Eeru kõrts: Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla
.............................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded........................................................................................... 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele
''Kas siin on keegi uus?'' Kuulda oli julma karjumist ja ta hüppas arsfääri otsa. Ma hakkasin kõikuma ja paanitsesin. Iga hetk võis ta sisse saada ja siis oli minu elu läbi, kuid hetke pärast jättis ta järele ja kadus pimedusse. ''Kas te oleksite hea ja võtaksite raadio enda vasakult poolelt.'' Ütles raadios olev mees. Ma võtsin raadio enda kätte. ''Ma ei tea kuidas sa selle lennuõnnetuse üle elasid, kuid ma ei ole keegi, kes kõike küsitleks. Ma olen Atla ja ma üritan sind elus hoida. Sa pead liikuma hakkama. Me peame su kõrgemale saama. Tõmba kopsud õhku täis ja astu välja arsfäärist välja. Ma ei jäta sind üksinda.'' Sel hetkel uksed avanesid ja ma sain sellest väikesest kuplist välja astuda. ''Me peame ta peidust välja saama. Aga sa pead mind usaldama.'' Ruum oli suur ja halvasti valgustatud. Minust eespool olid suured aknad. Koht nägi välja nagu suur bussipeatus. Istepingid olid igal pool ja kohvrid vedelesid maas
Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel 9.b klass
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga
TUNTUMAD TEOSED Esimene romaan "Kesaliblik" Romaan "Kivine pesa" Romaan "Üks neistsinatseist" Rannatriloogia "Õitsev meri", "Taeva palge all", Hea sadam" Näidendid "Vaese mehe ututall", "Neitsid lampidega" Võõrsil ilmunud "Tee kaevule" "Päike küla kohal" "Kevadine maa" A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea stiiliga ladus jutustaja. Sisukord Eelmine Järgmine ÕITSEV MERI 1935 Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise kaljasekapteni Tuisu Jüri taluperes. Teema : Kadunud poeg Kustas, kes on 6a
merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev meri : Rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus. Leegitsev süda : Kannatused, andestamine, kunsti loomine ja kunstniku missioon. Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese
Rapla maakond 1. Varbola jaanilinn ja linnus tuntud Henriku Liivimaa kroonikast, Eesti suurim linnus 2. Raikküla mõis suur, sammastega, hetkel eravalduses, veidi restaureeritud, säilinud hulk kõrvalhooneid. Lähedal asub endiste mõisaomanike surnuaed. 3. Loojärv Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. 4. Atla mõis erakätes, restaureeritud, toimub kontserdeid, etendusi jne. 5. Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms.
Esmaspäevaks kamandati kõik talumehed mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Pühapäeva, 1. juuni hommikul peeti nõu ja otsustati naabervaldadest abi paluda ning saadetigi käskjalad välja. Eriti tulemusrikas oli rahva üleskutsumine Juuru kiriku juures. Pastor Berg kohtus vahepeal rahvaga ja lubas isegi karistuseta jätmist, kui kuuletutakse. Sõda 2. juuni varahommikul koguneti Atla-Eeru kõrtsi, siit mindi läbi Mahtra edasi Raba kõrtsi ja sealt suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km²
8) Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat "Information seeking in the online age: principles and practice?" Kui jah, siis esitage andmed leidumuse kohta. Leidub. Formuleering – Pealkiri:information seeking in the online age:principles and practice?, Teaviku laad: Raamat, Tallinna täielik raamatukogu 9) Mitu inimese anatoomiat tutvustavad eestikeelsed videosalvestised on leitavad Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus? Esitage pealkirjad. Leian 6 kirjet „Inimkeha atla [videosalvestis] 9.1, Aju ; Hingamine“ „Inimkeha atlas [videosalvestis] 9.2, Luud ka lihased; kehakell“ „Inimkeha atlas [videosalvestis] 9.2,Nahk; Maitse ja Lõhn“ Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 „Inimkeha atlas [videosalvestis] 9.4, Organismi kaitsevõime; söömise masinavärk“ „Inimkeha atlas [videosalvestis] 9.5,Süda – inimese pump; Ema üsas“ „Inimkeha atlas [videosalvestis] 9.6, Inimsoo jätkamine; Kuulake seda; visuaalne maailm“
Prantsusmaa Asend As ub : Eura a s ia m a nd ril, Lä ä ne Euro o p a s . La is ukra a d id : 4 4 °5 5 ° N, 5 °7 E. Üm b rits e va d : Atla nd i o o ke a n, Va h e m e ri, La Ma nc h e vä in, Bre ta g ne p o o ls a a r, Ke s km a s s iv (m ä e s tik) . Ee s tis t jä ä b : 1 8 6 3 km ka ug u s e le . Aja va h e o n P ra nts us e ja Ee s ti va h e l 2 tund i. Piirid,suurus P ra nts us m a a l o n nii m a is m a a kui m e re p iir. Na a b e rriig id :Be lg ia , Luks e m b urg , S a ks a m a a , S ve its ,S uurb rita nnia ,
Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi KoseUuemõisa.
Tänu ebaõnnestunud reisile jõudis ta järelduseni, et kodus on ikka kõige parem. Niida arvates oli Hannes nagu plahvatav miin. Ta oli alati valmis salvama, kui talle tundus, et talle tehakse liiga. Hannes oli töökas noormees, hoolimata oma kesisest 6 klassi haridusest. Ta oli naistemees, sest pidudel tantsis ta alati erinevate tüdrukutega. Hannes oli kergelt uhke, ettevõtlik ja enesekindel. Romaani ainestik on võetud kirjaniku kodukandist: Atla lahe ümbrusest. Looduslikuks taustaks on Lääne- Saaremaale kõige iseloomulikum: kadakane merekallas, kiviklibused põllud, mõned tuulte lõõtsutada õunapuud, kiviaiad ja meri. Tegevustik toimub 1920. aastate Eesti Vabariigis ühes väikeses kalurikülas, kus peategelane Hannes Turja otsib oma kohta elus. Kaluriküla suhtleb ja võitleb merega. Romaanis on kujutatud randlaste ja sisemaa inimeste võrdlust.
lähedal, kus elas koos abikaasa ja tütrega Õismäe Vaba Aja Keskuse majas Ehitajate tee 109a/2 neljandal korrusel asuvas Nurmenuku kodumaalt lahkumiseni. raamatukogus. (nov 2010) Elu teise poole elas paguluses Rootsis. Anneli Oidsalu 17 August Mälk "Õitsev meri" (1935) Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Anneli Oidsalu 18 August Mälk "Hea sadam" (1942) Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku;
sellised linnud nagu rüüt, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180 km² (23 800 ha) suuruse ala, millest meri moodustab 105 km². Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari)
elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. aastal ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam. Keila jõgi. Üldandmed. Soome lahe vesikonna pikim jõgi, mis voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Algab ta Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 km ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed on Atla jõgi ja Maidla jõgi. Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla
Teostel on loogiline, selge ülesehitus ja sageli loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga suurejooneline vormiarendus. Süda tundis põhjalikku huvi polüfoonilise kirjaviisi lihtsate vahenditega. vastu, see on ka tema muusika nurgakivi. Peeter Süda (30.01.1883 Atla, Lümanda vald - 03.08.1920 Tallinn) · Süda ainus rahvaviisile tuginev oreliteos on "Pastoraal". Ainus kooriteos - "Linakatkuja" · Oli 20. sajandi teisel kümnendil silmapaistvamaid organiste Eestis, samuti helilooja, silmapaistev orelikunstnik ja hea pedagoog
pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on
Veel saab tegeleda kalapüügiga. Olemas on kõlarid, millega saab ürituste tarvis väga tugevat muusikat kuulata. Turismitalu asub Raplamaal, Juuru vallas, Pirgu külas, Kivimurru talus, millele lähim talu asub umbes 300 m kaugusel. Talus töötab 3 inimest, nendest 1 juhataja, kes tegeleb kõigi taluga seotud töödega ja 2 koristajat, kes samuti kõigi töödega kohustatud. Turismitalu asub looduskaunis kohas, kus lähedal asub mets, mitte kaugel pole Atla jõgi, kus saab suvel ujumas käia ning kuhu saab samuti kalapüügivahendid kaasa võtta ja oma oskusi minna proovile panema. Tooted: 1. Ööbimine: Võimalus ööbida majas, kus asub saun. Maja võimalus rentida, kuhu kuulub 3 tuba (igas toas 3 magamiskohta), 2 tualetti, peoruum ning ilusa eesruumiga mõnus saun. 2. Kalapüük: Talust 50m kaugusel on suur tiik, kus kasvatatakse maitsvat ja lihavat karpkala
Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse Vilsandi rahvuspark Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. km2 suuruse piirkonna. Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika saarte linde kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika saared läksid kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi käsutusse.
kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis kirjutab, kui mehed teevad mõisale tööd. Nii siis pöörduski Ants koos meestega tagasi kõrtsi. Seal nad pidasid nõu, et mis teha. Ants läks minema kindla plaaniga Liivimaale jõuda ning palus meestel tema naisele ja lapsele öelda, et nad ei muretseks. Ants läks alguses Atla küla poole, et sealt hobusega edasi minna. Atla külla tuli kirikuhärra saadetud vanker, kes otsis Antsu. Tallipoiss ütles, et ta ei tea kes Ants on ja kus ta võiks olla, sest tema pole ühtgi antsu näinud. Külas sel ajal mõeldi minna metsa redule, sest muidu saavad nad asjata piitsa. Seda nad tegidki. Kui kohtumõistjad tulid külla, siis nägid, et külas on haudvaikus ja, et kedagi ei ole seal. Võimsad mõjud
kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis kirjutab, kui mehed teevad mõisale tööd. Nii siis pöörduski Ants koos meestega tagasi kõrtsi. Seal nad pidasid nõu, et mis teha. Ants läks minema kindla plaaniga Liivimaale jõuda ning palus meestel tema naisele ja lapsele öelda, et nad ei muretseks. Ants läks alguses Atla küla poole, et sealt hobusega edasi minna. Atla külla tuli kirikuhärra saadetud vanker, kes otsis Antsu. Tallipoiss ütles, et ta ei tea kes Ants on ja kus ta võiks olla, sest tema pole ühtgi antsu näinud. Külas sel ajal mõeldi minna metsa redule, sest muidu saavad nad asjata piitsa. Seda nad tegidki. Kui kohtumõistjad tulid külla, siis nägid, et külas on haudvaikus ja, et kedagi ei ole seal. Võimsad mõjud
h m e ah ning pe v iv ja lat ub Õhk on võrdle ku s u misi niiske, s k iiru ei takista Atla est miski ndi ookeanilt Tasand läänetuuli puhuvaid ike ranniku l sajab kuni 1 lj 0 2000 m a mägede lää 00 mm / a, At
Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas. Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas. Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste; Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle,
Karula rahvuspark Kaitstavad looduse üksikobjektid P Pindala 12 300 ha. aljud tähelepanuväärsed loodusobjektid Atla jõe ääres ja Pühajõe allikad Raplamaal. Peale Loodud 1993 samanimelisest maastikukaitsealast. puud, allikad, rändrahnud, joad, kärestikud, joogivee on me esivanemad ammutanud allikaist Kaitsealused I kategooria liigid: haruline võtmehein, muda-lahnarohi, kalakotkas, väike- astangud, paljandid, koopad ja huvitavad ka paranemislootust: rahvapärimustes on allikaveele
ning linde, nii nende pesitsusajal kui veelindude rändeperioodil. Rahvuspargi aladel on registreeritud 247 liiki haudelinde, samuti on terve rida taimi siin oma areaali läänepiiril ja seetõttu kuulub pea 1/3 siin kasvavatest taimedest kaitstavate taimede nimistusse. Rahvuspark paikneb Saaremaa läänerannikul. Territoorium hõlmab Vilsandi saare koos seda ümbritsevate laidudega, samuti Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahe koos rannikualadega ja neis paiknevate saarekestega, üldpindalaga 18155 ha-d. Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a. Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade (kõik aastast 1981) ja Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode,
36 4.19 0.37 1.6 0 OFG Läätsa 4.36 4.19 0.35 5.88 0 FPO Mõntu 4.31 4.14 0.49 6 0 OFG Orissaare 4.28 4.11 0.38 6 FPO Tamse 4.36 4.19 0.39 1.8 FPO Unguma 4.3 4.13 0.36 6 FPO Sandla 4.27 4.1 0.36 6 0 FPO Panga 5 4.8 0.61 0 0 FPO Nasva 4.2 1.55 1 5.88 0 FPO Atla 5 4.8 0.72 5 FPO Karala 4.1 3.94 0.29 4 FPO Nasva 4.31 4.14 0.32 1.6 0 FPO Kipi 4.28 4.11 0.46 3.68 0 FPO Nasva 4.28 4.11 0.37 4 FPO Rannaaugu 4.6 4.42 0.44 6 FPO Rannaküla (Pihtla v) 4.61 4.43 0.6 1.6 FPO Läätsa 4.36 4.19 0.37 1.6 0 LLS Orissaare 4.25 4.08 0
25428 7400041-1Asva 58.41370323.005556 25428 Laimjala vald 5203 23010-1 Ata 59.34709625.099248 5203 Raasiku vald 5204 23009-1 Ata 59.34730625.098833 5204 Raasiku vald 23331 6700066-1Ata 58.44130124.552763 23331 Sauga vald 26708 6700067-1Ata 58.44126624.552419 26708 Sauga vald 27071 7000040-1Atla 59.05363925.007889 27071 Juuru vald 31246 7000039-1Atla 59.05374925.007221 31246 Juuru vald 136487 Atla 58.29667321.910420 136487 Lääne-Saare vald 20113 7000042-1Atla tee 59.06611224.995745 20113 Juuru vald 25644 7000041-1Atla tee 59.06606024.995864 25644 Juuru vald 24709 7820020-1Atlantis 58.38120526.728926 24709 Tartu linn 27137 8200060-1Atra 58.12733826.289501 27137 Elva vald 27138 8200061-1Atra 58.12728426.287997 27138 Elva vald 22190 4400067-1Atsalama 59.24133727.358340 22190 Mäetaguse vald 22191 4400068-1Atsalama 59
annaabi.ee 
