Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11...
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. ...
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kih...
B Tenerife saar · Teide vulkaan asub Tenerife saarel. · Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest. · Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine · Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas · Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal · Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist · Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maailmas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 meetrit kõrge · See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi · Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati aastal 1909 · Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke
Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas. Paiknemine laamade suhtes Vulkaan asub Aafrika ja Euraasia laamade kokkupõrkekohal. Seal sukeldub üks laam teise laama alla, seetõttu esineb seal vulkanismi ning vähesel määral ka maavärinaid. Vulkaani purskamine Vulkaan on kokku pursanud umbes 90 korda.04.09.2007 hakkas Etna vulkaan taaskord purskama. vulkaanist lendasid välja sädemed ja sealt voolas laavat asustamata orgu. Kuigi inimesi purskamine ei ohustanud, puhus tuul mäejalamil olevatele küladele vulkaanilist tuhka ning lähedalasuva Catania linna lennujaam suleti igaks juhuks. Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Etna vulkaan 1989. aastal Etna vulkaan nüüd
Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias...
Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsu...
Etna purse aastal 2006 Etna purse aastal 2002 Kasutatud allikad Eneke 2 lk 219 http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Etna http://uudised.err.ee/index.php?0564547 Vulkaan Hekla 2.0 Hekla Vulkaan Hekla Vulkaan asub Islandi saare edelaosas, ta on saare aktiivseim vulkaan, mis on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. Vulkaan on umbes 40 km pikk ja 1491m kõrge. Hekla 2.1 Hekla mütoloogia Hekla vulkaanist on räägitud õudusjutte, eriti keskajal, mil avastati Islandi saart. Ühed inimesed rääkisid, et tegemist on põrguväravaga, teised jällegi rääkisid, et tegemist on Jeesuse jüngri Juudase vangikongiga. 2.2 Hekla Geoloogiline ajalugu Hekla vulkaan on kilpvulkaan. Ta on tekkinud Euraasia laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisest. Hekla on pursanud inimestele teadaolevalt alates 12. sajandist, vulkaan on pursanud palju,kuid on teinud pursete vahel mitme-
3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. 5. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit.Tamborale kuulub küll ajaloolise aja võimsaima vulkaanipurske au, kuid kindlasti pole see nii Maa ajaloos. Tambora ei kuulu nö supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja
Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta. Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune.Vulkaan on akttivne ja umbes 40000 aasta vanune.Esimene inimene sellel vulkaanil oli 1853 aastal Thomas J. Dryer.Oma nime on St Helensi vulkaan saanud briti diplomaadi Lord St Helens-i järgi.Vulkaan on kilpvulkaan , mis on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel. joonis 4
Anna Berezina 12. klass Tenerife saar Teide vulkaan asub Tenerife saarel Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maail mas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 m kõrge See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud
Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Ka on tardunud basalt praguline, mistõttu vihmavesi ei moodusta suurtel aladel jõgesid ega uurista orge, vaid voolab kaljupragudesse. Erandiks on Kohala vulkaani idanõlv, mis on liigestatud orgudega ja ranniku lähedal pankadega
ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik. Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork.
● Hekla on Islandi aktiivseim vulkaan. ● Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit. EHITUS ● Hekla on ehituselt kihtvulkaan. ● Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. PURSETE AJALUGU ● Hekla on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. ● Viimati tegutses 2000. aastal. ● Laava : kiire vooluga vedelad laavad MÕJU KESKKONNALE JA INIMESTELE ● Vulkaanist tuleb aineid, mis on kasulikud maale. ● Viljakas maa (rikastatud maa koos mineraalidega) omakorda toob inimestele kasu ning inimesed hakkavad elama viljaka maa lähedal. KASUTATUD ALLIKAD ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hekla ● Õpik “Üldmaateadus gümnaasiumile” (2004) Tänan vaatamast!
Turba Kool Vulkaan Etna Anastasija Ananjeva Juhendaja: Õp.Kristel Kadak 2017 Sissejuhatus Selles referaadis räägin lühidalt Etna vulkaanist. 2 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku llähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool (3350m). 2. Millest on tulnud selle nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga?
Mauna Kea vulkaan Kristo Kloren AT11 Mauna Kea · Mauna Kea on uinunud kilpvulkaan Hawaii saarel · Mauna Kea on üks viiest vulkaanist, mis moodustavad Hawaii saare · Viimane purse toimus umbes 3500 aastat tagasi · Mauna Kea on tuntuim kilpvulkaan Mauna Kea kõrgus · Mauna Kea kõrgus on 4207 meetrit merepinnast. Arvestades aga ka veealust osa on Mauna Kea maailma kõrgeim mäe tipuks. Vulkaani kõrgus jalamilt tipuni üle 10000 meetri. Mauna Kea observatoorium · Mauna Kea tipus asub Mauna Kea observatoorium ning seal tuleb talvel lumi maha Kilpvulkaan
asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka. Ka 375 km kaugusel olev Pullmann mattus keskpäeval täielikku pimedusse. Kiirusega 956 kilomeetrit tunnis edasikihutav maailma suurim maalihe pühkis oma teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani 3 kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail
tonni tuhka. Ka 375 km kaugusel olev Pullmann mattus keskpäeval täielikku pimedusse. Kiirusega 956 kilomeetrit tunnis edasikihutav maailma suurim maalihe pühkis oma teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja
seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele. Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi
Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on aga keerukam ja seetõtu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks, Tuntud kilpvulkaaniks on näiteks Etna ja Vesuuv, Fuji. Purskavad suhteliselt tihti, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Võib tekkida kaldeera (sissevarisenud vulkaanikraater).
Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ja purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. See pursketüüp jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nende nimi tuleb sellest, et seda tüüpi purset kirjeldas esimesena Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omased lõõmpilved. See nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult Saint Pierre'i linna. VULKAANIDE AKTIIVSUS Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud.
Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi. Vulkanismi kasulikkus *vulkaaniline tuhk mullaomaduste parandaja *vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas
JKHK Kivi- ja Betoonkonstruktsioonide ehitus KE11 Vulkaan Etna Referaat Õpilane: Adrian Prints Juhendaja: Reet Meerits Särevere 2013 Sissejuhatus Referaat räägib Etna vulkaanist, selle pursetest ja ajaloost. Etna Maailmas pole palju selliseid paiku, kus ühte ja sama vulkaani võib imetleda nii maalt, merekaldalt kui linnast. Kui see linn juhtub olema Catania, paistab eemal enam kui 3300-meetrine Etna mägi. See on Euroopa kõrgeim tegevvulkaan, mis asetseb Sitsiilia saare ülemises osas idaranniku lähedal. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T E
kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning, et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Vulkaan Etna 2015 3.detsembril varahommikul purskamas. | FOTO: Salvatore Allegra/AP/Scanpix KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://et.wikipedia.org/wiki/lpEtna 2. FOTO: Salvatore Allegra/AP/Scanpix
Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid. Mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Supervulkaan "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Merealune vulkanism Suurem osa Maa vulkanismist toimub ookeanisügavustes, kus kaks ookeanilist laama üksteisest eemalduvad. Seda tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandi saarel. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast.. Üle
looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus Selle kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks Tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad Pinatubo Vulkaan Luzoni saarel Asub 90 km Manilast põhjas Kõrgus 1486 meetrit. Vulkaanilised produktid Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab ka gaasilisi ja tahkeid komponente Täname kuulamast!
