Ilumetsa meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas),
metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua kraater asub Sügavhaua metsavahikoha lähedal ja on üsna võssakasvanud. Kraatri läbimõõt on väiksem umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud
......................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid................................................................................................6 2.4 Leiud.........................................................................................................................7 2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides.........................................................8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9 4. Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12 5.1 Kraatri teke......................................................................................................
süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi ka koobastes. 3.80 Eurot on pilet. · Meenikunno maastikukaitseala Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see on ka Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat
Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul
suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub Saaremaal. Põhjas asub Kaali järv. § Läbimõõt valliharjalt 105-110 m, sügavus 22m. § Kaali kõrvalkraatreid on 8 Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põltsamaal. Teaduslikult kindlaks tehtud 2: Põrguhaud ja Sügavhaud. Põrguhaua läbimõõt valli harjalt 80 m, sügavus 12,5 m. Sügavhaua läbimõõt valli harjalt 50 m, sügavus 4,5 m. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ASTEROID §
klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit
...................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................................................8 Piusa koopad..............................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Lisad.............................................................................................................................
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad
Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad
Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad
METEORIIDIKRAATRID Hanna Parv 9.B Võru Kesklinna Kool Tutvustus Kosmilise päritoluga pinnavormid. Maa ja metoorkeha kokkupõrkel. Tekivad ringvalliga ümbritsetud lohud. Sõltumata suurusest ja langemiskiirusest. Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater Meteoriidikraatrid Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis Lätis Leedus Poolas Prantsusmaal Valgevenes Euroopa suurim kraater 52 km Siljan Ring (Rootsis) Kasutatud allikad https://www.revolvy.com/page/List-of-impa ct-craters-in-Europe https://upload.wikimedia.org/...
Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
Elutekkelised pinnavormid Endla raba Sootasandik · Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid kraater (km) (ligikaudu) tunnuseid Neugrund 7 475 mln a vanaaegkond Osmussaarest Ringkanjon ordoviitsium kirdes 0,5 km asteroid
vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask). Nt Ilumetsa *Lodumetsad Lodumetsad on niisked lehtmetsad, mis perioodiliselt üle ujutatakse. Põhjavesi on tõusnud, mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Tavaliseks puuliigiks siin on sanglepp, kuid temaga koos kasvab ka mitmeid muid liike, nagu hall lepp, kuusk, kask, tamm, rida erinevaid põõsaid.
kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva kesklinnas kui ka looduskaunitesse turismitaludesse, mida on Põlvamaal küllaga. Juba Hurmiorus tegutseb 31 talu, pakuvad majutust ja toidlustust. Pesa hotell
meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on tegemist hiidmeteoriitide jälgedega . Kaali kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi(rabade turvas annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat).
Tekke kohta oli palju erinevaid arvamusi. Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi 1+8 kraatrit Kaali peakraater: -Läbimõõt valliharjalt 110m -Sügavus valliharjalt 22m -Vall 4-6m Kõrvalkraatrid: -Läbimõõt 12-40m -Sügavus 1-4m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Teaduslikult on kindlaks tehtud ainult 2: Põrguhaud ja Sügavhaud Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriidne teke ei ole siiani tõestatud Põrguhaud: -läbimõõt valliharjalt 105-110m -Valli kõrgus 1-4,5 m -Vanus ligikaudu 6000 a. Sügavhaud: -Läbimõõt 50m -Sügavus kuni 4m - Vall on katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m - Vanus ligikaudu 6000 a. Põrguhaua kraater Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed · Aherainemäed ehk terrikoonikud · Sootasandikud Meteoriidikraatrid · Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud · Tuntuim on Kaali kraatrite rühm Saaremaal · Lõuna-Eestis asuvad Ilumetsa kraatrid · Soome lahes Osmussaare ja Pakri saarte vahel avastati 1997. a. Neugrundi kraater
SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno sihtkaitsevöönd (1186 ha), Nohipalu sihtkaitsevöönd (196 ha) ja Vinso sihtkaitsevöönd (100 ha), ning üheks piiranguvööndiks. Kaitseala kogupindala on 2651 ha. Nohipalu ja
1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi...
