ühes tabelis pole samanimelisi välju andmete tähendus ei sõltu väljade järjekorrast et andmetest teistest väljades. igas väljas on ühesuguse tähendusega elemendid Võti(key) Tabeli primaarvõti(primary key) tagab selle, et tabelis poleks ühesuguseid kirjeid Nõuded võtmele: peab olema unikaalne, sest tabelis ei tohi olla mitut ühe ja sama väärtusega kirjet, s.t et ei tohi olla korduvaid võtme väärtusi võtme väärtus on seotud kirjega. Seda ei muudeta ega korrigeerita Päringud *on vajalikud andmebaasist info kättesaamiseks ANDMETÜÜBID Määratlevad mis tüüpi andmed väljas paiknevad. MS accessis on kasutusel järgmised andmetüübid: 1. Text 2. Memo 3. Number 4. Date/time 5. Currency 6. Autonumber 7. Yes/no 8. OLE object (object linking and embedding) Teksti andmetüüp: Mahutab kuni 255 sümbolit. On vaikimisi 50 sümbolit pikk.
Lahendus Lisatakse endisi tippe puutumata puule uus tipp, nii et puu jääb kom- paktseks kahendpuuks; kirjutatakse uus kirje uude tippu; viiakse uus kirje mullina mööda puustruktuuri üles oma kohale, nii et ka kuhjatingimus taastub. 1 Kahendkuhjad 13 1.1 Operatsioonid Mullina ülesviimine Mullina ülesviimine (ingl bubble-up): kui kirje on tipu ülemuse kirje suhtes vales järjestussuhtes, siis vahetatakse ta ülemuse kirjega, ja viiakse ta omakorda sealt mullina üles. 1 Kahendkuhjad 14 1.1 Operatsioonid Keerukus Eeldusel, et võrdlusoperatsioonid ja vahetused on O(1), toimub lisa- mine halvimal juhul keerukusega O(log n), parimal ja keskmisel juhul keerukusega O(1), kus n tähistab kuhja tippude arvu. 1 Kahendkuhjad 15 1.1 Operatsioonid Eemaldamisülesanne
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast
filtri.
COPY TO
informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 24. Kuidas kantakse maa-ala plaanile tehnovõrgud? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 25. Mida tähendab tehnovõrkude kihil tekst ,,orient"? Juhul kui ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse tehnovõrgu asendi nõutav täpsus tagatud, võib maa-ala plaanil sellise tehnovõrgu märgistada kirjega «orient». 26. Mida määratakse kindlaks maa-aluste torude väliuuringutega? Maa-aluste torustike väliuuringutega määratakse kindlaks: 1) kaevukaane absoluutkõrgus; 2) maapinna absoluutkõrgus kaevu kõrval; 3) kaevu põhja absoluutkõrgus; 4) kaevu materjal; 5) kaevukaane materjal; 6) kaevu (kambri) mõõtmed; 7) torude arv (sh sidevõrk elektroonilise side võrgu ja elektrikanalisatsioonitorude asetuse skeemid); 8) torude suund (suubumine); 9) torude materjal;
Seosed 1:1, 1:M, M:M. 1:M - Üks mitmele seos. See on üks levinumaid seoseid relatsioonilise andmebaasi konstrueerimisel. See peegeldab reaalset maailma mistahes objekt on seotud objektide hulgaga. Näiteks inimene on seotud teiste inimeste hulgaga sünni tunnuse järgi. Selline seos tähendab seda, et iga kirje esimese tabelis võib olla seotud mistahes hulga kirjetega teises tabelis. Teise tabeli kirjed võivad olla seotud mitte rohkem kui ühe esimese tabeli kirjega. Üldisel juhul mitte kõik kirjed esimese ja teises tabelis ei pea tingimata mistahes seoses. 1:1 Üks ühele seos. Antud seos tähendab seda, et üks kirje tabelis võib olla seotud mitte rohkem kui ühe kirjega teises tabelis. Mitte kõik kirjed tabelis ei osale seoses. Kui kõik read on seotud, siis võib mõelda mõlema tabeli ühendamisele. Selline informatsioon on pöördumatu - kogu info säilib. M:M Mitu mitleme seos.
