Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
RETSENTSIOON Hendrik Relve esseele ,,Eesti rabariik maailma parim riik" Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen 19. juunil 2009 Hendrik Relve on oma essees kirjutanud eestlaste jaoks küllaltki mõtlemapaneval teemal. Nimelt väljendab ta kahetsusega eestlaste tahtmatust märgata enda ümber kaunist ja haruldast loodust. Maailmas palju ringiliikununa tunnistab ta, et igal pool võime näha palju põnevat, kuid me ei tohiks märkamata jätta, et Eestis on tema geograafilise asendi tõttu palju sellist, mida muu maailm pakkuda ei suuda. Relve arvates on meie looduses nähtusi, mida muud rahvad loodusimeks võivad pidada ja peavadki
„Linnarahva jaoks on loodusest saanud lõbustuskoht“ lugemisosa vastused Loodusmees Hendrik Relve räägib artiklis metsast ja eestlaste suhtest sellega. Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile. Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d? id=51169429 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 Metsa olulisus Seadus reguleerib ka metsa säästliku majandamise põhimõtted - metsaseaduse § 2 lõige 2 sätestab: ,,Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse." Ka
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
tegelikult on jätkusuutliku arengu teemalist õppematerjali, koolitusi ja projekte üsnagi palju. Näiteks õpetaja käsiraamatus ,, Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni" jagatakse soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid. Õppematerjal pakub võimalusi dilemmade 2 lahendamise harjutamiseks (Relve, 2013). Koolitundide välisel ajal saab innustada ja suunata õpilaste osalemist mitmesugustes huvialakoolides, projektides. Samuti on õpilastel võimalik osaleda erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töös. Koolis kujundatud säästva arengu alased hoiakud mõjutavad õpilase lähikonda. Oluline on kaasata lapsevanemaid ja kogukonda. Kool saab teha koostöö naaberkoolidega läbi ühiste ürituste, matkade, projektide.
9. Huvitavat: Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Erinevalt delfiinidest ja vaaladest sünnitavad hülged maismaal. Hüljestele liiga lähedale sattudes võivad nad hammustada. Kasutatud kirjandus: • www. bio.edu.ee • www.looduspilt.ee • „Eesti elusloodus“. ( 2005 ). Koost. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Kirjastus: Varrak. Tallinn .
koorel, puidul Põõsjas, rippuv, peenikestest harudest Narmassamblik koosnev talles Islandi käokõrv Tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Kasutatakse ravimina köha ja kurguhaiguste ravimiseks Islandi käokõrv Kokkuvõte Samblikud on värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Puuduvad lehed, juured ja varred Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Samblikud http://www.google.ee/ R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets, 2001, Eesti Elusloodus, lk 156 160 Aitäh kuulamast
Kommentaarid lk. 59 - 63. Lõimimispõhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 64 - 68. III keskkonnaalased õigused Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõiguste seos keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s
Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga Paljunemine ja areng Vahetab 5 korda kesta Valmikuks saadakse suvel, elab järgmise kevadeni Sureb pärast paaritumist Kasutatud allikad Backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.waterwereld.nu/ruggezwemmereng.php. Common backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.itsnature.org/sea/other/commonbackswimmer/. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (Koost.) (2005). Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht (2. trükk). Kirjastus Varrak. Remm, H. (Toim.). (1984). Loomade elu. 3. köide. Selgrootud III. Talvi, T. (2004). Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti Loodus, 5. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel706_704.html. Water boatman, common backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/factfiles/428.shtml. Kasutatud allikad pildid http://farm3
