Ajalugu TH (0)

Ajalugu
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
TH. Klass
2010/11
Sisukord

Antropogenees 3
Muinasaja arengujärgud 4
Egiptus 5
Egiptuse usk 6
Mesopotaamia 7
Kaananimaa 8
Kreeka 9
Vana- Rooma 13
Rooma, kui impeerium 15
Rooma religioon 17
Uusaeg 20
Absolutism 21
Absolutism Prantsusmaal 22
Parlamentarismi areng Inglismaal 23
Valgustus 25
Ameerika Ühendriikide tekkimine 27
Inglise kolooniad Põhja-Ameerika 27
Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil 29
Prantsuse revolutsioon 30
Napoleon 31
Industriaal ehk tööstus ühiskond 32
Imperialism 33
Erinevad poliitilised ideoloogiad 34
Rahvuslik liikumine 36
Rahvusriigi moodustamine Saksamaa näitel 37
Rahvusvahelised suhted 38

Antropogenees

*Antropogenees – inimese kujunemislugu.
*Australopiteekus – lõunaahvlane. Levinud oli ainult Aafrikas. Kõndis kahel jalal. 5 miljonit aastat tagasi tekkinud. 120-130 pikk.
*Homo Habilis – osav inimene. Kuulub perekonda inimene. 2-3 miljonit aastat tagasi tekkinud. Leiud pärinevad ainult Aafrikas. Valmistas tööriistu. Elamut tal polnud, rõivaid ta ei kandnud. Tegeles korjusega ja toitus ka surnud loomadest.
*Homo Erectus – sirge inimene. 2 miljonit aastat tagasi tekkinud. Säilmeid leitud ka Euraasiast. Õppis küttima. Elas koobastes. Kasutas tuld . Kasutasid riideid (loomanahk). Erinevad alamliigid (nt. Heidenbergi inimene).
* Neandertaallane – 250’000 aastat tagasi tekkinud. Surid välja 30’000-40’000 aastat tagasi. Esmane leid saadi Saksamaalt, Neanderi jõe orust – sealt tuli nimetus. Tema ajumaht oli tänapäeva inimesest suurem. Olid esimesed, kes matsid oma surnuid haudadesse ja need kaeti ookermullaga (kollakas-oranžikas muld ) ning panid kaasa hauapanuseid. Usk järgmisesse (hauatagusesse) ellu. Hoolitsesid ka oma haigete eest.
* Homo Sapiens – nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200’000 aastat tagasi Aafrikast. Esivanemat on nimetatud Aafrika Evaks. 50’000-70’000 aastat tagasi rändasid nad Aafrikast välja. Erinevatel mandritel kujunesid välja erinevad rassid.

Muinasaja arengujärgud

* Kiviaeg – sai alguse siis, kui tekkis Homo Habilis – siis kui hakati valmistama tööriistu. 3 miljonit aastat tagasi.
-) Paleoliitikum – noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat – 12’000 eKr. Kivikirves , oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga – anastav majandamine . Rändav eluviis.
-) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg. Kestis 12’000 eKr – 7’000 eKr. Lisandusid vibu ja nool . Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga .
-) Neoliitikum – uusim kiviaeg. Kestis 7’000 eKr – 5’000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine – mindi üle viljelevale majandusele – hakati kasvatama karja ja harima põldu – neoliitiline revolutsioon .
-) Eneoliitikum – vasekiviaeg. Kestis 5’000 eKr – 2’500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised – põletamata tellis , kuivatatud päikese käes – ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta). Ratta leiutamine – tekkis ratasveok (enne olid lohistid) ja potikeder (savinõude valmistamine muutus tunduvalt lihtsamaks) – Mesopotaamias sumerite poolt.
*Pronksiaeg – Kestis 2’500 eKr – 1’300 eKr. Ader – mis tegi põlluharimise lihtsamaks.
*Rauaaeg – Kestis 1’300 eKr. Raua leiutajateks on hetiidid , rahavas, kes elas Väike-Aasias (tänapäeva Türgi).

Egiptus

* Egüptoloogia – teadus, mis uurib Vana-Egiptust. Sai alguse 19. Sajandi alguses.
-) Egiptuse ajaloo uurimine on raske, sest puudub ühtne kronolooiga, ühtne null-punkt.
-) Egiptuses arvati aega vaaraode järgi.
-) Kõrbede arvelt ei tehtud põlde juurde, et vältida põldude sooldumist.
-) Egiptuses säilitati looduslik tasakaal, ei üritatud viljakat ala niisutusega laiendada. Vesi juhiti kanalite ja tammidega, vaid neile aladele , kuhu üleujutus looduslikult tõusis.
* Üleujutus: juuli – oktoober; põlluharimisperiood: oktoober – märts; põaperiood: märts – juuli. (põaperioodil kasvatati siiski asju, aga lihtsalt neid, mis vajasid veidi vähem niiskust)
* Ajalugu jagatakse – vana-riik, keskmine-riik, uus-riik ja sinna vahele jäävad vaheperioodid.
* Koptid – muistsete egiptlaste järeltulijad.
* Egiptlased on see rahvas, kellel päritolu legende ei olnud, nad samastasid end universumiga ja ühiskonna korraldus hästi rangelt hierarhiline.
* Selle ühiskonna tipus oli absoluutse võimuga jumal – kuningas/vaarao.
* Ühtne Egiptuse riik saadi alam– ja ülem–Egiptuse ühendamisel, aga siiski säilis kohati kaksikmonarhia.
* Vaarao sümboliteks olid kaks taime (lootos ja papüürus) ja kaks looma/ lindu (raisakotkas ja kobra ).
* Alguses oli vaarao Horose kehastaja , hiljem ühendati vaarao päikesejumal Ra ja surnutejumal Osirise kultusega.
* Vaarao, jumala kehastusena, pidi tagama rahva heaolu ja selle, et maailma korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud).
-) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat.
* Tšati – juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust.
* Väepealikud – esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool.
* Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik.
* Nomarh – väiksema piirkonna valitseja.
* Preestrid – üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega.
* Kirjutajad – madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi.
* Hemos – töötavrahvastik, kes kõik olid kinnistatud mingi kindla ametiga.
-) Üleujutusperioodil kasutati talupoegi ehitustöödel.
* Orjad – kõige alamal, selles ühiskondlikus püramiidis, kuid nad ei olnud peamised töö tegijad – peamised olid siiski hemosed.

Egiptuse usk

* Polüteism – usk mitmesse jumalasse. Raske on välja tuua, et palju neid jumalaid seal Egiptuses oli.
* Kohalikke jumalaid kujutati algselt loomade või loominimesena (zooantropomorfne) ja igal kohalikul piirkonnal oli oma jumal.
* Memphis – selle piirkonna tähtsaim jumal oli Ptah .
* Teeba – selle piirkonna tähtsaim jumal oli Amon .
* Kui paik sai keskuseks, siis kasvas selle paiga Jumala tähtsus.
* Austati ka pühasid loomasi. Kõige austatum üle Egiptuse oli kass . Veel olid üle Egiptuse austatud ka Iibis ja Raisakull .
* 14 sajand eKr tehti katse kehtestada monoteism ehk ainujumalakultus, selleks oli vaarao Ehnaton, jmalaks pidi saama Aton.
* Muudeti ära ka pealinne ja selleks uueks pealinnaks sai Ahetaton.