3.8 Projektis tuleb teha muudatused. Projektis on teatud andmeid, mida on tarvis infosüsteemis kuvada ka peale nende andmete tühistamist või nende andmete kehtivuse aja lõppemist. Need andmed tuleb kuvada tühistamise või kehtivuse aja lõppemisega koos lisades kirjele ,,Kehtetu alates". 3.9 Infosüsteemi andmete sisestamisel tuleb kasutada auto-complete. Infosüsteemi andmete sisestamisel on andmed alati mõne olemasoleva kirjega seotud. Kuna kirjeid tabelis võib olla kümme tuhat või rohkemgi ei ole mõeldav, et otsitav kirje, mille külge sisestatav kirje liita, leitakse mõnest loendist. Selleks tuleb kasutada otsingut. Sisestades lahtrisse mõned tähed, peab infosüsteem pakkuma variante, kus selline tähekombinatsioon esineb. Kasutaja valib sellest lühikesest loendist endale sobiva. GRAILS-is on selle tarvis loodud SEARCHABLE plugin. See kasutab Apache lucene
liige ning psühhiaater. Dr. Robert Hare on pühendanud rohkem kui pool oma elust (ligi 30 aastat) psühhopaatia ja kriminaalse käitumise seoste uuringutele. Ta töötas välja psühhopaatia tunnuste kontrollnimekirja (PCL) ja selle kordusülevaade (PCL-R), mis on hinnatud kõige täpsemateks materjalideks, mis saadaval, hindamaks vägivaldsuse riski. (Ramsland, Hare, 2005). ,,Hare Psychopathy Checklist-Revised"( PCL-R) on kliiniline hindamisskaala kahekümne kirjega. Igal kirjel saadakse kolmepunktiline (0,1,2) skaala. Kirjed jagunevad kaheks rühmaks,neid nimetatakse Faktor 1 ja Faktor 2. (Hare, 1996). PCL-R faktor 2 alla kuuluvad antisotsiaalsus ja elustiil, mida iseloomustavad kuritegelikkus, vägivalla intensiivsus, käitumisprobleemid, impulsiivne ja vastutustundetu käitumine. PCL-R faktor 1 alla kuuluvad inimsuhted ja afektiivsus, mida iseloomustavad libekeelsus, valetamine, manipuleerimine, kahetsus ja süütunde
Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. 31
OBJ fail on põhimõtteliselt muutuva pikkusega kirjete jada. Iga kirje alguses on 3 baiti pikk päis ja lõpus kontrollsumma. Päise esimene bait defineerib kirje tüübi ja ülejäänud kaks baiti sisaldavad endas kirje pikkust baitides. Osad kirjete tüüpidest on: 80h -OBJ faili esimene kirje 8Ah -OBJ faili viimane kirje 8Ch -väliste andmete definitsioonid A0h -tavaline kood A2h -kokkusurutud kood. Tavaline OBJ fail algab esimese ja lõpeb viimase kirjega. Need kirjed sisaldavad OBJ mooduli nime, koodi algusaadressi ja muud taolist infot. Väliste andmete definitsioonide kirje sisaldab endas teistes OBJ moodulites paiknevate andmete ja koodide nimekirja. Viimased kaks kirjetüüpi sisaldavad tegelikku koodi ja andmeid (A0h) või korduvaid mustreid (DUP käskude tulemus lähtetekstis). Nendel kirjetel on pärast kolmebaidist koodi veel kolm baiti:segmendi indeks (esimene bait) ja koodi off-set (teised kaks baiti). Kuidas viirus tegutseb
koridoris. Lisaks tulekustutitele või voolikusüsteemidele on soovitav varustada objekt ka liivakasti, veeanuma ja tulekustutusvaibaga. 8. Evakueerimise skemaatilise plaani koostamise juhend Korruste plaanidel peavad olema näidatud koridorid, trepikojad, nubritoad, rõdud, lodzad, ehitusvälised redelid, samuti trepikodade ja evakuatsiooniteedel olevad uksed. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega ,,Teie asukoht", põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega mis on rohelist värvi ja 2 korda jämedamad kui korruse plaani piirjooned. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui mitu trepikoda on suitsu ja tulevabad, siis tuleb näidata lähima väljapääsuteeni. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb
Vajalikud vitamiinid tasakaalustatud toidust. – KÖÖK, 13 (5), 36–40. Artikkel kogumikust: Autor(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. – Kogumiku pealkiri. Leheküljed. Toimetaja nimi. (Toim). Väljaandmiskoht : Kirjastus. Näide: Erelt, T. 2004. Sõnavõistlus andis uued sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. 11– 35. Maire Raadik (Toim.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje E-artikli kirje koostatakse sarnaselt traditsioonilise artikli kirjega, lisada tuleb vahendusallika nimetus või internetiallika pealkiri ja täielik aadress (URL), kasutamise kuupäev ümarsulgudes. Autor(id). Aasta. Pealkiri. – E-väljaande nimetus, köide, leheküljed. Vahendusallika nimetus (Kasutamise kuupäev) Näide: Kokassaar, U. 2011. Jalakad pakuvad meile ka kehakinnitust. – Eesti Loodus http://www.eestiloodus.ee/artikkel3835_3791.html (10.05.11) Kui teatav kirjutis, andmestik vms on ilmunud trükisena ning toodud ka internetis,
Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express. 3.2.2. Artiklid ja peatükid kogumikes Ajakirjaartikli kasutamiselesitatakse bibliograafiline kirje põhimõttel: artikli autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, numeratsioon, kasutatud artikli lehekülje- numbrid. Näide: Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40. Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli lehekülg. Näide: Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mõõta. Äripäev, 31. jaanuar, 12. 3.2.3. Aruanded, arhiivimaterjalid Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (koos ettevõtte nimetusega), dokumendi väljaandmise aeg (aasta või kuupäev). Näide: Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a. OÜ Trükikoda 2004
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
vahel - RTJ 11 (miinus) aktsiatehingutega Tagasiostetud aktsiate seotud otsekulud. müügil aktsiate Ühise kontrolli all olevate soetusmaksumuse ja 1 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle vastava antud omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega 16 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ettevõtete vahel toimuvate müügihinna vahe. äriühenduste puhul vahe Tagasiostetud aktsiate soetusmaksumuse ja omandatud tühistamisel aktsiate
maksuamortisatsiooni deklaratsiooni korrigeerimiste), vaid valjamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt (DIV). Tulumaks kajastatakse dividendide valjakuulutamise hetkel. 35. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud? 36. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Kõige likviidsem vara on raha. Raha võib kull planeerida mingisse suhtesse kaibevarast või koguni muugikaibest, aga see peab võrduma rahavoo eelarve viimase kirjega raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus ehk sisuliselt tuleb rahakonto seis sealt. Sellisel meetodil planeerides ei ole vaja kasutada MS Exceli iteratsioonitehnikat (vt naide AFN mudeli alapunktis), sest bilanss viiakse tasakaalu tehingute tegemisel rahajaagi muuduga. Tahele tuleb panna aga seda, et rahakonto jaak ei tohi tulla bilanssi negatiivne. Kui see planeerides nii tuleb, siis on vaja otsustada jargmist (et ikkagi lõpuks positiivne tuleks): Kasutada arvelduskrediiti.
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...
Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses1 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. 57 LISA 2 Ülesanne Kajastada majandustehingud žurnaal-pearaamatus Algsaldod: Raha 10 000.- Ostjatel laekumata arved 35 000.- Materjal 23 000.- Muu materiaalne põhivara 32 000.-
kui 500 aastat tagasi. Inimene on Alates 1970. aastast töötab Matsalus rõngastuskeskus omamoodi siin heina niites ja pudulojuseid eesti märgi levitaja: rõnga kirjega ,,ESTONIA MATSALU" on saanud meil karjatades hoidnud rannamaastikke rohkem kui 3 250 000 lindu 270 liigist. Nõmmeveski juga Lahemaal. 14 EESTI LOODUSKAITSE RAHVUSPARGID 15
eksisteerida teiseta. Pindstruktuuri esitusele morfeemide järjendina järgneb-kaasneb lause kineetilise programmi koostamine ja hääldusliigutuste valik. Plaane on põhimõtteliselt kaks: 1) lause intonatsiooniprogramm, milles fikseeritakse lauselõpu intonatsioon, rõhuline sõna või sõnarühm, ütluse toon; 2) silbi programm süntagmade kaupa. Intonatsiooniprogramm sõltub kõneleja kavatsusest ja on seetõttu enam seotud ütluse semantilise kirjega. Oletatavasti algab "suure programmi" koostamine juba eelnevatel lauseloome tasanditel. Ütluse intonatsiooni omandab laps harilikult varem kui sõnade normatiivse häälikkoostise. Silbiprogramm allub eelmisele ja see koostatakse häälduspausi ajal iga süntagma jaoks eraldi. Süntagma pikkus jääb harilikult piiridesse 7±2 silpi (2-3 sõna). Vaja on fikseerida silbijärg ja silpide koostis, rõhulised ja rõhutud silbid (rütm), eesti keeles ka häälikute pikkussuhted kõnetaktis.
