............................................................ 32 Helmikpööris (Heuchera) ......................................................................................................... 34 Hosta (Hosta) ............................................................................................................................ 36 Liatris (Liatris) .......................................................................................................................... 38 Kobarpea (Ligularia) ................................................................................................................ 40 Lupiin (Lupinus) ....................................................................................................................... 42 Pojeng (Paeonia) ...................................................................................................................... 44 Aedfloks e. leeklill (Phlox) ....................................................
Kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Proua Männikmets Lääne-sõrmkäpp Härra Kobarpea Milliseid looduskaitseseaduse punkte proua Männikmets ja härra Kobarpea rikuvad? Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade
Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Milliseid seaduseid rikuti? proua Männikmets härra Kobarpea § 14 lg 1 §55 lg 7 Varjas müügilepingus Kaevas I kat. kaitsealuse looduskaitse kitsendusi taime üles ja kündis taime § 56 lg 3 kasvukoha Ei registreerinud tehingut keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku
· Kõrgus 30-70 cm. · Suured kobaras õisikud. Õitseb pikalt juuni kuni september. · Tavaline parasniiske aiamuld. Roomav kipslill Gypsophila repens Roomav kipslill Gypsophila repens · Kõrgus 15-35 cm. · Roomavate, tipust tõusvate vartega puhmik. · Roosad või valged õied. · Päikseline kasvukoht. · Eelistab kerget kuivemat, toitaineterikast aiamulda. Ei talu liigniiskust! · Kasutamine: kiviktaimla, müüriääred, nõlvad. Hambuline kobarpea Ligularia dentata Hambuline kobarpea Ligularia dentata · Kõrgus kuni 1 m. · Õitseb august kuni september · Kasvukoht päikseline kuni poolvari. · Parasniiske kuni märg, huumusrikas aiamuld. · Ei talu kuiva mulda. · Kasutamine: veekogude kaldad, taustataim, püsilillepeenrad. Hesse kobarpea Ligularia x hesse Hesse kobarpea Ligularia x hesse · Kõrgus 150 200 cm. · Püstised, oranzkollased õied
Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Ajalugu 1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos
Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinu...
Hall kurereha Geranium cinereum `Ballerina' 15-20 cm juuni-august lillakasroosad Tavaline päikseline kuivem muld Hall nelk Dianthus gratianopolitanus 15 cm juuni-august tume- Toitainerikas päikseline `Rubin' rubiinpunane kuivem muld Hambuline kobarpea Ligularia dentata `Othello' 150 cm August-sept. oranzikas- Toitainerikas Päikseline ja kollane niiske muld poolvarju- line Harilik karukell Pulsatilla vulgaris 20-30 cm aprill-mai Valge, violetne, Kuivem muld Päikseline,
tehingud nendega on samuti seadusega keelatud. Kivististe väljaviimiseks Eestist tuleb taotleda luba Keskkonnaministeeriumist. Kõikide kivististe Eestist väljaviimisele peab eelnema nende teaduslik ekspertiis. Kaitsealused taimed I kategooria kaitsealused liigid: kõige rangemat kaitset vajavad 22 taimeliiki ja 10 loomaliiki. Iga taime kohta on Eestis teada vaid kuni viis leiukohta ning kõik taimed on suure teadusliku väärtusega näiteks: kobarpea, lääne sõrmkäpp, odajas astelsõnajalg. Keelatud on I kategooria kaitsealuste taimede loodusest eemaldamine ja kasvatamine tehistingimustes. II kategooria kaitsealused on 145 taime, 24 seeneja 59 loomaliiki. Ka sellesse kategooriasse kuuluvad taimed on teadusele väga olulised. Eesti floora kujunemisloo kirjeldamisel on eritý tähtsad Saaremaa robirohi, eesti soojumikas, jugapuu, luuderohi jt.
