amazonase ala, uus-meremaa. 39 tk. Ökoloogiline jalajälg- Näitab, kuidas inimese elustiil mõjutab Maa jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused
kaitstavast 185 soontaimeliigist leiame Saaremaalt ja tema lähisaartelt 122 liiki, seejuures neist 17 kasvab ainult siin. Kaitstavatest liikidest on osa reliktid, mis pärinevad ajast, mil siinne kliima oli nende kasvuks soodsam (harilik luuderohi, jugapuu), rohkesti on oma areaalipiiril (enamasti kirde- ja põhjapiiril) olevaid liike, millest paljud torkavad silma ka oma ilu poolest (nt. orhideed). Suurim haruldus on allikasoodes ja soostunud niitudel kasvav ainus Saaremaa endeem, s.o kohapeal tekkinud liik -- saaremaa robirohi. Lääne-Eesti saarte kõige haruldusterikkamad piirkonnad on Viidumäe ümbrus, Sõrve, Tagamõisa ja Kuusnõmme poolsaar Saaremaal ning Abruka, Vilsandi ja Ruhnu saar. MULLASTIK Saartel on levinud paepealsed mullad, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Viimasel
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne.
dünaamikatdetridofaagid-surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvadorganismid(vihmauss)eksponentsiaalne kasv-organismi max võime oma arvukust suurendada kui puuduvad piiravad tegurid elumus-ellujäämuselumuskõverad- eri organismirühmades on suremus eri elujärkudes erinev,seepärast väheneb ellujäänud isendite arv vanuse suurenedes erinevalt ja selle graafilisel kujutamisel moodustuvad elumuskõverad endeem-liik või takson,mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alagaendemism-päriskodususentroopia-süsteemi määramatuse,korrapäratuse määr,ka kätesaamatu energiaerütoopne-elupaika vähevalivfluktuatsioon-demökoloogiaspopultasioon järsk aastatine muutumine.Sünökoloogias koosluse muutumine mõne kuni kümne aasta vältel fütomass-kõikide taimsete organismide kogumassinimekvivalent-ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas,so.
); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks, mis takistab areaali laienemist. 2 Laienevat areaali nimetatakse progresseeruvaks areaaliks. Ahenevat areaali nimetakse regresseeruvaks areaaliks. Refuugiumiks nimetatakse piiratud ala, kus liigid on saanud säiluda ka ebasoodsates tingimustes. Endeem on väikese levilaga takson, mis on kujunenud sel alal. Gruppdisjunktsioonid on paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest. Neid uuritakse nii liigi-, perekonn-, sugukonna- kui ka teiste taksonite areaalide tasemel. Gruppdisjunktsioonide tekkepõhjuste ja aja väljaselgitamisel on oluline osa arellidena eraldunud populatsioonide sarnasuse aste ninig nende taksonoomiline väärtus kas need on: 1
organismirühmadest Geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist, isolatsioon võib olla ajaline, käitumislik v mehaaniline Ajaline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb sugulise aktiivsuse aja erinemisest Käitumislik populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest Mehaaniline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikude genitaalide v sugurakkuse sobimatusest Endeem takson, mille leviala piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga Adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist v grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke Evolutsiooniline täiustumine Lihtsustumine Väljasuremine Massiline väljasuremine
Maastikukaitsealad: nõva, elva, vooremaa Hoiuala: narva jõe, madaljõe Kaitse alla võtmise eeldused: Objekti - Ohustatus - Haruldus - Tüüpilisus - Teaduslik või alajooline väärtus - Rahvusvahelistest lepetest tulenev kohustus Piiranguvöönd sihtkaitsevöönd reservaat Liigikaitse Maailmas 10 mljn liiki Hetkel kuues väljasuremislaine - Liigid kaovad - Mõni liik leitakse taas - Leitakse uusi liike Endeem liik, mille levik piirdub väikese maaalaga Punane raamat Suurim loom sinivaal Väikseim nahkhiir 1976-1979 esimene punane ramat Eestis Liikide väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus - Inimtekkelised kliimamuutused 1 kategooria haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht (euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk)
ja 26. Lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.[2] -Inimasustus Rahvastikutihedus on väga ebaühtlane- maa idaosas on asustatud suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa kohati väga hõredalt.[2] Rahvaarv on 19 400 000 (2008. andmete järgi). [3] · Liigirikkus: -Liikide arv Madagaskaril asub umbes 200 000 erinevat liiki. Umbes 90% Madagaskaril elavatest looma ja taimeliikidest on endeemilised (endeem- haruldane liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal).[4] Saareriigi tuntuimaks loomade perekonnaks on leemurid, keda seal elab enam kui 100 liigist ja alamliigist. Saarel on esindatud kaks kolmandikku kõikidest maailmas esinevatest kameeleoniliikidest. Madagaskaril elab linde umbes 300, roomajaid enam kui 250 liigist, kahepaikseid enam kui 250 liigist, tigusid enam kui 650 liigist. Saarel valitseb väga
kõrb. · Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. · Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi). Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki. Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad. Metsa kasvab ka Tasmaanial ning mandri edelaosas. Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub). Austraalia loomastik moodustab omaette regiooni ja on maailma ürgseim.
