..........................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas............................................................................................7-8 2.4 Mustikas.......................................................................................................8-9 2.5 Mesimurakas..............................................................................................9-10 2.5.1 Põldmurakas...................................................................................................10 2.5.2 Rabamurakas...................................................................................................11 2.6 Harilik jõhvikas........................................................................................11-13 2.7 Sõstar................................
Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik.
Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude
Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu
haruldasemaid. · Alpi võipätakas - Eestis leidub vaid harva Saaremaal lubjarikastes soodes. · Harilik luuderohi - Levib lindude abil, kes söövad vilju. · Sookäpp - Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi. · Jumalakäpp - Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. · Kaunis kuldking - Kaunis kuldking on ilmselt ainuke meie käpaline. · Kärbesõis - Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. · Mesimurakas - Mesimurakas on aga lillakaga hoopis lähedasem sugulane kui rabamurakaga. · Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega. · Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega.
Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi
Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased. Eelistab neutraalsepoolset või siis väga kergelt aluselist mulda. Head raviomadused (kõrgvererõhk , südamehaigused). Marjadel bakteritsiidne toime. Südajalehine aktiniidia Kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina. Koor on tal punakaspruun. Õied on valged. Viljad kiivi maitsega. Kasvamiseks eelistab head väetatud mulda, mis ei oleks liiga kuiv, ei salli seisvat kõrget põhjavett. Talub kerget varju. Mesimurakas Eestis on teada vaid paar leiukohta, mis on range kaitse all. Pole eriti nõudlik mulla suhtes. Ta kasvab muldadel pH tasemega 4.5-6,5. Eestis puudub tema spetsiifiline tolmeldaja. Hiina sidrunväändik Pärineb Kaug-Idast ja Hiinast. Tuntud on ta oma raviomaduste poolest. Taim on meil küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes erilisi nõudmisi taimel pole. Harilik taralõng Ravimina on kasutatud kogu taime. Rohelised marjad on mürgised, punased marjad mitte.
väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika o kanarbiku sordid o talihali o rododendroneid o pohl o leesikas o katavba o smirnov o jaapani vasey, o schlippenbach o kännasmustikas o vaevakask o roomav kadakas o harilik pukspuu o kalifornia ebaküpress o tömbiokkaline ebaküpress o Jugapuu o Hiina kadakas o Keskmine kadakas o Kirju kadakas o Sabiina kadakas
porss, tupp-villpea, vaevakask jt tutvustamiseks. Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd. Peaks sobima hästi kodumaisest loodusest võõrdunud linnainimestele. · Tarbe-turbaaed dekoratiivsete turbamulda vajavate marjapõõsaste kasvatamiseks. Siia sobivad ahtalehine ja kännasmustikas, mesimurakas, rabamurakas, pohlasordid, hariliku ja suure viljalise jõhvika sordid. Eriti sobilik lastega peredele. Kuid ühes turbaaias võib ka kasutada läbisegi nii indrodutseeritud rododendroneid kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsvaid põõsaid kui ka marju andvaid. Peaasi, et nad sobiksid omavahel nii suuruse, värvi kui vormi poolest. Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt.
pisikäppa kui Suurbritannia kõige ohustatumat orhidee liiki. Ohustatuse põhjusteks on välja toodud metsaraie, kasvukohtade vähenemine, trampimine, herbivoorsus ja kliimamuutus ning sellega seoses arvatakse, et see liik sureb lähitulevikus välja (Taylor & Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011). Soomurakas, mesimurakas (Rubus arcticus) Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused,
ja loomi. neid nimetatakse vastava ajajärgu jäänuktaimedeks ehk reliktideks. Näiteks mesimurakas on jaheda Eesti taimestik on üsna hästi uuritud. Looduslikult Kivistised kasvab meil teadaolevalt 1538 liiki (sh. 97 alamliiki)
küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. · Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. · Mullastik Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, nii et mikroorganismid ei saa töödata. · Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid.