Joonis 33. Tähkjas liatris (http://www.eattheweeds.com/liatris-dotted-blazing-star/) Joonis 34. Tähkjas liatris Kasutatud kirjandus: Calmia. Liatris Liatris sp. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.htm. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&art=271. 10.09.2013. Hansaplant. Tähkjas liatris. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&cid=330&cgid= . 10.09.2013. 1.18 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) (joon. 35, joon.36) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse
puhmik, kõrgus 150-190 cm Kasvukoht päikeseline, täispäike kuni poolvari Pinnas huumusrikas, hästi haritud, piisavalt niiskust. Taim on talvekindel Õitseb juuli-september, õied kuldkollased, oranzikad, lehed suvehaljad, lopsakad neerjad või südajad, hambulise servaga Paljundamine jagamise ja seemnetega Istutada soolotaimena, rühmadena tiikide või haljasalade äärde. Sobib ka lõikelillena. Sortidest ,,Britt -Marie Crawford"," The Rocket", Wilsoni kobarpea http://www.neevaaed.ee/2014/toode/przevalski-kobarpea-2/ Lähis-kirburohi (Polygonum affine) Pärineb Himaalajast, Nepaalist. Taim puhmikjas, laiuv, madal 15-30 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, kuid vastupidav põuale Õitseb juulis kuni külmadeni. Pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased õied, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes
3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 18) pisilina Radiola linoides 19) villtulikas Ranunculus lanuginosus 20) püstkivirik Saxifraga adscendens 21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), (lõikheinalised) LK2 Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2
5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed
Eriti rohkesti (71) on liike, mille põhjapiir on Eestis: lääne-mõõkrohi, harilik käokuld, niidu-kuremõõk, lõhnav käoraamat, arukäpp, karvane lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 6. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised voorliigid, mis inimese tahtlikul voi tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades
............................................................................................17 1.15 Helmikpööris (Heuchera)..............................................................................................18 1.16 Hosta(Hosta)..................................................................................................................19 1.17 Liatris (Liatris)..............................................................................................................20 1.18 Kobarpea (Ligularia).....................................................................................................21 1.19 Lupiin (Lupinus)...........................................................................................................22 1.20 Pojeng (Paeonia)...........................................................................................................23 1.21 Leeklill (Phlox)......................................................................................................
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa . Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu – mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2 Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on esineb 18 kalaliiki. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk,
olla isegi soostunud. Ka lamminiitudel on vähese majandamise tõttu hakanud vohama roostikud. Lamminiitude taimestik on teiste pärandkooslustega võrreldes palju tootlikum.Taimed on peamiselt hüdrofiilsed ja valgusnõudlikud. Olenevalt pinnamoest kasvavad seal mitmed sootaimed või hoopis kuivade kasvukohtade liigid. Lamminiidud on ainus kasvukoht sellise Eestis haruldase taime jaoks nagu pehme koeratubakas ning üks peamisi kasvukohti samuti haruldase hariliku kobarpea ja emaputke jaoks. Viimased kaks on ka loodusdirektiivi II lisa liigid. (Talvi, T. 2001) Eestis ei ole nii suuri luhti nagu Kesk-Euroopas. Suuremad lamminiidud on Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti suuremate jõgede kallastel. Saartel luhti peaaegu ei ole. Eestis on umbes 20 000 ha lamminiite, millest 80% on looduskaitse seisukohast väärtuslikud. Lamminiite majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist. (Sammul, M. jt. 2003) Pärandkoosluste kaitsmine ja säilitamine
vaheldumise aeglustamine, konkurentide tiheduse vähendamine) • Tugiasustamine – Mägi-kadakkaer; harilik kobarpea. Mõtekas vaid hea elupaiga kvaliteedi korral. Väikeste populatsioonide probleemid • Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine Populatsioonide ümberasustamine – tõmmu käpp; nõmmnelk, aasnelk, laialehine neiuvaip Koosluste taastamine In situ (looduses) ja ex situ (loodusest ära, tehistingimustes). Üheks taastamise võtteks on elupaikade taastamine, samuti tuleks tunda liigi
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
tiheduse vähendamine) ● Tugiasustamine ● Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine?? Tugiasustamine - olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Mõtekas vaid hea elupaiga kvaliteedi korral. Väikeste populatsioonide probleemid, nt: ● Mägi-kadakkaer Lasnamäe ● Harilik kobarpea 2008 Populatsioonide ümberasustamineon isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise. Ümberasustamist võidakse rakendada nt keskkonnamõju hindamisel ette pandud leevendusmeetmena. nt: ● Aasnelk 2005 Ihaste ● Tõmmu käpp 1996 Pivarootsi Koosluste taastamine ?? Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel ?? III Maastike taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Maastiku taastamise eesmärgid
• Lehed: kitsaslineaalsed, tumerohelised • Kasvukuju: püstine, kasvab kuni 150 cm läbimõõduga • puhmaks • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne KOLLANE VÕHUMÕÕK - IRIS PSEUDACORUS • Kõrgus: 70-120 cm • Õied: kollased, 3- 5-kaupa õisikus • Õitsemise aeg: juuni II – juuli I • Lehed: mõõkjad, rohelised, pikad • Kasvukuju: püstine • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne toitaineterikas PRŽEVALSKI KOBARPEA - LIGULARIA PRZEWALSKI • Eristub õhuliste, sügavalt lõhestunud, teravsõrmjate lehtedega, peenikeste punakaspruunide varte otsas. Õisikud väikesed, kollased, kogunenud viljapeasarnasesse kitsasse 50 – 70 cm pikkusesse õisikusse, mis on tipust pisut longus. • Optimaalseks kasvukohaks on hajutatud valgusega koht, sest päikeses vajab palju kastmist. Seal kus on probleeme veega, on sobiv istutada niiskesse varjulisse kohta või veekogu äärde.
