Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903
on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997. a Osmussaare lähedal merepõhjas avastatud Neugrundi meteoriidikraater. () 4 Neugrundi eellugu Enamasti on igal avastusel oma eellugu ja ega olnud selles suhtes erand ka Neugrundi meteoriidikraater. Selle omapärase, meresügavustest kerkiva struktuuri mõju on omal nahal tunnetanud lugematud Soome lahel seilanud meresõitjad juba vähemasti viikingi ja hansa aegadest peale. Otse iidse ja elava liiklusega meretee ääres ootamatult meresügavustest esile
süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgesti tunda.
Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 1050 m amp, laskudes üksnes Läänemere keskosas tasemeni 150 m amp. Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 25 km ja kõrgus 100160 m. Klindiastangud on merepõhjas laugemad ja rohkem setete alla mattunud kui rannas, ehk sellised, nagu need olid pärast viimase mandriliustiku taganemist. Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne lõik ja hõlmab sellest u 300 km (astangujoont pidi enam kuni 600 km) Põhja- Eestis Osmussaare ja Narva vahemikus. Kui ligi 1200 km pikkusel (astangujoont pidi isegi 1750 km) Balti klindil on paljanduvat astangut kokku vaid u 170 km, siis ligi 135 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi lääneosa 35 kilomeetrilt kuni 40 kilomeetrini idas ja kõrgus enam kui 230 meetrini. Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus
Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011 http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriidikraat http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit TÄNAME KUULAMAST!
stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa.
Paerand Liiva- ja kliburand Moreenrand Möllirand Järsakrand · Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab Pankrannad · Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint,
Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed · Aherainemäed ehk terrikoonikud · Sootasandikud Meteoriidikraatrid · Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud · Tuntuim on Kaali kraatrite rühm Saaremaal · Lõuna-Eestis asuvad Ilumetsa kraatrid · Soome lahes Osmussaare ja Pakri saarte vahel avastati 1997. a. Neugrundi kraater
Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale Ei mõjuta, ega saasta keskkonda - mineraalvesi, ravimuda Reostab põhjavett, rikub maapinda - põlevkivi Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas
Milline on Eesti energiapoliitika jätkusuutlikkuse valem? Energiat vajatakse kõigeks- sooja ja valguse saamiseks, liikumiseks, toidu valmistamiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad maailma taasumatud energiaallikad (nafta, süsi, gaas, uraan) otsa saama. Tulevikule mõeldes, on vaja hakata säästma ning muuta praeguseid tarbimisharjumusi. Pikaajalisel planeerimisel on oluline meeles pidada, et päikese- ja tuuleenergia on ainsad taastuvad ,,kütused", mis on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele. On vajalik õppida ning investeerida selliste viiside ära kasutamine. 2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protse...
Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, s...
ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed . .
heitgaaside puhastamiseks kivisöel töötavates elektrijaamades. [7] Lubjapulbrit ja kustutatud lupja kasutatakse toormena nii loomasöötades kui ka väetistes. Mulla viljakus on otseses proportsioonis selle lubjasisaldusega. Enamik põllu- ja aiataimi vajavad lupja nii eraldi toitainena kui ka teiste toitainete absorbeerijana. [8] PÕHJA-EESTI KLINT Üks suuremaid ja ilusamaid vaatamisväärsusi Põhja-Eestis on klint (Pilt 5) mis asub Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. [2] Pilt 5 Põhja-Eesti klint Ontika pangal [7] Millegi suure ja hämmastama paneva ees seistes kiputakse ikka küsima, kuidas ja kunas see on tekkinud. See kehtib ka Põhja-Eesti klindi puhul
langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste) ning mandriluited. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater (9 lohku), Olumetsa (3 lohku) ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud (on tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes), kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed.
*Inimtekkelised maavärinad, näiteks tuumaplahavatused, kaevanduse sissevedamisel tekitatud maavärinad *Maavärina tugevus sõltub 1.vallandunud energia hulgast, 2. kolde sügavusest, 3. kaugusest epitsentrist. MAAVÄRINATE SKAALAD *Mercalli skaala (0-12 pali) hinnatakse visuaalselt hoonetele tkitatud purustusi (tp ei kasutata) *Richteri skaala (0-8,9 palli skaala logaritmiline) hinnatakse energiahulka mis vabaneb maavärina toimel Est kõige suurem mv toimus 1976 ja epitsenter oli Osmussaare juures 3,5 magnituudi.>seinad mõranesid, klaasid riiulitel klirisesid. 2.5 inimene tajub ja 5 mt põhjutab hoonetele kahjustusi.