Kui kõik on hästi läinud ja keegi muraka kahjuritest vilja enne valmimist ära ei söö, siis võib suve teisel poolel marjule minna. Inimene on hinnanud murakamarja väga kõrgelt. Temast saab valmistada moose, keediseid, siirupeid, mahla, kompotti ja kõike muudki, mida üldse marjadest teha annab. Murakast tehtul on omapärane meeldiv aroom ja kaunis oranzkollane värvus. Parima põhjamaise veini või likööri saab siiski mesimurakas marjadest. Kogu murakataim on leidnud mitmesugust kasutamist ka rahvameditsiinis ja isegi teaduslikus arstiteaduses. Murakamarjad aga ei olegi tegelikult marjad, vaid koguluuviljad. See tähendab, et iga üksiku tera sees on luuseeme. Need seemned idanevad kergesti, kuid samahästi ka hukkuvad. Ellujäämiseks on seemnest tekkinud murakatõusmetel vaid üks võimalus: nad peavad saama kaasa väetisehunniku mõnelt linnult või näiteks karult. Muraka viljad maitsevad paljudele rabade asukatele
Veel leiab metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas. Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied. Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga
Eesti flooras on üle 300 taimeliigi, mille areaali piir läbib Eesti territooriumi. Eriti rohkesti (71) on liike, mille põhjapiir on Eestis: lääne-mõõkrohi, harilik käokuld, niidu-kuremõõk, lõhnav käoraamat, arukäpp, karvane lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 6. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised voorliigid, mis inimese tahtlikul
harulduse aste (Üle 60 liigi alla 5 leiukohaga), dekoratiivsus, liikide bioloogilised iseärasused, inimtegevusega kaasnevad ohud. Taimestiku kaitse - teaduslik väärtus: Endeem: Liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. (Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.) Relikt (jäänuk): Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. (vaevakask, mesimurakas, mägi-kadakkaer, künnapuu, käokuld, luuderohi, jugapuu, kilbirohi, karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.) Ohustavad tegurid: Kasutamine, tallamine, ehitustegevus, kaevandamine, põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane
3 g), must leeder (suurte viljakobaratega, väikeste punaste või mustade kivi sisaldavate marjadega), lodjapuu marjad (punased, sinised või mustad, väga parkainerikkad, magusamad on kanada lodjapuu mustad viljad, enamus liike ei ole söödavad), põldmari ehk pampel (ehk aedmurakas, liitmari, vili sinakasmust või must) ja murakas (liitmari, liigid on rabamurakas mesikollane, kitsemurakas tumepruun ja soomurakas ehk mesimurakas punane). 6.4. Pähklid Pähklid on kõrge kalorsusega, kuna sisaldavad 30...75% rasva ning 15...25% valku. Neid tarvitatakse toiduks toorelt, röstitult, valmistatakse õlisid ning kasutatakse laialdaselt kondiitritööstuses ja kulinaarias. Kreeka pähkli vili koosneb paksust puisest koorest ja tuumast, millel on ebaühtlane ja tugevalt laineline pind. Toored pähklid on erakordselt C-vitamiini rikkad, mille sisaldus valmides väheneb järsult. On pähklitest kõige rasvarikkam.
(nimeline kaitse): 1. Teaduslik väärtus Eesti flooras on üle 300 taimeliigi, mille areaali piir läbib Eesti territooriumi. Eriti rohkesti (71) on liike, mille põhjapiir on Eestis: lääne-mõõkrohi, harilik käokuld, niidu-kuremõõk, lõhnav käoraamat, aru-käpp, karvane lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 2. Harulduse aste Eestis on ligikaudu 50 taimeliiki, mille leiukohtade arv ei ületa viit. Enamik neist on samal ajal ka areaali piiril
Põhjavee tase on kõrge ja ulatub kohati maapinnani. Rohusoode pindala on Eestis viimasel 50 aastal tugevasti vähenenud - enamasti on need kas kuivendatud ja üles haritud või metsastatud. Puurinde moodustavad üksikud sookased, harva sanglepad ja saared. Põõsarindes esinevad pajud ja paakspuu. Rohurindes kasvavad peamiselt tarnad, angervaks, soo-kurereha, luht- kastevars, heinputk, harilik metsvits, päideroog, sookastik, soopihl, konnaosi, mesimurakas, peetrileht, lääne-mõõkrohi, ahtalehine hundinui, ädalalill, porss, ubaleht, alpi jänesevill, pikalehine huulhein, valge nokkhein, küüvits, mätastel harilik jõhvikas, kukemari ja kanarbik. Samblarinne on kohatine. Rohusoos kasvavad harilik skorpionsammal, harilik teravtipp, soovildik, harilik tüviksammal ja turbasamblad. Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid
annaabi.ee 
