslikust standardist, kuna
Inge Org R.Põldmäe "Esimene Eesti üldlaulupidu" Valisin lugemiseks pealkirjas toodud monograafilise uurimuse ja olen väga rõõmus, et just selle raamatu valisin. See on teaduslik ajalooline kirjutis, mis pigem kõlab nagu populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud.
publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) publitseerimata (käsikirjalised materjalid) ametlikud teavikud (õigusaktid jms) teaduslikud teavikud (teaduskirjandus artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms) aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele) õppekirjandus teatmeteosed tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.) Peaaegu kõik ajalooliselt tekkinud või loodud objektid ja esemed, kaasa arvatud näiteks hooned (info ajastu, kasutatud materjalide, ehitusstiili jms kohta), pargid jt. Varaseim infovajaduse definitsioon pärineb Robert Taylor`ilt. Taylor`i käsitlus põhineb uuringul, milles
18161852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn. Jääaja keskus Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse osasaamist jääaegadest maailma ajaloo taustal, Eestimaa looduse arenguloost, jääaja jälgedest meie maastikel ja muistendites ning keskkonnatemaatikast laiale sihtgrupile nii Eestist kui ka väljastpoolt.Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade:
Murdekeele ja (koha)nimede kogumiseks korraldati mitmesuguseid võistlusi ning kauaaegsed ja tõhusad osalejad pälvisid teenelise murdekoguja aunime. Murdekogujatele korraldati ka mitmesuguseid seminare ning avaldati juhendeid, kuidas kogumist veelgi edukamalt läbi viia. Omaette sarjana ilmus populaarteaduslik väljaanne ,,Kodumurre" (19602002). Pilt 1. Lauri Einari Kettunen 2. Emakeele Selts tänapäeval 2.1 Emakeele Seltsi eesmärgid ja nende taotlemine Kui seltsi algusaastatel oli tegemist Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtliku filoloogilise ühendusega, siis nüüd tegutseb Emakeele Selts Tallinnas mittetulundusühinguna ning on ühinenud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
(paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid) Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus? Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 11.Millised on infovajaduse ajendid? Infovajaduse ajendid võivad olla: tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis- ja
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel.
uusi peatükke. Eesmärgiks jäädvustada mõtteid, sündmusi, ideid jms asjaolusid nende aset leidmise alal 5. teaduskirjandus teaduslikule metodoloogiale vastavalt vormistatud kirjandus, mõeldud kasutamiseks teaduskäibes a. teaduslik artikkel b. monograafia 6. populaarteaduslik kirjandus suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis a. teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused jms 7. Faktikirjandus teadaolevaid tõsiasju esitav kirjandus, sageli popteadusliku kirjanduse sugemetega. Püüab hoiduda
Väga levinud oli süžee haigest lapsest, kes läheneva surma üle kogunisti rõõmustab. Võib üksjagu mõista soovi lohutada surijat muinasjutuga hauatagusest elust, kuid on võõrastav kujutleda surevat last rõõmsana, allaheitlikuna, loobununa võitlusest elu pärast. Elu kui niisugune väärtus sattus kristlikus kirjanduses sel viisil üldse küsimärgi alla. + tänapäeva problemaatika noorsookirjanduses 22. Lapsed ja teabekirjandus (aimekirjandus). Tegelusraamatud (Wikipedia) Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin, politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. (Süvalepa lühikonspektist) Reisikirjad, memuaarid
ameerika ja norra loodusesseistikaga. Looduskirjanduse määratlus Vähesed olemasolevad sekundaarsed ülevaated, mis analüüsivad ja mõtestavad Eesti loodusest kirjutatud teoseid, pärinevad peaasjalikult loo- dusteaduste või pedagoogika vallas tegutsenud autorite sulest. Üks vara- semaid sääraseid käsitlusi, mis hõlmab ka looduskirjanduse osa, on 1940. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi poolt "Elava teaduse" sarjas välja antud üle- vaateteos "Eesti populaarteaduslik kirjandus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu" (Annist jt 1940). Selles ülevaates mõtiskleb kooli- mees Johannes Käis looduskirjanduse ülesannete üle kultuuris. Loodusteadusliku populaarse, üldarusaadava raamatu ülesandeks on pakkuda lugejate laiemaile ringidele lektüüri, mis täiendaks ja laiendaks lugeja teadmisi loodusest ja loodusjõudude rakendamisest inimese teenis- tusse, andes käsiteldavast alast vahest üldjoonelise, kuid siiski elava ja
Vimmsaare hinnangul tegeles Eestis teadusliku ateismiga paarikümne inimese ringis). Ateismist kui iseseisvast filosoofilisest teadusest võib rääkida alates 1959. aastast, mil alanud ateismikampaania vajas oma tugevamat alust seisukohtade põhjendamiseks. Teadusliku ateismi peamine praktiline väljund oli vulgaarateismis, mida rahvani viidi loengute jms abil. Ka vastavad spetsialistid, keda koolitasid teadusliku ateismiga tegelejad, ei küündinud esimese tasemeni, sest hariduse suund oli populaarteaduslik, ette nähtud laiade inimgruppide veenmiseks ja valgustamiseks, mistõttu argumentatsiooni tase arusaadavalt kannatas. Jääb mulje, et enamike lektorite versioonis oli tegu tüüpiliste loodusteaduslike “tõestuste” ja “ümberlükkamistega” pikitud religiooni- ja kirikuvastasusega. Teadusliku ateismi ja teiste teaduste seose kohta märgib ateismiuurija Kääriäinen, et kogu religiooni ja mitte ainuüksi ta dogmasid ei saa tühistada ainult loodusteaduste infole tuginedes
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on
justkui nende jõud. See toimib sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri- fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada. Mõisted: * Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) * Bibliograafia raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus) * Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus. * Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel).