3 50 000 1994 Boliivia 8.3 10 12 2003 Kagu - Aasia 9.0 300 000 Palju ohvreid tsunami tõttu 13 14 MAAVÄRINAD EESTIS Eesti asub õnnelikus kohas. Siin pole tulemägesid, purustavaid orkaane ja maapindki on suhteliselt rahulik. Tõsi, täiesti paigal pole ta siingi. Seni teadaolevaist tugevaim maavärin kannab Osmussaare maavärina nime. Osmussaare maavärin, mille kese asus 15 km sügavusel, toimus 25. oktoobri ennelõunal kell 11:39:46 1976. aastal ja seda tundsid inimesed suurel osal Eestimaast. Värin oli sedavõrd tugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema
Algselt oli kraatri sügavus tervelt pool kilomeetrit, kuid nüüdseks on enamik kraatrist mattunud hilisemate setete alla ja on looduses võrdlemisi raskesti hoomatav. Kraater on eelmistest tohutult palju vanem. Ta on tekkinud 455 miljonit aastat tagasi. See, et tegemist on meteoriidikraatriga, tõestati lõplikult 1980. aastal. Eesti suurim on Neugrundi kraater, ja paikneb see Osmussaare lähistel merepõhjas. Kraatri läbimõõt on ligi kaheksa kilomeetrit. Kohe pärast plahvatust, üle 500 miljoni aasta tagasi, oli kraater peaaegu ühe kilomeetri sügavune. Nüüd on see hilisemate setete ladestumisel
Balti ja Siluri klindi levik. 18 Balti klint Balti klint on 1200 km pikkune ning jaguneb 4 klindilõiguks. Ölandi klint pikkus 150 km, kõrgus kohati 100 m. Klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool merepõhjast ja kulgeb piki saare läänerannikut. Ölandi-Osmussaare klindilõik 500 km pikkune klint merepõhjas. Klindi kõrgus on 100-160 m. Põhja-Eesti klint Osmussaare ja Narva vaheline ala, mille pikkus linnulennult on 300 km, kuid kuna rannikujoon on sakiline, siis küünib klindi pikkus 600 km. Ingeri klint pikkuseks on ligi 250 km. Kulgeb Narvast Laadoga järve suubuva Sjassi jõeni. Klint on valdavalt mattunud, aluspõhjakivimid paljanduvad vaid mattunud klindiastanguisse lõikunud jõeorgude kallastel. Põhja-Eesti klint on kujunenud Kambriumi liivakivide ja savide ning Ordoviitsiumi liiva- ja lubjakividesse. Põhja-Eesti klindilõigud:
järjest väheneb, sest osa gaasi jääb maha. Meteoorid: On suvalise trajektooriga taevakeha, mille Päike on kaasanud oma mõjuvõimu alla. Aeg-ajalt satuvad nad Maa lähedusse, sisenevad Maa atmosfääri ja enamuses põlevad ära-langevad tähed. Neid meteoore, mis jõuavad ka maapinnani nim meteoriitideks. Suurim meteoriidikraater on Arozonas ja tema läbimõõt on 12km. Eesti tuntuim kraater on Kaali, läbimõõdug 100m. Selle meteoriidi mass oli u 1000 t. Suurim on vee all Osmussaare lähedal. Meteoriite on 3 liiki: raud, kivi, raud-kivi.
LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehk...
