Looduskaitse eestis (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Roland Randma
Looduskaitse Eestis
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord

Looduskaitse ajalugu 3
Looduskaitseseadus 3
Kaitstavad loodusobjektid 4
Kaitsealad 4
Rahvuspargid 4
Lahemaa rahvuspark 4
Matsalu rahvuspark 5
Vilsandi rahvuspark 5
Soomaa rahvuspark 6
Karula rahvuspark 6
Kaitstavad looduse üksikobjektid 6
Liigikaitse 7
Punane nimestik 7
Kaitsekorralduslikud välitööd 7
Kasutatud kirjandus 8

Looduskaitse ajalugu

Looduskaitse alged on niisama vanad kui inimasutus Eestimaal. Ammustest aegadest on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase looduskaitse põhimõtetega. Praegune looduskaitse on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. Sageli on asjad käima läinud üheainsa inimese õigeaegsele pühendunud tegutsemisele.
Eesti looduskaitse arengut on toetanud ka rahvusvaheline kogemus. Möödunud saja aasta jooksul on looduskaitse arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks.
Looduskaitse sai Eestis alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui Eestisse rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoiti hoolega. Veel on märke ajaloos kui Taani kuningas keelas Tallinna lähedastel saartel metsaraie . Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. Läbi aegade on veel olnud selliseid teguviise rakendatud küll muude põhimõtetega kuid need on aidanud loodusele tohutult kaasa. Küll aga suurem looduskaitse hakkas 20. sajandil kui hakati looma erinevaid seltse. 1935. aastal võeti vastu esimene „Looduskaitse seadus“ ja sellele järgnevalt teine looduskaitse seadus „Loodushoiuseadus“ 1938 aastal. Hakati võtma kaitse alla parke, põlispuid, rändrahne mitmeid taime- ja loomaliike . Moodustati jahikeelu alasid mis aitasid kaasa liikide paljunemisele. Mõned kümnendikud hiljem valmis esimene Eesti punane raamat, aastaks oli siis 1979. Eesti astumisega Euroopa Liitu, esitas Eesti oma ettepanekud üle-euroopalisse kaitstavate aladi võrgustiku Natura 2000.

Looduskaitseseadus

Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele.
Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu.
Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi.

Kaitstavad loodusobjektid

Kuigi on paljudele lilledele, nähtustele ja loomadele on pandud väga ilusad ja hästi kõlavad nimed aga seadusesilma ees on nad kaitstavad loodusobjektid. See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseala . Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame ka mitmekesist kaitsekorraldust. Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel- rahvusparkidel, loodus- ja maastikualadel.
Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti .

Kaitsealad

Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne või annab iseloomu meie kaunisse loodusesse. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegeust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng ja hoida elurikkust. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad . Rahvuspargid on meie esinduskaitsealad, püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja kultuuripärandit. Looduskaitsealadel hoitakse eelkõige ohustatud liikide elupaiku ning haruldasi kooslusi. Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente.

Rahvuspargid

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad . Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad , Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin.

Vilsandi rahvuspark

Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga – mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele.

Soomaa rahvuspark

Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed . Nende veetulv põhjustab igal kevadel uputuse , mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks.

Karula rahvuspark

Karula rahvuspark on Lõuna – Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel.

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Paljud tähelepanuväärsed loodusobjektid asuvad väljaspool kaitsealasid. Neil võib olla oluline teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selliseid loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena. Kaitstava looduse üksikobjekti ümber kehtestatakse 50 meetri laiune piiranguvöönd. Selle vöödi ulatust võib vajadusel vähendada.
1.jaanuar 2010 seisuga oli Eestis 1203 kaitsealust üksikobjekti, kuid nimekirja täpsustatakse pidevalt, lisatakse uusi ja kustutatakse hävinu.

Liigikaitse

Kui tahame hoida elurikkust, siis üksnes kaitsealadest ei piisa, sest loodus ei arvesta inimese tõmmatud piire . Loomad liiguvad pidevalt ringi ja tihti ja väga suurtel aladel. Paljude liikide, koduala on nii suur et ei mahu ühelegi meie kaitsealale. Rääkimata rändlindudest, kes lendavad lume tulekul minema sooja või pesitsevad ühes kohas aga süüa otsivad täiesti teisest kohast kus on neile on soodsam. Mõne liigi arvukus on juba sedavõrd väike, et elujõulise asurkonna taastamiseks läheb vaja inimese otsest abi. Kõige selle tõttu tuleb kaitsta liike nii kaitsealadel kui ka väljaspool neid, ja seda rahvusvahelises koostöös. Liigikaitse eesmärk on tagada, et kõigi meil elavate tavapäraste ja iseloomulike liikide asurkonnad oleksid elujõulised ja suudaksid ennast ise taastoota ka kaugemas tulevikus.
Eestis on 2010. aasta seisuga kaitse all 570 taime-,seene- ja loomaliiki.

Punane nimestik

Punane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses elavate liikide seisundi kohta. Hindamise kriteeriumid on samasugused kogu maailmas. Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes eelmisest, sest hindamise aluseks võeti IUCN-i välja töötatud uued reeglid. Enam ei hinnata liike valikuliselt, selgutada tuleb kõikide piirkonnas elavate liikide olukord. Liigi seisudi hindamisel arvestatakse eelkõige liigi arvukuse ja leviku tegelikke ja prognoositavaid muutusi vähemalt kümne ja vahes ka enama aasta jooksul.

Kaitsekorralduslikud välitööd

Läbimõeldud plaanidest looduskaitse korraldamisel üksi ei piisa. Tuleb teha ka mitmesuguseid välitöid hinnata kaitstavate liikide seisundit , inventeerida kaitsealasid, niita neil heina ja karjatada liima, kontrollida keitsereziimist kinnipidamist, organiseerida puhkemajandust ja palju muud.

Kasutatud kirjandus

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1148400/Eesti_looduskaitse.pdf