Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates
VIINAPUUDE KASVATAMINE POTTIDES Viinapuid saab kasvatada ka pottides näiteks kasvuhoones, talveaias, rõdul, terrassil ja isegi toas, kui seal on piisavalt valgust. Pottides kasvatamiseks valitakse kõige nõrgema kasvuga sordid. Sügisel, pärast lehtede varisemist ja sügisest lõikust viiakse potid keldrisse talvituma. Soodne temperatuur talvitumiseks on 05 kraadi C. Kui kelder on kuiv, siis tuleks taimi aeg- ajalt kasta (Kivistik & Kivistik, 1996). Veebruari lõpus tuuakse taimed uuesti ruumi ja vajaduse korral istutatakse ümber suurematesse pottidesse. Täiskasvanud viinapuul on vaja 1030 liitri suurust kasvunõud. Suvel tuleb taimi iga nädal lõigata, et reguleerida nende arengut. Toas kasvatatavale viinapuule jäetakse kuni 3 vilikonda, kasvuhoones kasvatamisel 1015 vilikonda. Toestamiseks kasutatakse potti torgatavaid tugesid, mille külge taimed seotakse (Kivistik &. & Kivistik, 1996). KOKKUVÕTE
TARTU ÜLIKOOL NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA ROLL INIMESE PSÜÜHIKAS Referaat Õppeaine: Õppejõud: Tartu 2011 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Närvisüsteemi ülesehitus................................................................................4 1.1 Närvisüsteemi funktsioon.............................................................................5 2. Inimese psüühika ja käitumine.........................................................................6 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena..............................................................7 3.1 Tingimatud refleksid......
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune m...
esinenud Euroopa ja Venemaa muusikafestivalidel. Remmel on teinud koostööd ansamblitega "Hortus Musicus", "Vox Clamantis", "New York Voices", "Estonian Dream Big Band". Tema teed on kokku viinud paljude välisriikide muusikutega nagu Julian Joseph, Brian Melvin, Chip Crawford, Eve Kornelius, Tatevik Oganesjan ja väga mitmete eesti muusikutega. Ta on kirjutanud laule ning instrumentaalmuusikat. Osalenud rohkem kui 30 CD salvestamisel. Õhtujuht Rohke Debelakk Gaute Kivistik (tuntud ka kui Rohke Debelakk; sündinud 18. juunil 1971 Tartus) on eesti humorist, ajakirjanik ja muusik. Kivistik on õppinud näitlemist Viljandi Kultuurikolledzis ja Eesti Humanitaarinstituudis ning töötanud näitlejana Tartu Lasteteatris. Kivistik on Kuku Raadio "Libauudiste" autor. Libauudiste lugemisega alustas ta 1994. aasta oktoobris Q Raadios pärast Erkki Kõlu lahkumist, neid on edastanud ka Uuno Raadio ja Raadio Elmar. Varjunime Rohke Debelakk valis Kivistik äkkotsusena enne Q
mitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehe-võist-lusi neljapäevakute nime all korraldatakse aastal 2000 Eestis 11-s keskuses, esimene taoline toi-mus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem). Orienteerumiskaarte hakkas Rein Välba osaliselt täpsustama 1962, kõiki maastikuelemente hakati kaartidel parandama 1969 (nn kaardirevolutsioon). Esimesed o-värvikaardid trükiti 1966 (autorid Arne Kivistik, Tõnu Raid), massiliselt mindi värvikaartidele üle 1973. O-klubid. Esimene o-klubi NLiidus OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 o-klubi. Orienteerumisalseid väitekirju on kaitstud kaks: Endel Isop (1967) ja Arne Kivistik (1973). 1.3 Orienteerumisvahendid Orienteerumisvahendeist on tähtsaim kaart. Ilma kaardita ei saa orienteerumisest spordina juttugi olla
vt. täielikku nimekirja 2006. aasta parimad Parim naine - Kaia Kanepi Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Tuule Tani Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Andrei Luzgin 2005. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Jekaterina Jeritseva Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Ain Suurthal 2004. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Anet Kaasik Parim noormees - Jaak Põldma Parim treener - Tiit Kivistik 2003. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Mait Künnap Parim neiu - Kaia Kanepi Parim noormees - Oskar Saarne Parim treener - Ain Suurthal 2002. aasta parimad Parim naine - Maret Ani Parim mees - Gert Vilms Parim treener - Rene Busch 2001. aasta parimad Parim neiu - Kaia Kanepi Parim mees - Andrei Luzgin Parem treener - Tiit Kivistik 2000. aasta parimad Parim neiu - Kaia Kanepi Parim mees - Andrei Luzgin Parim treener - Tiit Kivistik 1999. aasta parimad
lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´Rondo`ja `Silva`. Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljosenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`. Kasutatud kirjandus: Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik, 2012 Viinamarjad Eestis, Jaan Kivistik, 2006 Viinamari aias ja köögis, Jaan Kivistik ja Toivo Niiberg, 2002
собрание, Том 20, 1. часть – 19283, 15.08.1845. JURIDICA III/2012 169 „Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik Läänemere provintsis. Seadustik ei jõustunud territoriaalselt Soomes*10 ja Poolas.*11 Teistsugustel tingi- mustel ja teatud piirangutega kehtis see ka Siberis, Kesk-Aasias ja Kaukaasias.*12 Seadustiku artikli 174 alu- sel ei kohaldatud uue seaduse sätteid nendes asjades, mis tuli lahendada kirikuseaduste või Vene sõjaväe- seaduste järgi.*13 Kriminaalseadustiku ametlik pealkiri oli „Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik“ („Уложение
publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust. Oma tegelasi armastab ta kirjeldada sõbraliku nöökega. Paju on osalenud edukalt romaanivõistlustel , saanud ka teisi kirjandusauhindu. Teosed:
ehk vaid nõnda püsti püsin... kuid usu mind, ma ükskord olin väga hea. Eha Valge Öö ainult öösel ainult unes näed sa vääramatut tõtt hommikuti avasilmi järgneb vale omaksvõtt ainult üksi pimeduses jääd sa enesele truuks keset valgust jälle muutud tummaks üleliigseks suuks ainult unes keegi tulles õnne toob ja valu viib hommikul su trepikojas lamab murtud inglitiib Mario Kivistik Sinule kes sa oled sealmaal Nüüd, kus sa tead juba elust vähemalt veerandit, vaevalt et enese valust enam teed erandit. Võtmata, andmata võlgu sügaval elutsed. Võidad, siis kehitad õlgu. Kaotad, siis tegutsed. Taevani enam ei hõiska rõõmud sus häbitud. Hinnata oskad. Ja mõista. Kuid üksnes läbitut. Doris Kareva Chagalli assotsiatsioon võimatu et võimatu on võimatu Tohutu suurest buketist
Kes mängib saates Naabriplika Liisit? Vastus: Loore Martma Tagasi Saadete tegelased 20 Millise saate tegelased on Piret, Mari ja Kertu? Vastus: Pilvede all Tagasi Näitlejad 30 Kes mängis sarjas Nurjatud Tüdrukud Markus Tamme? (peaosa) Vastus: Märt Avandi Tagasi Näitlejad 40 Kes on see näitleja kes on aastavahetuse saate Libauudised nn uudisteankur? Vastus: Gaute Kivistik Tagasi Saadete tegelased 30 Millises telesaates olid tegelasteks Kõsta, Post, Kelk, Rops ja Mart? Hiljem Pullerits ja Kõrs Vastus: Kelgukoerad Tagasi Saadete tegelased 50 Mis saates olid peategelasteks Anti, Indrek, Harald ja Heiko? Vastus:Kalevipojad Tagasi Saatejuhid 20 Kes olid saate Reisijaht saatejuhid? Vastus: Kertu Jukkum ja Teele Viira Tagasi
Maailmavaateliselt saab nendest päris hea stardipaugu. 3 Kasutatud kirjandus: Eesti teatri bibliograafiline leksikon; Fagira D. Morti "Kurva kuju rüütel (peaaegu)" (Eesti Ekspress,Areen,19. juuni 2003; Sven Haljand "Dan Põldroos "Lugemine pole patt" (Kroonika, 2006); Sven Haljand "Põldroos ruulib täiega"(Kroonika, 2002); "Dan Põldroos(Meie Meel, 7. juuli 1999); Diana Kivistik "Põldroos õppis lastelt palju" (MM, 10. jaanuar 2001) http://www.lavakas.ee/?leht=42&menu=m4 http://www.kanal2.ee/?perform=saade&saatekava_saade_id=51698 http://www.imdb.com/name/nm1797530/
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
Tallinna Tehnikaülikool Immunoloogia Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: Agnes Kivistik 112483YAGB42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. Valgud jooksevad geelis „+“ poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile „-„laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH - rühma tõttu. Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri.
