Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnakaitse eksam (0)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline objekt ei sobi loetellu ?

KESKKONNAKAITSE
LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine.
LK põhimõttedlooduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine.
Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.
  • Aastaarvud:
    * 1297 - keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna , naissaare, paljassaare.
    1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu.
    *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus , esimene teadaolev jahieeskiri.
    * 1853 -asutati eesti loodusuurijate selts ELUS-
    1859 - anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
    1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest.
    1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire
    * 1910 -rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala.
    1913-asutati saaremaa loodussõprade selts
    1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon
    *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat
    1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti.
    1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus
    *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus.
    1938-teine looduskaitseseadus
    1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala , matsalu , vilsandi jne.
    *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani.
    1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus.
    *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus.
    *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart
    1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel.
    *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS)
    *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN
    * 1971 - loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv.
    *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat)
    1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada)
    1989- KK ministeerium
    1991- Eestimaa looduse fond
    1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios)
    1993-asutati soomaa ja karula RP
    1994- kaitstavate loodusobjektide seadus
    1995- Säästva arengu seadus
    *2004-ühines eesti euroopa liiduga, jõustus looduskaitse seadus ( 10.mai)
    *2007- eesti liitus rahvusvahelise looduskaitseliiduga (IUCN)
    2009-riiklik looduskaitsekeskus
    2013- keskonna agentuur
    2)Inimesed:
    K.E. Von Baer - Kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, kalapüügi eeskirjad Peipsis.
    A. Theodor von Middendrof- esimene loodushariduse propageerija Eestis
    Georg Helmersen- pidas loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõte algatajaks Eestis.
    C.R. Jacobson - üleskutsed ja laused lehtedes. Põllumajandus kirjandus
    Artur Toom - tema algatusel loodi 1. looduskaitseala eestis:Vaika linnukaitseala.
    T.Lippmaa- looduskaitse nõukogu esimees, tema algatusel loodi 8 looduskaitseala.
    G. Vilbaste- esimene looduskaitse inspektor ,koostas esimese kaitsealuste objektide loendi-
    Jaan Eilart- tema eestvedamisel hakata Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena, ta asutas Tartu Üliüpilaste Looduskaitseringi TÜLKR, juhtis Lahemaa rahvuspargi rajamist .
    Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi- „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
    E.Kumani-Juhtis 1. Looduskaitse komisjoni
    Marko Pomerants- praegune keskonnaminister
  • 10 väidet ( õige/väär)
  • loodusobjektide tüübid seaduse alusel
    Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus
    säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
    Kaitsealad on: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitsealad .
    Rahvuspargid- Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu.
    Looduskaitseala- Viidumäe , Nigula, Endla, Alam- Pedja
    Maastikukaitseala- Laulasmaa , Järveotsa, Padaoru, Viljandi jne.
    Looduspark : Haanja, Otepää , Naissaare, Osmussaare , Saarjärve, Loodi
    (Erijuhud: park, arboreetum ja puist)
    Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
    Nt. Linnualad, loodusalad.
    Kaitsealune liik- nt. rabapüü . taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse.
    Liigid jaotatakse:
    I kategooria (rangeim)
    II kategooria
    III kategooria
    Püsielupaik- väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
    • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik;
    • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
    • lõhe või jõesilmu kudemispaik ;
    • pruunkaru talvitumispaik;
    • jõevähi looduslik elupaik;
    • mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak

    Kaitstav looduse üksikobjekt– teadusliku, esteetilise või ajaloolis -kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu,
    allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank , astang, paljand , koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS’i alusel.
    Kaitseala vööndid :
    Loodusreservaat – keelatud igasugsed majandustegevus ,loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine .
    Sihtkaitsevöönd – lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist.
    Piiranguvöönd – majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega.
  • Konvensioonid ( ühendamine)
    Washingtoni konventsioon CITEST - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu . Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise režiimid vastavalt lisades toodud liikide kohta.
    Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas , rabapistrik, atlandi tuur. Teise lisasse on kantud liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud. Eestist: hunt, karu, ilves, pringel , must- toonekurg , sookurg, kõik kullilised ja kakulised , apteegikaan. Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel.
    Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu- Laelatu -Nehatu.
    Berni konventsioon - tegeleb Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsega . Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa IV – käsitletakse püügivahendeid. EESTIS: karu, ilves, hunt, valge-toonekurg.
    Rio de Janeiro konventsioon - Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon. Eesti liitus 1992. Konventsioonil on 3 printsiipi - looduse mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine, geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. MATSALU
    UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon – üle maailma üle 1000 objekti. Eestist Tallinna vanalinn, Soomaa, Põhja-Eesti pankrannik.