Siis kaarduvad Victoria joa kohal eriti kirkad vikerkaared. Vahel on neid koguni kaks ülestikku. Vikerkaari põhjustavad kõikjal hõljuv veetolm ja neile paistev ere troopiline päike. Ainult sel ajal tekib siin mõnikord öösiti imetabane loodusnähtus - kuu vikerkaar. Täiskuu öödel, kui taevas pilvitu, moodustub pihustuva vee kohale vikerkaar, mis kahvatum kui päevane, kuid millel ometi kõik vikerkaare värvid. Horisont 4/2008 Hendrik Relve Marika Almar
Bosques Templados. Külastatud aadressil http://bioclub.tripod.com/pag5002c.htm. Deporaus betulae. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20p?see=I_MWS36267. Discover Life. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20q?search=Attelabidae. Forestry images tamme. Külastatud aadressil http://www.lucianabartolini.net/pagina_coleotteri-1.htm. Kim Windmolders. Külastatud aadressil http://www.flickr.com/photos/faunaface/4653884489/?rb=1. Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak Martin, M. (2004). Lepp loomade toidulauana. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=792 Merivee, E & Remm, H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/InsectsOnBirchLeaftiers.htm. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Punane keerukärsakas
jpg http://farm2.static.flickr.com/1323/1031580415_0d9c932bf1.jpg http://sippe.ac.cn/wangcs/index_files/Insect_fungi.jpg http://y.delfi.ee/norm/129929/9570125_zZBeNm.jpeg http://www.ars.usda.gov/images/docs/9910_10104/stemrust_inset.jpg http://herome.cma.ee/pics/main/16p_jalaseen_113623.jpg http://herome.cma.ee/pics/main/16p_jalaseen_113623.jpg http://detskechoroby.rodinka.sk/uploads/pics/soor.jpg Toom, M; Tedersoo, L. Relve, K. Bioloogia õpik 8.klassile I osa. Avita 2012
(Linnud ,,Eesti selgroogsed"). Üldiselt tehakse pesi varjatud kohtadesse(R.Ling, 1980). 3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed Rasvatihane on tihastest arvukaim Eestis, pesitseb u. 200 000, talvel kuni 900 000 isendit (loodus igapäevaelus). Teda kohtab linnusöögimajade juures ja ta on äratuntav oma kollase kõhu, kollakasrohelise selja, valgete põskede ja musta maski järgi, lisaks on tal must triip kõhu peal (H.Relve, 2001). Mida laiem on kõhupealne triip ja mida kollasem kõht ise, seda paremas seisukorras see isend on - enamasti on sellised vanad isaslinnud (loodus igapäevaelus). Pildil rasvatihane lendu tõusmas (Nagi pildid). Tihased on segatoidulised. Suvepoolaastal söövad pealmiselt selgrootuid loomi, võivad rüüstada ka teiste lindude pesi. Talve poole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad,samuti linnusöögimajades antav pekk ja seemned.
Puit on peamine looduslik allikas paberi tootmisel, oluline kütte- ja energiaallikas, keemiatööstuse tooraine Metsal on mitmekülgseid väärtusi, ta on oluline jahinduse seisukohalt, inimestele puhkamiseks, samuti keskkonnakaitse, Mets kultuuri ja teaduse jaoks Metsa tuleb kaitsta, sest seal elab rohkem haruldasi taime- ja loomaliike kui mis tahes teises elukoosluses Kasutatud allikad Loodusõpetuse õpik 6. klassile 2. osa, Kaljula, Sirje; Relve, Hendrik, Tallin 2005, lk 47- 85 http://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-mets http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://deq.mt.gov/ClimateChange/NaturalResources/Forestry/ forestProfiles.mcpx http://et.wikipedia.org/wiki/Rohttaimed http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada_kuusk http://www.klint.envir.ee/klint/eng/7.html http://flickrhivemind.net/Tags/eesti,lahemaanationalpark/Interesting http://bio.edu.ee/taimed/general/metsp.htm http://leilimetsalood