lõppvõitlusi võõra võimu teenistuses, rollis, mida iseloomustab ka teose pealkiri. Neis raamatuis saab ilmsiks suurte rahvaste maade jagamisele jalgu jäänud väikerahva traagika, keda hoolimata tema ainsast soovist hoida ja kaitsta tema maad ja rahvast kistakse siia-sinna ikka võõraste eest verd valama, et lõpuks needki, kellega seostus veel viimane lootus, tembeldaksid nad kurjategijateks. Heino Susi viimaseks teoseks jäi populaarteaduslik ajalooraamat ,,Lugusid möödunud aegadest" (1987). Selle raamatuga taotles autor anda esmamahult jõukohane ülevaade meie rahva ajaloost. Põhitähelepanu on raamatus pühendatud sündmustele alates esimesest rahvuslikust ärkamisajast ja selle kõrval ka ideoloogiate ning neid kandud meeste iseloomustamisele. Raamatu kirjutamisel töötas autor läbi väga ulatusliku kirja- ja suusõnalise andmestiku. Siingi õnnestus tal säilitada erapooletu ning objektiivne esituslaad, mida ei
riiklikud Punased Raamatud. Eesmärk: Hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanne: Teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest, propageerida elupaikade säilitamist, anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks, sh liigikaitseks, õhutada uurimist. Varasemad Punased Raamatud Eestis: 1976-1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat (TA Looduskaitse Komisjon). 1982 - ilmus populaarteaduslik väljaanne (E.Kumari toimetaja). 1988 valmisid teise Punase Raamatu nimekirjad. 1998 kolmas Punane Raamat (V. Lilleleht). Koostamise printsiibid: Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle- euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus.
Lisaks avaldati võimude korraldusi ja kuulutusi. Praktilised nõuanded puudutasid põllumajandust ning tervishoidu. Ajakirjanduslikust seisukohast on esile tõstetud, et selles nädalalehes avaldati esmakordselt sõnumeid, mistõttu ajalehe nimetus on omal kohal. Järgmine, palju olulisem ajakirjandusväljaanne oli väsimatu kirjamehe Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht" aastail 1821-23 ja 1825. Selle eelkäijaks oli tema ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised" (1818), laadilt populaarteaduslik teos, kuigi algul kuukirjana mõeldud. See sisaldas kirjeldusi ja materjale võõraste maade , looduse ning inimeste kohta. Masing on ise seda kirjas Rosenplänterile nimetanud talurahvaentsüklopeediaks. ,,Marahwa Näddala-Leht" oli mahult kõiki varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.) Masingu nädalelehte trükiti algul Tartus Schünmanni trükikojas, seejärel Pärnus Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias
staatilised vastavused keelte vahel. Et luua arusaadav tõlge kahe keele vahel, tuleb edasi kanda mitte iga üksiku sõna tähendus, vaid ka lause sisu ja mõte. 100. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiivne (kirjeldav): olemasolevate eesrindlike kogemuste levitamine Preskriptiivne (normeeriv): teooria poolt ettekirjutatud mudelile rajatud süstemaatiline arendustöö 101. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded · Populaarteaduslik Oma Keel · Keel ja Kirjandus · Rakenduslingvistika Ühing -- aastaraamat · Emakeele Seltsi aastaraamat · Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED 102. Tuntumad andmebaasid Tuntumad andmebaasid- Olulisemad allikad on olnud EBBY-93 (1992. aasta andmed), Finegan (1994) ja Ruhlen (1987). 103. Keele ja murde eristamine Keele ja murde eristamine - Loomulikult on täpse arvu kindlaksmääramine võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele
Veebis vaata domeeninime (institutsioon, millega autor seotud on). 4) Traditsiooniline vs elektrooniline informatsioon kuna informatsiooni elektrooniline publitseerimine on väga lihtne, tuleb väärtuse aspektist eriti tähelepanelikult jälgida just elektroonilist informatsiooni. Traditsiooniliste väljaannete puhul on üheks väärtuse näitajaks kindlaid kvaliteedistandardeid hoidvad (teadus)kirjastused. 5) Teaduslik vs populaarteaduslik populaarteaduslikkus ei tähenda tingimata madalat kvaliteeti, nende kasutamine sõltub eesmärgist. 25 6) Autori eesmärgid ja sihtgrupp ühe teema kohta võib leida palju erinevaid allikaid, mis kõik võivad jõuda erinevatele järeldustele. Autorid kirjutavad lähtuvalt oma eesmärkidest. Sihtgrupi analüüsimisel saab aimu autori eelistustest
