KÄSNADE KASUTAMINE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredes. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. KASUTAMINE INIMESTE POOLT Ammustel aegadel kasutasid Eurooplased pehmeid käsnu paljudel eesmärkidel, kaasaarvatud pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,vooderdisena", munitsipaal veefiltritena ja samuti ka omapäraste ,,jooginõudena" on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo eelajaloolistest aegadest saadik. Kreeka ja Rooma sõdurid kasutasid käsni oma sõjakäikudel hõlpsasti kaasas kantavate ja mitte purunevate jooginõudena, kuigi need olid väga ebahügieenilised. Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist märjaks, pigistas sõdur käsnas sisal...
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu ...
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