Ühilduvate relatsioonide saamiseks võib kasutada projektsiooni operatsiooni. Otsekorrutis ehk Cartesiuse ristkorrutis - Hulkade X ja Y otsekorrutiseks nimetatakse hulka X x Y, mis koosneb kõikvõimalikest paaridest (x; y), kus xX ja yY. Relatsioonialgebras on vaadeldavateks hulkadeks relatsioonid, mis koosnevad hulgast kirjetest. Otsekorrutis annab tulemuseks relatsiooni, kus iga relatsiooni R kirje on ühendatud iga relatsiooni S kirjega. Sageli võib korrutise tulemuseks olla väga suur andmehulk. Kui relatsioonil R on I kirjet ja N atribuuti ja relatsioonil S on J kirjet ja M atribuuti, siis korrutise tulemusena saadav relatsioon sisaldab (I*J) kirjet ja (N+M) atribuuti. Kui relatsioonides on ühenimelisi atribuute, siis lisatakse tulemuses atribuudi nime ette eesliitena relatsiooni nimi. Ühendamine ehk join - Tavaliselt soovime otsekorrutisest vaid teatud kirjeid, mis vastavad mingile tingimusele
Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali-, finants- ja reservide kontost, mis näitavad jooksevkonto finantseerimise allikaid. Koostatakse tekkepõhisel arvetuspõhimõttel st kõik tehingud kajastatakse nende toimumise hetkel sõltumata sellest, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Koostamisel kasutatakse kahekordse kirjendamise süsteemi st iga tehingut kajastatakse kahe võrdse väärtusega kirjega Maksebilansi ülejääk riigi maksevõime rahvusvahelistes majandussuhetes suureneb, mis iseenesest on positiivne. Samas negatiivne on see, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha. Tekib inflatsioon. Tööhõivele mõjub ülejääk positiivselt, kuid saab kasutada ainult lühiajaliselt. Maksebilansi defitsiit vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riiidega krediitidest (elab üle oma võimete). See tähendab topeltpingutusi tulevikus
septembri 2000. a määruse nr 55 juurde EVAKUEERIMISE SKEMAATILISE PLAANI KOOSTAMISE JUHEND 1. Korruse plaanil peavad olema näidatud koridor, trepikoda, numbrituba, rõdu, lodza, ehitiseväline redel, samuti trepikoja ja evakuatsiooniteel olevad uksed (joonis 1). 54 2. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega «Teie asukoht». 3. Põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega. Need jooned peavad olema rohelist värvi ja kaks korda jämedamad korruse plaani piirjoonest. 4. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui kaks trepikoda on suitsu ja tule eest kaitstud võrdväärselt, siis näidatakse põhievakuatsioonitee lähima trepini
Ainus tundemärk, mille järgi kasutaja (või ka arvustaja) sellisel juhul näeb koostamisprotsessi mõistelisust, on lihtsate sisemiste vastuolude puudumine. Tehniline mõistelisus tagab ainuüksi oma mõistepõhise baasistruk- tuuriga mõnede vastuoluliikide puudumise materjalis. Ülalmainitud kontrollimehhanismidega saab sõnastikukoostamise tarkvara koostajat sisestamise ajal täiendavalt aidata. Mõistelise terminibaasi mõte on, et iga mõiste oleks esitatud ühe kirjega, mis loetleb kõik seda tähistavad terminid. Teadmatusest või tähelepanematusest on aga koostajal täiesti võimalik sisestada ühe mõiste kohta mitu dubleerivat kirjet. Kui nende kirjete sisu on täiesti erinev, siis ei ole midagi teha, sest keeletehnoloogia praegune tase ei võimalda usaldusväärselt tuvastada erinevalt sõnastatud tekstide sisulist kokkulangevust. Mingite for- maalsete kokkupuutepunktide leidmisel saab aga koostamisprogramm koostajat hoiatada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