Potteri ja tema seiklustega; tema jõud on justkui nende jõud. See toimib sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri-fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada. 33. Mõisted: Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) Bibliograafia – raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus) Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus. Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) 18 Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit
kastis poja pärast sündi Styxi jõkke, et muuta poeg haavamatuks, kuid vesi ei ulatunud jalakannani, kust ta last hoidis. Sellest on tulnud mõiste Achilleuse kand, mis tähendab ainust haavatavat kohta. Achilleus langeski Parise noolest, mille Apollon juhtis talle kanda. Achilleus on eepose "Ilias" tähtsaim tegelane. adamism vt akmeism. adapteerima kohandama, mugandama. Näiteks võõrkeelse ilukirjandusliku teksti adapteerimine õppijate tarbeks. aimekirjandus vt populaarteaduslik kirjandus. ajakirjandus press, perioodiliselt ilmuvad trükiväljaanded: ajalehed, ajakirjad, almanahhid jmt. Laias tähenduses kuuluvad ajakirjandusse ka raadio ja televisioon. ajakirjandusstiil ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas
maakera eri paikadesse. Õhise pealkirja all ilmunud lühiromaanides ,,Üksildased ajas" I-II(1983-1985) vaadeldakse erinevate inimeste eluõhtut, mil avaneb kõige selgemalt elumõtte ja töö tähendus. Autobiograafilise kallakuga romaanis ,,Masendus ja lootus"(1989) viib autor lugeja kokku küüditatute eluoluga Siberis. Arvo Valtoni lasteraamatud kannavad kirjaniku kodanikunime Arvo Vallikivi. Nende hulgas on populaarteaduslik lugu maavarade tekkest (,,Retk ooboluste riiki"1978), kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492) Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, on sündinud Märjamaal. Lapsena
Õppis TÜ-s arstiteadust. Seal kohtus ta Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eepose autor - ärkamisaja keskmes. Uuem kijraviis poolsas häälduse järgi kirjutamist. Tuntuks sai kui kirjutas õpetliku sisuda ajakirjadesse. Asutab omad ajakirjad: "Maailm ja mõnda"(mis selles leida on?), kus tutvustab erinevaid maid on populaarteaduslik ja geograafia alane. "Kodutohter", arstiteadmistest, kodusest ravimisest. Proosa vormis avaldas: "Ennemuistsed jutud" ("Eesti rahva ennemuistsed jutud" tänapäeval). Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet
mets. Gustav Vilbergi (Vilbaste) väljaandel komisjon (TA LKK), mis hakkas teaduslikult hakkas ilmuma populaarteaduslik ajakiri suunama ja algusaastatel ka korraldama Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale 1879 pidas akadeemik Gregor Helmersen Loodusevaatleja. looduskaitsetegevust Eestis (esimene esimees
e- e- st st La La Joonis 18. Raamatuteemade populaarsuse muutumine vanusega Diagrammilt on näha, et ajalooline ja populaarteaduslik kirjandus muutub vanusega aina populaarsemaks. Seejuures loevad poisid ajalooliseid raamatuid rohkem kui tüdrukud, samas kui populaarteadusliku kirjanduse puhul sellist erinevust märgata pole. Laste- ja noortekirjanduse populaarsus kahaneb loomulikult vanusega. Huvitav on see, et kui 5. klassis on poiste ja tüdrukute huvi selle vastu praktiliselt ühesugune, siis 8. klassiks langeb selle populaarsus poiste seas järsult ning 11. klassis ei loe poisid seda enam üldse. Samas tüdrukud
c) ÜLEVAATEARTIKKEL on monograafia minivorm. Kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1) esitada ja põhjendada mingi hüpotees või teooria 2) teha kokkuvõte mingi probleemi uurimiskäigust ja püstitada ülesanded ning näidata probleemi edasise uurimise perspektiivid 3) anda üldistus ühe teaduskollektiivi tegevusele mingi probleemi uurimisel. d) METOODILINE ARTIKKEL esitab ja põhjendab uusi uurimismeetodeid, aparaate, analüütilisi protseduure. e) POPULAARTEADUSLIK ARTIKKEL võrreldes populaarteadusliku raamatuga on käsitletav probleemistik märksa kitsam. f) BIBLIOGRAAFIA süstematiseerib ilmunud kirjanduse loetelus või ilmunud tööde referaatides. 32 2.2 Uuringu kava Uuringu kava kui kirjalik dokument koosneb kahest osast: 1. Metodoloogiline osa jaguneb allosadeks: (a) probleemi püstitus, uurimisobjekt või subjekt, aine, ese; eesmärk ja ülesanded;
annaabi.ee 
