Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis (0)

Euroülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis
Sissejuhatus

Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine.

Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala , loodusparki või maastikukaitseala . Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad . [ http://www.envir.ee/loodus/0page.html ] (16.03.08)

Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid.

Kaitsealad

1910 .a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala : metsa-, taime-, raba - ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Praegune kaitsealade süsteem on Eestis suures osas loodud
nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1. juunil 1994 võeti Riigikogus vastu “Kaitstavate loodusobjektide seadus”, mis käsitleb kaitsealade kõrval ka looduse üksikobjektide, kaitsealuste liikide, kivististe ning mineraalide kaitset. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste,
ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks ning nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark , looduskaitseala, maastikukaitseala ( looduspark ) ja programmiala.

“Seadus lubab, et kaitseala piiresse võib kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad ning nendel maadel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitseeeskirjaga Vabariigi Valitsus. Kaitsealade planeerimine ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd.” [ http://www.envir.ee/loodus/7page.html ] (16.03.08)

RAHVUSPARK

...ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971 . aastal – Lahemaa rahvuspark. Eestis on 5 rahvusparki:

Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971);

Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);

Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);

Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);

Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004).
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark ] (16.03.08)
LOODUSKAITSEALA
“…on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium
jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam-
Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi.” [ http://www.envir.ee/loodus/7page.html ] (16.03.08)
MAASTIKUKAITSEALA
…ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüüpi-dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest Eestis võib nimetada Kõrvemaa, Vooremaa , Paganamaa, Hiiumaa laiud ning loodusparkidest - Haanja , Otepää ja Naissaare . Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. [ http://www.envir.ee/loodus/7page.html ] (16.03.08)
PROGRAMMIALA
“See on seire , uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu-
vööndiks ja programmiala üldvööndiks.
Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saa-restiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala.” [ http://www.envir.ee/loodus/7page.html ] (16.03.08)
Natura 2000 alad meie meie metsades
Natura 2000 raames kaitstakse või kavandatakse kaitse alla võtta Eesti metsades mitut tüüpi alasid.
Natura 2000 alad jagunevad kahte tüüpi: linnualad ja loodusalad. Linnualad on mõeldud kogu Euroopas hävimisohus linnu- ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks, loodusalad huku äärel taime- ja loomaliikide (v.a. linnuliigid ) ning ohustatud elupaigatüüpide hoiuks. Ent mõistagi ei saa linde muust loodusest täiesti eraldada, seega kattuvad tegelikkuses Natura 2000 linnu- ja loodusalad tihti kas osaliselt või tervenisti.
Kogu Euroopas ohustatud elupaigatüüpe on loodusdirektiivis loetletud üle 200, millest 70 on metsa-elupaigatüübid. Eestis leidub kümme üle Euroopa ohustatud metsa-elupaigatüüpi, millest kuut peetakse esmatähtsaks: need on Euroopa Liidu territooriumil hävimisohus ja vajavad seetõttu erilist kaitset. Võtame need põgusalt vaatluse alla.
Natura 2000 aladel on veel metsi, mis ei vasta loodusdirektiivi elupaigatüüpidele, kuid mis on olulised, kaitsmaks üle Euroopa ohustatud looma- ja taimeliikide elupaiku. Eesti on pidanud Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi meie elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud Natura 2000 loodusalade piisavuse üle. Nende tulemusena peame leidma ja esitama Natura 2000 võrgustikku lisaalasid, et tagada vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, lammilodumetsade, kauni kuldkinga ja rohelise hiidkupra elupaikade säilimine. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub praegu kokku 66 linnuala (kogupindala 1,2 miljonit hektarit) ja 509 loodusala (kogupindala 1,0 miljonit hektarit). Kuna linnualad ja loodusalad kattuvad osaliselt, siis on meie Natura-alade kogupindala 1 422 500 hektarit, umbes pool sellest meres ja pool maismaal.
Eesti kaitsealade traditsioon ulatub peaaegu saja aasta taha ja enamik meie kaitsealasid ( rahvuspargid , looduskaitsealad, maastikukaitsealad ) kuulub ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Väljaspool kaitsealasid luuakse kaitstavate liikide elupaikade kaitseks püsielupaigad. Neil on kaks vööndit: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaikade piirid ja kaitse- eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri määrusega.
[ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html ] (16.03.08)
Kaitstavad looduse üksikobjektid
“Kaitstavate loodusobjektide seadus” sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elus- või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank , astang , koobas, paljand , karst (või nende rühm).
“19. sajandi 70. aastatel algatas Gregor von Helmersen rändrahnude kui loodusmälestiste kaitse Baltimaades. Järgnevatel aastakümnetel ilmus mitmeid kirjutisi, mis rõhutasid rändrahnude ja ka teiste looduse üksikobjektide kaitse vajadust. 1935. aastal kinnitatud Eesti esimene looduskaitseseadus andis üksikobjektide kaitsele seadusliku aluse ning 1940. aastaks oli kaitse alla võetud juba 202 põlispuud ja 210 rändrahnu.
Üksikobjektide seadusliku kaitse Eestis taastas pärast Teist maailmasõda 1957. aasta looduskaitseseadus. Kaitstavate objektide nimekirja kanti 34 maastiku üksikelementi (mägi, pank, astang, paljand, karstimoodustis, koobas), 222 rändrahnu, 335 põlist puud. Järgnevatel aastatel on seda nimekirja täiendatud.” [ http://www.envir.ee/loodus /2page.html] (16.03.08)
Pangad ja astangud
…iseloomustavad Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti maastike. Need paiknevad nii mererannikul kui sisemaal , näiteks Kirbla , Salevere ja Tupenurme ning pakuvad huvi eelkõige teaduslikust ja esteetilisest seisukohast . Mitmed kaitse alla võetud pangad (Panga, Rannamõisa, Ohesaare ning Saka-Ontika- Toila paekallas) on kambriu-
mi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimite suurepärasteks paljanditeks. Nimetada tuleks veel Muhu suurimaid - Üügu ja Rannaniidi panka, mis suures osas koosnevad biohermidest.
Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest (21,3 m). Kõrgeim punkt on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Panga_pank ] (16.03.08)
Paljandid ja koopad
Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumusjärjekord, nende koostis, ehitus, kivimites leiduvad kivistised jne. Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal , Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete
kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid
paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike- Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse-
alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. [ http://www.envir.ee/loodus /2page.html] (16.03.08)
Karstivormid
Eestis on need seotud aluspõhjaliste karbonaatsete kivimite avamusaladega. Kuna põhjavete mõjul toimub aluspõhja kivimites lahustumisprotsess - karstumine , siis tekkinud õõnsusi tuntaksegi karstivormidena. Näiteks Kostivere ja Uhaku karstiala.
Joad
… kaunistavad Põhja-Eesti jõgesid. Tuntumad on Jägala (8m), Narva (6,5 m) ja Keila juga (6,1 m), mis pakuvad eriti nauditavat vaatepilti kevadise suurvee ajal. Kaitse alla on võetud ka väiksemaid jugasid: Treppoja Kloogal (joa-astmestiku kõrgus 6 m), Joaveski juga Loobu jõel ning Langevoja ja Tõrvajõe juga.
Rändrahnud
Eestis esinevad rändrahnud pärinevad viimasest jääajast ning on mandrijää purustava ja liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust (muistendid, rahvapärimused), teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust. Tuntumad hiidrahnud on Kabelikivi (ümbermõõt 56 m), Ehalkivi (48,5 m) ja Vaindloo rahn (43 m). Rändrahnudega on seotud rohkesti muistendeid , vanu kombeid ja traditsioone. Paljud Eesti suured rahnud on rahvasuus tuntud Kalevipoja lingukividena või Suure Tõllu viskekividena.
Mäed, põlispuud
Kaitsealused mäed, selle sõna kohalikus tähenduses, esindavad Eesti maastikus haruldasi, esinduslikke ja piirkonniti ka tüüpilisi pinnavorme. Kaitse alla on võetud Vaivara Sinimäed, Uljaste oos, Ebavere mägi, Vapramägi jpt. Mitmete Eesti unikaalsete pinnavormide kaitse on tagatud kaitsealadega (Vooremaa, Kaika kuplistik jne).
Põlispuude hindamisel arvestatakse samuti eelkõige nende ajaloolis-kultuurilist (seosed ajalooliste sündmuste ja isikute ning rahvapärimustega, muistsete asulatega), teaduslikku (reliktid, mõõtmed, vanus, haruldus , kaitsealuste loomade ja lindude pesitsuspuud) ning esteetilist väärtust (asend maastikus, dekoratiivsus). Armastus ja austus põlispuude vastu on meieni kandunud iidsetest aegadest . Paljud põlispuud on olnud pühad hiie - ja ohvripuud. Tuntumad puud on Tamme-Lauri tamm Urvastes, Pühajärve sõjatamm, Sipa pärn Märjamaa lähedal ja Viiralti tamm Viljandi lähedal. [ http://www.envir.ee/loodus /2page.html] (16.03.08)
Lisad
Nigula raba älvestik juunikuisel varahommikul, autor M. Merivee
“Nigula raba on lääne-eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 5–6 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid.” [ http://et.wikipedia.org /wiki/Nigula_looduskaitseala] (16.03.08)
Paukjärv- üks ilusamaid järvi Kõrvemaa looduskaitse alal
Panga pank
Keila juga- juga Harju maakonnas Keila vallas Keila-Joa alevikus . Keila juga asub Keila jõel. See on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas.
Trepimäe tamm, asub Otepää vallas, Pilkuse külas, Trepimäe talu lähedal.
Tamme Goori ehk Viiralti tamm kasvab Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Tamme talu juures.
Kasutatud kirjandus

