RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks.
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile
esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele,
suurte metsade ja soodeni. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa- liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Loodusrajad Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad
04.15 kell 16:00 ja jõuab sihtkohta kell 18:28. Sõita tuleb kahe kahe bussiga: liin number 225 ja liin 38. Reis algab Tallinna bussijaamast kell 16:00 liiniga 225 suunal Tallinn – Rakvere. Selle liiniga tuleb sõita kuni peatuseni Haljala tee. 7.2 Reisi käik Buss jõuab peatusese kell 17:10. Peatuses tuleb oodata 33min järgmist bussi suunal Rakvere - Vihula- Vergi - Võsu - Vergi – Võsu. Kell 17:44 Väljub see liin peatusest Haljala tee ja jõuab peatusesse Altja kell 18:28. Sealt on Altja kõrtsi kahe minutiline jalutuskäik ja peaks kõrtsi jõudma kell 18:30. 7.3 Piletite soetamine Piletid reisiks tuleb osta bussi astudes juhilt. Pilet peatuseni Haljala tee maksab 6,40 eurot, kuid sealt edasi mineva bussi pileti hinda ma ei leidnud. Kokku peaks reisi maksumus jääma 10 euro piiridesse. 9 10 Kasutatud kirjandus
13.00 Mittagessen im Restaurant 14.00 Ihre möglichen Fragen beantwortet und Ihnen Tipps und Hinweise zu Sehenswürdigkeiten 15.00 Tour in die alte Hansestadt Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant ,,Vanaema juures" (typisch estnische Küche) 2. Tag: Lahemaa ein Nationalpark am Meer 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Lahemaa 10.00 Die deutschbaltischen Gutshöfe von Palmse (Palms) und Sagadi (Saggad) 12.00 Mittagessen im historischen Gasthaus zu Altja 14.00 Besuch den größten Wasserfall Estlands, den Jägäla juga. 16.00 Freizeit in Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant Olde Hansa 3. Tag: Haapsalu das Zarenbad 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Haapsalu 10.00 Tour in Haapsalu (die Ruine der Bischofsburg, die Domkirche, ,,Weißen Dame" Legende) 12.00 Mittagessen im Kursaal 14.00 Spaziergang im Promenad, Peter Tschaikovski Bank 17.00 Freizeit in Haapsalu 19.00 Abendessen im Hotel Fra Mare 4. Tag: Saaremaa 7
marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid
Richard Uutmaa Rihard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti
Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad männikud või männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas
Eesti Vabadussõda aastatel 1917-1920, esimene Eesti Vabariik, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon. Draamaseriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Seriaal jõudis esmakordselt meie teleekraanidele esimese osaga “Tuulepealne maa: Üheks päevaks iseseisvust” 09.10.2008. Filmi võtteperiood kestis üle 6 kuu. Stseene filmiti muuhulgas Sagadi, Maardu, Voore ja Pirgu mõisas. Roo talu kujutamiseks kasutati paiku Eesti Vabaõhumuuseumis ja Altja külas. Palju stseene filmiti ka Tallinna vanalinnas. Vapside koosolekute stseenid filmiti Pirita kloostris. Seriaalis näitles palju Eesti tuntud näitlejaid nagu näiteks Rasmus Kaljujärv, Mirtel Pohla, Evelin Pang ja Märt Avandi.
servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa-liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa kauni ja mitmekülgse loodusega tutvumiseks on rajatud mitmed looduse ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. 6 2.2 Taimkate ja loomastik
Praeguse rahvuspargi alal oli XV sajandil arvatavasti 7 mõisat. XVIII sajandiks olid kujunenud terviklikeks barokkansambliteks Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad. XIX sajandi ümberehituse käigus said hooned klassitsistliku ilme ning senine barokkhaljastus asendati vabaplaneeringuga. Kõigil mõisatel on oma kindel koht Lahemaa maastikupildis ja kultuuris. Rannaküladest on vanimad XIII sajandi ürikuis mainitud Pärispea ja Juminda. Vanapärase ilme on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas tihedat kaubavahetust soomlastega: kevadeti sõideti rändpüügile Soome randa, soomlased käisid omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu
elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi algul, tuletaves selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu).