Mesopotaamia

* Assüroloogia – teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, mis kujunes välja 19. sajandi keskel (sel ajal dessifreeriti esimesed kiilkirjad – tegelikkuses see oli toimunud juba 19. sajandi algusel, kuid paljud pidasid seda tõlget ebaõigeks ning alles 19. sajandi keskel tõestati, et asi oli õige).
* Sumerid – Mesopotaamia tsivilisatsiooni loojad. (umbes IV aasta tuhat eKr)
* Sumeritel ei kujunenud välja mitte ühte riiki, vaid terve rida linnriike .
* Mesopotaamia kiri:
-) Kiilkiri – kiilukujulised kirjamärgid.
-) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500)
-) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki.

Kaananimaa

*Kaananimaalt kujunes välja kaks kõrgkultuuri – Foiniikia ja Heebrea e. Iisrael.
* Foiniikias ei kujunenud välja ühtset riiki, vaid kujunesid välja linnriigid .
-) Aegajalt nad sõdisid üksteisega.
* Foiniikias tegeleti põlluharimisega, mis erines Egiptlastest ja Mesopotaamiast sellega, et seal ei olnud kasutusel niisutuspõllundust.
-) Tegeleti teraviljade kasvatusega, kuid neist veel olulisem oli viinamarjade ja oliivipuude kasvatus. Toodeti kahte olulist ekxportkaupa – vein ja õli.
* Teine oluline tegevusala oli käsitöö.
-) Neil oli üks väga spetsiifiline käsitöö – nad värvisid kangaid purpurpunaseks.
-) Purpurvärvi saadi purpurtigudelt, kes elutsesid vahemere ääres. Selleks, et saada 1g purpurvärvi, kulus 5000+ tigu .
-) Nad tootsid ka sarkarpunast värvi, milleks töödeldi putukaid, kes olid tamme kahjurid .
-) Veel toodeti klaasi (nad suutsid saavutada kuumuse 700oC) (see oli läbipaistvam, kui see, mida suutsid valmistada ka Egiptlased) – nad valmistasid klaasanumaid.
* Arenenud oli ka kaubandus, kus müüdi oma käsitöö saadusi, aga kaubeldi veel seedripuiduga.
* Foiniikial oli põhja-aafrikas koloonia nimega Kastaago.
* Foiniikias oli tegemist mitme jumala austamisega ja emasündinud poegade ohverdamist.
* Foiniiklased olid need, kes võtsid kasutusele tähestikkirja ja see koosnes 22-st konsonandist ning see tähestik tekkis juba 14 sajand eKr.
* Kirjaoskust vajasid preestrid, ametnikud.
* Iisrealased kuuluvad Heebrealaste hulka.

Kreeka

* Kõige varasem periood Kreeka ajaloos kannab nime Egeuse ehk Kreeta Mükeene periood – See oli umbes aastatel 2000 e.Kr – 1100 e.Kr.
* Kreeta Mükeene periood jaguneb omakorda kaheks kultuuriks : Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur.
* Minoiline kultuur – levis Kreeta saarel. Sellele saarel tekkis primaarne tsivilisatsioon ilma teiste mõjutusteta. Selle saare elanikud jõudsid kõrgkultuuri tasemele juba umbes 2000 e.Kr.
* Kõrgkultuuri rajajate päritolu on teadmata.
* Ajalugu on õpitud esemeliste leidude põhjal. On ka kirjalikud ajalooallikad lineaarkiri A-s, kuid seda ei osata lugeda, sest ei teata, kust need elanikud tulid ja seega ei teata ka, mis keelt nad rääkisid.
* Seda ajajärku iseloomustavad lossid – kõige tuntum on Knossose loss.
-) Losside põhiplaani iseloomustavad labürendid.
-) Lossi saab käsitleda, kui võimukeskust, aga kuna neid on leitud mitmeid, siis ei teata täpselt, kas tegemist oli erinevate riikidega, või olid üks peamine loss ja teised allusid talle, aga peale selle, et loss oli võimukeskus, oli ta ka majanduskeskus ja samas ka usukeskus.
* Linnad olid losside ümber.
* Kultuur ise oli rahumeelne kultuur, sest need lossid olid kindlustamatta (polnud müüre vms) ja kunstis puudub sõja temaatika .
* Kunsti järgi on tehtud ka järeldusi usu kohta ning arvatakse, et austati naisjumalannasid ning teine asi mida austati oli härg.
* Minoline kultuur Kreeta saarel sai teatud löögi juba tänu sellele, et Kreeka mandriosast tulid sinna mõnevõrra madalama arengutasemega Müheene kultuuri elanikud ning Kreeta saarest põhjapool toimus vulkaanipurse , millest tulid hiidlained, mis purustasid paljud hooned Kreeta saarel.
* Minoiline kultuur säilis kuni aastani 1400 e.Kr-ini, kuid juba varem hakkas hääbuma.
* Mükeene kultuur oli levinud eeskätt mandri Kreekas ja ka Egeuse mere saartel.
* Umbes aastal 2000 e.Kr tungisid Balkani poolsaarele Kreeka hõimud, kellest kõige varem tungisid sinna kreeka hõimud, või täpsemalt ahhailased .
* Kultuuri tasemele jõudsid need samad Kreeka esivanemad umbes aastal 1600 e.Kr.
* Nad kasutasid keeleks juba lineaarkiri B-d, mis on ka meie teadlastele juba arusaadavam, kuid need puudutasid peamiselt vaid majapidamist, seega ei saa siiski väga palju infot neist.
* Kreeka mandriosas kerkisid esile kindlustatud lossid.
* Seda aega tuntakse Mükeene nime all, mis on saanud oma nime võib-olla, et kõige kuulsaime ja samas kõige rohkem uuritud lossi järgi nimega Mükeene.
* Kreetast erinevalt polnud nende losside ümber linnu.
* Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus.
* Võimsad kaitseehitised viitavad , et need riigid olid omavahel alatasa sõjas.
* Võib-olla suutis Mükeene teised mõneks ajaks endale allutada, kuid püsivad riiki toonases Kreekas ei olnud.
* Lineaartahvlite järgi võib järeldada, et peamiselt seisis losside eesotsas kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik.
* Ka Kreekas oli loss suur majapidamiskeskus.
* Enamus mis Kreekas oli, oli kohandatud sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile.
* Doorlased rändasid sisse ja nemad purustasid seni olnud Mükeene keskused ning sai alguse järgmine periood Kreekas, mille nimi oli tume periood.
* Tume periood kestis 1100 e.Kr – 800 e.Kr.
* Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri.
* Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri.
* Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast.
* Tumedal ajal võeti kasutusele raua kasutamine, mis andis aluse hilisemale arengule.
* Uuesti kõrgkultuuri tasandile jõuti umbes aastal 800 e.Kr(- 500 e.Kr) ja selle nimi oli Arhailine periood.
* Toimus kolonisatsioon – kreeklaste väljaränne vahemere ja mustamere rannikule .
* Esimesena tekkisid agraarkolooniad, sest oli vaja põllumaad, millest oli jäänud Kreekas väheseks.
* Teiseks tekkisid kaubanduskolooniad selleks, et Kreekasse tuua asju, mida nad ise ei tootnud ning samas oma enda toodangut turustada.
* Hõberaha kasutamine – 7 saj e.Kr võeti see kasutusele Lüüdias, kust see levis edasi Kreekasse.
-) Müntide mõlemad pooled kaeti kujutistega, et vähendada võltsimist.
* Kuna Kreeka ei olnud ühtne riik, siis erinevates Kreeka väike-riikides kehtis erinev rahasüsteem.
-) Kõige tuntum võis olla Athena raha, sest sellest kohast teatakse kõige rohkem. Seal kehtis drahm – 4,36g. Kõige olulisem oli tetradrahm – 17,44g.
-) Oli ka selline asi mida tunti talendi all – 22,62kg.
* Arhailisel ajajärgul kujunes välja ka Kreeka tähestik.
* Kreeklased võtsid üle Foiniikia tähestiku, kuid kuna seal olid vaid kaashäälikud, siis kreeklased lisasid veel tähti, mis tähistasid täishäälikuid. Tekkis Kreeka alfabet, mis koosnes 24-st tähest. Algselt ei olnud igalpool samasugune tähestik, kuid see ühtlustus ajapikku ja see ühtlustas üleüldist Kreeka riiki.
* Kujunesid välja üle Kreekalised religioosed keskused, mis ühendasid kreeklasi üleüldiselt.
-) Delfi – jumal: Apollon, oraaklitega oli see seotud.
-) Olümpia – jumal: Zeus, hakati pidama olümpiamänge (esimesed: 776 e.Kr)
* Kujunesid välja polis ’ed ehk linnriigid.
* Kui enne pole riiki olnud, siis riik tekib kas vägivalla või kokkuleppe tulemusel.
* Polis – sõltumatu, omavalitsus (kodanikud – mehed, vabad, täisealised, põliselanikud – seda teostati rahvakoosolekute kaudu. Rahvakoosolekutel valiti ka nõukogu ja ametnikud, kelle käes oli võim alaliselt ning nad valiti enamasti üheks aastaks), omakaitse. Kaks kõige olulisemat olid Athena ja Sparta (suurima ka).
-) Polises olid kodanikud vaid 40’000 inimest, kuigi seal elas 400’000-200’000 inimest.
* Klassikaline periood kestis 500 e.Kr – 338 e.Kr.
* Kui räägitakse Kreeka ajaloost, siis enamasti mõeldakse just klassikalist perioodi ning tihtipeale on kõik veel seotud ka Athena polisega.
* Valitsemisvormid:
-) Aristokraatia - võim oli koondunud aristokraatide kätte ning ametnikud ja nõukogu valiti vaid nende hulgast.
-) Demokraatlik – võim oli kodanike käes ning nõukogu ja ametnikud valiti kõigi kodanike seast.
-) Türannia – ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi püsima suhteliselt lühikseseks ajaks. Tegemist oli ülemineku vormiga aristokraatialt demokraatiale, kus türannid kaitsesid lihtrahvast aristokraatide eest.
* Asukoht:
-) Athena – Atika maakond, Kesk-Kreeka
-) Sparta – Leseenia ja Lakoonika maakonnas , Lõuna-Kreeka.
* Kodanikud: (vanus)
-) Athena – mees, põliselanik, vaba, täisealine (20. eluaasta )
-) Sparta – mees, põliselanik, vaba, täisealine (30. eluaasta)
* Valitsemisvorm:
-) Athena – aristokraatlik →, türannlik →, demokraatlik.
-) Sparta – aristokraatlik (2 kuningat)
* Kuidas nimetati: a) rahvakoosolek, b) nõukogu, c) olulisemad ametid
-) Athena – a) ekleesia ; b) 500 nõukogu/bulee; c) 10 strateegi
-) Sparta – a) apella; b) geruusia; c) 5 efoori
* Liidud:
-) Athena – Athena mereliit
-) Sparta – Peloponnesase liit
* Milline oli kummagi polise osa Kreeka vaimses kultuuris: (miks?)
-) Athena – suur, sest Athena oligi Kreeka suurim kultuurikeskus.
-) Sparta – väike, sest Spartas ei pööratud tähelepanu vaimukultuurile, vaid sõjakultuurile.
* Tempel oli ühele jumalale ehitatud elukoht.
* Ohverdamised viidi läbi templi lähedal oleval altaril.
* Eeskätt toodi vereohvreid – enamasti loomi.
* Hellenismi periood kestis 338 e.Kr – 30 e.Kr (Langes Makedoonia võimu alla, lõppes siis, kui langes Rooma võimu alla)
* Ajajärk, kus toius Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii ühiskondlikes suhetes, majanduses, kui ka kultuuris.
* Hellenismi teke on seotud Aleksander Suure vallutustega (see kestis 336 e.Kr – 326 e.Kr)
* Kreeka, Väike- Aasia , Kaanonimaa (Foiniikia & Iisreal), Egiptus, Mesopotaamia (Eufrati & Tigrise alad), Pärsia (Mesopotaamiast ida poole, kuni Indiani)
* Aleksander Suure surm tõi kaasa Diadohhide sõjad (sõjad Aleksandri väepealike vahel)
* Aleksandril ei olnud surres veel pärijat, aga pärast tema surma sündis talle poeg, kuid keda ei toetatud, sest ta ema oli Pärslanna ning seega polnud piisavlt puhas.
* Tal oli ka poolvend , kuid too oli nõrgamõistuslik ja ka teda ei soositud seega.
* Inpeerium jagunes sõdade tulemusena neljaks erinevaks osaks.
* 1. Osa: Makedoonia & Kreeka – väepealik Antigosele (Antigoniidide riik).
* 2. Osa: Pergamon – väepealik Attaliit.
* 3. Osa: Egiptus – väepealik Ptolemaios .
* 4. Osa: Mesopotaamia & Pärsia – väepealik Seleukos ( Seleukiidide riik).
* Hellenism sai levida seetõttu, et toimus Kreeklaste väljaränne.
-) Välja rändasid Kreeka sõdurid, käsitöölised, kaupmehed .
* Kujunesid välja uued Kreeka kultuurikeskused.
* Kõige tähtsam oli Aleksandria Egiptuses (täiesti uus riik, mis loodi Aleksander Suure käsul)
* Pergamon oli samuti tähtis.
* Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia .
* Kreeka keel sai mõjutatud väliste idamaiste keelte poolt.
-) Seda keelt nimetati koinee ’ks.
* Linnriikide asemel sai hakata rääkima suurriikidest.
* Suurriikide valitsemine toimus erinevalt – kui enne oli kollektiivne valitsemine, siis nüüd oli piiramatu võimuga monarh .
* Monarh – valitseja, kui jumal.
* Muutus sõjaväekorraldus – kui enne tegelesid polise kaitsmisega kodanikud, siis nüüd oli eraldi palgasõjavägi, mille palkasid monarhid .
* Mõiste Kodanik ei olnud enam tähtis, sest kodaniku funktsioonid kadusid ja kadus ka tähtsus olla kodanik.
* Valitsemine muutus ning sinna lisandus palju idamaiseid juuri.
* Idamaade kultuur mõjutas samamoodi ka Kreeka kultuuri.
* Mis muutused toimusid:
-) Filosoofias: Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikule, mitte kui kodanikule. Otsiti vastust küsimusele, et kas inimene võiks saavutada õnne ka raskustest hoolimata.
-) Kirjandus: Silmapaistvaks žanriks tõusis luule ning selle eesmärk oli pakkuda meelelahutust.
-) Religioon: Kreeka jumalate kõrvale tekkis palju idamaade jumalaid ning hakkasid levima müsteeriumid.
* Vana-Kreeka, kui Euroopa tsivilisatsiooni häll:
-) tähestikkiri
-) demokraatlik linnakord + kodanik
-) teaduslik- filosoofiline maailmapilt + teadusharud
-) teater + kirjandusteosed
-) Olümpia mängud + sport ja kehakultuur

Vana-Rooma

* Itaalia rannajoon oli tunduvalt vähem liigendatud, kui Kreeka oma, seega oli vähem sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid – see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele.
* 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks.
* Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond.
* Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne.
* Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse.
* 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid , kes asusid elama Arno jõe kallastele – selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria.
* Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia.
* 750 – 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega.
* Etruskidelt võeti üle ennustuskunst , ehituskunst, kirjavaldkonnas.
* Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus , kes olid Marsi pojad.
* Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr.
* Seisused – Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid).
-) Patriitsid – Rahvakoosolek, senat , ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine .
-) Plebeid – Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine).
* Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset.
* Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse , koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis.
* Rooma seisis kolmel sambal , milleks olid rahvakoosolek/ komiitsid , senat ja ametnikud/magistraadid.
* Kuriaatsed komiitsid – päritolu järgi, hääletati kuuriate kaupa. (tegelesid sõjaväe küsimustega)
-) Roomas oli kõige tähtsam üksus suguvõsa, mida oli Roomas kokku 300, mis koosnesid perekondadest. 10 suguvõsa moodustasid kokku kuuria (30 kuuriat). Nende järgi käisidki koos kuriaatsed komiitsid. 10 kuuriat moodustasid triibuse, ehk hõimu (3 triibust).
* Roomlastel olid eesnimed, aga nende valik oli piiratud, sest neid oli kas 19 või 20.
-) Pärast eesnime oli suguvõsanimi.
-) Lisandus veel lisanimi .
* Naised said nimeks suguvõsa nime, kus lõpus oli a täht ning pandi veel lisa nimi (mõnikord lihtsalt nummerdati)
* Tsenturiaatsed komiitisid – varanduse järgi. (kõrgeme astme ametnike valimine)
* Tribuutsed komiitsid – elukoha järgi. ( alama astme ametnike valimine)
* Rahvakoosolekud käisid koos suhteliselt harva.
* Suuremat rolli etendas Rooma riigis senat, kus algselt oli 300 liiget.
* Senati liikmeks said endised magistrandid ja seda eluks ajaks.
* Iga viie aasa järel täiendati senati liikmeskonda.
* Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, rahandust, majandust, valvas usukultuse üle. Tegelikkuses oli senat see, mis Roomat juhtis.
* Magistraatide kollegiaalsus – ametnikke oli alati paaris arv ja üks ametnik võis oma kaaslase või madalama astme ametniku peale panna veto .
* Madalama astme ametnikud olid näiteks kvestor (40tk) – rahandus ametnik; ediil (4tk) – vastutasid, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud, korraldasid ka avalikke mänge (gladiaatorite võitlused ning hobukaarikute võiduajamised)
* Kõrgema astme ametnikud olid näiteks preetor (8tk) – tegeles õigusemõistmisega.
* Kõige kõrgem ametnik oli konsul (2tk) – ülemjuhataja ja üleüldine juhataja.
* Veel olid tsensorid, kelleks said endised preetorid või konsulid (2tk) – pidasid Rooma kodanike nimekirja, vastutasid loenduse eest, valvasid elukommete järgi.
* Diktaator – määrati ametisse siis, kui riiki ähvardas suur oht, temaks sai üks konsulitest ja temal oli nö ülemvõim.
* Rooma riik oli pigem aristokraatlik, kui demokraatlik, sest ametnikuks said olla vaid need, kellel oli raha, sest riik neile palka ei maksnud, aga et ametnikud suudaksid ära elada, pididki neil juba enne olema omad varad .

Rooma, kui impeerium

* Esmalt oli tegemist Rooma linnriigiga.
* Esimene etapp impeeriumi tekkimiseks oli see, et Rooma vallutas Itaalia (265 e.Kr).
* Pabiitsid ja patriitsid said võrdseks.
* Rooma hõivab Vahemere lääne osa ( Puunia sõjad – Rooma-Kartaago).
* Rooma hõivab Vahemere ida osa (sõditi Kreeka-Makedooniaga + Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Roomale) (133 e.Kr)
* Rooma pidas alistatud rahvastega läbirääkimisi ühekaupa, lepingu tingimused kõigiga erinevad, kohalikud kombed jääti puutumata.
* Itaalias 1/3 võidetute maadest konfiskeeriti – rajati Rooma kolooniad. Teine osa liidti otseselt Rooma linnriigiga (munitsiipium). Kolmas osa nimetati liitlasteks (ei saanud küll kodaniku õigusi, kuid ei pidanud maksma makse ning sõjavägi läks Rooma kasutusse).
* Alad väljaspool itaaliat olid provintsid – neid pandi juhtima asehaldurid, kes kogusid makse ja juhtisid elu. Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära.
* Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest – 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214’000 meest.
* Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest).
-) Raskerelvastus – 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus – 0.5k pikk torkeoda.
-) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad.
* I Põllumajandust
-) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) – toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest).
-) Villa – 100-500 jugenit, said osaleda poliitikas (tänu oma maa omandile), villas tegid tööd orjad ja tööd juhtis orjade seast valitud valitseja nimega Villicus. Villad tootsid turu tarbeks. Ühel omanikul võis olla mitu villat.
-) Latifundium – 1000 jugenit, tegeleti tervailja ja karja kasvatusega.
* II Käsitöö – osatähtsus tõusis teisel sajandil e.Kr, said mõjutusi Kreeka käsitööst.
* III Kaubandus – Rooma linna varustamine tähtis.
* IV Töö kaevandustes ja kivimurdudes – kaevandati rauda, kulda jne, kuid kõige olulisemad olid vask ja hõbe – rahaks.
* 1. Sõjaväe koosseis muutus (talupojad  palgaline sõjavägi)
* 2. Rooma riik suurenes, enamus ei saanud ena osaleda Rooma riigi juhtimises.
* 3. Linniriigile mõeldud valitsemine ei sobinud enam tekkinud impeeriumile.
* Keisririik – 30. e.Kr – 476.
-) Varane keisririik ehk printsipaat – 30 e.Kr – 235.
-) Sõdurkeisriteaeg – 235 – 284.
-) Hiline keisririik ehk dominaat – 284 – 476.
* Princeps – esimene kodanik ehk isik, kes sai senati vaidlustes esimesena sõna.
* Octavianus – vabariikliku korra taastaja, konsul, tsensor , rahvatribuun, pontifex maximus.
-) Tema ümber kujuneb bürokraatlik riigiaparaat , kelle abiga hakatakse riiki valitsema .
-) Octavianus sai endale ka tiitlid: sõjavägi → Imperaator; Senatilt → Augustus; Ceasari poolt, et ta tema lapsendas → Ceasar . Imperator Ceasar Augustus (augustus muutus nimeks ja Ceasar tiitliks)
* Pärast Augustust enam rahvakoosolekut kokku ei kutsutud.
-) Rahvakoosoleku ülesanded läksid Senatile.
* Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks – üks allus vahetult Senatile, teine allus keisrile.
* Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes, aga aastast 117, Rooma edaspidi kahanes.
* Sõjakäigud vähenesid, sõjasaak (orjad) vähenes.
-) Orjanduslik tootmisviis sattub ohtu, sest enam pole orju saada. Orjadele antakse maad, et ta saaks iseseisvalt majandada, kuid enamuse saagist annab ta ära.
* Hakatakse andma orju rendiks.
* 211 aastal saavad kõik vabad inimesed Rooma riigis Rooma kodanikeks – Caracalla edikt.
* Millega tegelesid:
-) Senaatorid: suurmaavaldajad, olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad.
-) Ratsanikuseisus : paljud olid suurmaavaldajad, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega, nende seast määrati kohtunikke.
-) Käsitöölised: tegid käsitsi asju.
-) Talupojad: põlluharimisega.
-) Proletaarid: neil polnud midagi ja nad ei teinud midagi (vahel juhutöid), kuid neile jagati riigi kulul tasuta vilja.
-) Vabakslastud: Tegid palju tööd ja kogusid varandust ning hiljem võisid tegeleda kõigega.
-) Orjad: neid kasutati kõikjal, et lasta neil teha igasuguseid töid enda eest. Orjaga võis omanik teha mida aga tahtis.

Rooma religioon

* Riik ja religioon olid omavahel seotud ning preestrid olid riigiametnikud.
* Kõrgeim preester oli pntifex maximus.
* Madalam preester – pontifex.
* Ennustamisega tegelev preester – augur .
* Mõju on avaldanud etruskid ja kreeklased ning seega on algupärast asja raske välja tuua.
* Animisnm – looduse hingestatus.
* nuumen – igale asjale omane jõud ja vägi.
* laar – esivanemate hing, maja kaitsevaim.
* penaad – kodukolde jumalus .
* genius – mehe kaitsevaim – elujõu, sigivuse sümbol.
* juno – naise kaitsevaim – soodustas abielu ja laste sünnitamist.
* Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, kuid neile anti uued Rooma pärased nimed.
* Roomas olid Kreekaga võrreldes tähtsamal kohal Vesta ja Saturnus .
* Vestaalid – jumalanna vesta preestrid.
* Saturnuse auks peeti pidustusi – saturnaale (neist võisid osa võtta ka orjad).
* Rooma alupäraga jumal on Janus, kellele on pühendatud ka aasta algus - jaanuarikuu.
* Roomlaste usuline põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid.
* Ennustamine tuli etruskide kaudu ja ennustati lindude lenndamise, kanade söögiisu jms järgi.
* Kõige olulisemate küsimuste korral kasutati sibülli raamatuid.
* Sõdurkeisrite aeg – 235 - 284 a. Segaduste aeg, kus legionäärid kuulutasid oma väepealikke keisriteks ja seega võis Roomal sel perioodil olla mitu keisrit . Sel ajavahemikul valitses 34 keisrit ning neist suri vaid üks loomulikku surma.
* Rooma riigi piire hakkasid ohustama ka germaanlased .
* Germaanlased elasid Doonaust põhjapool ja Reinist idapool .
* Korra taastas Diocletianus – 284 - 305 a. – hiline keisri riik aka. Dominaat, valitsejat kutsuti dominus et deus ’iks. Tema ei lahkunud ametist surma tõttu, vaid aasta 305 astus ta ise ametist tagasi. Selleks, et korda taastada, reformis ta sõjaväge. Loodi reservväed, mida paigutati ümber, vastavalt vajadusele – teiseks võeti sõjaväkke ka barbareid. Inimeste arv vähenes 60 miljonilt 30-35-le miljonile.
* Esimestel sajanditel tekkis ka ristiusk , levima hakkas ta esimese sajandi teine pool ja teine sajand.
* 313 – Milano edikt – usuvabadus .
* 381 kuulutati kristlus riigi usuks Roomas – teised usud keelati.
* 330 viidi pealinne üle Konstantinoopolisse (tänapäeva Istanbul ).
* 395 jagati Rooma lõplikult kaheks – Ida ja Lääne Rooma.
-) Ida- Roomast kujuned välja Bütsants
-) Lääne-Rooma jäi veel umbes sajandiks germaanlaste sissetungi ohvriks.
* Linnas, võrreldes maal elavate inimestega, on rohkem kasutusel raha, eristunud rikkad ja veased, toimub võimuvõitlus, elurütm kiirem, elanik kirevam, kirjaoskus suurem, toit mitmekesisem, abielluti hiljem ja lapsi vähem, inimesed avatumad uutele ideedele, kultuuri ja haridus keskus, inimesed liikuvamad.
-) 1) Linn kui kultuuri- ja hariduskeskus; 2) Iive – abielud , halvad tingimused, uus elanikkond; 3) Raha, rikkus ja vaesus – linn kui majanduskeskus; 4) Kirevam linnaelu , paiksem maaelu . Avatus linnas, konservatiivsus maal; 5) Linn ja linnaelanikud olid iseseisvamad, talupojadsõltusid oma maaisandast – vabadus linnas.
* 1. sajand tekkis ristiusk. Selle võtsid algselt vastu Rooma alamklass.
-) Rooma paavst > peapiiskop > piiskop > preester
* Seitse sakramenti: armulaud , laulatused, viimne võidmine, ristimine , vaimulike ametisse pühistemine, pihtimine, usukinnitus/leer.
* Preestriks õpiti vaadates kiriklike pilte.
* Klooster oli ehitiste kompleks .
* vaesus, kuulekus, kasinus.
* Esimesed koolid kus haridust saadi olid kloostri koolid – kloostrites kirjutati ümber ka raamatuid ja seal olid ka raamtukogud.
* Kloostrid olid ka majanduskeskused, sest neile kuulusid väga suured maavaldused ning seal tegeleti ka algelise sortide aretamisega.
* Kloostrid olid ka sotsiaal- ja arstiabi keskused, valmistati rohtusid, raviti inimesi, hoolitsesid vaeste eest, olid ka palverändurite öömajad.
* Klostrisse astuti, sest sooviti jumalat teenida, vanemad saatsid, mindi õppima, teha seal karjääri.
* 12-13 saj. tekkisid kerjusmunga ordud – need tekkisid teatud sellisele – teatud sellisele – teatud sellisele reaktsioonile, et tekkisid linnad – tekkisid linnadesse ja olid sellised, et sealsed liikmed olid vabamad ja rändasid ringi. Kerjusmunkadest said ka õppejõud ülikoolides.
* Investituur – maavalduse/ametikoha üleandmine.
* 962 Saksa Rooma keisririik.
* Renessanss on termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel tähistamaks vaimset ja kultuurilist murrangut. (Põhja-Itaalias juba 14. aajandil.)
* Pangandus sai alguse Firenzes, Medicite suguvõsast. Seal kujunes välja ka varakapitalistlik tootmine. (Kujunesid välja tööjaotusega suured ettevõtted ehk manifuktuurid)
* Kujunes välja universaal inimene, kes on pädev nii kunstis kui ka teaduses .
* Avastati uuesti kreeka keel ja antiik mütoloogia.
* 1450 – juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga – tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika.
* Põhjused reisimiseks – väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik).
* Eeldused reisimiseks – kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu.
* Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal .
* Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat , kartul jne.
* Hindade revolutsioon – hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes).
* Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa.
* Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika.
* Portugali ja Hispaania omavahelised lepinugud: Tordesillas 1494 (46’s laiuskraad ; Läänepoolsed Hispaaniale, teised Portugalile); Zaragoza 1529 (145’s laiuskraad; Idapoolsed Hispaaniale, teised Portugalile) – mõlemad tühistati 1777 aastal.
* Toimub indiaanlaste ja Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. (konkistadoorid hävitasid maiad , askeetid ja inkad )
* Saab alguse ulatuslik orjakaubandus. (15-18 sajand, Aafrikast välja 12 miljonit inimest, kellest kohale jõudis 10 miljonit)
* Algab eurooplaste väljaränne avastatud territooriumitele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat.
* Reformatsioon algas, sest kiriku moraalne preždiis oli alla käinud – vaimulikud rääkisid üht, kuid elasid teist ja veel ka kiriku rikkus ning kallis ülalpidamine.
* Kirikus ja kultuuris toimunud muutused: lubati abielluda kõigil, jumalateenistus hakkas toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7’st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea , paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks.
* 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim kehtis, seal saatis neid edu)
* Vastureformatsiooni keskuseks oli Hispaania.
* Vastureformatsioon puudutas ka Katoliku kiriku reformi: nt inimene ei tohi olla kirikus korraga rohkem kui ühes ametis ning pidi koguaeg olema oma kiriku juures; kaotati ja lausa keelati indulgentside müük; koostati ka keelatud raamatute nimekiri raamatutest, mida ei tohtinud isegi lugeda ning kinnitas paavsti ilmeksimatust.
* Loodi ka Jesuiitide ordu, kes kaitsesid Katoliku kiriku huve, valimata vahendeid – nt rajati koole; sinna ordusse saamiseks pidid olema kõrged vaimulikud võimed ning pidid head välja nägema.
* Ususõjad – sõjalise jõuga üritati protestantidest võitu saada.
* Inkvisitsioon sai samuti ülesandeks reformatsiooniga võidelda.
* Reformatsiooni postitiivne ja negatiivne mõju ühiskonnas:
-) Vastureformatsioon – tulemus.
-) Hariduse, teaduse ja rahvuskeelte areng.
-) Kuninga võimu tugevnemine ja paavsti langus.
-) Massilised tapmised ja inkvisitsioon.
-) Kultuuriruum kitseneb.
* Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas.
-) Humanism ja selle mõju.
-) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus.
-) Trükikunst → teadmiste laiem levik.
-) Maadeavastamine → majanduslikud piirid, uued kultuurid..
-) Teadmiste levik.

Uusaeg

Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918). Üleminek keskajast uusaega on varauusaeg.
Uusaeg on periood, kui toimub üleminek feodalismist kapitalistlikele suhetele.

Rahamajandus

Palgatöö kasutamine

Kiriku roll väheneb

Rahvusriikide teke
Prantsuse revolutsioon – 1789 – 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani.
Prantsuse revolutsiooni eelne periood
Prantsuse revolutsiooni järgne periood
Valitsemisvorm
Absoluutne monarhia
Konstitutsiooniline monarhia
Ühiskond
Agraarühiskond (põllumajanduslik tootmine)
Industriaalühiskond (üle poole elanikkonnast töötab tööstuses)

Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased)

Tekkis töölisliikumine
17. sajand – barokk. 18. sajand – valgustusajastu .

Absolutism

Valitsemisvorm, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.

Riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja . Valitseja oli oma võimu saanud Jumalalt – ta oli Jumala asemik maa peal.

Ühtsus – üks seadus, usk, ühisest keskusest juhitud valitsus ja majandus.
Usulised tagakiusamised algasid uuesti, sest riigis aktsepteeriti vaid üht usku ning rahvust.
Üks seadus – üle kogu riigi hakati rakendama üht seadusandlust.
Ühine keskus – feodaalide õigusi kärbiti, kõikidesse riigi piirkondadesse saadeti ametnikud.
Ühtne majandus – sisetollid kaotati, hakati ehitama ja parandama teid, erinevates piirkondades oli kasutusel sama raha.

Alalise armee loomine – paneb aluse sõjaväekohustuse tekkele. Sõjaväekohustuslikud olid maksualuseline seisus ehk kolmas seisus.

Ametnikkonna kujunemine – tegutsesid valitseja nimel. Kogusid makse, hoolitsesid riigi sõjaliste kindlustuste eest. Ametnikeks hakati palkama inimesi linnakodanike või väikeaadlike seast.

Merkantilism – majanduspoliitika , kus riigi rikkuse allikaks peeti väärismetallide olemasolu.
Tuli hakata tegelema kaupade tootmisega ning vedada toodangut ka välja. Pidi rajama manufaktuure, soodustati toodangu väljavedu, aga sissevedu piirati – kehtestati kaitsetollid.
Vahel pidi ka toorainet mujalt hankima – kolooniate hankimine ( laevastik ).

• Enamikes Euroopa riikides oli absoluutne monarhia(hea näide on Prantsusmaa).
  
• Madalmaades ja Śveitsis oli tegemist vabariigiga. Inglismaa oli ka erand – parlamentaarne monarhia. Poola – aadlivabariik(aadlid valisid kuninga, ei pärandunud isalt pojale).
  
• J. Bodin pakkus välja raamatus „Kuus raamatut riigist“ Analüüsib kolme erinevat valitsusvormi: demokraatia (rahva võim – ebakindel), aristokraatia (paremate võim – lühiajaline), absoluutne (üksikisiku võim – eluaegne).
  

Absolutism Prantsusmaal

2 olulist valitsejat: Louis XIII ( 1610 - 1643 ) ja Louis XIV (1643-1715).
Louis XIII oli troonile saades 9-aastane. Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid – asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema – aria de Medici. Reaalselt valitses siiski kuninga ema favoriit – kardinal Richelieu (Louis XIII puhul), kardinal Mazarin (Louis XIV puhul).
Louis XIII praktiliselt ei valitsenudki (teda ei huvitanud eriti riigi valitsemine), valitses kardinal Richelieu – tegi ikkagi kõike riigi huvides:

• 1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu).
  

1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt La Rochelle, võeti lihtsalt ära.
Hakati losside kindlustusi maha lõhkuma – ei saaks enam sõjalist vastupanu osutada. Neid saadeti valitsema intendandid . Kõrgaadlikud kutsuti kuninga õukonda -> Sinekuuria – auamet (sai raha, tööd ei pidanud tegema).
Louis XIV võttis 1661. aastal valitsemise enda kätte – sel aastal suri kardinal Mazarin (see võib olla ka põhjuseks). Tema sekkus ka reaalselt riigi juhtimisse – tahtis teada saada ka kõige pisemaid asju. Tema valitsusaega peetakse ka absolutismi kõrgajaks („Riik, see olen mina“). Jätkas seda, mida isa ajal oli kehtestatud.
1685 . aastal tühistas Louis XIV usuvabaduse ning algas hugenottide tagakiusamine (vallandati riigiametitest, kõrgemad maksud , neile kehtestati sõjaväe majutuskohustus). U 200 000 hugenotti põgenes kas Madalmaadesse, Inglismaale , Brandenburgi . Nende lahkumine Prantsusmaalt oli tegelikult kaotus, sest nemad tegelesid majandusega(rajasid manufaktuure, oleksid aidanud merkantilistlikku majanduspoliitikat). Prantsuse manufaktuurid enam hästi edasi ei arenenud → sai alguse majanduslangus. Kerkis esile Colbert , kes hakkas majandust turgutama – riik andis madalaid laene ja monopoli õigusi, et tegeleda luksuskaupadega – kuigi ettevõtjad pidid tootmises järgmina väga kindlaid reegleid. Majanduse turgutamiseks oli hästi oluline ka asumaade ehk kolooniate hankimine. Riigi siseselt kaotati sisetollid ning pöörati tähelepanu maanteede ehitamisele.
Prantsusmaal eelistati luksuskaupade tootmist(aga see oli piiratud) – siid, samet , pitsid, parfüümid. Nende turg oli kitsas – ostjaskonda polnud.
Louis XIV ajal valmis ka Versailles loss, millest sai Prantsusmaa absolutismi kese (ka kogu Euroopa absolutismi kese). 2000 ruumi 20 000 õukondlase jaoks. Seal kujunes välja hästi reglementeeritud õukonnaetikett, millest võtsid teised riigid eeskuju. Prantsuse keel muutus diplomaatia keeleks.

Parlamentarismi areng Inglismaal

Esimest korda kutsuti parlament kokku 1265. aastal. Üheks tegevusalaks – maksude kehtestamine, teisalt – seadusandlusega tegelemine. Kuningad aktsepteerisid seda. Kuninga ja parlamendi vahel probleeme ei olnud. Probleemid hakkasid tekkima , kui 1603 . aastal sai Inglise kuningaks James I -> uus dünastia – Stuartid’e dünastia, kui taheti hakata valitsema absolutistlikult (tõrjuda parlamenti valitsemisest kõrvale), sest:

• Ta oli pärit Śotimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata parlamendiga)
  
• nende dünastia oli katoliiklik (enne oli anglikaani kirik + puritaanid ), kuigi ta jätkas siiski anglikani kiriku soosimist ja katoliiklased langesid kohati isegi tagakiusamise alla (1605. Aastal toimus katoliku kiriku pooldajate poolt ettekavatsetud vandenõu ehk püssirohu vandenõu, mille eesmärk oleks olnud lasta õhku parlamendi hoone ja taastada katoliku kirik) ning ka puritanid langesid tagakiusamise alla ning olid sunnitud lahkuma Ameerikasse.
  
• Kuninga välispoliitiline kurss -> Hispaania oli katoliiklik ning James I pidas neid liitlasteks (tahtis häid suhteid). Inglased seda ei soosinud.
  

Ta hakkas müüma monopole – ainuõigust, mingit kaupa toota ja tegeleda kaubandusega mingis kindlas piirkonnas – see aga oli parlamendi arvates ennekuulmatu ja vale.
Algselt oli Hispaania ja Inglismaa vahel tasakaal.
1625. aastal sai võimule Charles I ning suhted halvenesid. Ta läks parlamendiga tülli (James oli üritanud siiski hoida tasakaalukaid suhteid) – hakkas koguma makse, mida parlament ei kiitnud heaks ning ta kuulutas välja ka sundlaenu (sund korras laenu riigile), mida hakati nõudma nii ülem- kui ka keskkihtidest.
1628. aastal võttis parlament vastu Õiguste petitsiooni.

• kõik maksud ja laenud (riigi poolt võetud) peavad olema kinnitatud parlamendi poolt.
  
• vangistamise ja varanduse võõrastamise aluseks saab olla kohus ja seadus.
  

1628. aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Valitses ilma parlamendita – valitses absolutistlikult.
1640. aastal pidi kuningas aga parlamendi uuesti kokku kutsuma -> Śotimaa oli hakanud mässama ning oli vaja raha, kuningas ei julgenud üksi makse kehtestada – parlament peaks kehtestama uued maksud.
Parlament hakkas muutma seni kehtivat riigikorda – pikk parlament (13 aastat):

Kuningas kaotas õiguse parlamenti laiali saata.

Parlament hakkas kontrollima riigi rahandust.

Parlament andis seaduse, mis ütles, et ministrid peavad aru andma parlamendile.
Nende otsuste poolt oli 159 liiget ja vastu 148.
Kuningale need otsused ei meeldinud.
Kujunesid välja kuningat pooldavad jõud (vana- aadlikud ) ja parlamenti pooldavad jõud -> nendevahelised vastuolud süvenesid.
Kuninga pooldajaid hakati kutsuma kavalerideks ning parlamendi pooldajaid ümarpeadeks(loobuti parukast jne).
Nende vastuolu viis kodusõjani (1642-1648 -> 2 kodusõda). Sõjajõu moodustasid aadlikud ja linnakodanikud . Sõdade tulemusel kuningas vangistati ja 1649. aastal mõisteti kuningas surma (hukati pea mahalöömise läbi).
Parlament võitis. Selles oli oluline roll Oliver Cromwellil – parlamendi juht. Parlamenti kuulusid ka mehed, kes võitlesid ka usulise fanatismiga. Temal oli ka oluline roll kohtu mõistmisel kuninga üle.
Pikast parlamendist -> päraparlament (koosnes kõige ustavamatest liikmetest, kes mõistsid kuninga üle kohut ).
1649-1660. aastatel oli Inglismaa vormiliselt vabariik. Tegelikult kujunes välja Cromwelli sõjaline diktatuur.
1653. aastal saatis Cromwell ka päraparlamendi laiali. Cromwell alustas Śotimaa ja Iirimaa kolonoseerimist. Ohvitserid ja sõdurid said nende maavaldused (sõjaväe palga maksmine ).
Cromwell suri 1658 . aastal. Enam võimukandjat ei olnud. Segadus , mis puhkes, otsustati lahendada nii, et 1660. aastal viidi läbi Stuartite restauratsioon – kuninga dünastia taastati uuesti võimule. Võimule sai Charles I poeg Charles II – kes kutsuti Hollandist Inglismaale.
Charles II lubas, et säilitatakse usuvabadus ning maaomandis toimunud muutused (parlament oli vastu võtnud seaduse, mis ütles, et maa on eraomand ).
Alguses oli Charles II ja parlamendi vahel tasakaal -> Charles II ei üritanud hakata parlamendi võimu piirama.
Peale tema surma oli troonipärijaks tema vend James II, aga tema oli katoliiklane.
Kujunesid välja 2 poliitilist grupeeringut:

Viigid – olid vastu James II troonile saamises

Toorid – pooldasid James II troonipärijana.
1679. aastal võeti vastu Isikuvabaduste Akt -> mitte kedagi ei tohi ilma kohtuotsuseta arreteerida ning süüdistus tuleb esitada 24a tunni jooksul.
1685. aastal sai võimule James II. Oli väga katoliiklik. Inglased arvasid, et kuningas peab olema ikka anglikaanikiriku liige ning James II sai hästi läbi Prantsusmaa valitsejaga - > seega ei tahtnud parlamenti riigi juhtimisse kaasata -> hakkas ellu rakendama absolutismi.
1688. aastal pakkus parlament trooni Mary ’le ja tema mehele Oranje Willem ’ile ning samal aastal jõudis James II’e väimees Oranje Willem oma väega Inglismaale ning James’il ei olnud Inglastest toetajaid, seega James II põgenes Prantsusmaale -> see kannab nimetust kuulus revolutsioon.
Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus lõppes siiski parlamendi võimuga.
1689. aastal pidi Oranje Willem alla kirjutama Õiguste billile -> seal on kirjas parlamentaarse monarhia põhiseisukohad:

Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heaks kiidetud seaduste toimet

Parlament peab koos käima regulaarselt

Maksude määramine on ainult parlamendi ülesanne
Pärast teda päris võimu James II teine tütar, kuninganna Anne (sünnitas palju lapsi, polnud aega valitsedagi). Peale tema otseseid pärijaid ei olnud -> lähim sugulane oli James I tütretütrepoeg Georg (oli saksa päritolu – pärit Hannover ’ist). Georg parlamendiistungitel ei käinud, ta ei osanud inglise keelt.
Kuningas muutus esindusisikuks.
Feodaalomand -> maa-ala oli läänistatud ning läänistaja võis selle tagasi võtta (maal oli kui mitu omanikku).
Eraomand -> kuulus ainult ühele inimesele.
Maa muutus feodaalomandist eraomandiks -> põllumajanduse areng – taheti saada võimalikult palju tulu (maa parem kasutamine – väetamine, uus tehnoloogia ).
Parlament:

käib koos regulaarselt

valitsuse moodustavad need isikud, kes on parlamendis enamuses
parlamendil on õigus valitsust umbusaldada

Valgustus

Vaimne liikumine Euroopas 18. sajandil – juhtmõte: usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse uskumusse. Eeldusteks olid loodusteaduste areng (andis teadmisi maailma toimise kohta ning pani kahtlema senistes autoriteetides) ja maadeavastused (mis laiendasid silmaringi). Tähtsad inimesed on Galilei Galileo oma tsentrilise maailmapildiga ja Kant , kes selle liikumisega algust tegi ning Isaac Newton , kes 17. sajandi lõpus esitas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooni seaduse. Sai alguse Inglismaalt, kuid kõige mõjukamad valgustajad olid prantslased.
I. Kant käis välja valgustuse kohta definitsiooni -> inimkonna vaimse vabanemise protsess.
Valgustusele iseloomulikud ühiskonna käsitlused:

Levis kriitiline suhtumine ühiskonda – see, mis seni saavutatud, tuleb vaadata kriitiliselt läbi ning ka muuta. Kritiseeriti seisuslikku ühiskonda – kriitika alla sattusid aadlikud, vaimulikud, kirik. Kritiseeriti absolutismi. Kõik mis toimus looduses oli õige, aga mis toimus sellega vastuolus sattus hukkamõistu alla.

