Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas.
Eesti lindude süstemaatilise nimestiku. Ta propageeris lindude hääle järgi tundma õppimist ning lindude rõngastamist, samuti juhendas ta Loodusuurijate Seltsi linnu-uurijaid. Härms korraldas lindude kaitset ning osales aastal 1925 Luksenburgis toimunud rahvusvahelisel linnukaitsekongressil. Lisaks sellele oli ta aastal 1926 kuni 1930 rahvusvahelises ornitoloogilises komitees Eesti esindajaks. Mihkel Härms oli Eesti esimene kutseline ornitoloog. On kirjutanud „Eesti linnustik“ aastal 1927. (Eesti Entsüklopeedia) 29. Kui suur on Eesti haudeasurkond väike-konnakotkal? (paaride arv, võimalikult kaasaegne info, mitte vanem kui 10 aastat) Väike-konnakotka asurkond on meil Eestis hetkel suhteliselt stabiilne ning heas seisus. Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist
majja(eeskujuks Esna mõis) ning hiljem siirdub elama 8. Kes on teose "Üks rohutirts läks kõndima" autor? saareleüksikusse nn Kärbse majja(eeskujuks maja 10. Eesti luuletaja, kes on oma perekonnanime ainus ja hiiumaal). viimane kandja Eestis ja ilmselt ka kogu maailmas. 6. Eesti ornitoloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja, kes on kirjutanud raamatu "Vaikuse värvid", sündinud Tilga 12. Mis teose eest pälvis Mats Traat 2011.aastal Jaan külas Hiiumaal. Krossi kirjandusauhinna? 14. Kus on sündinud Hiiumaal elav tuntud Eesti luuletaja 9. Kust on pärit Tahkuna legendid kirjutanud Eesti Ave Alavainu?
Elu tunnused Rakuline ehitus: · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. · Elusorganisme jaotatakse: 1. Ainuraksed, 2. Hulkraksed Biomolekulide esinemine: · Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Aine- ja energiavahetus: · Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. · Autotroofid- sünteesivad ise · Heterotroofid- saavad energia toidust Paljunemisvõime: Suguline Mittesuguline Viljastumine Pooldumine, pungumine jne, üksainus organism Arenemis- ja kasvamisvõime: · Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemaga. · Mo...
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 1. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU................................................................................................... 2. TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED 3. SILMADE SIGNAALID SISSEJUHATUS 20. sajandi lõpus on tekkinud uut tüüpi teadlane-sotsioloog kehakeele tundja. Nii nagu ornitoloog tunneb naudingut lindude käitumist jälgides, nii tunneb naudingut ka kehakeele valdaja, jälgides sõnadeta märke ja signaale inimeste omavahelises suhtlemises. Tundub peaaegu uskumatu, et inimese evolutsiooni enam kui miljoni aasta vältel hakati suhtlemise mittesõnalisi külgi tegusalt uurima alles kuuekümnendate aastate alguses, üldsus sai aga sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas. Ometi ei tea osa inimesi veel siiani, et on olemas kehakeel, mis nende e...
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.......................................................................................................................2 2. KURELISED.................................................................................................................2 2.1. Levik maailmas...............................
14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T
3. EVOLUTSIOONI- JA LOODUSVALIKUTEOORIA 3.1. Näidiste analüüsimine 1836. aasta detsembri keskel kolis Darwin Cambridge’sse, kus ta hakkas oma kollektsiooni süstematiseerima ja oma reisist reisipäevikut kirjutama. Siin kirjutas ta oma esimese teadusliku artikli, Lõuna-Ameerika maapinna aeglasest tõusmisest. (Charles...) 4. jaanuaril 1837 esitles ta oma imetajate ja linnukollektsioone Londoni Zooloogia Seltsile. Darwini Galápagose saartelt kogutud linnunäidised uurinud ornitoloog John Gould teatas 1837. aasta märtsis oma tähelepanekutest, et Darwini poolt musträstasteks, käbilindudeks ja vintideks arvatud linnud olid Darwini vintide 12 eri liiki. Gould märkas, et suurim liikidevahelise erinevus on noka kujus. Darwin oli linnud puudulikult kirja pannud; ta ei osanud arvatagi, et vintide liikide pesitsemispaikadel oleks mingit tähtsust. (Charles...) Londonis hakkas Darwin kahtlema selleaegses arusaamises elu loomisprotsessist.