org/wikipedia/commons/d/dd/PikiWiki_Israel_30660_Lumbricus_terrestris.jpg http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-06-17.6733376103/image_large http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energia/thingamine.jpg http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Hingamiselundite_haigused/Gaasivahetus_2.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/punalibled.2.jpg http://cdn1.arkive.org/media/32/325D2E34-12F3-4E83-B8FC-FE3C888D6492/Presentation.Large/Water-boatman-breathing-at-surface-of-water.jpg Relve, K, Kokassaar, U., Martin, M, Vanatoa, A., Rammul, Ü. Jt. Bioloogia 8. klassile 2. osa AS BIT 2012.a
ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu
astudes leiate end üsna kindlalt veest. Punased turbasamblad kasvavad kuivemates kohtades ning kannavad pisut, kuid ka neile astudes tuleb olla väga ettevaatlik. ” ( Kristian, 2011, lk 42 ). Taim, kellele rabas liikudes alati võib toetuda, on tupp-villpea ja ka teised sama perekonna liigid. “ Nimetus Kalevipoja juuksed on pärit muistendist, kus tupp-villpead tekkisid puhkava Kalevipoja maaga kokku puutunud juustest. “ ( Kuresoo, Relve, Rohtmets, 2001, lk 26 ). Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt. Nagu inimene! 7 Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat. Väikesekasvuline ümaraleheline huulhein on putuktoiduline taim, kes
Tuld on kummardatud ja selle maagiasse usutakse siiani nii mõnedeski kultuurides. Selle fenomenaalse nähtuse tähenduslikkus inimkonna jaoks ulatub juba kõike iidsematesse kultuuride algetesse. Loomulikult on see tingitud sellest, kui tähtis tuli tegelikult meie jaoks on ja on olnud. Tulele on erinevates usundites omistatud erinevaid omadusi ja võimeid, nagu puhastamine , seos hingede maailmaga jne. See on andnud ainest mütoloogias ja folklooris. Artiklis kirjeldab autor Hendrik Relve ka oma erakordset kogemust ekstreemsetes ilmastikutingimustes Põhja- Siberis, kus tulel ka oma eriline tähtsus oli. Võib ju ette kujutada, ning on lihtne järeldada, et sealsetes ilmatikutingimustes, kus 30 lähedane külmapügalate arv ,,erakordset lämbust" tähendab, on soojaandja erilise tähtsusega, sest sisuliselt oleks ju ilma tuleta seal elu absoluutselt mõeldamatu. Nii ongi sellega seal seotud mitmed rituaalid, mida autor artiklis ka kirjeldab.
oluliseks vormijaks mandrijää. Täpsemini oli Eesti katuse ehk Haanja kõrgustiku kujunemisel aga oluline, et mandrijää sulaveed teda väga palju ei rikkunud. Kõrgustik sirutus jääpaisjärve kohale enne kui suurem osa Eestit. Mujal kulutasid veel pinnavorme lamedamaks. Haanja kõrgustiku harjad jäid aga enam-vähem samasuguseks nagu siis, kui nad ligi 12 000 aastat tagasi esmakordselt sulava jääpantseri alt hakkasid välja paistma. (Relve, 2008) Vällamägi Absoluutselt kõrguselt on Suur Munamägi kindlalt Eesti kõige kõrgem tipp. Looduslike pinnavormide seas on aga kõige kõrgema suhtelise kõrgusega tipp Vällamägi, mille kõrgus jalamilt kuni tipuni on 84 meetrit.. Mägi asub Suure Munamäe naabruses, jäädes sellest vaid 2,5 km põhja poole. Vällamäel on 2 tippu, üks absoluutse kõrgusega 304 meetrit ja teine 302 meetrit.Koos Suure Munamäega on Vällamägi ainus küngas Eestis, mille kõrgus merepinnast
nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21. augustist oktoobri lõpuni. Kasutatud allikad: Kuresoo, R., Relve, R., Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Lauk (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FULATR2.htm. Lederer, R. (2008). Imelised linnud. Tallinn: Koolibri. Ling, R. (1980). Loomade elu 6. köide. linnud. Tallinn: Valgus. Renno, O. (1993). Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus. Merilyn Mõttus Tikutaja (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GALGAL.htm.