Raamatute seisundi analüüs Kõik 10 raamatut on vaadeldud Tartu Linnaraamatukogu teenindusosakonna erialakirjanduse saalis. Raamatuid on kahte liiki: matkaraamatud ja jalgrattaspordi raamatud. 1. Kivistik, A., Linnus, L. (1981). Noor matkaja. Tallinn: Valgus. Raamat on A5 formaadist natuke väiksem. Vaatamata oma kõrgele vanusele on raamat väga viisaka väljanägemisega ning ilmselt väga vähe kasutatud. Tegemist on pehmekaanelise köitega, mille köitmisel on kasutatud kahte metallklambrit. Kattematerjal puudub ja valts on nähtamatu. 2. Jürgenson, T. (2007). Matkates neljal aastaajal. Tartu: Atlex. Raamat on A6 ja A5 formaadi vahepeal. Tegemist on pehmekaanelise liimköitega ning on
Enne oma uue erakonna asutamist toetati üksikkandidaate või siis erakonda, mis oli küllalt keskkonna sõbralik. Nüüd lähme natuke rohkem ajalukku tagasi. 20.septembril 1989 loodi Eesti Roheline Liikumine(ERL). See oli esimene registreeritud erakond ENLKP kõrval. Esimesse juhatusse kuulus ka Lennart Meri ning Andres Tarand. Aastani 1992 oli Eestis kaks rohelist erakonda. Teine oli Eesti Roheline Partei(ERP), mille lõid Kivistik ja Made, kes lahkusid ERL-st. 1990 aastal sai ERL Ülemnõukogusse 8 kohta ning Ülemnõukogu juhiks valiti Arnold Rüütel. Tehti ajalugu, said esimest korda Valitsusse. Eelmainitud, Eesti Roheliste Erakond, koosnes ERL-st ja ERP-st. Nad liitusid, kuna nende populaarsus hakkas vähenema. Kokku sulamine, aga ei toonud samuti edu. EER on arusaanud, et inimene hävitab enda tegevusega planeeti Maa. Ning nad
28.Mis on doping spordis ja miks on see vajalik ?Põhjenda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Dopingaineid kasutatakse et: · jõuspordi tarbeks tugevdada lihasmassi · kiirendada poiste puberteediprotsessi · arendada olelusvõitluseks vajalikku karmust · suurendada eneseusku jne. 29.Too välja vähemalt 5 sporditeemalist raamatut: - A. Kivistik Suusatama! 1984 - K. Tamjärv Tänapäeva tennis 1989 - W. Gretzky & R. Reilly Gretzky autobiograafia 1994 - M. Saari Lasse Vieren 1983 - P. Karikko & M. Koski Paavo Nurmi 1973 30.Too välja vähemalt 5 internetis toimivat sporditeemalist kodulehe aadressi: http://www.treenitargalt.ee/ http://myfitness.ee/treeningud/treeningstiilide-tutvustus http://www.fitness.ee/ http://sport.ee/
Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoob...