28-24 KAT Gravettiani periood, inimfiguuri kujutised. vähemalt 25 KAT – surnute matmine 9. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll mõjutajad: one Malthus, kellel oli idee et looduslikud ressursid on piiratud ning konkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid vähesed. darwini lisandus: organismide paljunemine toimuks eksponentsiaalselt, kui seda ei piiraks ressursside vähesus. Could, ornitoloog, juhtis tähelepanu vintide nokkadele. Lamarck, et evolutsioonil on suund ja see toimub läbi elu jooksul omandatud tunnuste pärandumise. osadest nendest ideedest küll loobus. Buffon, biogeograafia evolutsiooni tõestuseks. Lyell, geoloog, uniformismi prisiip (loodusseadused ajas muutumatud), st akumuleeruvad muutused.
suurkiskjate bioloogiat ja ökoloogiat, rahvusvahelisel tasemel tegelenud ohustatud liikide kaitse rakendusteaduslike küsimustega. Kaal on propageerinud loodusteadusi ja loodushoidu, avaldanud aimekirjutisi. Aastast 1999 liigikaitse sihtasutuse ,,Lutreola" nõukogu esimees. Ta on 1991. aastal loodud Eesti Looduse Fondi asutajaliikmeid ja nõukogu liige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 124) Eerik Kumari (7. märts 1912- 8. jaanuar 1984) ...oli Eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane. 1946- 49 TRÜ-s õppejõud ja zoloogiamuuseumi juhataja ning üliõpilaste zoloogiaringi hooldaja. Uurimusi lindude fauna ja rände, zoogeograafia ja looduskaitse alalt. Koostas 1982 ,,Punase raamatu" rahvaväljaande, kus käsitleti Eesti NSV-s ohustatud taime- ja loomaliike. Ta oli paljude rahvusvaheliste teaduslike organisatsioonide, teadusnõukogude, komisjonide ja komiteede liige. Kumari mälestuseks asutati 1989. aastal temanimeline preemia
Ökoloodia on teadus, mis uurib ökosüsteeme. BIOSFÄÄRI TASAND Kõige kõrgem organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. TV lk 5 ül 1, lk 6 ül 3. ÜL1 . Organiseerituse tase uurimisobjekt bioloogia eriharu elukutse Molekulaarne Neuron Molekulaargeneerika Keemik Rakuline DNA Tsütoloogia Geeniteadlane Organismiline Süda Anatoomia Kardiokirurg Liigiline Suur-kirjurähn Etoloogia Ornitoloog Ökosüsteemiline Raba Ökoloogia Metsavaht ÜL 3. Organiseerituse tase. Näide. Molekul neuron Organell mikrokonder Rakk munarakk Kude lihaskude Elund süda Elundkond hingamiselund Organism lehm Populatsioon suur-kirjurähn Kooslus tihane, varblane Ökosüsteem järv 1
aasta suvel kolis Cyrillus Kreek koos oma perega tagasi kodusesse Haapsallu. Ta armastas Haapsalu ülekõige ning see linn jäi tema kodulinnaks kuni surmani. Haapsalu on tõeline merelinn, sest kolmest küljest piirab seda madalaveeline ja soe Haapsalu laht.Cyrillus Kreegi kokkupuude merega oli igapäevane, samas tähelepanelik ja uuriv, eriti alates 1939. aastast, kui ta kolis elama otse Väikese viigi kaldale. Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged männimetsad, millest linlaste armsaimaks jalutuskohaks kujunes Eeslaheni ulatuv Paralepa puhas mets ja rannik. Veelgi kaugemale rändajad jõudsid Ungru pargini ja Pullapää rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid
1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt
kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi Bekker, metsateadlased Oskar Daniel ja Andres hakkas tihti oma sängi muutma. Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 1859 anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi seadis eesmärgiks võtta arvele, uurida ja hoida piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". loodusmälestusmärke kogu Eestis.
Siiski - Lamarckil vedas - teda eitati nii ägedasti, et ta ei ununenud. Teda eitati kogu sajandi esimese poole, v.a. üksikud erandid. Siiski oli ka neid, kes siin ja seal, n.ö. muu kõrvalt, olid ka Lamarcki ideedega nõus ja kogunisti neid edendasid (William Wells, Patrick Matthew jt) CHARLES ROBERT DARWIN (1809 - 1882) Sõitis Beagle’ga 1831-1836. Kust pärineb tema ideede algus? Õnneks jättis ta päranduseks päevaraamatud. Paistab, et alles siis, kui ornitoloog John Gould sugereeris talle, et Galapagose eri saarte laulurästad on nii erinevad, et kuuluvad pigem eri liikidesse, hakkas ta (märts 1937) mõtlema "liikide transmutatsioonile". Darwini põhiline erinevus on selles, et ta hakkas ka kohe mõtlema põhjustele. 1838 sügisest, ilmselt Malthuse mõjul, hakkas ta arendama ideed looduslikust valikust. 1844 valmis tal esimene käsikiri, mis ei jõudnud kunagi trükki. Tegelikult - ideede selgest kirjapanekust esimese trükiseni läks tal 20 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