MAUNA LOA KUS ASUB MAUNA LOA? Mauna Loa on üks viiest vulkaanist, mis moodustavad USA osariigi Hawaii saare. Vulkaan asub osariigi põhja osas ning on ka saare kõrgeim punkt. KAS MAUNA LOA ON AKTIIVNE VÕI MITTE? Mauna Loa on kustunud vulkaan. Arvatakse, et vulkaan purskas viimati umbes 3500 aastat tagasi. MIS KUJUGA ON MAUNA LOA? Mauna Loa on kilpvulkaan. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laava
Lööklaine lõi mehed pikali, kuhjas neile peale puutüved ja mattis tulikuuma tuhaga. Murtud puutüved ummistasid koguni 120 kilomeetri kaugusel asuva Columbia jõe. Muda oli nii kuum, et kalad hüppasid jõgedest välja. Teadlaste hinnangul oli St. Helensi purse 700 korda võimsam kui Hiroshimale visatud aatompomm... Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Hiljem on välja arvutatud, et lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. Kahju ulatus üle miljardi dollari. Plahvatusest tekkinud tuhapilv tegi tiiru ümber maakera 17 päevaga. 1980
Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Etna kraater Kõrgus 3330 m Asukoht Sitsiilia, Itaalia Koordinaadid 37° 44 3 N, 15° 0 16 E Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 2011 Mõju inimestele
ja vulkaanilise tuha all). Kaasarvatud poole miljardi dollarine majanduslik kahju. Majandusekeskne Luzon oli kohutavalt häiritud. Kuid kannatusi oli kogu maailmas. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. Pildil on lapsed, kes seisavad oma koolimaja katusel Bambanis. Hoiatamine 2. aprillil võis vulkaani kohal märgata väikseid tuhapilvi, mis andsid hiljem sel kuul põhjust evakueerida 5000 inimest. 9. juunil evakueeriti 50 kilomeetrit vulkaanist eemal 25 000 inimest. 12. juunil ohu raadiust laiendati 30 kilomeetrit ja kokku evakueeriti nende päevade jooksul ligi 58 000 inimest. Evakueerimine päästis küll tuhandeid inimesi, aga selle eest oli majanduslik kahju väga suur. Kolm päeva enne purset Kasutatud materjal: http://en.wikipedia. org/wiki/Mount_Pinatubo http://www.postimees. ee/250474/koige-havitavamad- vulkaanipursked-maa-ajaloos/ http://www
loodust. Minu lemmikmaaliks oli ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Aivazovski maalis selle õlimaali 1885. aastal. Selle nimi lihtsustab selle pildi vaatamist vägagi. See teos on jutustav ehk narratiivne. Sellel pildil on näha kuidas kaks noort naist ehmunult vulkaani poole vaatavad ja mõtlevad, et nad peavad kiiresti saarelt põgenema. Teos oli dünaamiline ehk liikuv. Merel võime näha paljusid laevu, mis on põgenemas vulkaanist võimalikult kaugele. Seda teost mõjutas selle maali suurus vägagi, sest kuna tegu oli ajaloos väga traagilise sündmusega, siis läks selle suurus selle maali sündmustikuga väga hästi kokku. Sellel maalil ei torka silma erksaid värve, pigem torkab silma väga palju sinakat värvitooni, mis loob pigem külma ja traagilise tunde. Minul oli lemmiktööd raske valida, sest mulle meeldisid pea kõik Aivazovski maalid, kuna mulle meeldivad ilusad merevaated. Minu
Ehhki Pompeid sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumist eõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust. Pätasr purset Öö saabudes paisris Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materiali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ja muutus sulanud pimsist ja kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks,mis voolasalla mööda vulkaani külge kiirusega sada kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanukuga kes surid sekundite jooksul(kõrbedes ja lämbudes). Nüüdseks on Pompei ja Hercuualem mattudnud
seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand .Seal elasid eelajaloolised loomad,taimed isegi inimese moodi olendid.Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud ,kuna nad olid jõudnud Itaaliasse tegutsevasse vulkaani, mis hakkas purskama. Mehed olid puust parve peal,ning tuline laava kandis nad vulkaanist välja.. Nende seiklus lõppes õnnelikult ,nad kõik pääsesid eluga ,ning nad said kuulsaks. Nende auks korraldati Hamburgis pidustusi,kus professor Liedenbrock rääkis seiklustest maakera sissemuses. Axel aga abiellus oma armastatud naise Graubeniga. Raamatu peategelasteks on Axel ,kes oli professor Otto Liedenbrocki vennapoeg. Axel ei julenud oma onule vastu hakata.Teda huvitas samuti, nagu ka tema onu Maa ja see ,mis maakoore all peidus on
nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui mudavool hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Hukkus 23000 elanikku. Mudavoolude tekkele aitabki kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju. Vulkanismi tõttu on isegi
25. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. 26. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmakivimid, keemiline koostis eelkõige O2 ja Si. SiO2 30st 75%ni. Al2O3 20%ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O ei ületa 10%. Mineraalid on silikaadid
gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu.
ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. · Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. · Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. · Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. · Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Etna http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/5teema/loodus/vulkaanid.htm
12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest? Kilpvulkaanid on kihtvulkaanidest teistsuguse ehitusega just sellepärast, et nende magma sisaldab märksa vähem gaase. Vulkaaniliste gaaside rohkuse tõttu kulgeb kihtvulkaani purske esimene osa plahvatuslikult aga kilpvulkaanis on vähem gaase ja seetõttu saab laava rahulikult vulkaani lõõrist välja voolata. 15
Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla
laavakihiga, mis hangus, moodustades tänapäeval tuntud Decca platoo. Selle pindala on 1,5 miljonit ruutkilomeetrit. Sealsed vulkaanipursked leidsid aset mitmes järgus 63 67 miljonit aastat tagasi. Neid vulkaanipurskeid seostatakse ka hiidsisalike kadumisega. 5.2.Yellowstone`i supervulkaani purse 640 000 aastat tagasi Praeguses USAs Wyomingi osariigis asuv Yellowstone`i supervulkaan purskas 640 000 aastat tagasi. Sellest ülisuurest vulkaanist sattus maapinnale ja õhku üle 1000 kuupkilomeetri tuhka ja muid purskejääke. Purske tagajärjel jäid maapinnale kõvastunud laavaväljad. Osa geolooge on veendunud, et kaugel ei pruugi olla see aeg, mil see supervulkaan uuesti purskama hakkab. Selle tagajärjel kattub pool USAst kuni ühe meetri paksuse tuhakihiga. Teadlaste arvates purskab Yellowstone`i vulkaan iga 600 000 aasta tagant. Teadlased hoiavad Yellowstone`i ala vulkaanilisel tegevusel pidevalt silma peal
tundus kummaline: kariloomad, kassid ja koerad tundusid erutunud. Lõpuks 24. augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglaslike kive ja tuha pilve, mis tõusid 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkasid tagasi maale laskuma. See sade langes paksu kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele 10 km Vesuuvist eemal. Veidi enne keskööd purske iseloom muutus traagiliseks. Tohutu vool ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus jõeks, mis liikus alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul just nagu Pompei linn koos seal olnud 200 elanikuga. Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, suurim oht oli tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni
autokumme, plastikjäänuseid ja patareisid. Itaalia Napoli linna on tabanud prügi äraveo probleemid ja selle tõttu on hakatud prahti vedama lähedal asuva Vesuuvi vulkaani juurde. Kokkuvõte Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan, mis hetkel küll puhkab. Ta asub vaid 16 km kagus Naapolist ja sama kaugel põhjas Pompeji'st. Vesuuvil on maailma ajaloos suur tähtsus. Tuha alla mattunud Pompei linn on väga hästi säilinud. Ümber Vesuuvi on viljakas muld ja hoolimata ohtlikust vulkaanist on ikkagi seal ikkagi palju inimesi hõivatud põllumajandusega.
suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. · Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omane lõõmpilvede esinemine. Nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult St Pierre'i linna. Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat
Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 10. Kraatri põhi 2. Aluspõhi 11. Parasiitkoonus 3. Vulkaanilõõr 12. Laavavool 4. Jalam 13. Kraater 5. Sill 14. Kraater 6
Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid. Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. Asukohakaart
Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbrkonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle. Etna on kihtvulkaan, selle kõrgus on 3330 meetrit, kõigub tegevuse käigus. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja vähe voolav. Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise,
hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal, kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Öö saabudes paistis Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus sulanud pimsist ja kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks, mis voolas alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanikuga, kes surid sekundite jooksul (kõrbedes ja lämbudes). Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma
Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15.juunil kell 10.00 hommikul. Kolossaalne terfrapilv tõusis 40 km kõrgusele, moodustades hiiglasliku, 200- kilomeetrilise läbimõõduga seenekujulise pilve. Orud täitusid ääreni tuha ja pimsiga. Kohati voolas purskematerjal vulkaanist isegi 16 km kaugusele ja kuhjus paiguti rohkem kui 200 m paksuselt. Õnneks ei toimunud kardetud vulkaanitipu lõhkemist, kuid Pinatubo ümbrus muutus tõeliseks põrguks. Muda ja tuhalaviinid laastasid vähemalt 100 km2 ning Filipiinidel sadas maha umbes 1 km3 tuhka. 4000-l km2-l ümber Pinatubo oli tuhakihi paksus umbes keskmiselt 5 cm, hävinenud oli 80000 ha riisipõlde. Nagu oleks vulkaanipurskest veel vähe olnud , täiendas hävitustööd taifuun Yunya
leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused) Lõhe (magma väljumine pikki lõhe, ookeani keskahelik, island) ja lõõrvulkaan (läbi enam- vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga) Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest. Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja see omakorda voolavuse. Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua
annaabi.ee 