erinemisest; nt 2 erinevat Ameerika kärnkonna elavad samal maa-alal, kuid looduses liigid ei segune, sest üks liik sigib suve algul ja teine suve lõpul (sugulise aktiivsuse ajad ei kattu) käitumuslik isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest eriliikide loomad kohtuvad, aga ei paaritu mehaaniline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikide genitaalide või sugurakkude sobimatusest endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt- järv, saar, mäestik) nt Madagaskat, Austraalia, Hawaii. Tuntuim Eesti esineb endeemne liik on saaremaa robirohi. adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist või -grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke morfoloogiline määratlus liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest
keskkonnaindikaator – näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel kallas – veekogu maismaavöönd kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres liik – niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi relikt – jäänuk endeem – liik, mille levik piirdub suhteliselt väikse maa-alaga
suuremast populatsioonist 13. Mis on: Liik- organismirühm, kuhu kuuluvad looduslike populatsioonide esindajad Bioloogiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist. Isolatsioon võib olla ajaline, käitumuslik või mehaaniline Geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb geograafilistest barjääridest(nt mäestik, kõrb, liustik) Endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt järv, saar, mäestik) Mikroevolutsioon liigisisesed, populatsiooni tasandil toimuvad muutused, populatsiooni genofondi muutumine Makroevolutsioon liigist kõrgemate taksonite (nt perekond, sugukond, selts) tekkimine ja areng 14. Nimeta isolatsiooni liigid, iseloomusta isolatsiooni osa evolutsioonis
Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ehk võimetus saada teist liigi isendiga järglasi. Seda mõjutab näiteks käitumine paaritumisperioodil ja selle perioodi erinev aeg. Geograafiline isolatsioon on liikide eraldumine erinevatesse elukeskkondadesse. Nt seemnete sattumine eraldatud saarele, kus tekib eraldi liik. Endeem on liik, mis esineb üksnes teatud piirautd alal. Nt pandakaru Hiinas, leemur Madagaskari saarel. Hübriid tekib kahe erineva liigi isendite järglase saamise korral. Hübriidid on viljatud ja looduses sünnib neid harva. Nt Zebroid sebra ja hobune, muul eesel ja hobune, liiger lõvi ja tiiger, kaama kaamel ja laama Liigitekke peamised teguri: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon
tegevuskava. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus 2 eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused
198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207. Pärast kudemist hukkuvad kõik idalõhed
P. Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Ontogenees – üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või surmani. Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on keskkonnalt komplekssem või liigirikkam. Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht ja abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi väiese maa-alaga. Reklit – liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Optimum – organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtusteka piirkond. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega. Autotroof – süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad taimed. Heterotroof – valmis orgaanilise aine tarbijad.
koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid). Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel; Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb
sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema
Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas. Endeem – liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike. Võõrliik - liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Bioinvasioon - nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike,
Pärast seda on vesi väga läbipaistev, isegi 60-80% pinnale langevast valgusest (laine pikkus 400-700 nm) jõuab suurtele sügavustele, see seletab mõnede liikide kasvamist sügaval (Phyllophora truncata näiteks). Arktika uurijaid üllatas, et kuigi kevadel ranna-ala oli just alles vabanenud jääst, dredz või draag tõi veest välja aktiivselt kasvavaid vetikaid. Arktika vetikad on mitmeaastased, kasv toimub varu-ainete arvel, nagu ka parasvöötmes. Tehti kindlaks, et Arktika endeem Laminaria solidangula fotosünteesib lühikesel valgel ajal, pimedas kasvatab tallust. Kasv ja fotosüntees on ajaliselt eraldatud, tallus peab olema selleks ajaks olemas, kui vähegi valgust ilmub. Pimeduse taluvus (vegetatiivse koe, spooride, sügootide võime elada üle pikk pime periood) on omadus, mis annab võimaluse asustada Arktika vett. Sarnaselt parasvöötmes talve üleelamiseks vajalikule puude lehtede langemisele, talvituvad pruunvetikal Desmarestia
hõrekarvane ning kuni 10 cm läbimõõduga (Kaur jt 2010:95). Õitsemise ajal on taime kõrguseks 1,5-4 meetrit, ühel taimel võib olla kuni 160 000 õit ning neist võib valmida kuni 100 000 seemet. Seemnete idanemisvõime mullas püsib seitse kuni kümme aastat, seemened levivad kergesti tuule ja vooluveega. (Kangur jt 2005:8-9) 6 Joonis 1. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky). Allikas: Maaleht Sosnosvski karuputk on Kaukaasia endeem, siia toodi see 1960. aastal esialgu ilutaimena, hiljem propageeriti seda silotaimena. Mitmed agronoomi majandid tellisid Venemaalt perspektiivse silotaime seemneid asudes rajama Sosnovski karuputke põlde, andes nii tõuke karuputke laiale levikule. Samuti aitas levikule kaasa karuputke kasvatamine ilutaimena aedades ja meetaimena (hea meetaim). Kergesti levib piki teed, elektriliine ja veekogusid, paljuneb vaid seemnetega. (Kangur jt 2005:8-9) Tavaline hoonete läheduses,
Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki. Endeem - on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks. Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral
· Töö arvuti taga Andmekogud Uued meetodid ( GIS, mudelid, molekulaarbioloogia, metaanalüüsid) · Simulatsioon Biogeograafia seaduspärad ja uurimisobjektid · Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud Kaardile märkimine · Leiukohtade märkimine · Võrgustik · Areaal Mida areaali juures uuritakse/vaadatakse · Pindala , suurust · Suhtelisust ajas Egiptuses rändtirtsud , rändlinnud · Endeem kitsa levikuga takson · Endemism Neoendeemid endeemiad kitsas mõttes Paleoendeemid e. reliktid · Kosmopolitaansus väga suured areaalid · Liikide- isendite vastuolu Enamus liike väikse areaaliga Enamus isendeid suure areaaliga liikidest · Rappoporti seadus mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem Areaali kuju · Geograafilised levitakistused Euraasias ida-läänesuunas
komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e. suguline valik. 132. Areaal levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enamvähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua) 133. Levila vt areaal 134. Endeem liik või muu takson mille levik piirdub mingi suhtelisetl väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjuseks võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus (levila on ahenenud) 135. Neoendeem noor takson, mis pole veel laialt levida jõudnud. 136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk. liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
organismid. Koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. ÖKOTOOP- Taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. BIOTOOP- Elukoht. ÖKOTON- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, 27. Eesti ökosüsteemid. 28. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri reeglid) Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased).
ÖKOSÜSTEEM- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid Koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. ÖKOTOOP- Taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. BIOTOOP- Elukoht. ÖKOTON- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, KOSMOPOLIIT- Väga laialdase levikuga liik. 16. BIOSFÄÄR- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.