2.1 Väike-Saadu pihlakas Väike-Saadu pihlakas kasvab Paistu vallas Savikülas endise Väike-Saadu talu maal. Puu kõrguseks oli 1999. aastal 15 meetrit ja tüve ümbermõõduks 2,13 meetrit. Sellised omadused teevad sellest pihlakast ühe jämedaima Eestimaal. Kuid peamine, miks seda pihlakat tähelepanuväärseks peetakse, on tema ilu. Kui kasutada autori sõnu, siis võttes arvesse ,,puu kõrgust, jämedust ja ilu kokku, ei leidu Väike-Saadu pihlakale Eestis kindlasti võistlejat". (Relve 2003: 214) Võib tõepoolest uskuda, et pihlakad on kaunid taimed, sest lehtede erivärvilisus ja marjade kontrastsus annavad kauni üldmulje. Tavaliselt on pihlakad võrdlemisi haprad puud ning seega võib suur ja jäme pihlakas tõepoolest endast jätta suursuguse, kauni ja kustumatu mulje. 2.2 Pihlakate rakendusvõimalused Pihlaka oksi on kasutatud musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu kauni punaka läikega mööbli tegemisel
2011 Mati Martin, 2011. Päevaliblikad Otepää looduspargis Oniscus OÜ. 2009 Nele Nutt. 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ. 2008 Toomas Kalda & Aivar Arike, 2008. Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää looduspargis. 2007 Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Otepää looduspargi taimekatte kaardistamise aruanne. Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu. Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne. Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik. Meie kasu
Kasutatud kirjandus (2005) Eesti taimed. Harilik Vaher. Külastatud 12.06.2010. Aadressil: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm Coombes, A (2005) Puud ja põõsad. Varrak Hageneder, F. (2006) Puud on tarkusekandjad. Sinisukk Hiie, I & Hiie, K (2005-2008) Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. Külastatud 12.06.2010. aadressil: http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_vaher.html Kuresoo, R; Relve, H; Rohtmets, I. (2007) Eesti elusloodus. Varrak Relve, H ( 2007). Puude juurde. Tartu, Eesti Loodusfoto Weustenfeld, W. (1999) Puud ja põõsad. Tallinn: Maalehe raamat
Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad? 7-2 7. Põdra närvisüsteemi arenguaste. 7-4 8. Põdra kehatemperatuur. 11-4 9. Põdra kehakate. 6-5 5 Kasutatud kirjandus · http://www.zone.ee/alces/ · Mati Martin, Maie Toom ja Urmas Kokassaar 2001. Bioloogia põhikoolile I ,,Avita" , ,,As bit" · Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets 2001. Eesti elusloodus ,,Varrak" · E. Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad ,,Eesti entsüklopeediakirjastus" 6 7
järgi. Raamatutel märgitakse töö autor ilmumisaasta teose pealkiri ilmumisaasta kirjastus Kivikas, Albert 1942. Nimed marmortahvlil. Tallinn: Vaba Maa. Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp. Tallinn: Varrak. Kross, Jaan 1988. Wikmani poised. Tallinn: Eesti Raamat. 3 Aastaarvu võib paigutada ka kõige lõppu. Relve, Hendrik. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus, 1981. Ajalehe ja ajakirja artiklite puhul märgitakse töö autor artikli pealkiri ajakirjandusväljaanne artikli ilmumisaeg ajakirja puhul leheküljenumbrid Aasmäe, Anneli. Tantsutaadi juubeliaasta algab sõõrtantsuga. – Postimees, 12. september, 2002. Vaba, Lembit. Vaataks õige, mis on keele taga. – Oma Keel nr 1, 2001, lk 42-47. Teatmeteostel
heinamaadega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkamad. Toiduahel; kurereha-jänes-rebane kurereha-kimalane-ämblik KASUTATUD KIRJANDUS 1. ''Läänemaa teejuht'' Marko Valker, 2005 Tallinn 2. 3. 4. ''Eesti looduse vägi'' Hendrik Relve,2008 Tallinn 5. Loodusõpetus 6. klassile, 2 osa, K.Lepasaar, R.Kuresoo, T.Kuresoo, 2006 Tallinn 6.