kuivendamine, ehitustegevus, nii teede kui hoonete, loomade arvukuse järsud muutused, liikidele vajaliku inimmõju lakkamine, saastatus kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. I LK seadus Eestis 1935, 1936 20+6 taimeliiki. 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk, Lõhnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sõrmkäpp, Alpi võipätakas, Villtulikas, Põhja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane põisrohi. Müügikeeld: Kaunis kuldking, Siberi võhumõõk, Näsiniin, Talvik, Karukold, Niidu-kuremõõk. Looduskaitseseadus 2004, 3 kategooriat kaitstavaid liike: I kõik leiukohad kaitse alla, II 50% leiukohtadest kaitse all, III 10% leiukohtadest kaitse all. I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki.
Nii levivad Vooremaa põhjaosas ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Metsülane on tulnud siia piki Ebavere Siimusti oostikku ning ta levila piirdubki nende oosidega. Haruldase liigi soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978). Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2. Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. Neist arvukamad on särg, haug,
sest tektoonilised ja vulkaanilised protsessid pole neid on taimede jaoks loodud 38 (vt. tabelit 1). lõuna pool, jugapuu ei kasva meist ida pool, kobarpea oluliselt mõjutanud. Seetõttu on neis leiduvad kivistised lääne pool. Kõige rohkem on levila põhjapiiril olevaid hästi säilinud. Tabel 1
Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks jätkatakse traditsioonilist tegevust või keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus. 12 Looduskaitse arengukava aastani 2020, lk 15. Halvas või ebapiisavas seisundis olevate liikide (näiteks lendorav, ebapärlikarp, lõhe, juttselgkärnkonn,harivesilik, nõtke näkirohi, harilik kobarpea, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi,must-toonekurg) elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet. Ohustatud liikide kaitse hõlmab nende ohustatuse, ohutegurite ja kaitsemeetmete määratlemist ning rakendamist. Lisaks isendikaitsele kaitstakse liike nende asurkondade elupaikade säilitamise ja taastamise ning inimmõju piiramisega, pärandkooslustega seotud liikide puhul aga traditsioonilise maakasutuse jätkumisega.
Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks jätkatakse traditsioonilist tegevust või keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus. 12 Looduskaitse arengukava aastani 2020, lk 15. Halvas või ebapiisavas seisundis olevate liikide (näiteks lendorav, ebapärlikarp, lõhe, juttselgkärnkonn,harivesilik, nõtke näkirohi, harilik kobarpea, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi,must-toonekurg) elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet. Ohustatud liikide kaitse hõlmab nende ohustatuse, ohutegurite ja kaitsemeetmete määratlemist ning rakendamist. Lisaks isendikaitsele kaitstakse liike nende asurkondade elupaikade säilitamise ja taastamise ning inimmõju piiramisega, pärandkooslustega seotud liikide puhul aga traditsioonilise maakasutuse jätkumisega.
tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 68. Kuidas kaitsta kaitsealuseid taimi parkides ja puisniitudel? Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 69. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi
tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 67. Kuidas kaitsta kaitsealuseid taimi parkides ja puisniitudel? Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 68. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 69. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 70. Mis ohustab kimalasi
I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne. Esimesed kaitsealused taimeliigid: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea, punane tolmpea, mägi- kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi. Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold, niidu-kuremõõk · Punased raamatud ja nende kategooriad 1949. a IUCN kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimistu. 1966. a ilmus esimene rahvusvaheline Punane Raamat 1979
I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) – looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne. Esimesed kaitsealused taimeliigid: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea, punane tolmpea, mägi- kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi. Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold, niidu-kuremõõk Punased raamatud ja nende kategooriad 1949. a – IUCN kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimistu. 1966. a – ilmus esimene rahvusvaheline Punane Raamat 1979
kasvukoha hävitamine kui ka inimene, kes tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 68. Kuidas kaitsta kaitsealuseid taimi parkides ja puisniitudel? Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 69. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all
Eriti rohkesti (71) on liike, mille põhjapiir on Eestis: lääne-mõõkrohi, harilik käokuld, niidu-kuremõõk, lõhnav käoraamat, aru-käpp, karvane lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 2. Harulduse aste Eestis on ligikaudu 50 taimeliiki, mille leiukohtade arv ei ületa viit. Enamik neist on samal ajal ka areaali piiril. Nende populatsioonide hävimine muudaks liigi levikupilti ja oleks kaotuseks kogu Eesti floorale (Eesti loodusliku floora liikide arv on ligikaudu 1400). 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