Sellest nimepaneku motiivist on nüüd loobutud . Kohanimi on koha, alles seejärel oma aja märk . Nime algne tähenduskavatsus läheb igapäevases suhtluses enamasti kaotsi, sest nimi on üsna argine asi. Kohanimi peab olema kergesti meelespeetav ega tohi teiste omasugustega segi minna . Ta peab olema keeleliselt korras ega tohi tähendada midagi heade kommete vastast. Ka ei tohi kohanimi olla liiga pikk, nagu nt olid ideoloogilised nimed Eesti Punaste Küttide väljak, Osmussaare Kaitsjate nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid, mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi, prantslane, sakslane, usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s
Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli Soome-eesti ühisjõududega upudada ka kõige vastupidavamad Nliidu sõjalaevad Soome lahel . Tulistamiseks 43 km kaugusel vajati 150 kg püssirohtu. Aegna saare Suurtükitorn oli ühenduses soomega läbi veealuse kaabli. Eesti hakkas tegelema allveelaevadega ja sai arvestavaks mereriigiks võrraldes väiksete riikidega. Soomel oli 5 allveelaeva ja eestil 3 mis moodustasid ühise laevastiku, mis oleks paigutatud Hanko neeme ja Osmussaare liinile ahelikku. See laevastik oli Soome alluvuses ja ususti et see takistab viimsegi Nõukogude aluse pääsemise Läänemere oõhjaossa. Eestlaste allveelaeva ehitati täielikult soomlaste relvasüsteem, et need suudaks sõja ajal toetud Soome mereväebaasidele, saamaks torpeedo- ja miinitäiendust. Eest ja Soome rannikupatareid millel oli ühine tulejuhtimissüsteem on tõehetke saabumisel välja tulistama 5 minuti jooksul 1000 laengut punalaevastiku pihta
meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat.11 10 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html 9 11 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html 10 4. Neugrundi meteoriidikraater ,,Eesti Päevalehes,, 17.01.1997. a. Ilmunud artiklis ,,Läänemeres avastati eesti suurim meteoriidikraater" on jutt eesti geoloogide poolt Osmussaare ja Pakri saarte vahel vahel Läänemere põhjas avastatud Eesti suurimast seitsmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrist. Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning asub mere põhjas Osmussaare ja Pakri saarte vahel. On aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu
Erandiks on vaid Muuksi (47 m) ja Tsitre pank. Klint on merest kaugel ning osaliselt mattunud ka Lahemaa piires, ent klindi perve absoluutkõrgus on siin suurim, ulatudes Vihulas 67 meetrini Pakri pank 7 3.2 KUJUNEMINE 3.2.1 Aluspõhi ja pinnamood Aluspõhi paljandub Põhja- Eesti klindiastanguis ja jõgede alamjooksu orgudes. Eristuvad 14 ordoviitsiumi ja 4 siluri ladestu ladet. 25. oktoober 1976.a Osmussaare lähedal meie tugevaim maavärin 4,75 magnituudi. Pinnamood – Põhja- Eesti klint. Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik.
Eesti suurimaks rändrahnuks on pakutud hoopis Toodrikivi Skarvani ehk Kormoranikivi (ümbermõõt 54 m, maht üle 1500 m³), mis asub Osmussaare (Osmussaarel) rännutee pole olnud lähistel mere põhjas, kuid meri võib varjata veelgi suuremaid pikk: ta on pärit kümmekonna kilomeetri kauguselt Neugrundi
tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Maavärinad ja Maavärin on seismilistest lainetest Maavärinaid tuleb Nõrgemaid maavärinaid tuleb vulkaanipursked põhjustatud maapinna võnkumine. kõige enam ette ka Eestis aegajalt ette, näiteks Maavärina võimsuse hindamiseks seismiliselt Viljandi ja Osmussaare lähistel. kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina aktiivsetes tagajärgede hindamiseks kasutatakse piirkondades, eriti Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli maakoorelaamade vulkaanilisusteooria: maa sisemuses piirialadel. tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
maamasside liikumine. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid . Tekke põhjuste selgitus. 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi.
pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate 7 kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Maavärinad esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa
põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. Tugevuse mõõtmine
põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. 5
Kas Eestis on tsunami või hiidlaine ohtu? Väidetavalt pole ka eesti hiidlainete eest kaitstud. Viimase paari sajandi jooksul on Eestit tabanud vähemalt 4 suuremat lainet. Läänemere õnnetu kahemeetrine hiidlaine pole siiski võrreldav India ookeani kümnemeetrise tsunamiga. India ja Vaikses ookeanis on maakoore tektooniline ja seismiline seisund hoopis teistsugune. Balti meri asub stabiilsel platvormil. Sellegipoolest esineb siingi maavärinaid. Nimelt oli 1976 aastal maavärin Osmussaare lähedal, mis põhjustas ka väikse tsunami. Tallinnas oli 1869. aastal maavärin kalda lähedal. Kihnu saarel aastal 1877. Veel üks väiksem 5 Hiiumaa põhjarannikul aastal 1858. Üleujutustest aga on hea näide see, mis selle aasta alguses Pärnus toimus. Viimaste aegade suurim tsunaami, 26.12.04 Kagu-Aasias. Pikemalt aga kirjutaks viimase aja ühest suuremast looduskatastroofist, mis toimus Kagu-Aasias. 26. detsembril. Tegemist
lohkvormide identifitseerimiseks. Paljud neist pole kahjuks meteoriitide poolt tekitatud augud aga on leitud ka palju põnevaid leide. Tsõõrikmäe ja Simuna kraatrid ongi just nii leitud. Eesti meteoriidikraatrid saavad anda palju ka teadusele. Kaali meteoriidikraater on palju huvi pakkunud ka välismaale, kuna tal on lihtne geoloogiline ehitus väikekraatrite seas. Põnevust on pakkunud ka hästi säilinud vanaaegkonna selfimere aegne meteoriidikraater Kärdlas ning 1997. aastal Osmussaare lähedal merepõhjast avastatud Neugrundi kraater. 7 Pilt 2. Meteoriidiplahvatuse jäljed Eestis: varjatud struktuurid maapõues (Kärdla) ja mere all (Neugrund), maastikus nähtavad kraatrigrupid (Kaali ja Ilumetsa) ning maastikus nähtavad üksikkraatrid (Tsöörikmäe ja Simuna). Asteroidid
4) loodusobjektide tüübid seaduse alusel Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitsealad. Rahvuspargid- Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitseala-Viidumäe, Nigula, Endla, Alam-Pedja Maastikukaitseala- Laulasmaa, Järveotsa, Padaoru, Viljandi jne. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Loodi (Erijuhud: park, arboreetum ja puist) Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Nt. Linnualad, loodusalad. Kaitsealune liik- nt.rabapüü. taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Liigid jaotatakse: I kategooria (rangeim) II kategooria III kategooria
Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga - Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit
• kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest. • Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas asgardis • 9 tähtsamat jumalat: Odin, Thor, Baldur, Tyr, Freja; Frej; Njord, Loki ja Ydun • odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja poeesia jumal • osmussaare rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda • thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja • valhalla langenud sõdurite saal ruunikiri • kividel kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga • samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset ...
Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks?
11.Meteoroloogilised koodid 12.Vaatlusandete edastamise, töötlemise ja kasutamise üldine skeem. 13.Jää- ja lainetusolude kirjeldamine ning prognoos Eestis, selle ajaloost. Läänemere jääolude suurele muutlikkusele vaatamata korduvad seal igal talvel merejää arengu põhifaasid: jää ilmub, meri külmub kinni, kevadel jääkate laguneb ja meri vabaneb lõplikult jääst. Kui kogu Läänemere pind on jääga kaetud siis loetakse talve karmiks. Kui maksimaalne jääpiir kulgeb Osmussaare meridiaanil loetakse talve keskmiseks. Soojadel talvedel on jää levikupiir umbes Kunda meridiaanil. Jääolud sõltuvad otseselt veetemperatuurist. Merevee külmumispunkt on Läänemeres -0,4 kraadi. Kui ilmad on muutlikud võib jää tekkida ja kaduda mitmel korral. Peamised tegurid, millest oleneb jää paksus on merevee soolasisaldus ning selle kulutamise intensiivsus. Jääolude prognoosid: Jäätekke protsess algab sellest momendist, kui merevesi on valmis kristalllisatsiooniks
taevakehad ehk meteoorid. Kui nad satuvad Maa mõjusfääri siis enamus juhtudel nad põlevad Maa tihedas atmosfääris ära(langev täht). Need meteoorid, mis jõuavad aga Maa pinnani, neid nim meteoriitideks. Tuntuim suurim meteoriidikraater on Arizona meteoriidikraater läbimõõduga 1,2km. Eesti tuntum meteoriidikraater on Kaali. Läbimõõt u 100m. Tükk, mis Maani jõudis oli 1000 tonni. Suurim kunagine meteoriidikraater Eestis asub meres, Osmussaare lähedal. Üks viimaseid suurimaid meteoriidi langemisi oli Venemaal aastal 1908, Tunguusi meteoriit. Meteoriite on kolme koostiselt kolme tüüpi: 1. Raua tüüpi. 2. Kivi tüüpi. 3. Raua-kivi tüüpi Kaali. KORDAMINE 1. Mis on astronoomia? 2. Astronoomiliste vaatluste iseärasuses? 3tk. 3. Selgitada tähistaeva pöörlemist. (kuna Maa pöörleb...lõunas..põhjas..) (Ka Päikese pöörlemist) plus joonised. 3tk. 4. Uus ja vana kalender. Selgita. 5
Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks?
Mandriluited Alutagusel, vanad rannaluited Rannaluited Suurimad NarvaJõesuus, KeilaJoal. Luitetüübid: Vallluide kõige tavalisem, valitsevate tuulte suuna piklikud.Häädemeeste Parabool e. mõrdluide kujuneb vallluitest luite keskosa edasi liikumisel.Peipsi 14. Kosmogeensed ja muud pinnavormid, näited. Meteoriidikraatrid on meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Eesti suurim on Neugrundi kraater, Osmussaare ja Pakri vahel. Raskusjõutekkelised pinnavormid järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskutungi mõjul allapoole ja nii tekivad kadpinnalised kuhjatised rusukalded. Biogeensed pinnavormid on kujunenud elusorganismide toime. Kõige tuntumad fütogeensed pinnavormid mitmesugused sootasandikud. Zoogeensed pinnavormid sipelgate kuhilpesad, kopratammid, loomarajad jne.
Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga -- raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena.
10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 11) Laamtektoonika.Globaaltektoonika ehk laamtektoonika kohaselt vaadeldakse ookeane pidevas arengus sõltuvalt laamade liikumisest. Eristatakse algstaadiumis olevat (Punane meri), laienevat (Atlandi ookean), maksimaallevikuga (Vaikne ookean) ja sulguvat (Vahemeri kui Thetise ookeani jäänuk) ookeani.
Väärtused: loodus (liigid ja elupaigad/kasvukohad). Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Kaitsealad – Maastikukaitseala (MKA): (Meenikunno MKA,Viljandi MKA, Ahja jõe ürgoru MKA) Väärtus: maastik. Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, uurimine, tutvustamine ja kasutamise reguleerimine. Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood. 18 Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus) 2. Hoiuala: Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine. Euroopa juured (Natura 2000) – linnualad, loodusalad. Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala Hoiuala teatis: Looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad
· sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Karula, Soomaa Looduskaitseala - on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare. Erijuhud: park, aboreetum ja puistu. Võimalikud vööndid: · sihtkaitsevöönd · piiranguvöönd Loodusreservaat - on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maavõi veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. · Keelatud on igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, va järelevalve ja päästetöödel ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil.
kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid. Järsaku all kasvav ainulaadne pangamets on paljudes kohtades kas kaitsealana või vääriselupaigana hoitav. Eesti rahvuskivi on paekivi. 135. Mis ohustab aretisi? Millised loomatõud ja taimesordid on Eestis ohus? Mis tähtsus on nendel aretistel? Aretisi ohustavad loodusõnnetused, haigused ja kahjurid. Loomatõudest on Eestis
Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 133. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid. Järsaku all kasvav ainulaadne pangamets on paljudes kohtades kas kaitsealana või vääriselupaigana hoitav. Eesti rahvuskivi on paekivi. 134. Mis ohustab aretisi? Millised loomatõud ja taimesordid on Eestis ohus? Mis tähtsus on nendel aretistel? Aretisi ohustavad loodusõnnetused, haigused ja kahjurid. Loomatõudest on Eestis ohus 'eesti maakari', 'eesti hobune' (hävimisohus on ka 'eesti raskeveohobune' ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