Drives (Lisa 2) ja kirjeldati iga looma järgmisi ökoloogilisi tunnuseid: looma välimus, elupaik, eluviis, sigimine, eluiga ja lisamärkused. Kui muinasjututegelasele vastas mitu erinevat liiki imetajaid, kirjeldati looma ökoloogilisi tunnused Eestis kõige levinuima liigi kohta. Antud andmebaasi aluseks olid teatmeteosed “Euroopa 11 imetajad” (MacDonald, D. W. & Barrett, P.) ning “Eesti elusloodus” (Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I.). 2. Kõik teised muinasjuttudes mainitud elusolendid, kelle puhul fikseeriti üksnes tegelasena nimetamine ja omistatud tunnused, kuid ei otsitud seoseid ökoloogiaga. Rühm “teised” koosnes põhiliselt lindudest, imetajatest, kelle kohta ei leitud uuritud muinasjuttudest omadusi või oli tegemist koduloomadega. Eesti loomamuinasjutu tegelaste andmebaas kogumiku “Loomad, linnud, putukad” põhjal ja looma ökoloogiliste tunnuste andmebaas seoti omavahel tegelaste
suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets. Varrak, 2001. 3. ENEKE 3. Valgus, 1984. Interneti aadressid: http://www.loodus.ee/ee/0005/rastik.html http://sunsite.ee/loomad/Roomajad_VIPBER2.htm Ailen Kallaste
Kaanid aitavad mitmel puhul: kõrgvererõhktõbi, glaukoom, insult, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, roos, artroos, radikuliit, paistetus, günekoloogilised haigused, impotentsus, operatsioonijärgne seisund, kus vigastatud veresoontes võib tekkida hüübimisi. Vastunäidustusi on üsna vähe. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Teaduse Akadeemia. 1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998.Looduse entsüklopeedia. London. 5. Kokassaar,U.Zilmer,M.2008. Kaaniravi e. hirudoteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1. 6. Talvi,T. 2004. Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti loodus (online). http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel-1_704.html. 7. Vilbaste,K. Marvet, A. 2004.Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.
ohtliku aine reostuskoormus viimase 2030 aasta jooksul oluliselt langenud, kujutavad nad oma püsivuse ja bioakumulatsiooni võime tõttu endast ikkagi märkimisväärset keskkonnaohtu. Mõne uue ohtliku aine kontsentratsioon aga seevastu hoopis suureneb. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf 2. Loodusõpetuse õpik 6. klassile II osa (Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 2013) 3. http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/L%C3%A4%C3%A4nemeri 4. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik 5. https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%A4%C3%A4nemere_saared 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%A4%C3%A4nemere_lahed 10
spicatum), metsistunult harva punane sõstar ehk hõrakmari (R. Rubrum). Eesti marjakasvatuses on sõstar esikohal, on aretatud palju musta ja punase sõstra sorte (viimase muist sorte on kollaka- või valgeviljalised, nn valged sõstrad). Siin heidame pilgu vaid meie looduses kasvavatele liikidele karvasele ja magedale sõstrale ning enamasti aias kasvatatavale punasele sõstrale, mida käsitleme koos temaga ametlikult üheks liigiks peetava valge sõstraga. Hendrik Relve kirjutab oma teoses ,,Puude juurde" (1998) sõstraid kirjeldades karvase sõstra kohta, et teda aias ei kasvatata, küll aga leidub seda liiki paljudes kohtades segametsades ja puisniitudel. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Muus osas on liik üsna sarnane punase sõstraga, mis pole meil looduslik liik, kuid võib vahel looduses leiduda metsistununa. Karvase sõstra marjad on sama moodi punased ja hapu maitsega nagu punased
ise ussilised ei kuule, aga nad suudavad heli ja lähenemise, ning võõra lõhna piisavalt hästi pinnase ja oma keha ning keele järgi ära tajuda. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt. Kasutatud kirjandus http://seemnemaailm.ee/public/2/146_1.php http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://www.habsot.ee/pilt/sept/r2stik.jpg ,,Eesti elusloodus" Rein Kuresoo, Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets Varrak 2001 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/rastik.html