    Euroopa maastike konevnsioon- mille eesmärk on kaitsta kõiki maastikke ja edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel
    Natura 2000- kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti.
    Vaalapüügi konvensioon-
    Helsingi konventsioon Läänemeri
    Sofia konventsioon – Doonau jõgi
    Barcelona konventsioon - Vahemeri
    Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR)
    Århusi konventsioon -eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele .
  • Loetelu KK institusioonid
    • valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid.
    • Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades.
    Keskonnainspektsiooni missioon on õiguskuulekuse tagamine
    keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit.
    Keskkonnainspektsiooni visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel.
    Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja
    töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks -keskkonnakaitse,
    looduskaitse ja kalakaitse.
    Keskonnaalast järelvalvet teostavad asutused:

    Keskkonnaagentuur ( KAUR )-Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd .
    ... on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine.
    Valitsusvälised organisatsioonid :
    Loodusuurijate Selts (LUS)
    Eestimaa Looduse Fond
    Eesti Looduskaitse Selts ELS
    TA Looduskaitse komisjon
    Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering TÜLKR
    Roheline liikumine
    Säästva Eesti instituut SEI
    Balti Keskkonnafoorum
    SA REC Estonia
    Eesti Ornitoloogiaühing
  • Milline objekt ei sobi loetellu ?
  • lünktekst
  • 5 mõistet
    surve indikaator - kogused mida paisatakse õhku v vette
    seisundi indikaator- sisalduse tihedus (nt õhu kvaliteet linnas)
    mõju- 1 asi mõjutab teist (nt. Vihma happelisus mõjutab järvi )
    vastumeetmed- mis me püüame selle vastu teha (nt keskkonnatasu)
    Risk- tõenäosus pluss tagajärjed.
    Keskkonnarisk- üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju
    Risk inimese tervisele sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk)
    Ökoloogiline risk – sihtmärgiks on elustik , ökosüsteemid, loodusressursid .
    Riskianalüüsriski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess.
    Audit -on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess
    auditi tõendusmaterjalihankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumidetäitmise ulatus.
    Keskkonnamõju -Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev
    vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
    Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib
    eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
    tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
    Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi
    suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.
    Keskkonnaindikaator võiks seega näidata, kas mingi keskkonnaga seonduv nähtus on olemas ja võimaldada seda nähtust mõõta.
    Integreeritud juhtimissüsteemid
    • Laiemas tähenduses: praktiliselt kõik ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtimise komponendid
    • Kitsamas tähenduses ISO ja juhtimisstandarditel ja nendega ühilduvatel
    dokumentidel põhinevad juhtimissüsteemid
  • lühendid
  • ennetavad KK meeted ja näited
  • KK probleemid

    RAHVASTIKUPROBLEEM - Rahvaarvu kiire kasv toob kaasa loodusvarade suurema kasutamise, toidu- ja veepuuduse.


    KLIIMA SOOJENEMINe- Kliima soojenemist põhjustab süsihappegaasi hulga suurenemine õhus. Süsihappegaasi kiht laseb Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist

    OSOONIIKIHI HÕRENEMINE- Mõned keemilised ühendid põhjustavad selle kaitsva kihi hõrenemist ja ohtliku kiirguse jõudmise Maale.

    ENERGIA PROBLEEM- Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise.Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega. Energia tootmine tähendab alati ka saastamist, seega suurendab tootmise laiendamine ka saasteprobleeme. Järelikult - parim viis hoida keskkond puhtana on säästa energiat igal võimalikul moel.

    ÄTMEPROBLEEMID- Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu.Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti.

    TAIME JA LOOMALIIKIDE HÄVIMINE-Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist 50 - 100 liiki, põhjuseks kas otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine), võõrliikide pealetung jms.

    VEEKRIIS JA VEEKOGUDE REOSTUM -71% Maast kaetud veega, sellest vaid 1% joogivesi.Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.

