Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega
Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist. Väikesepinnalised liigirikkad luhaniidud on Alam-Pedjal Pedja ja Põltsamaa jõe äärsed luhaniidud. Neist on väga linnustikurikas pidevalt niidetud Kirna-Jüriküla luht. Alam-Pedja eriliseks väärtuseks on looduslik Emajõgi. Luhamaastik moodustab koos jõe
Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane
varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile
· Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud · Eesti samblad · Eesti sõnajalgtaimede nimestik · Eesti paljasseemnetaimede süstemaatiline nimestik · Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Eesti kaheiduleheliste nimestik · Eesti seenestik · Eesti seente süstemaatiline nimestik · Eesti loomastik · Eesti putukad · Eesti kalastik - Eesti kalade süstemaatiline nimestik - Eesti kalade loend · Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik Evolutsioon · Elu teke · Darvinism
maja ehitades põhjalikult läbi mõelda niiskuse liikumine hoones ja hoone ümbruses. Majaseente tekke põhjuseks võib olla nii liigniiskus kui ka niiskuse liikumise takistamine. Seega oleks ehituse ja remonditööde juures vajalik konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.htm 2. http://www.puleium.ee/seeneteadusest.htm 3. http://images.google.ee/images?hl=et&q=majavamm&gbv=2 4. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 5. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Loengumaterjal. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 15
jäi ta kiirelt nälga ja kuivas ära. Siit moraal, kui ei anna seenele süüa siis ei saa seened kasvada, kuid kui vaja seenesõbralikku keskonda puitdetail viia siis ei pääse puidukaitsevahenditest. Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli 20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht. Sinisukk, 6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf http://www.mycology
Current Anthropology 14: 4. Chicago: University of Chicago Press, lk 488-492. Eesti eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee (2012) Hanso, M., Järva, L., Jürisson, I., Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos. 2005. Argo Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08. Eesti Loodusajakiri 4007-3985. Parmasto, E., Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. 2003. Pullerits, P., 2009b. Roheline kärbseseen leidis järjekordse ohvri. Postimees, 03.09. Raitviir, A. 2005. Väike mürkseeneraamat. Maalehe Raamat The Fly Agaric menace
näide looduse säästlikust kasutamisest vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused: niitmine – konkurentsi ühtlustamine, horisontaalne mosaiiksus karbonaatne muld keskmine mullaviljakus suur liigifond Natura 2000 süsteemis 6210 – kuivad niidud lubjarikkal mullal 6530 – Fennoskandia puisniidud Muu elustik •samblafloora pole eriti rikkalik, ca 100 liiki •seenestik rikkalik, ka haruldaste liikide poolest •samblikud (peamiselt epifüütsed) – ca 180 liiki •putukad – palju liike, arvukalt haruldasi •linnustik rikkalik, peam. värvulised •kahepaikseid ja roomajaid 7-8 liiki •imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes Puisniitude levik 19. saj. lõpus: 850 000 ha (18 % Eesti pindalast) praegu hooldatakse ca 650 ha peam. Lääne-Eestis Puisniidu hooldamiseks vajalik:
Seepärast on meil looduskaitse sümboliks saanud kotkad, ent tähelepanelikult peame jälgima ka näiteks huntide ja ilveste seisundit. Veelendlane Kivisisalik Sarvikpütt Eesti loomastik on, nagu ka taimestik ja seenestik, kujunenud pärast Tabel 2. Kaitsealuste loomaliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv. jääaega siia rännanud liikidest. Igal aastal leitakse uusi liike (enamasti putukaid), kes oma looduslikku levilat põhja poole laiendades on meie Kategooria Loomaliike Leiukohad alale elama asunud
Vetikas fotosünteesib sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Eristatakse: a) ektosümbioosi kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu. Näiteks puiduüraskite ja ambroosia kooselu. Üraskid õõnestavad puitu käike ja ambroosia on selles elav seenestik (enamasti kaks kottseene liiki koos). Sipelgad kes kaitsevad lehetäisid, saavad neilt vastu mesinestet, kuid nad saaksid hakkama ka lehetäideta. b) endosümbioos üks organism elab teise kehas (putuka seedekulglas elav tselluloosi seediv mikroob. Sümbioos võib rajaneda vaid mõne vajaduse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. 1.1 Organismid Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis
annaabi.ee 