Suusad peaksid olema kallid ning algajatele sobivad lühemad suusad. Suuski tuleb ka määrida et paremini libiseda. Suusasaapad peaksid olema pigem suured kui väikesed, sest muidu hakkab jalg külmetama. Suusakeppide pikkus sõltub stiilist, ja samuti ka suuskade pikkus. Haigena ei tohiks suusatama minna. Suusatamine on väga kasulik spordiala mida saab talvel lumega harrastada. (Vikipeedia Suusatamine 11.04.2010) Kasutatud kirjandus 1. Kivistik, A. Suusatama (1984). Minevikust tänapäevani. Tallinn: ,,Eesti Raamat". 2. Männiste, A., Pärtelpoeg, I. (1974). Suusatamine Tallinn: ,,Eesti Raamat". 3. Vikipeedia Murdmaasuusatamine [http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine] 4. Vikipeedia Suusatamine [http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine] 5. Suusaliit [http://www.suusaliit.ee/]
OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN SUMMARY At present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a appendage. The present works purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT foundation. The company mission is to offer consumer as possible quality and safety grafts and so all as possible advantageous price. LLC MINIBOAT scheme is build upon 2004 spring. Authors plan is to create a small enterprise, which produces small boats. The company uses salary workers, the amount will be 13. The office will be in a 3 room apartment, which will be orderly furnished. Author idea is to use the best computers and other equipment. Production building will be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere. The location is very important because over there the client can test the boat on the spot. In manufacturing will be used high technology, the best machines and the be...
Peleta linnud eemale ja korja marjad pihuga ära -- marjaraagusid pole enam vaja eemaldada.Kuivatatud arooniamarjad on samuti suurepärased, kuivatada võib neid soojustatud põrandal või ahjus.Kuna leivategemine on muutunud üsna populaarseks, siis on hea teada, et arooniad sobivad ülihästi ka leiva sisse, aga miks mitte ka müslisse või kasutada neid lihtsalt tervisliku suupistena. Kasutatud materjal; Puuviljandus, J. Kivistik Viljapuu- ja marjaaed, E. Mägi Iluaianduse käsiraamat, koostanud Mari Laane http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aroonia3 http://aedjakodu.tarbija24.ee/543990/must-aroonia-voiks-kasvada-igas-eesti-aias/ http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/aroonia.htm http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/aeg-maiustada-arooniatega.d?id=26210941 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=25
kordseid maailmameisterid šveitslased. Ihaldatud Argentiina karikas läks sel korral siiski veel Soome, Eesti jäi teisele kohale. Eesti vallutas laskespordimaailma, kui 1937. aasta augustis peeti Soomes Helsingi, Malmi ja Huapolahti tiirus laskmise maailmameistrivõistlusi. Eestlased võitsid nii prestiiže Argentiina karika kui ka individuaalse vabapüssiharjutuste maailmameistri tiitli, mille pälvis Elmar Kivistik (fotol), kelle võidutulemuse näol oli tegu ka maailmarekordiga. Kokku võitsid eestlased kaheksast maailmameistritiitlist kuus. 16 FOTOL: Helsingi kangelane Elmar Kivistik vasakul ja Gustav Lokotar paremal eskordivad Tallinna saabumisel 1937 Helsingis võidetud Argentiina karikat. Berliini olümpia 01. august 1936 Berliin sai olümpiamängude korraldamise õiguse esmakordselt 1916
Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias. Tiit Kivistik veresoontekirurgia üksusest 2011.a. Milleks vajab kirurgiline haige head jälgimist? Haige ei suuda end ise hinnata uues olukorras ja tavapäraselt ei suuda ta ennast ka adekvaatselt aidata kui selleks peab tekkima vajadus. Tuvastada võimalikult varakult haige tervist ja elu ohustav seisundi muutus , et saaks võtta kasutusele olukorda lahendavad tegevused. Mis on eelduseks Meie haige heaks jälgimiseks? Me teame patsiendi normaalset füsioloogiat.
2005 Oberstdorf 15 km KL + 15 km V 19 50 km ÜS KL 4 4 X 10 teatesõit 9 10 KASTUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 9 (1996). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. http://www.suusaliit.ee/? op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 4. Kivistik, A. Suusatama (1984). Minevikust tänapäevani. Tallinn: ,,Eesti Raamat". 5. Männiste, A., Pärtelpoeg, I. (1974). Suusatamine Tallinn: ,,Eesti Raamat". 11
tagasi ja uuesti majakavahiks, seekord Hobulaiule. Juhan Paju on Haapsalus üks omapärasemaid mehi, sest ta avaldas 1991 aastal oma esimese (krimi)romaani ning sellest ajast peale iga aasta vähemalt ühe, kuni oma elupäevade lõpuni. Kui esimest korda ta kirjutas romaani, siis ilmus kolm romaani lausa korraga "Hiromandi kokteil", "Haapsalu detektiiv" ja "Kagupassaat". Juhan Pajul on oma raamatuis tekkinud lemmik -- Haapsalu politseikomissar Kivistik, kes lahendab ka võimatuina näivaid keerdkäike. Kasutatud kirjandus: * Raamatud 'Haapsalu läbi aegade ja inimeste' 'Eneke' * Iternett http://www.muuseum.haapsalu.ee/v/index.php?lk=11038&show=11039#pealkiri http://www.videvik.ee/?id=517 http://et.wikipedia.org/wiki/Aidi_Vallik
medalit (4+4+1) ning pustitasid kaks maailmarekordit. Vabapussi standardis laks randkarikas Copa Argentina kull Soomele, kuid hobemedalid voitis Eesti meeskond koosseisus Jaak Karner, Ernst Rull, Endel Rikand, August Liivik ja Elmar Kivistik. Individuaalmedaleid voitsid veel Gustav Lokotar ning Johannes Vilberg. Kaks aastat hiljem, 1937 toimusid MM-voistlused Helsingis ning kujunesid Eesti laskuritele vaga edukaks. Vaba- pussi standardis voitis meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, Harald Kivioja, Alfred Kukk ning August Liivik esikoha ja hinnatuima trofee Copa Argentina. Selle igavesti randava
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse justkui "kraesid". Et õied asetsevad võrsete tipuosas ning väljuvad tegelikult alusel
ääremaadele 3) Talupoeg- 4) Maavabab talupojad- Eesti ülikute pojad, ei maksnud koormisi. KAUBANDUS ja LINNAD *1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud. 1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti) 1. 23
LISAD 12 Lisa 1 Karula rahvuspark Pilt 1: Karula rahvuspargi suurim ja sügavaim järv. Andres Tarto, Ilus Eestimaa, 3.04.2010, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/ahijarv/ (9.02.2014) Pilt 2: Haruline võtmehein. Arne Ader, Haruldus metsa all- võtmehein, 12.06.2009 http://www.looduskalender.ee/node/4193 (9.02.2014) 13 Lisa 2 Soomaa rahvuspark Pilt 3: Viies aastaaeg Soomaal. Aime Kivistik, Soomaa üleujutused on unikaalsemad Euroopas, 5. aprill 1995 http://arhiiv.soomaa.com/?id=515&lang=est (9.02.2014) Pilt 4: Soomaa rippsild. Artjom Lofitski, Jõesuu rippsild, 2013 http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/joesuu-rippsild (9.02.2014) 14 Lisa 3 Vilsandi rahvuspark Pilt 5: Haruldased rohukoskelid. Remo Savisaar, Puhkehetk- rohukoskel, 26.06.2009 http://blog.moment.ee/ tag/rohukoskel (9.02.2014)
nad lõplikult hävitada. Samas võib dekanteerimine isegi veidi oksüdeeru- 22 nud veini päästa: veini avanedes võib see muidu häiriv nüanss taanduda. 23 Uku Kuut: Veinimaa Eesti “Jaan Kivistik Räpina aiandus- koolist on teinud kuivi veine koos Jaan Kivistik: veinimeistrist sõbra Juha Karvone- “Võin väita, et Eesti on üks põhjapoolsemaid riike, kus saab viinamarju niga. Marjad on kasvatanud Jaan, Ju-
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase põhiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE 4 Perekond 4 Vanurid 4-5 3. KOMBED JA ETIKETT 6 Tervitamine 6 Kingitused 6 4. SÖÖK JA JOOK 7 4.1 Sokolaadid 7 4.2 Friikartulid 7 4.3 Jook 7-8 5. KOMBED JA TRADITSIOONID 9 5.1 Karnevalid ja laadad 9 6. SÜSTEEMID 10 6.1 Haridus 10 KASU...
6. Paranda kokku ja lahku kirjutamist. 1.Hetkel peame aga lootma autosviibinute tahtejõulisele paranemisele. 2. Koos teise mehega tormasid nad ilma igasuguse varustuseta ülikonnaväel põlengusse. 3. Juuli lõpupoole Islandile jõudnud Eesti turiste võttis vastu soojapahvak. 4. Riiulifirma juhatuse esimees tasus 58 m 2 korteri eest 17 190 EVP krooni. 5. .. kommenteeris praegu abikaasa ja sõpradega Skandinaaviamaades puhkusereisil viibiv Kivistik. 6. Juba praegu leiab selles ettevõttes tööd pooltuhat inimest ning suveks valmib veel üks tsehh. 7. Nüüd siis on ilmunud koguni terve raamat Kadrinast kogutud vanade rahvalaulude- ja mängudega! 8. Ei meenugi etendust, kus publik aplodeerib püstiseistes! 9. Firma kannab vastutust oma kohustuste täitmatajätmisega tekitatud kahju eest. 10. Võtame käpuli asendi, jalad toetuvad puusa- ja käed õlgade laiuselt maha. 11. Indrek Olli projekti järgi
Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö 2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused..............
Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007) Maguskirsipuu ja hapukirsipuu erinevad puu suuruse, külma- ja haiguskindluse poolest. Õiealgmed pungades on varakevadiste külmade suhtes tundlikud. (Kask, Kivistik 2005) Magus kirsipuu (Prunus avium, sün. Cerasus avium) kasvab looduslikult suurel osal Mandri-Euroopa territooriumil, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Ta kultuuristati kas Kesk- Aasias või 300. a paiku enne Kristust Kreekas. Rooma riigi ajal hakati teda kasvatama Euroopas laialdasemalt. Maadeavastuste järel oli kirsipuu üks esimesi viljapuid, mida uusasukad kaasa viisid Ameerikasse ja teistele mandritele. (Kask 2007) Magus kirss on väga maitsev puuvili
Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad,
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
a) Haavapuravik (Leccinum aurantiacum) b) Pipratatik (Chalciporus piperatus) c) Punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus) d) Kasepuravik (Leccinum scabrum) 4. Milliste puravikuliste viljakehade parasiit on Kollane üleniidik (Hypomyces chrysospermus)? a) Kivipuravike ja tatikute b) Kivipuravike ja sametpuravike c) Tatikute ja sametpuravike d) Sapipuraviku ja pipratatiku "Mürgitusi põhjustavad ained seentes" - Carmen Kivistik 1. Milliseid organeid kahjustavad mükotoksiinid peamiselt ? a) maksa ja neere b) soolestikku c) närvisüsteemi d) tugi ja sidekude 2. Millist toksiini leidub rohelises ning valges kärbseseenes ning on surmavalt mürgise toimega? a) Orellaniin b) Amanitiin c) Aflatoksiin d) Fumonisiin 3. Ligikaudu mitu liikimürgiseid seeni võib leida Eestist? a) 250 liiki b) 300 liiki c) 150 liiki d) 125 liiki 4
Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116 Juri Gavšin Akad.tee 15A-111 Juri Levtšenko II 230 620 2155 Jüri Vain Akad.tee 21-B319 620 4190 Jüri Vilipõld Raja 15 - 135 620 2302 Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303 Kadri Umbleja II 308A 620 2110 Kaja Kivistik Raja 15 - 110 620 2309 Kalev Rannat II 312 620 2117 Karin Rava Raja 15 - 408 620 2307 Kersti Antoi Raja 15-136 620 2302 Kristi Jõers II 301A 620 2103 Kristina Murtazin Raja 15 - 136 620 2340 Kristina Vassiljeva II 320 620 2116 Kristjan Hans Sillmann II 310 620 2119 Kuldar Taveter Raja 15-402 620 2313
"Kirjad laagrist" (1989, trükiarv 80 000) Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted. Väike reekviem nendele, kel oli vähem õnne kui autoril. 15. "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990, trükiarv 80 000) Valekaebuse peale 15 aastaks vangi mõistetud Verner Kivistik tutvub tapivagunis Tenno Roodese nimelise mehega, kes on suremas ja kes teeb ahvatleva ettepaneku: võtku Kivistik tema nimi endale. Kuna see annaks Kivistikule võimaluse vabaneda kuue aasta pärast, võtab ta ettepaneku vastu. 1951 saabki ta laagrist vabaks. Paraku on elu võõra nime all ahistav ja täis pidevat hirmu saada ära tuntud. Niigi elavad inimesed veel läbiotsimishirmu all, võim jahib metsavendi, valitseb pealekaebuste oht. Kivistiku/Roodese
nagu üleval kirjeldatud ja seda vaid enda või sõprade rõõmuks, siis võiks ju oma võimeid ja kogemusi rakendada ettevõtjana kasumit teenides. Kui teil on äriidee, mis tundub hea, siis istuge laua taha ja tehke äriplaan! Kui äriplaan on tehtud ja sealt on näha, et teil on piisavalt vahendeid, paika pandud tegevuskava ja läbi analüüsitud võimalikud riskid ning tulemuseks on kasum, siis pange oma ettevõte käima! Ja te oletegi ettevõtja kes tegeleb ettevõtlusega. Taavo Kivistik finantsjuhtimise valdkonna konsultant Finantsplaneerimise OÜ Viimati muudetud: 07. august 2007 Isikuomadustest tingitud probleemid ettevõtluses Pidage meeles, et ettevõtlusega alustamine nõuab teilt enamasti kogu teie aja, energia ning ka raha. Mitte igat ettevõtet ei saada edu. Vähem kui pooled alustajad saavad ennast ettevõtjaks nimetada ka aasta pärast. Ettevõttest on järele jäänud vaid võlad ning kohustused. Tihti on ka
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
.................................................................................................................................... 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ......................................................................................................................................................................... 44 Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro, Maris Kivistik, Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Tiit Sillaots Rahvusvaheline koostöö ..................................................................................................................................................................................... 46 Toimetaja: Ann Marvet Töölehed . ....................................
-Erinevad koostöövõrgustikud, nt NorBaltWet (Taani, Eesti, Soome, Norra, Island, Läti, Venemaa, Rootsi) • Eestis rahvuslik Ramsari komisjon • Ramsari ala peab olema kaitstud LKS alusel, st kaitseala, hoiuala või nende kombinatsioon. KEK-is peab olema märge Ramsari ala kohta. • Konventsiooni aruanded. Viimane aruanne konventsiooni kohta 1.märts 2018 (COP 13). Koost.: Taimo Aasma ja Herdis Fridolin (KKM), Maris Kivistik ja Kai Kimmel (KeA), Marika Kose (VVO esindaja). • Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine. Mitmel kaitsealal juba teine või kolmas KKK periood. • Soode tegevuskava 2016-2023, PLK tegevuskava 2014-2020 ja soode taastamine kaitsealadel EESTI ALADE ESINDUSLIKKUS -︎2008 tegi Rootsi Looduse Fond (WWF-Sweden) ülevaade Eesti aladest ︎- Ramsari alade esindatus on üldiselt hea
Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116 Juri Gavsin Akad.tee 15A-111 Juri Levtsenko II 230 620 2155 Jüri Vain Akad.tee 21-B319 620 4190 Jüri Vilipõld Raja 15 - 135 620 2302 Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303 Kadri Umbleja II 308A 620 2110 Kaja Kivistik Raja 15 - 110 620 2309 Kalev Rannat II 312 620 2117 Karin Rava Raja 15 - 408 620 2307 Kersti Antoi Raja 15-136 620 2302 Kristi Jõers II 301A 620 2103 Kristina Murtazin Raja 15 - 136 620 2340 Kristina Vassiljeva II 320 620 2116 Kristjan Hans Sillmann II 310 620 2119 Kuldar Taveter Raja 15-402 620 2313
2065 2216 Karp Kalev Lääne-Viru 04:57:41 M17 1557 1216 Kask Hans-Kristjan Tartu 04:23:29 M17 1780 2686 Kelder Oliver Võru 04:35:52 M17 574 2814 Kelk Kristjan Harju 03:34:29 M17 563 2469 Kiitam Ivar Tallinn 03:34:14 M17 576 736 Kivistik Kristjan Viljandi 03:34:37 M17 1338 2322 Koolmeister Jaan Hiiumaa 04:11:56 M17 2320 2633 Kruus Kristo Tartu 05:35:55 M17 364 2526 Kuusma Maikel Tartu 03:22:00 M17 1932 1837 Kürsa Karl Tartu 04:48:09 M17 430 2618 Laas Martin Tartu 03:27:14 M17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
