Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rahvuspargist" - 44 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Referaat Vilsandi rahvuspargist

Saar on madala vee puhul Vilsandilt Riimisääre kaudu ligipääsetav. 42)Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km². Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kuid kellest enamik talviti saarel ei viibi. 17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart Suur-Vilsandi jaVäike-Vilsandi. 1809. aastal ehitati saarele tuletorn.Saar on osa Vilsandi rahvuspargist . Siin on rikkalik merelinnustik.Saare rannajoon on liigestatud neemede, lahesoppide ja paljude väikeste rannikulähedaste saarte poolt. Vilsandi lääne­ ja põhjarannikul on domineeriv dolomiitne kaljurand. Seal asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk, Sõnninina ja rahvuspargi bioloogiajaam koos majutamiskeskusega, mida saavad kasutada kõik saare külalised. 43)Ülemine Vaika saar on saar Saare maakonnas Vilsandi...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Vesuuvi rahvuspark

Vesuuvi rahvuspark Joanna Tkats 10a Tallinna Lilleküla Gümnaasium Vesuuvi rahvuspark Vesuuvi rahvuspark asub Vesuuvi vulkaani ümber Lõuna-Itaalias Napoli linna juures. Vesuuvi rahvuspark oli riiklikult tähistatud 5 juulil 1995 aastal. 135 km² Vesuuvi rahvuspargi asukoht kaardil http://www.big-italy-map.co.uk/maps/italy%20400.jpg http://www.skimountaineer.com/ROF/Beyond/Vesuvius/VesuviusMap.jpg Milleks on loodud Vesuuvi rahvuspark? Et kaitsta: looma ja taime mitmekesisust. geoloogilisi eripärasid. looduslikke protsesse arheoloogilisi, ajaloolisi ja arhitektuurilisi väärtusi. jne Pilte: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/86/Vesuvio1.jpg/280px-Vesuvio1.jpg http://www.italytraveller.com/en/r/naples/c/the-vesuvius-national-park http://www.italia.it/it/images/RGN/14/RGN14it/Vesuvio_CastelDellOvo.jpg ...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Karula Rahvuspark

Kuna sellised mullad on enamasti ülesharitud, leidub salumetsi peamiselt vaid järsematel nõlvadel, mida oli raske põllumajanduslikult kastutada. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad kekmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku. Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki. Kaitsealal on leitud kasvamas 563 liiki kõrgemaid taimi, millest kaitsealuseid liike ja EPR liike on kokku 47. EPR'i järgi on eriti ohustatud liikide seas leitud harulist võtmeheina, kummele- võtmeheina, roomavat akakapsast ja muda-lahnrohtu. Haruldastemastest liikidest on leitud palu-...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
49 allalaadimist
thumbnail
26
odp

Karula Rahvuspark ettekanne

B 2016 Asukoht ● Karula Rahvuspark asub Lõuna – Eestis Valga ja Võru maakondade vahel. ● Rahvuspargi pindala hõlmab umbes 12300 hektarit. (123 ruutkilomeetrit) ● On Eesti kõige väiksem rahvuspark Loodus ● Kõrgeim punkt on Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna). ● Karula rahvuspargis paikneb 40 järve. ● Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel...

Eesti loodus ja geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arhed

2) Hõimkond Euryarchaeota. Hõimkonnad Crenarchaeota ja Euryarchaeota · Kirjanduses eristatakse arhede domeenis siiski veel kolmandat hõimkonda ­ Korarchaeota. Sellesse hõimkonda kuulusid alguses hüpertermofiilsed mittekultiveeritavad arhed, mis eraldati 1996. a. Yellostowne'I rahvuspargist kuumaveeallikast. Nüüd on neid juba ka laborikultuuridena, aga nende omadusi veel kirjeldatud pole. Osa tüvesid eraldatud ka "külmast" keskkonnast - mereveest. · Kuna Korarchaeota haru hargneb päris puu juure lähedalt, võiks olla tegu evolutsiooniliselt vana haruga ja seega võiks nende bakterite uurimine anda väga põnevat infot ürgsete bakterite metabolismi jm omaduste kohta. · Hõimkonda Korarchaeota veel uues Bergeys sees ei ole....

Mikroobisüstemaatika
18 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Kaitsealuse objektina kasvavad siin must lepp (sanglepp), harilik näsiniin ja künnapuu. Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi ­ harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis- tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas....

Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula rahvuspark

Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitsereziim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. Taimestik Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp....

Loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kiililised

aastate alguseni oli teada vaid kuus leiukohta. 1994. aastast pärineb teade Taheva kandist. Lõuna-Eesti järvesid uurides leiti see kiil 2002. aastal Karula Köstre järves, kus ta lendas koos hännak-rabakiiliga. Samal aastal püüdsid Tartu ülikooli bioloogiaüliõpilased ühe suur-rabakiili Tartu lähistelt, Ihastest. Üllatusena leiti seni haruldaseks peetud liiki mullu rohkesti Karula rahvuspargist Mundilt, kobraste paisutatud ojale tekkinud järvekese äärest, ja eriti arvukana Tartu lähistelt Kärevere silla kõrval asuvast suletud vanajõe sopist. Mõlemas kohas oli teda niisama palju kui meil tavalist punakas-rabakiili (L. rubicunda). Võimalik, et Kesk-Euroopas kohati taandunud suur-rabakiil laiendab Eestis oma levilat. Seda huvitavam oleks asja põhjalikumalt uurida. Ohud ja vaenlased. Põhiline oht rabakiilidele on nende elupaikade, eelkõige vastsetele sobivate...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

Kõige tähtsam on siiski Ida-Atlandi rännuteele jääva lindude puhke- ja toitumispaigana. Sügisel läbi Matsalu rändavaid veelinde on ligikaudu 300 000, eelkõige on märgala tuntud Euroopa suurima sügisese sookurgede peatuspaigana (Kuresoo, 1998). 8 Vilsandi rahvuspark Vilsandi on üks Eesti kolmest noorimast rahvuspargist , mis sisaldab vanima baltimaade kaitsealadest ­ 1910. aastal asutatud Vaika saarte linnukaitseala. Vilsandi märgala asub Lääne-Saaremaal, hõlmates pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 161 väikesaart ja rahu. Vilsandi märgala pindala on 24 100 ha, üle poole sellest moodustab meri (Kuresoo, 1998). Kihelkonna ja Vilsandi ümbruses paljandub korall-lubjakivist biogermne dolomiit, siinsed rannad ja rahud on Eestile...

Keskkonna kaitse
39 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Slaidshow Matsalu Rahvusprgist

Klass Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Click to edit Master text styles...

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõpu mõis

Vello Bärengrub 1999 - 2003 Mare Tõnisson 2003 ­ 2004 Dea Mürk (kt.) 2004 dets ­ 2005 juuli Linda Soots 2005 - · Kõpu on Viljandi maakonna edelapoolseim vald pindalaga 258,8 km2 · Kõpu alevikus ja valla üheksas külas elab kokku ligikaudu 778 inimest (seisuga august 2007 ) · Valla keskus on Kõpu alevik, mida esmakordselt mainiti 1481. aastal · Valla tunnussõnad on ürgne loodus ja elujõulised, töökad inimesed · Kõpu vallas asub Soomaa Rahvuspargi külastuskeskus ja suur osa rahvuspargist · Soomaal on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi · Kõpu on Eesti ühe tuntuima folkloristi Oskar Looritsa sünnikoht · Vallas areneb põllumajanduslik tootmine Kõpu mõisa kaart. http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php?uid=3ca0846df4a11dae0b77df1af6981075...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Zimbabwe

3-haruline ümmarguste kontaktidega pistik Vaatamisväärsused: Victoria juga koos rahvuspargiga on riigi üks suuremaid turismimagneteid. Victoria Falls rahvuspark on üks riigi kaheksast suuremast rahvuspargist , suurim neist on Hwange rahvuspark. Zimbabwe Mosambiigiga piirnevas idaosas on mäestikuline piirkond, kus asub ka riigi kõrgeip tipp, 2593 m kõrge Mount Nyangani. Samas asuvad ka Byumba mäed ja Ngyanga rahvuspark. Zimbabwe eripäraks on ka mitmete antiiksete linnade kivist säilmete olemasolu. Tuntuim neist...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Matsalu rahvuspark

a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: ­ Lihula ­ Martna ­ Rindla ­ Hanila · Hõlmab: ­ Matsalu lahte ­ Väinamere osa ­ Kasari jõe alamjooksu ­ umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus ­ Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: ­ 275 linnuliiki ­ 49 kalaliiki ­ 47 imetajaliiki ­ 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...

Ökoloogia
29 allalaadimist
thumbnail
14
sxw

KODUKOHA TUTVUSTUS

Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule. Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga". Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2010 toimus 50 Järvepidu. Soomaa Rahvuspark Suure-Jaani valla territooriumile jääb osa Soomaa Rahvuspargist . Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

"Soomaa Rahvuspark"

Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin Elu Soomaal sõltub peaaegu igal aastal ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis... KÜLASTAJA SAAB... RMK punktist asjatundlikku infot Soomaa ja selle ümbruse kohta vaadata filme Soomaast külastada näitust rahvuspargist osaleda loodusõhtutel kuulata loodusteemalisi loenguid külastuskeskuse juures telkida ja teha lõket KASUTATUD MATERJALID Vikipeedia www.soomaa.ee Google pildiotsing TÄNAME TÄHELEPANU EEST...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Karula rahvuspark

aastal ja alles 1993. aastal muudeti see rahvuspargiks · Karula asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonna piiril · Elanikke rahvuspargi piires on u. 250 Pilt 1. Asukoht Eesmärk: · Kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsade- ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos · Karula rahvuspargist 70% hõlmab mets Pilt 3. Karula kuppelmaastik · Karula rahvuspargis on väga eriline ja vahelduv pinnamood · Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik- nevad sood ja järved. · Karula rahvuspargis asub ligikaudu 40 järve · Seal asuval ainulaadsel Kaika kuplistikul on kuplite arv ruutkilomeetri kohta keskmiselt 23...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Lahemaa Rahvuspark

Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist . Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad ­ männikud või männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Harjumaa pinnamood ja kaitsealad

Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu ­ Nelijärve ­Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist , Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 1,5 km voolab maa all....

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Lahemaa Rahvuspark

Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri...

Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Stromatoliidid ­ Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone'i rahvuspargist . Ülemise rohelise kihi moodustavad tsüanobakterid. Oranzikad kihid on rohelised mitte-S- bakterid. 8. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid ­ 2 miljardit aastat tagasi hapniku hulk atmosfääris tõusis ­ hapnikku tekitasid veest tsüanobakterid. Tänu hapniku hulga tõusule atmosfääris hakkab raud kivimites oksüdeeruma. Nendes settekivimites vaheldusid rauarikkad kihid ränirikaste kihtidega. Seetõttu muutusid...

Mikrobioloogia
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun