endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. Vihmametsi tuleb aga säilitada, kuna koos vihmametsade kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, tuul ja vesi kannavad selle minema. Metsaraiet ergutab ka maailma vajadus puidutoodete järele. Sellepärast suureneb ka troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu pärast. Lood pole ka head parasvöötme põhjaosaga, kus metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Ei puudu maailmas ka ebaseaduslik metsaraie ja metsavargused. Nende arv praegu aina suureneb, kuid sellele soovitakse piir panna. Aga just tänu metsavargustele saab metsaalune ja sealne pinnas rohkem kannatada, kui raiele, mis tehakse seaduslikult. Inimesed, kes tegelevad ebaseadusliku metsaraiega, ei mõtle muule, kui vaid sellele, et saaks puud salaja metsast välja transportida ja edasi müüa. Sealsele looduse rikkumisele mõtlevad sellised inimesed vähe.
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde kasvanud puidu maht. 1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja...
Metsa eluring Eestist on kaetud 50% metsadega. Metsa kasvab 2,2 miljonil hektaril. Eesti metsadest 37% on riigimetsad. Metsa elu hakkab seemnest. Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raiek...
alguses keskkonda kuritarvitanud. Alles hiljuti on hakatud mõistma, mida selline kiire areng on endaga kaasa toonud. Kuid millised globaalprobleemid mõjutavad ka minu elu? Üheks oluliseks probleemiks on metsade hävitamine. Viimase aastakümne jooksul pole see probleem Eestit enam nii väga mõjutanud. Inimesed on hakanud mõtlema Eesti looduse peale ja mis sellest alles on jäänud. Me oleme hakanud metsi juurde istutama, et metsaraie kahju tagasi teha. Kuid alati võiks ju olukord parem olla. Eestis on küll metsaraie olukord paranenud, kuid ikkagi võetakse metsa suurel hulgal maha ja uued raiekõlblikud puud ei kasva piisavalt kiiresti tagasi. Näiteks võetakse puid maha selleks, et paberit saada, kuid me peaksime hoopis vanapaberit taaskasutama. Ma loodan, et lähimate aastate jooksul hakkavad inimesed sellega aktiivsemalt tegelema. Samuti kaasneb metsaraiega ka liikide hävimine.
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie...
Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid
Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbeline kliima · Pilt[5] Peamised Saheli Kõrbestumise põhjused: 1. Vähene ja kõikuv sademetehulk ( Guinea hoovus, El Niño) - põud 2. Ülerahvastumine 3. Metsaraie 4. Liigne põlluharimine 5. Liigne karjakasvatamine 6. Sõda 7. Liivatormid 8. Vaesus 9. Alepõllundus Pilt[6] Sademetehulga kõikumine Pilt [7] Tagajärjed · Näljahäda haigestumiste ning suremuse suurenemine · Sotsiaalsed, majanduslikud, · poliitilised probleemid · · Pilt[8] Pilt11 Pilt12 · Looma-, linnu-
Inimeste arvukus on viimase 60 aasta jooksul kolmekordistunud ja umbes pool maailma elanikest elab linnades. Paljud linnad on ülerahvastatud ja inimestel pole ruumi, kus elada ning seetõttu tekivad väga halvas seisus ja ebatervislikud slummid. Slummides elavatel inimestel puudub juurdepääs päevaselt vajalikele asjadele nagu vesi, pesemine ja elekter. Need inimesed ei vääri sellistes halbades oludes elu. Metsaraie on samuti suureks probleemiks. Metsad kasutavad süsihappegaasi, et fotosünteesi kaudu teha hapnikku, mis on elavorganismidele eluks vajalik. Inimesed aga hävitavad metsi, et saada puitu elamute ehitamiseks või põllumaa juurde tegemiseks. Viimase 40 aasta jooksul on maailma suurima vihmametsa, Amazonase, ala vähenenud 20% võrra. Ei lähe kaua aega kuni kõik vihmametsad hävivad, kui midagi ei võeta ette selle takistamiseks.
Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita
pöördumatult ja mulla viljakus väheneb tohutult. Selle tagajärjel tekivad tulekahjud, metsakahjurid ja puude haigused. Metsade pindala kavatsetakse säilitada massiivsete istutusprogrammide abil. Seitsme aasta pärast peaks praeguse plaani kohaselt iga maha võetud puu asemele istutatama uus. Keskkonnaministri Carlos Minci sõnul kavatsetakse lisaks aktiivsele istutusprogrammile võtta senisest oluliselt tõsisemalt käsile ka metsavargad. Kui see plaan õnnestub, peatub metsaraie nähtavalt, kuid mitte lõplikult ja selle probleemi vastust pole veel leitud.. Siin pildil on väha hästi näha metsaraie tulemusi terves maailmas. Esimesel pildil on kujutatud mitme aasta tagust maailmametsa rohkust ja teine pilt on tehtud eelmine aasta, kus on näha hävingu ulatusi väga selgelt.
threatened with extinction. VOCABULARY • Habitat – elupaik • Confined – piiratud • Destruction – purustamine • Extinction – • Enemies – vaenlased väljasuremine • Vulnerable – • Approximately - ligikaudu haavatav/nõrk • Establishment – • Conservation – kaitse asutamine • Decline – kahanema • Ban on logging – • Mainland – maismaa metsaraie keeld • Urgent – kiire • Widespread – laialdane • Reforestation – VOCABULARY • Rebounded – tagasi •Subspecies – alamliik vetruma/põrkuma •Inadvertently – tahtmatult • Thriving – hästi edenev •Secure – kinnitama •Range – vahemik • Throughout – jooksul •Gall bladders – sapipõis • Imperiled – ohustama
20% Puitpaneeli 10% d 0% Tselluloos Paber Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud • Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud • Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha • Soome – illegaalne metsaraie, metsiste elualade hävimine Metsa probleemid • Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud • Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha • Soome – illegaalne metsaraie, metsiste elualade hävimina • Saksamaa - happevihmad Aitäh kuulamast!
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka
Ökodukt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaht Mõju: salaküttimine Tagajärg: liikide väljasuremine Muutused: regulatsioonid, suuremad karistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loodusvarad Mõju: metsaraie, soode kuivatamine, turba ja põlevkivi kaevandamine Tagajärg: liikide hävimine, elukoha hävimine, kahjustatud loodus Muutused: tarbida säästlikult Põllumajandus Mõju: metsaraie, väetamine, niisutamine, kuivendamine Tagajärg: pinnase rikkumine, veekogude kadumine ning saastamine, elupaikade vähenemine, mitmekesisuse vähenemine Muutused: regulatsioonid Alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi on mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
(Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid * BIOSFÄÄR = kõige suurem ökosüsteem e . kõik elav maal - elupaik on maal, vees (hüdrosfäär) ja õhus (atmosfäär)
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad
Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3. Aastane juurdekasvu suurenemine ja metsaraie. Juurdekasvu suurenemine (1935-2009) ja metsaraie (1949-2009). (YPEF) Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal tööd umbes 3%-le kõigist töötavatest inimestest Soomes, kellest omakorda 3/4 töötas metsatööstuses. Metsaga seotud mittepuiduliste teenuste (loodusturism,marjad, seened jne.) kasutamine ja hoidmine on Soome metsanduse loomulik osa
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990
Etioopias aga kasvav rahvaarv, kes vajab juurde põllu- ja karjapidamismaad ning küttepuid. Madal haridustase ja valitsuse vähene sekkumine aitab sellele samuti kaasa. Nigeerias on suurim ürgmetsade raiumise määr. Seda tehakse samuti põllumajanduseks ja kütteks. Lageraie tagajärjel on praeguseks kadunud 90% Aafrika metsadest. 81% Nigeeria ürgmetsadest kadus viimase 15.aastaga. Lääne-Aafrikas on alles veel vaid 22,8% niisketest metsaaladest. Metsaraie vähendab sademete hulka ning Etioopia on kogenud seetõttu näljahäda ja põuda. Viimase 50. aastaga on kadunud 98% Etioopia metsadest. Metsaraie Madagaskaril on põhjustanud kõrbestumist, viljaka pinnase kadumist ning veevarustuse lagunemist, mille tulemuseks on riigi võimetus pakkuda kasvavale rahvastikule eluks vajalikke ressursse. Etioopia valitsus koos organisatsioonidega nagu Farm Africa on hakanud võtma kasutusele meetmeid, et lõpetada ülemäärane metsa raie.
Miks on ladustamine vältimatu? Ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi. Ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust. Ladude abil kindlustatakse ühtlane tootmine hooajalise tarbimise korral. Hooajalise tootmise korral kindlustatakse ühtlased tarned. Näitena tooksin siin puidutööstuse, kus toorainet üritatakse lattu muretseda juba talvel, kui toimub põhiline metsaraie, materjali realiseerimise kõrgaeg on aga soojal ajal, kus ehitus on aktiivseim. Ladustamine on vältimatu sellepärast, et pikad veokaugused suurendavad vajadust kauba ladustamise järele, sest et tarnepartiid suurenevad veokauguste kasvades. Ladudesse saab paigutada varud materjalidest, toorainetest, komponentidest ja pooltoodetest. Seda on vaja ettevõtte seisakute vältimiseks ja rühmilisuse tagamiseks. Ladudes saab peita ka tarnijate ebakindlaid tarneid ja
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Pillerin Palo Rõngu Keskkool 11.klass Erinevad puidutööstusega seotud keskkonna probleemid · Röövraie · Üleraie · Metsatulekahjud · Ohustatud liigid Üleraie · Võetakse maha metsa rohkem, kui on soovituslik. · Võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu . · Arengumaades põhjustab üleujutusi, muldade hävimist. · Kõrbed laienevad pidevalt. Röövraie · Röövraie on kontrollimatu metsaraie. · Raie kogumaht on 11-13 miljonit tihumeetrit aastas. · Suureneb põllumaade osakaal. · Erinevate isendite arv väheneb. Üleraie ja röövraie tagajärg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
toimib ning millist mõju avaldab ja miks. Kuigi kohati võib see jääda segaseks (projekt on laiaulatuslik ning nüansse on palju), on see täiesti loogiline ja mõistetav. 3 FLEGT ja selle areng FLEGT (Forest Law Enforcement, Governance and Trade) on metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja -kaubandust käsitlev ELi tegevuskava, mida käsitletakse kui esimest sammu ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomuliste küsimuste lahendamisel. Selle põhirõhk on riigihalduse reformimisel ja haldussuutlikkuse parandamisel, mida toetab sellise mitmepoolse koostöö ja selliste lisanõudlusega seotud meetmete arendamisele suunatud tegevus, mille sihiks on ebaseaduslikult üles töötatud puidu tarbimise vähendamine ning üldisemaks eesmärgiks metsade jätkusuutlikule majandamisele kaasaaitamine puitu tootvates riikides. Litsentsimissüsteem on
Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja
Looduskaitse ajalugu Eestis 2010 Kui kord kõik algas ... · Umbes 5 000 aastat tagasi Eestisse ränanud hõimud suhtusid loodusesse austusega · Neil olid pühad paigad: hiied, kivid, puud, jõed · Eestis on praeguseks teada ligi 550 hiit ja enam kui 2 000 pühapaika Esimesed loodust kaitsvad seadused · Aastast 1297 on teada esimene seadus nimelt keelas Taani kuningas metsaraie Tallina lähisaartel · 1664. aastal laienes Eestisse Rootsi metsaseadus · Aastal 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts, kõigepealt lasid nad eemaldada Emajõest palju kalatõkkeid 1910. aasta Eesti looduskaitse algus · Rajati Eestisse esimene looduskaitseala Vilsandi saare majakavahi eestvedamisel · 14. augustil sõlmiti saarte rendileping eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde seda sündmust peetaksegi Eesti looduskaitse alguseks Mõned tähtsamad aastaarvud
Fifth level Metsade Tähtsus Majanduslik tuluallikas Sotsiaalne tööhõive tagaja ja metsapuhkusepakkuja Ökoloogiline liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline Eesti kultuuri üks osa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Probleemid Soojad talved Vale metsaraie tuulemurrud Juuremädanikud ja ulukid Puudulik väljaõpe Aitäh kuulamast!
Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta teha lennunaha ehk lennuse abil. See on nahakurd ees- ja
aastaks võrreldes praegusega troopilise vihmametsade taimedest ja loomadest alles olla 18 45 protsenti. See tähendab seda, et enamik liike kas kohaneb, läheb ära või sureb välja. Kõige ohustatum on Amazonase piirkond, sellele järgnevad Aafrika ja Indoneesia vihmametsad. Vihmametsade päästmiseks on keskkonnakaitsjad teinud meeletuid kampaaniaid, aga metsaraie kestab edasi, sest see pakub vaestele riikidele sissetulekut. Raiutakse igal juhul kas siis ausalt või ebaseaduslikult. Metsaraie kiirendab ka kliimasoojenemist, sest metsad on olulised CO2 sidujad. Vihmametsad toodavad olulise osa Maa õhust, tänu sellele hüütakse neid "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimine muudaks Maa albeedot, konvektsiooni ja sademete hulka oluliselt. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF, Greenpeace, NABU ja BUND FSC sertifikaadi. Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia
tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt.
Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele. Rahvusvahelise Punase Risti F föderatsiooni andmetel on looduskatastroofide tõttu sunnitud oma kodu jätma rohkem inimesi kui sõjaliste konfliktide tõttu. Sageli pöördumatuid keskkonnatingimuste muutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: viljaka põllumaa kõrbestumine, mere veetaseme tõus, joogiveepuudus, metsaraie, aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid. Eestis oleks lumetud talved. Euroopa Liit on seadnud kasvuhoonegaaside emissiooniks eesmärgid. · Vähendada enegriatarbimist. · suurendada taastuvenergia osakaal energiatarbimises. · suurendada Euroopa Liidus transpordis kasutatavates kütuses biokütuste osakaalu. Seda ei saa tegelikult peatada vms, kuid seda saab ennetada. Iga väike asi aita, nagu
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kai...
3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali
Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline ni...
OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad) KÕRB- Aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine. (hallmullad) Kõrbestumise põhjused : Inimtegevus Ebaõige maaharimine Metsaraie Üle karjastamine Kuiv kliima Tuule erosioon MÕISTED: Degratsioon- Keemiline murenemine (muldade hapestumine) Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kiviosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokku tõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine- Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid ained eraldub. Tuuleerosioon ehk deflatsioon- Pinnase ära kandumine tänu tuulele
Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumajandusmaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. Järjest kiirenev muldade erosioon ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. Muldade erosiooni põhjustab suureneva toiduvajaduse tõttu teostatav metsaraie. Umbes pooled kogu maailma troopilistest vihmametsadest on praeguseks hävitatud. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele mäenõlvadele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kuna aurumine on niisutatavatel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad
pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL (KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED) · INFOÜHISKONNAS ON TÖÖSTUSE OSAKAAL HÕIVES ~ 30%, TEENINDUSE OSAKAAL > 60%. ERITI ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE OSAKAAL
Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Väga harva läheb naaberpuule toitu otsima Talub hästi näljaaegu Pojad Paaritumine ja poegimine toimub puu otsas Tiinus kestab 5-6 kuud, poeg võib sündida mistahes aastaajal Aastas sünnib üks poeg Sünnikaal 200-250 g
SAVANN Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised
Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta.
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
Keskkonnanormatiiv kontrollarv - kvaliteedi,tootenormatiivid. Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010...
tuuleparke suures laotuses, sest paarist tuulegeneraatorist ei piisa. Taastuvenergi on küll loodussäästlik, kuid ei rahulda Eesti piires tarbijate vajadust. Asudes Läänemere kaldal on potentsiaali, kuid selleks peaks terve ranniku täis ehitama. Arvan, et geograafiline asukoht ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning ehituslikku saematerjali. Suurlinnad, kus on õhureostus eriti suur, oleks vaja rohelisi alasid, kuhu oleks odavam istutada puid, kui arendada spetsiaalseid õhupuhastajaid. Loodusikult keskkonda kaitsta on odavam, kui inimese loodud tehisseadeldised.
orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajana ning õhu puhastajana on metsad olulised ka keskkonnakaitseliselt. (Wikipedia, Mets, 2015). Metsamajanduse üks suurimatest probleemidest on metsaraie. Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, kus metsareie toimub ja soodustab selle kõrbestumist. Teatud määral on metsaraie vajalik, kuna puud haigestuvad aga sellega ei tohiks liiale, minna, kuna mets pakub elukeskkonda paljudele loomadele. 4. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kätte toimetamisega. Energiaressursside kasutamisega seotud poliitilised probleemid: Kõige suuremaks
hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud, rästik, nastik, pesukaru, skunk; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus, tihe asustus.
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · ...
Metsandus ja puidutööstus · Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks · Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) · Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas · Sööti jäänud põldudele kasvavad kask, haab ja hall lepp · Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. · Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu. · Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid · puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda. · Metsatööstus on puidutööstuse ...
Arengumaades on suureks probleemiks ka halvad loodusolud. Suurt tähelepanu tuleb pöörata haritava maa loomisele. Seda saab teha näiteks niisutades, väetisi kasutusele võttes, metsaraiega, soode kuivendamisega, maaparandusega jne. Siiski kaldun arvama, et neid meetmeid võiksid kasutusele võtta ainult need riigid, kellel looduslik olukord väga hull ei ole, vastasel korral võivad liigse looduse muutmisega kaasnega väga halvad tagajärjed. Näiteks põhjustab liigne metsaraie muldade erosiooni, niisutamisega kasutatakse ära väga palju maailma mageveest, suur aurumine põhjustab muldade sooldumist jne. Neid tagajärgi arvestades poleks mõttekas luua põllumaad näiteks kõrbe, vaid targem oleks rahaallikas muud moodi leida ja toitu sisse osta. Järgmiseks probleemiks oleks kindlasti liiga suur ja kiiresti kasvav rahvaarv. Üks efektsemaid viise, kuidas rahvaarvu kontrolli alla saada, oleks rahvast harides. Nii
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