evolutsiooniline adaptsioon ( paljude põlvkondade kestel toimunud) 54. Areaal ehk levila, mingi liigi isendite esinemisala. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud; Potensiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võik liiku sisse tuua. Endemism päriskodusus mingile alale ainuomaste taksonite olemasolu. (Piiratud levik). Endeem liik või muu takson, mille piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alaga. a) Neoendeem (taksoni noorus) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivad elutingimused; b) paleoendeem e. relikt (reliktsus) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk), liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreledes väiksemal alal. Liigitakatse vanuse, levila vähenemise põhjuste jms järgi. 55
leiukohad, liigi ökoloogia, teadmised tema kohta, kus võiks esineda. Kõrgema taksoni areaalid perekonna areaali leiab, kui panna üksteise peale areaalid. Areaali suurus · Pindala ja ulatus ei pruugi kattuda ulatus võtab kokku nt lindude pesitsemise pindalad. Rändtirtsud pesitsevad ühes kohas ja levivad pruunidele aladele (joonis slaidil). · Endemism endeem - väikese areaaliga liik o Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes) liik on tekkinud hiljuti, pole veel jõudnud laiali levida o Reliktid kunagi on omanud laia areaali, aga siis pole elukord enam tänapäevasele olukorrale sobinud (nt latimeeria) areaalist on järgi jäänud väikene osake. Eesti tuntuim endeem Saaremaa robirohi (leidub ainult Saaremaal)
Väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. 1 Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid
o Musa paradisiaca banaan o Musa textilis kiubanaan sug. Cannaceae kannalised o 1 perekond: Canna kanna Canna edulis - söödav kanna Canna indica dekoratiivtaim, ,,Indian shot" indiaanlased kasutasid seemneid padrunitena sug. Streliziaceae o Strelitzia reginae paradiisilinnulill o Ravenala madagascariensis ränduripuu Madagaskari endeem, tolmeldab üks leemuri liik (koevolutsioon) Veevaru leherootsude vahel. Vesi on mittejoodav! ----------------------------------------- ERALDISEISEV: Selts Ceratophyllales kardheinalaadsed sug. Ceratophyllaceae kardheinalised eraldi positsiooniga ja praeguseks sõsarrühm päriskaheiduleheliste klassile (APG 3 järgi ka) Veetaimed lihtsa ehitusega õitega o Ceratophyllum demersum ränikardhein
Loeng 27.03.09 Ökoloogiline spetsialiseerumine. Ühegi bioloogilise liigi niss ei ole lõputu. Leida sobiv tingimuste kompleks kus ta oleks konkurentsivõimeline. Valikud: hakata spetsialistiks(stenotoop) või generalistiks(eurütoop). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga kui ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditeks. Endeem ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Keskmisi on alati rohkem kui äärmusi. Parasiidid nt on spetsialistid. Rohusööjad loomad, eriti suured, on vähe spetsialiseerunud. 1. Geneetiline varieeruvus populatsiooni sees(liigi sees) 2. Fenotüüpiline plastilisus(genotüübi võime toota erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonnas tingimustest). Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe. Fenotüüp on genotüübi realisatsioon
Edifikaatortaim mõjutab ja määrab oluliselt ka teiste taimede kasvutingimusi vaadeldavas koosluses. Edifikaatori järgi nimetatakse koosluste assotsiatsioonid. Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine tööstus-, tsiviil-, tee- või side ehitus tagajärjel. Elumus ellujäämus, mingi taksoni säilinud isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Emigratsioon väljaränne. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
elupaikade ja nendevaheliste randeteede taastamist. 6) Mida on võimalik teha metapopulatsiooni püsimise suurendamiseks? Luua juurde uusi elupaiku ning tagada nendevaheline sidusus. Osapopulatsioonid tuleb hoida elujõulisena. 7. Kaitsealuste liikide valik Mõisted: Haruldus haruldus on piiratud leviku ning väheste ja väikste populatsioonidega liik. Ohustatus ohustatud liik on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Endeem liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis, mandril vms). Tugiliik liik, millle suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on koosluse funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ja mille kaudmisel koosluse struktuur muutub. Katusliik liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Kuulub suunisliikide rühma
ja sigimiseks Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks Mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata Looduslik valik tugevam jääb ellu, iseeneslik valik. Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga Neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik liigi territoriaalne paiknemus.