Info: majutuskohti 6, avatud 01.05 - 30.09. Mätta Ratsatalu, Paasi küla, tel: 5569 6241, [email protected], www.ratsatalu.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud aastaringselt. Sireli Puhketalu, Neeme tee 19, Käsmu küla, tel: 522 4851, [email protected], www.sireli.net. Info: majutuskohti on 5, avatud 01.05-01.09. Tammiku kodumajutus, Tammiku 36, Rakvere, tel: 515 7765, [email protected]. Info: majutuskohti on 8, avatud aastaringselt. Toomarahva turismitalu, Altja küla, tel: 505 0850, altja@hot.ee, www.toomarahva.ee. Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt. ** Toomihkli talu, Emumäe küla, tel: 502 3443, [email protected], www.toomihkli.ee. Info: majutuskohti on 21, avatud aastaringselt. Uustalu kodumajutus, Neeme tee 78A, Käsmu küla, tel: 53736150, [email protected], www.uustalu.planet.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud 01.05-30.09. Vahtra turismitalu, Laane tee 9, Käsmu, tel 325 2917, vahtraturismitalu@hot
metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil
Lõuna-Eestit koheldi kui vallutatud piirkonda. Alustati rootsistamist. Sellega hakkas tegelema kindralkuberner Jonas Skyte. Eelmainitu oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja. Rajas Tartusse ülikooli (1632). 1631 rajati Tallinnasse Gustav Adolfi nimeline gümnaasium. Rahvastik Rootsi ajal asutati siinsetele aladele mujalt talupoegi. Kokku on eestlaste talurahva hulgas umbes 10 töörahvust: soomlased (Harju- ja Viru ranna külades, Altja, Käsmu) rootslased (saartel) venelased (ida poolsetel aladel) lätlased (lõuna-aladel) u. 20% talurahvast oli mujalt tulnud. Linna elanikkonna moodustasid peamiselt mitte-eestlased. Umbes 10-15 % oli eestlasi ning nemad elasid väikestes linnades. Lisaks migratsioonile kasvas sündimus ja pikenes eluiga. Keskmine eluiga oli umbes 40 aastat. 18. saj alguseks oli Eesti rahvaarv kasvanud umbes 400 000 ning elu muutus tasapisi paremaks. Hakatakse rääkima moest. Algab ka kartuli levik.
Kividest rannal ja meie õnnest Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. Olles ise olnud seotud ühe sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta. See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal töötanud EÜE rühm pidas oma lõpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast. Möödus mitu aastat. Kord, kui olin tagasiteel neemelt, kus olime jällegi rühmaga
Neljapäev- Pühapäev 11,00-21,00. Esmaspäevast - reedeni reservatsiooni. Reklaam kodulehelt. www.kotkaforell.ee Kotka forellipüügi puhkekeskus asub Valgejõel. Vaatamata keskkonnaameti korduvatele ettekirjutustele pole õnnestunud isegi Lahemaa RP territooriumil keskkonnale kahjulikke rajatisi, mis eraomanike ärihuvisid teenivad, haruldastele ebapärlikarpidele, lõhelistele jt kaladele sobivaks jõe-elukeskonnaks muuta. Lammutatud kopratamm Altja ojal Kalade lõksuna toimiv röövpüüdjate lemmikpaik - kalatrepp Sindis trepp takistab ka jõesilmu ja koha rännet potentsiaalsetele kudealadele kalad jäävad sinna lõksu või ei suuda kalatrepi suuet üles leida kalad tunglevad kümne meetri ulatuses
Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte. Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saarele saab sõita Viinistu Kunstimuuseumi kaatriga või kohaliku paadimehe Hartviguga. Lääne-Virumaa 1. OANDU LOODUSMETSA RADA on üks põnevamaid (4,7 km 2 tundi). Raja algus ja lõpp Oandul; Koljaku, Sagadi ja Altja teede ristumiskohal, kuhu võib ka auto parkida. Õpperada annab ainulaadse võimaluse tutvuda vana loodusliku metsaga, kus on säilinud tõelisi põlismetsasaarekesi. Rada on astangualuses niiskes metsas peaaegu tervenisti kaetud laudteega. Laudteed, küngastele ja voortele tõusvad trepid ja hästi tähistatud rajad teevad põlismetsas liikumise hõlpsaks ja turvaliseks ka väikestele lastele.
Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus. 2. Toila Oru park Põhja-Eesti liigirikkaim LK alane park. Varem asus seal Oru loss, mis oli K
(Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed, Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited, nende taha lohkudesse 9
11. Saaremaal: Mihkli talumuuseum see on näide päris talust, st kõik eksponeeritav on olnud selle talupere omand (pole kokku kogutud eri paigust) Selle rajamiseks ei ole olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Eksponeeritud esemed ja tööriistad on valdavalt valmistatud või kasutamist leidnud selle talu elanike poolt. 12. Lääne-Virumaal: Altja küla (seal on ka kõrtsihoone) Mõisa tuluallika ehk kange alkoholi/piirituse müük ja nende turustamise koht oli kõrts. Turistile saab täna töötava kõrtsina soovitada Altja kõrtsi Lääne-Virumaa, kõrtsihoonena aga Vastseliina linnuse külastuskeskust. Kõrtsid sarnanesid ehituslikult talupoegade rehielamule, eristuseks ukseesised sambad. Kõrtsid kuulusid
2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008 Loodusmatk Soeginina pangal Meresüstamatk Rammule Räätsamatk Koitjärve rabas Rabamatk Ohepalu rabas ööbimisega elektrita Linnumäe Loodustalus Loodusmatk Harilaiul Estonia In Spring (Eesti kevadel) Päev Altja kalurikülas Ringkäik vanas vesiveskis Loodusretk Katri pangale Rabav rabamatk Kautla rabas koos elamussaunaga 3. Roheline Võti Roheline Võti - see ongi meie viis näidata oma külalistele, kuidas saavutada harmoonia kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemise vahel. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 22 majutusettevõtet. Rohelise Võtme koordinaatoriks Eestis on EASi turismiarenduskeskus. 3
koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.Lisaks soodele ilmestavad maastiku ka veel mõhnastikud ja oosid. Tuntumad neist on Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Et tutvustada Lahemaa Rahvuspargi mitmekülgset ning ilusat loodust,on loodud mitmed loodus ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Lahemaa Rahuvuspargi andmed Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha (725km) * Maismaa: 47 410 ha (474km) * Meri: 25 090 ha (251km)
Karepa 5.55 5.33 0.95 5.88 0 OFG Karepa 6.03 5.79 0.95 2.94 0 FPO Karepa 4.8 4.61 0.81 0 0 FPO Karepa 4.1 3.94 0.37 0 0 FPO Kunda 4.28 4.11 0.37 4 FPO Pihlaspea 4.1 3.94 0.34 5.88 0 OFG Eru 4.4 4.22 0.46 4 LLS Lobineem 4.3 4.13 0.31 2.43 0 OFG Võsu 4.34 4.17 0.37 3 FPO Altja 4.5 4.35 0.34 6 FPO Vergi 4.17 4 0.36 2.35 0 OFG Vergi 5.52 5.3 0.67 5.88 0 OFG Vergi 5.52 5.3 0.67 5.88 0 OFG Eru 4.17 4 0.33 7.36 0 FPO Eru 4.36 4.19 0.42 11.77 0 OFG Vergi 4.84 4.65 0.5 2.94 0 OFG Kunda 3.8 3.65 1 0 0 OFG Võsu 4.15 3.98 0.34 3.68 0 OFG
Põhja-Euroopa jäätumisalal. 700 aastat. Ajaloomälestistest teatakse hästi Muuksi ja raske hakkama saada, siis vee- ja Rahvuspargist leiame mõndagi, mida eestlased Vihula linnamäge, Muuksi ja Võhma kivikalmeid ning rannikulindudele on roostik turvaline on armastanud läbi aegade: Jaani-Tooma Suurkivi, Altja kaluriküla. Lahemaa on ühtlasi tuntud kaunite pesitsus- ja pelgupaik. Märgala kõige Nõmmeveski juga, Käsmu kivikülv. Juminda mõisasüdamete poolest, neist tuntumad on Palmse ja kirevamat palet näeme kõrgvee poolsaarel asuv 7 meetri kõrgune ja ligi 41-meetrise Sagadi. aegadel, mil roostikku peidetud
Metsatüüpidest kohtab nõmme- ja palumännikuid, samuti loopealseid ja jõgede orgudes laialehiseid metsi, salukuusikuid, kasvavad mitmed haruldased taimeliigid. Kultuuripärandist paiknevad Lahemaal paljud arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuuriobjektid (Muuksi linnamägi, Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed, Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid jne.) On rajatud palju õpperadasid loodus- ja kultuuriobjektidega tutvumiseks (Viru raba, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse jt.), töötavad matkajuhid. Ka Eesti turismiagentuurid korraldavad regulaarseid ringsõite Lahemaa vaatamisväärsuste tutvustamiseks. Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks. Paikneb 10318 ha-l Karula kõrgustikul. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eesti omapärase kuppelmaastiku, seal paiknevate jõgede ja järvede ning haja-asustuse kaitseks. Paikneb administratiivselt Valga ja
annaabi.ee 