http://www.envir.ee/loodus/0page.html (16.03.08)

http://www.envir.ee/loodus/7page.html (16.03.08)

http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark (16.03.08)

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html (16.03.08)

http://www.envir.ee/loodus /2page.html (16.03.08)

http://et.wikipedia.org/wiki/Panga_pank (16.03.08)

http://et.wikipedia.org /wiki/Nigula_looduskaitseala (16.03.08)

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 29 allalaadimist

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #1

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #2

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #3

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #4

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #5

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #6

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #7

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #8

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #9

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #10

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #11

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis #12

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eliko877 Õppematerjali autor

Sissejuhatus
Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine.
Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08)
Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid.

kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid eestis kaitsealad natura 2000 alad meie metsades kaitstavad looduse üksikobjektid rahvuspark looduskaitseala maastikukaitseala programmiala pangad ja astangud paljandid ja koopad karstivormid joad rändrahnud mäed põlispuud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad

Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s

Bioloogia

doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

Kategoriseerimata

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muuhulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide

Keskkonnakaitse

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8

Keskkonna ja loodusõpetus

docx

Referaat Lahemaa rahvuspark

Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, ka palju geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1. juunil 1994 võeti Riigikogus vastu «Kaitstavate loodusobjektide seadus», mis käsitleb kaitsealade kõrval ka looduse üksikobjektide, kaitsealuste liikide, kivististe ning mineraalide kaitset. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Eesti looduskaitse korraldusest

ning 2500 liiki vetikaid. Esimene looduskaitseala asutati 1910. aastal Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel moodustatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem kujunes suures osas välja järgmisel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. Pärast taasiseseisvumist, 1994. aastal võeti Riigikogus vastu Kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004. aastal võeti vastu Looduskaitseseadus, mis koondas normid senikehtinud looduskaitset puudutavatest seadustest (Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest). Nimetatud seadused kaotasid uue Looduskaitseseaduse vastu võtmise kehtivuse. Samuti säilitati

Looduskaitse

docx

euroopa liidu kaitsealad

väljajäävaid ning kaitsealadeks sobivaid alasid on tänapäeval üpriski vähe. Selleks, et neid alasid, kus kasvab haruldasi liike kaitsta ja säilitada luuakse kaitsealasid. Erinevad kaitsealad on erinevate reeglitega ja kaitstuse astmega. Kaitsealad on suurim pärand, mida inimkond saab edasi anda enda tulevastele põlvedele, et kindlustada järeltulijatele võimalus osa saada loodusest ja juurdepääsu materiaalsele ja vaimsele kasule, mida võimaldavad kaitstavad alad. Selles referaadis seletan, mis on kaitseala ja kuidas see jaguneb. Samuti kirjeldan lühidalt mõnda Euroopa kaitseala ja rahvusparki. 3 1. KAITSEALA 1.1.Mis on kaitseala? Kaitseala on maa- ja/või mereala, mis on pühendatud loodusliku mitmekesisuse kaitsmisele ja alalhoidmisele, ja loodusala ning sellega seotud kultuurivarad, ja on reguleeritud seadusega

Metsandus

odt

Looduskaitse, referaat

Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda

Bioloogia

Rohkem sarnaseid