TAKÕRR savikõrb ERG liivakõrb EFEMEER lühieataim SUKULENT taim, mille paksud lehed ja varred sisaldavad palju veesäilituskude OAAS lopsaka taimkattega ala kõrbes, kohtades, kus põhjavesi on pinna lähedal DROMEDAR üksküürkaamel BAKTRIAN kahe küüruga kaamel VADI ajutise vooluga jõesäng Aafrikas, Araabia poolsaarel KRIIK - ............................................. Austraalias BEDUIIN rändkarjakasvataja NOMAADID rändrahvad, karjakasvatajad ENDEEM väikese levikualaga (areaaliga) taime või loomaliik MAKJA vahemereline võsa Apeniini poolsaarel ja Lõuna Aafrikas FRÜÜGANA - ........ Balkani poolsaarel CHAPARRAL - ....... Pürenee poolsarel, Californias SAVANN puisrohtla LJAANO - ....... Lõuna Ameerikas Orinoco madalikul KAMPO - ............................................. Brasiilia mägismaal BAOBAB ahvileivapuu AKAATSIA vihmavarjukujulise võraga MASAID Ida Aafrika savannide põlisrahvas
· Elupaikade kadumine ja fragmenteerumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88% ohustatud kahepaiksetest · Võõrliigid · Loodusressursside ületarbimine · Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused · Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid) Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt- on Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus (ekvaatori juures). Endeem- liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal, nt Saaremaa robirohi. Relikt- ehk jäänuk on takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud, nt jugapuu. Ohustatus- midagi võib väheseks jääda Haruldus- midagi on vähe Punane nimekiri (punane raamat): Kolm tasandit: · rahvusvaheline (IUCN Red List) · piirkondlik (European Red List 6 000 liiki) · riiklik (Eesti punane raamat), 109 riiki
tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga
teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). · Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. · Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala · Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, · Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu
a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise
tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga
iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes.
; Harrise mudakrabi. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid. Mõisted: Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Nt Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Eesti punane Raamat: 1976-1979 koostati esimene Eesti punane raamat. 1988 valmisid teise punase raamatu nimekirjad. 1998 kolmas punane raamat. 2008/2009 uuendatud punase raamatu nimekiri. Põhikriteerium OHUSTATUS. 24 Lisakriteeriumid: 1. Esinemise ajalugu Eestis. 2
biotoopide kahjustamine keelatud, korjamine ja kollektsioneerimine keelatud, ajaline liikumispiirang, soodustavad programmid, elupaikade avalikustamine keelatud, võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine. TAIMESTIKU KAITSE mida kaitsta? Teaduslik väärtus (13 liike on areaali piiril, reliktid ja endeemid), harulduse aste (Üle 60 liigi alla 5 leiukohaga), dekoratiivsus, liikide bioloogilised iseärasused, inimtegevusega kaasnevad ohud. Taimestiku kaitse - teaduslik väärtus: Endeem: Liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. (Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.) Relikt (jäänuk): Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. (vaevakask, mesimurakas, mägi-kadakkaer, künnapuu, käokuld, luuderohi, jugapuu, kilbirohi, karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.)
1 Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted. Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Mõisted: Relikt – jäänuk,Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud., endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi) Võõrliik –teaduslikult või kogemata sisse toodud liigud. Ka inimese kaasabil võimalik. (nt Ameerika naarits, Kährikkoer) Punane raamat. Eesmärk- punased raamatud või nimetstikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded- teatada avalikkusele
1 Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted. Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Mõisted: Relikt – jäänuk,Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud., endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi) Võõrliik –teaduslikult või kogemata sisse toodud liigud. Ka inimese kaasabil võimalik. (nt Ameerika naarits, Kährikkoer) Punane raamat. Eesmärk- punased raamatud või nimetstikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded- teatada avalikkusele
· Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Punane Raamat Eesmärk Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded: · teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest · propageerida elupaikade säilitamist · anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas, · anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks:liikide ja koosluste kaitseks
Areaal e levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades. (Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua)) Levila sama, mis areaal. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga. Väikese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või reliktsus. 9 Neoendeem neil esineb taksoni noorus, pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi. Paleoendeem e reliktid, neil esineb reliktsus levila on ahanenud. Relikt jäänuk; liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
võtmeheinu, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike (lahnarohud, vesilobeelia) haruldus – rariteetsus ohustatus – ohus olev relikt – jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal (harilik jugapuu) endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa- alaga (saaremaa robirohi, eesti soojumikas) RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID konventsioonide geograafilised tasandid: o globaalne tasand – hõlmab kogu maailma (nt. Washingtoni konventsioon (CITES)) o regionaalne tasand – hõlmab mõnda maailmajagu (nt. Helsingi konventsioon, Berni konventsioon) Washingtoni konventsioon (CITES): o allkirjastati 1973
kõige liigirikkamad. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga, kuid ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditest. Endeem ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe. Fenotüüp ja KK peavad sobima, igale KK-le oma fenotüüp (taimede juurte ulatus vastavalt KK niiskusastmele). · Geneetiline varieeruvus populatsiooni (liigi) sees · Fenotüüpiline plastilisus genotüübi võime toota erinevaid fenotüüpe, sõltuvalt KK tingimustest (taime juurte omadus
annaabi.ee 