tänu millele on võimalik ka tänapäeval teha olulisi järeldusi langemiste kohta. Selle tõttu on ka rahva haridus tase oluliselt tõusnud ja asustatud piirkondades jäid päevasel ajal need loodus nähtused harva nähtamatuks. Valdavas osas on maailmaruumis kivimimeteoriite ja see valdab ka eesti meteoriitide andmestiku. Kõige rohkem on pakkunud huvi Pilistvere ja Ligaste meteoriit. Huvi pakkuva ka Eesti meteoriidi kraatrid Kaali ja Ilumetsa, millel on neli üksik vormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri, kuid suuruselt on nad valdavalt väikevormid. Mitmel meteoriidikomisjoni töörühmal on tulnud teha mitmeid väljasõite lohkvormide identifitseerimiseks. Paljud neist pole kahjuks meteoriitide poolt tekitatud augud aga on leitud ka palju põnevaid leide. Tsõõrikmäe ja Simuna kraatrid ongi just nii leitud. Eesti meteoriidikraatrid saavad anda palju ka teadusele
Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu
Kaitseala ülesanneteks on säilitada Ida-Eestile tüüpilist raba, soosaarte haruldast floorat, kaitsta omapärast maastikku, arenevaid älveid ning unikaalseid Nohipalu Must- ja Valgjärve. Kaitseala ülesandeks on ka põhjavee kaitse ja Meenikunno raba kui haruldase Lõuna-Eesti raba kaitse. Turismitegevus kaitsealal ei ole märkimisväärne. Otseselt keegi siin turistidega ei tegele - inimesed tutvuvad ise siinsete vaatamisväätsuste nagu näiteks Meenikunno raba, Nohipalu järvede ja Ilumetsa meteoriidikraatritega. Infot nende kohta jagavad infopunktid nii Põlvas kui ka Räpinas. 2. Tilleorg 2.1. Postitee Mööda vana ja käänulist Tartu-Võru postiteed muuseumisse sõites kogete teede arengut isiklikult. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis - seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. Sealt leiate ammendavad vastused teede arengut ja ajalugu puudutavatele küsimustele.
NEUGRUNDI METEORIIDIKRAATER Referaat Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 NEUGRUNDI EELLUGU......................................................................................................................................5 NEUGRUNDI STRUKTUURI AVASTAMINE..................................................................................................6 STRUKTUURI KIRJELDUS................................................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD................................................................
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik.
Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige suurema osakaalu maastikus on viimase poolesaja aastaga omandanud metsad. Säilinud on ulatuslikud metsaalad, nagu näiteks Kõrvemaa ja 72 500 hektariline Lahemaa, mis on üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid. Teadlaste hinnangul võib Eesti metsades elutseda ligikaudu 20 000 liiki sammaldest-samblikest lindude ja imetajateni. Ja on
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
*Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid.
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil ...
muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kasutades tüüpskeemi III Eesti keskkonnageoloogia 29. Maavärinad, vulkaanid, meteoriidid Eestis Eestis maavärinad: Vormsi saare piirkonnas, Osmussaares ja Kaliningradis. Päris nõrgad, sest oli väiksem kui 6 magnituudi. Selliseid maavärinaid toimuvad maailmas igal päeval ja neid ei saa tõsiselt võtta. Lähemad tegivulkaanid asuvad Islandil ja Itaalias. Eestis on 5 meteoriidi langemis kohad on Ilumetsa, Kaalijärv, Kärdla , Neugrund, Tsõõrikmäe. Skandinaavia Eesti piirkonda on koondunud suurem hulk . Ei ole kõige suurem kogus langenud meteoriidid, vaid siin on selliseid geoloogilisid formatsioonid, mis võimaldavad neid kraaterid üles leida. 30. Inimeste energiavajadus ja energiatarbimine Maailma inimeste energiatarbimine alates 1950 aastast kotostrofiliselt kasvanud ja kasvab edasi. Inimene loob enda jaoks uusi mugavusi, inimeste arv suureneb tulemuseks suureneb energiatarbimine.
*Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid.
vahelduvad kuplid, seljakud, künnised, mõhnad ja metsamesindusega: mett varuti vanade mändide kaitsealapõhine, ent kadunud pole ka vajadus kaitsta sulglohud). Tuntumatest võib siin nimetada Aruküla oosmõhnad orgude ja nõgudega, mille põhjas asuvad õõnsustest tarupedajatest. üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid, sood ja järved. Rahvuspargi kõige ilmekam kant on jaoks pole võimalik ega ka vajalik luua kaitseala. Ent Patkuli trepi paljandit Tallinnas, Kallaste paljandit maaliline Kaika kuplistik. osa neist asuvadki kaitsealadel. Põhjus on lihtne: (järskkallast) ja Aandu karstiala.
sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID Kosmilise päritoluga aine on maapinnale langedes muutnud selle reljeefi. Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid. 10. ELUTEKKELISED PINNAVORMID Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Taimed sootasandikud tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soo pinnavormid: rohumättad, hälved, laukad. Loomad kobraste langetus, sipelgapesad, loomarajad. Inimesed linnamäed, aherainemäed, teetammid, karjäärid. absoluutne kõrgus absoluutse kõrguse, absoluutset kõrgust, absoluutseid
16 Kagu Aakre 13 169 17 Kagu Alatskivi 12 748 18 Kagu Antsla 12 040 19 Kagu Elva 9 486 20 Kagu Erastvere 11 787 21 Kagu Halliku 13 085 22 Kagu Ilumetsa 12 982 23 Kagu Kiidjärve 10 643 24 Kagu Laeva 30 896 25 Kagu Laiuse 18 178 26 Kagu Misso 10 612 27 Kagu Orava 11 122 28 Kagu Pikknurme 15 073
See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall mandrijää poolt siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead). Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat (pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud. Läbimõõt on umbes 60 m ja sügavus 10 m. Teiseks on Räpina lähedal Tsõõrikmäe kraater u 9500 a tagasi. Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng Aluspõhja settekivimid Settekivimite kompleks on kujunenud maakoore platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