    HAPPEVIHMAD -Happevihmad tekivad kui vabrikutest õhku paiskunud väävli- ja lämmastikühendid ühinevad õhus oleva niiskusega. Kui hakkab sadama vihma, siis tekkinud happed langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad mulda, metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm.


  • KK normatiivid
    Keskonnanormatiivi liigid:
    • kvaliteet normatiivid
    • heitenormatiivid
    • tehnoloogia normatiivid (puhastusseadmed jne.)
    • tootenormatiivid ( kütus , akud jne.)

    Normatiivid:
    • Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta)
    • Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste
    ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide
    ja naftasaaduste osas).
    • Pinnase normatiivid
    • Naftasaadustega seotud rajatis
    • Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad
    • Mootorsõiduki heitgaasi saasteainete
    • Vedelkütuse kvaliteedi nõuded
    • Müra , vibratsiooni, kiirguse ja pühjasetete normatiivid

    ISO- rahvusvaheline standardi organisatsioon
    CEN- Euroopa standardi komitee
    KK alused standardid Eestis:
    • õhk
    • vesi
    • radatsioon
    • müra
    • pinnas
    PTV- on sõnalühend parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju.
    IPPC - rahvusvaheliselt tuntud termin mille tõlge on Integrated Pollution Prevention and Control,millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses.
    IPPC eesmärgid:
    • kaitsta keskkonda kui tervikut ;
    • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehntika;
    • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise;
    • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda
    • ohustava tegevuse eest käitises;
    • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine

  • Eesti ühendused
  • Rahvusvahelisedühendused
  • Planeering
    Planeerimise põhimõtted – planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus - ja ehitustingimusi ning kitsendusi.
    Planeeringute liigid
    Üleriigiline planeering – koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.
    Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta.
    Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.
    Detailplaneering - koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.
    Demingi juhtimismudel :
  • Planeeri , kavanda
        • KK poliitika
        • õigusaktide nõuded
        • KK eesmärgid, ülesanded, kavad
        • olulised KK aspektid ja mõjud

  • Tegutse, vii ellu
        • ressursid , vastutused
        • teadlikus
        • suhtlus, info vahetus
        • dokumentatsioon
        • dokumentide ohje
        • toimimis ohje
        • hädaolukordades tegutsemise kava

  • Kontrolli
        • seire,mõõtmised
        • ennetavad tegevused
        • tõendus dokumentide ohje
        • siseandit

  • Täiutsa
        • juhtkonna poolne ülevaatlus
        • suhtlus ja aruanne
        • tõendamine, kinnitamine, regristeerimine

    5.juuli loodukaitse päev !
    Monitooring , seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel).
    • Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne.
    • Tagasiside
    Kavandatav tegevus
    Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline Projekt hindamine
    Poliitika
    • Tegevuskava
    • Programm
    • Planeering
    • Projekt
    Keskkonnajuhtimissüsteemid
    • ISO 14001 Keskkonnajuhtimissüsteemid.
    Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks.
    • EMAS –Eco- Management and Audit Scheme
    • Rahvusvahelise Kaubanduskoja Põhimõtted
    • Malcolm Baldridge’i Auhin
    Keskonnamõju liigid:
    • Füüsikalis-keemiline
    • Bioloogiline
    • Kultuuriline
    • Sotsiaalmajanduslik
    KMH olulised tunnused
    • Mõiste “keskkond” lai käsitlus
    • Interdistsiplinaarsus
    • Alternatiivide/ Variantide käsitlemine
    • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine
    • Süstemaatilisus
    • Reprodutseeritavus
    • Dokumenteeritus
    • Avalikkuse osav
    Auditi tüübid: (näited)
    • Vastutusaudit
    • Asukohaaudit
    • Omaniku vahetusega kaasnev audit
    • Eriauditid
    • Keskkonnajuhtimis süsteemi adudit
  • KK programm 1973-1976
    saastaja maksab printiip
    ühe riigi piires tehtud tegevus ei tohi kahjustada teist riiki
    peab arvesse võtma arengumaade huve
    peab kaasa aitama rahvusvahelistele keskonna meetmetele
    tuleb tõsta KK alast teadlikust
    tuleb arvestada iga saastuse liigi omapära
  • KK programm 2013-2020
    HEA ELU MAAKERA VÕIMALUSTE PIIRES.
    linnad säästlikuks
    suurendada liidu tulemuslikkust
    parandada KK lõimimist ja poliitika sidusust
    kindlustada KK investeeringud ja tegeleda KK välismõjudega
    RIIKLIKUD organisatsioonid:
    CBD secretariant
    CIPRA international
    CLRAE
    ETC
    FAO toit ja turnudus
    GEF ülemaalimne KK fond
    UNESCO kultuuri- ja looduspärandid
    VALITSUSVÄLINSED ORGANISATISOONID:
    IUCN rahvusvaheline LK liit
    BGCI
    EĆNC
    EUCC
    REC
    WCMC
    FFI fauna and flora international
    Printsiibid :
    • ennetada saastamist
    • arvestada keskkonna mõjudega
    • saastaja maksab printsiip
    • ei tohi rikkuda looduslikku tasakaalu
    • rakendamine
    • saaste ja makse printsiip ( planeerimine ,ennetamine)
    • ei tohi kahjustada teisi riike
    • kk haridus
    • kk säilitamine ja kaitsmine

    Keskkonnatasud-1991a ehk keskonna kasutusõiguse hind nt. Veevõtt, jahipidamine , kalapüük, maavara kaevandamine jne.
    Saastemaksud
    Ressursimaksud- maavard , mets, kalandus , jahindus
    Energiamaksud- auto tankimine, elekter kÕIGE KALLIM
    trantspordimaksud- riigilõiv, raskeveokimaks KÕIGE ODAVAM
    Punane raamat- J.C.PHILIPS
  • kategooria suremisohus nt. Lendorav , must-toonekurg, kotkad
  • kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga , jugapuu, nahkhiired
  • kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt. Rästik, kahepaiksed , Saaremaa roherohi
    Võõrliigid- must raamat
    • liigid kes on eestisse sisse toodud. Nt karuputk, mink , hispaania teetigu, kammloom, lupiin jne.

    5 väljasuremis lainet O D P T K, kuues on praegu
    Looodusvarad: taastuvad( õhk, vesi ) ja taastumatud ( kivimid)
    Energeetilised : põlevkivi ja turvas
    Maardlad: üleriigilised ja kohalikud
    lünktekst:

    Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Jne üleval
    Seire tasandid :
    • riiklik keskkonnaseire
    • kohaliku omavalitsuse kkseire
    • ettevõtja kkseire

    Seire alaprogrammid:

    Seire ülesanded:
    • hetkeolukorra määramine ja uurimine
    • taastuvate loodusvarade hulga ja seisudi hindamine
    • KK mõjutavate tegurite hindamine
    • tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest
    • bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine

    I kategooria:
    hävimisohus liigid;
    II kategooria:
    ohualtid ehk kahaneva arvukuse ja aheneva
    levilaga liigid;
    III kategooria:
    tähelepanu vajavad liigid.
  • Vasakule Paremale
    Keskkonnakaitse eksam #1 Keskkonnakaitse eksam #2 Keskkonnakaitse eksam #3 Keskkonnakaitse eksam #4 Keskkonnakaitse eksam #5 Keskkonnakaitse eksam #6 Keskkonnakaitse eksam #7 Keskkonnakaitse eksam #8 Keskkonnakaitse eksam #9 Keskkonnakaitse eksam #10 Keskkonnakaitse eksam #11 Keskkonnakaitse eksam #12 Keskkonnakaitse eksam #13 Keskkonnakaitse eksam #14 Keskkonnakaitse eksam #15 Keskkonnakaitse eksam #16 Keskkonnakaitse eksam #17 Keskkonnakaitse eksam #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kati96 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
    18
    doc

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

    LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.

    Keskkonna kaitse
    KESKKOND
    15
    docx

    KESKKOND

    2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus 2017
    19
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus 2017

    produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    24
    doc

    Keskkonnakaitse vastused EMU

    1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

    Keskkonna kaitse
    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
    48
    doc

    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

    1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus
    32
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus

    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

    Keskkonnakaitse
    KK üldkursuse eksami materialid
    20
    pdf

    KK üldkursuse eksami materialid

    LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

    Keskkonna kaitse
    Kordamisteemade vastused eksamiks
    7
    doc

    Kordamisteemade vastused eksamiks

    või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Eesmärk - ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel. LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja

    Keskkonna kaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun