............ 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark............................................................................................. 5 Vilsandi rahvuspark............................................................................................. 5 Soomaa rahvuspark............................................................................................ 6 Karula rahvuspark.....................................
üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust-keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Ka reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed.
Eesti looduskaitse korraldusest Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark).............................................................................
komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International ● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: ● Europarc ● Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: ● Eestimaa Looduse Fond ● Eesti Roheline Liikumine ● Eesti Ornitoloogiaühing ● Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. ● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08)
Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: Europarc Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus
püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV
Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid?
kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid?
kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud
kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad,
G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul
G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
1. haruldaste taksonite kaitse 2. haruldaste ja väärtuslike populatsioonide kaitse 3. haruldaste koosluste kaitse 4. tüüpiliste koosluste kaitse Kaks viimast on ökosüsteemi tüübid. Kui hoiame järved puhtad, saavutame floora ja fauna haruldaste liikide kaitse. Koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitseks, uurimiseks ja tutvumiseks kasutatakse kaitsealasid. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; programmiala Kaitsealadel toimub kaitsekorra kehtestamine vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd; programmiala üldvöönd Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi uurimiseks.
Rahvusparkide moodustamise algus. 1832 Suleti USA-s Arkansases kuumaveeallikatele ligipääs, et neid oleks võimalik säilitada esialgsel kujul. 1836 Saksamaal võeti kaitse alla maaliline kalju. Eestis sai klassikaline looduskaitse alguse eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade õhutusel. 1853 Asutati Tartu Loodusuurijate Selts. 1872 USA-s loodi Yellowstone`i rahvuspark – esimene rahvuspark maailmas. 1888 Saksa muusikaprofessor võttis kasutusele mõiste “looduskaitse”. 1906 USA-s andis president välja mälestusmärkide kaitse seaduse, millega teaduslikku ja ajaloolist huvi pakkuvad maastikuosad võidi kuulutada rahvuslikeks monumentideks. 1906 Asutati Preisi Loodusmälestiste hooldamise Riiklik Asutus, mis tegeles Saksamaa
LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereiimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid monumentideks, sillasammasteks ja veskikivideks kõiki ära ei kasutataks 19181940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon. Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938). Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki 19451990 (Nõukogude aeg) Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon, mille eesotsa sai Eerik Kumari
Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. · metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks Sihtkaitsevöönd - kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitse- eeskirjas lubatud.
· Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele. · Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" Kaitsealade tüübid: 1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks. Näited: Lahemaa-, Karula-, Soomaa-, Vilsandi- ja Matsalu Rahvuspark 2. Looduskaitseala- looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime,- seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks.
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse;
langus. Kokku on selliseid liike 245. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 00045 000 taime, seene ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselgkirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Kaitse ja hoiualad Eestis 939 kaitseala, 354 hoiuala ja 5 rahvusparki Karula rahvuspark Lahemaa rahvuspark Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Looduskaitse osakonnad Kaitsealade pindalad Eesti merealade pindala, mis hõlmab nii territoriaalmerd kui ka majandusvööndit, on 3 600 000 ha, millest 735 809 ha ehk ligikaudu 20% moodustavad merekaitsealad Paljandid ja koopad pakuvad elupaiku paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele. Ka nende elupaikade seisundit jälgitakse ja
kaitse-eesmärgid. Millised on Eestis kaitsekategooriad? Iseloomusta, mille alusel jaotatakse liigid kategooriatesse? Kui suur osa leiukohtadest ja elupaikadest võetakse iga kategooria puhul kaitse alla? Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla.
esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala
G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark. 1910 - Esimesed kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). 1935 - I looduskaitseseadus 1936 - Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, G. Vilbaste esimene riiklik looduskaitse inspektor. 1938 - II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused) 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette
tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Näiteks kuuluvad siia nimistusse paljud dekoratiivsed taimed. Loomadest on siin nimistus ka varematel aegadel «kasulikeks» nimetatud liigid, samuti liigid, mis on naabermaades ja mujal Euroopas juba hävimisohus, kuid meil veel suhteliselt arvukad. Nende liikide kaitses on laiemas plaanis võtmepositsioonil just Eesti. 4)IdaVirumaal on moodustatud Muraka ning Paadenurme looduskaitsealad, moodustamisel on Puhatu looduskaitseala. Maastikukaitsealasid on maakonnas moodustatud 18. Neist tuntumad on Ontika, Oru, Kurtna ja Vaivara Sinimägede kaitsealad. Kaitstavaid parke ja puistuid on 26 objektil.
määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala
18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp · Teadus tungib looduskaitsesse · Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine · Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad 2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel · Rahvusparkide moodustamise algus · 1910 asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. 2.4. Rahvusvahelistumise etapp · Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad · Alates 1924 asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jt). · 1935 võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus. 2.5. Tsentraliseeritud juhtimise etapp · Hakati looma spetsiaalseid rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone · Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste · 1948 loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit
NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele
looduskaitsemääruse projekti koostamiseks, 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J. Eilart- 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja, 1966 asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. Teadusliku loodushoiu algus Eestis: looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid). Eesti vanimad kaitsealad: (pühapaigad) 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940): 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu II looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
1. selgelt täheldatav arvukuse muutumine 2. liigi levila suurus ja populatsioonide arv 3. Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv. 4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad. 5. liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvakondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis EU CITES, märgalade kaise Ramsari konventsioon, loodus- ja linnudirektiiv. Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