google.com/viewer?a=v&q=cache:Dp88- YKSkCIJ:www.ebu.ee/esitlus/vetikate_mitmekesisus.ppt+keermikvetikas&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESjocUhfA3 Q4mLLT_kqyioeelso7e19ZZbhCT0naa3EfBJBGiYZwx4tsBtJVuIuqN2ZZQ8t8vZZQxvwlcV3XTkctRRx7q5ygIsfsV http://ceened.pbworks.com/w/page/9255741/RIIK%20FUNGI,%20SEENED http://elurikkus.ut.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://bio.edu.ee/taimed/ http://bio.edu.ee/loomad/ RAAMATUD R, Sander. Kubija ürditalu ravimtaimed. Varrak, 2009 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. Eesti elusloodus. Varrak, 2005 KLASS HÕIMKOND RIIK limakud limakud seened pruunvetikad heterokondid protistid punavetikad punavetiktaimed protistid rohevetikad rohevetiktaimed protistid Mucoromycotina ikkesseened seened Mucorales ikkesseened seened ascomycetes kottseened seened
Mandri Eesti suurim euroopa n. kasvab ilmselt Saue mõisa pargis Harjumaal, millise mõõtmed on h = 26,9 m, tüve läbimõõt 61 cm (Roht 2002). Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm. ja h = 36,0 m. (Relve). Sordid: 'Pendula' rippoksaline sort; 'Pyramidalis' Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a
7 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Orav 4. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes 7. Õpilase loomaentsüklopeedia. David Burnie 8. Loodusõpetus 6. klassile 2. osa. Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 8
Ta paikneb üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie vägevaimaks ja põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootab avastamist. () 11 Kasutatud kirjandus 1. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn: K&O Ofsett 2. Puura, V., Soesoo, A., Suuroja, S., Tiirmaa, R. (2006). Eesti meteoriidikraatrid. Tallinn 3. Relve, H. (2008). Eesti looduse vägi. Tallinn: Koolibri 4. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov98/kraater.htm 5. http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=78&id=980&op=lugu 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaksikud_gnbr.jpg 7. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/plokk.html) 8. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/neugrund.html#Pilte%20Neugrundi %20ekspeditsioonilt 9. http://www.loodusring.ee/index.php?page=49 10. http://geoeducation
kaart 5 XXI 2 Rändaja Hendrik Reisikiri, Õ lk 76-79 Arutlemine, Väärtused ja Relve jutustamine, Tv lk 48-49, h 1-4 funktsionaalne lugemine, kõlblus, kirjeldamine, loovkirjutamine kultuuriline otsekõne islandlase päevakava identiteet, keskkond ja
Neid levitavad linnud, kes neelavad kadakamarju. Kadaka mari Inimesele maitseb kadaka mari natuke kibedana ja natuke magusana. Kibekas maitse tuleb vaigust, mida kadaka mari, nagu iga õige okaspuu käbi, veidi sisaldab. Magus maitse tuleb suhkrutest, mida ühes kadamarjas rohkem kui ühes viinamarjas. C vitamiini sisaldavad kadakamarjad 56 korda rohkem kui sama suur kogus apelsine või ananasse. Kasutatud allikad Hendrik Relve ,,PUUDE JUURDE". http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_mänd http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_mannimetsad.png http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu http://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_puu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas http://fotod.files.wordpress.com/2008/04/kernukadakas.jpg http://kdskarl.files.wordpress.com/2008/03/eibetaxus_baccata.jpg http://www.conifers
koopad. Need on uuristanud jõevesi. 11 Kokkuvõtte Selles töös sain teada palju uut ja huvitavat Pärnumaast. Pärnumaal on väga palju ilusaid kohti, mida soovitan kinglasti külastada. Kasutatud kirjandus 12 Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003 Eesti NSV koopad. Tln., 1987 13
selge.
12) Kohvikann olgu eelkuumendatud.
13) Kohvikoor ei tilgu linale, kui kannu <
kobras kõitub mõnigord otse vastupidiselt inimesele aga inimene võib kasutada ära kobrast, kui teeb vaatluskoha turistidele kopraste elamiste juude, aga se häirib kobrast. KASUTATUD KIRJANDUS 12 Järva, J. 2011. Kuidas hoida suhteid kopraga. URL= http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3781_3748.html. 1.03.2012. Kukk, T. 2012. Paisutajate pahandused. URL= http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=94.2.03.2012 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. 2005 Eesti elusloodus. Tallinn: OÜ Greif. Lember, A. 2007. Kobras võib hakata ohustama Saaremaa jõevähki. URL=http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=41&artid=3589&sec=1&term=Kobras%20v%C3%B5ib%20hakata %20ohustama%20Saaremaa%20j%C3%B5ev%C3%A4hki Muld, M. 2008. Muhus toimus esimene koprajahi õppepäev. URL= http://uudised.err.ee/index.php?06116049. 29.02.2012 Preben B., Preben D. 2007. Kes siin oli? Hiina: Tänapäev. Randveer, T. 2004. Jahiraamat
juuri oma uue eluringi käivitamiseks. Metsas läbivad oma elutsükli loendamatud taimed, seened ja mikroorganismid. Ikka üksteist mõjutades, toetades, hävitades, et ise pidevalt uueneda. Üksik puu ei ole mets, aga ta kuulub metsa juurde. Üksik puu võib olla mälestus kunagisest metsast. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Tiit Leito 2008 „Eesti metsad“ Eesti Loodusfoto. Hendrik Relve 1993. „Bioloogia 6.klassile“ Tallinn Koolibri Henry Eynard 2002 Maailm avastusretk piltides „Mets“ Sinisukk U. Valk ja J.Eilart 1974 „Eesti metsad“ Tallinn Valgus Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo 2005. „Loodusõpetus 6.klassile 1.osa“. Tallinn AVITA Katus A. Ja Tappo E. 1965 „Eesti metsa-kasvukohatüübid“ Tallinn Salumetsad. http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm. 18.01.2014 Jänesekapsas. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/janesek.htm 27.01.2014
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Koosluste%20seire.pdf Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 5) Keskkonnaministeerium. Internetis saadaval: http://www.envir.ee/1688 Viimati vaadatud 7. detsembril 2011 6) Keskkonnaregister. Internetis saadaval: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPQz0pxVsOFCT5yDlM9wpkuTacmgqUv v Viimati vaadatud 7. detsembril 2011 7) Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I., 2005Eesti elusloodus. Kirjastus Varrak. Lk 204- 205 8) Maa-ameti kaardirakendus X-GIS. Internetis saadaval: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU62A&user_id=at&bbox=564526.035238522,6528095.95777961,579882.0026553 48,6535630.57664699&setlegend=FLKA_08=0&LANG=1 Viimati külastatud. 7. detsember 2011 9) Metsis. Internetis saadaval: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.htm Viimati vaadatud 7
Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ameerika ja norra loodusesseistikaga. Looduskirjanduse määratlus Vähesed olemasolevad sekundaarsed ülevaated, mis analüüsivad ja mõtestavad Eesti loodusest kirjutatud teoseid, pärinevad peaasjalikult loo- dusteaduste või pedagoogika vallas tegutsenud autorite sulest. Üks vara-
Kõik need tillukesed asjad teevadki tammest suure ja tugeva puu, sest tamm on puu, mis on eestlastele aegade algusest olnud püha. Puu, mis on näinud kaugeid aegu ja jääb tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. 22 9. Kasutatud kirjandus Laas,E. 1987 "Dendroloogia" Tallinn:Valgus, 824 lk Lääts,J.2003 "Kodumaa ravimtaimed" Tallinn: Olion, 165 lk Masing,V. 1984 "Sinasõprus tammega" Tallinn: Valgus, 16 ptk Relve, H. 1998 "Puude juurde" Tallinn: Eesti Loodusfoto, 215 lk Relve, H. 2003 "Põlispuud" Tallinn: Koolibri, 258 lk Tresidder, J. 1997 "Sümbolid" Tallinn: Ilo, 288 lk Weustenfeld,W. 1996 "Puud ja põõsad- müüdid, kultus, ravijõud" Tallinn: Maamehe Raamat, 151 lk "Eesti lasteluule valimik" I 2000, Tallinn: Avita, 399 lk Koff. 30.04.2002 www.zone.ee/querqus/ / loetud 24. aprill www.veinimaailm.ee/ / loetud 23. aprill 23 10. Lisad 10.1. Luuletus
tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko ). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko ) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. 11 10 Keskkonnaalased õigused Materjal: Loeng, Õpik lk 148 161, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), Relve, K. (2004). Füüsiliste isikute subjektiivne avalik õigus ja põhjendatud huvi keskkonnaasjades. Juridica, 1, 20 - 31. Relve, K. (2009). Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, I, 19 - 27. EIÕK on leidnud hulgaliselt seoseid klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ning poliitiliste õiguste) ning keskkon- naseisundi vahel: Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele
Riigi Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Ülevaated ja arvustused, uurimistöö analüüsid jms Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearz ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika
Lisaks kahele suurele elustikurühmale - magevetes ja ookeanist pärit taimedele ja loomadele elab Läänemeres väike rühm loomi, kes on eriliselt kohan v enud siinse vähesoolase veega. Kokkuvõtteks võibsiis ütelda, et Läänemeres on koos väga palju eri liiki taimi ja loomi. Ta pakub paljudele organismidele elupaika ja söögipoolist. KASUTATUD KIRJANDUS A. Järvekülg ja I. Veldre "Elu Läänemeres" Eesti riiklik kirjastus Tallinn 1963 Hendrik Relve "Bioloogia VI klassile" Koolibri Tallinn 1993 Soren Sorensen "Läänemere saared enne ja nüüd" Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn 1999
Sinna rajavad pesa mitmed kurvitsalised. Nende seas on haruldasemaid pruunkirju tagasihoidliku välimusega niidurüdi. Niidurüdi arvukaimad asurkonnad Euroopas asuvad nimelt Matsalus. 32 Lamminiitudele rajavad aga meelsasti pesi sellised suhteliselt haruldased ja huvitavad linnud nagu rukkirääk, rohunepp ja täpikhuik. Kokku pesitseb Matsalus erinevates elupaikades üle 160 linnuliigi. ( Relve H. 2008 Eesti Looduse vägi Tallinn:Koolibri 232) Rannaniidud on eelistatud rändeaegseteks koondumispaikadeks paljudele hanelistele (valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja hallhani (Anser anser)) ja kurvitsaliste liikidele. Samade rühmade esindajad domineerivad ka rannaniitudel pesitsevate liikide hulgas. Rannaniitudele iseloomulikeks haude-lindudeks on kurvitsalistest punajalg-tilder (Tringa totanus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), alpi-risla (Calidris alpina), kiivitaja (Vanellus
annaabi.ee 