Hakati arutama inimeste loomulike loovutamata õiguste üle – õigus elule, vabadusele, usule . Hakkas välja kujunema kaasaja inimõiguste mõiste. Nende hulka kuulus ka see, et rahval on õigus poliitlisele võimule (kui olemasolev poliitiline võim ei rahulda, võib rahvas võimult tagandada). Rahva all peeti silmas mehi ja keskklassi.

Progressiidee – see, mis tuleb on alati parem kui see, mis on olnud. Ajalugu on ainult üks vigade jada.

Usk kasvatusse – selleks, et uut ühiskonda rajada, tuleb inimesi harida. Arvati, et inimene sünnib puhta lehena ning kui õigesti suunata, on võimalik luua täiesti uus inimkond .

Tekkis uus humanism, kus esiplaanile tõsteti inimene, kõigi oma vooruste ja pahedega.
Füsokraatia: riigi sekkumine majandusse on lubamatu, kuna see rikub majandust tervikuna . Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad – oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas – aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust.
Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest.
Ideaalne riigivorm:

• Voltaire : valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) – uskus, et eraomand on puutumatu .
  
• Montesquieu : konstitutsiooniline monarhia – uskus, et peaks olema rakendatud võimudelahusus ja ka tema jaoks oli omand tähtis ning uskus geograafilisesse keskkonna mõjusse.
  
• Rousseau : vabariik – eraomand puutumatu.
  

Milline Montesquieu põhimõte on kasutusel enamikes tänapäeva riikides?
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud -> võimude lahusus .
Enamasti viidi ellu Voltaire teooria.
Valgustatud absolutism -> arusaam sellest, kellelt valitseja oma võimu saab, muutus. Võim on antud valitsejale rahva poolt. Valitseja eesmärgiks on rahva teenimine, et saavutada üleüldine heaolu.
Selleks, et ühiskonda muuta, on vaja läbi viia reforme ning kehtestada uusi seadusi. Seadusi tuleb ellu viia karmikäeliselt, sest rahvas ei pruugi teada, mis neile hea on.
Riigid, kus neid ideid püüti ellu viia: Rootsi, Venemaa, Preisimaa , Austria.
Need samad valgustatud absolutismi põhimõtted olid ka eelduseks Ameerika iseseisvussõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni tekkeks. Need ideed väljendusid ka Ameerika Ühendriikide Põhiseaduses, Iseseisvus deklaratsioonid ning ka prantsuse aegses inimese ja kodaniku deklaratsioonis.
Preisimaa
Austria
Valitseja
Friedrich II - 1740 -86
Joseph II - 17(61/)80-90
Maria Thereisa - 1740-80
Agraarpoliitika
Talurahvapoliitika – teotöö mahu piiramine. Uute külade ja talude rajamine. Soode kuivendamine. Kartulikasvatus.
Teotöö piiramise patent (3 päeva nädalas). Kaotati ka pärisorjus osadest kohtadest.
Sõjavägi
Nekruti võtmine liisu teel. Nekrutiteks võeti talupoegi ja nad pidid teenima eluaeg .
Nekruti võtmine + ohvitseride väljaõpetamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid olulised oskused ja soov.
Usk
Usuvabadus – luterluse kõrval lubati nüüd ka katoliiklaste tegutsemine.
Tolerantsuspatent – seadus ususallivuse kohta, lubas luterlastel, kalvinistidel jne luua kogudusi.
Haridus
Üldine koolikohustus . Reglement luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks
Ehitati uusi koole(ülikoole mitte) – õpetajate puudus.
7-aastane koolikohustus. Tekitati õpetajate väljaõpetamiseks eraldi koolid + kehtestati riiklikud õppekavad.
Kohtusüsteem
Protsessikorralduse lihtsustamine – kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Kohtunikud vajasid haridust ja pidid sooritama eksami. Kaotati piinamine.
Riiklikud kohtud, et kõiki seisusi võrdselt karistada . Uus kriminaalkoodeks – kaotas piinamise ja surmanuhtluse , säilitas paragrahvid nõidumise kohta.
Majandus
Lähtuti merkantelismist – sisse vähe, välja palju (Keelati kohvi sissetoomine ja propageeriti õlle joomist ).
Üldine tulumaks – ka vaimulikele ja aadlikele
Kaotati tollipiirid – paremad tingimused majanduse arenguks.
* Preisimaale ehitati Sanssouc’i loss ja Austriasse Schönbrunn’i loss.

Ameerika Ühendriikide tekkimine

Inglise kolooniad Põhja-Ameerika

Esimesena hakkasid looma kolooniaid hispaanlased Florida piirkonnas, hiljem tulid peale teised, kuid põhiliselt püsima jäis inglise ja prantsuse kolooniad.
Püsivamad Inglismaa kolooniad tekkisid 17. sajandil.
Põhjused, miks kolooniatesse mindi:

Poliitilised – võimude tagakiusamise eest ja ka need, kes olid võimuvõitluses kaotanud.

Usulised – tagakiusamise ohvriks langesid katoliiklased ja puritaanid.

Majanduslikud – paljud talupojad jäid oma senisest töötegemisest ilma ning üks osa talupoegi lahkus Ameerikasse, kust loodeti endale saada uuesti maad.

Soov hankida varandust ja seiklusjanu.

Riigivõim saatis mõningad isikud riigist välja – kurjategijad ja prostituudid .
Inglise kolooniate enamiku moodustasid põlluharijad ja neil tekkis ka kohaliku maaga side. Prantsuse kolonistid olid nt karusnahakütid, kaupmehed – nendel polnud alaga väga suurt sidet. Inglise kolooniad tekkisid eelkõige rannikul, Prantsuse omad Suure Järvistu piirkonnas – nad asustasid ka sisemaa suuremaid jõgesid ( Mississipi ) ning ka Kanada alad.
Tekkisid põhja-, lõuna- ja keskkolooniad. Põhjas ja keskel toodeti eeskätt enda tarbeks ehk oli tegemist farmidega. Lõunas rajati istandusi, kus kasvatati puuvilla ja tubakat . Põhjas arenes ka tööstus – nt laeva ehitus.
Põhja-Ameerikasse veeti sisse ka tööjõuna neegerorje. Kujunes kolmikmarsuut – Ameerika laevad suundusid laevadega Euroopasse, seal laaditi kaubad ning siirduti rämpskaubaga Aafrikasse ja selle eest osteti neegreid. Sealt Kariibi mere saartele, kus orje müüdi.
18. sajandiks oli Põhja-Ameerikasse tekkinud 13 Inglise kolooniat. 1775. aasta seisuga oli valgeid 2,5 miljonit.
Inglise kuningas andis volikirjaga maa-ala mingile kaubakompaniile või üksikisikule -> see moodustas teatud maa-aladel koloonia. Koloonia elu määrati juhtima kuberner , kes oli ametisse määratud kuninga poolt. Kõikides kolooniates olid valged mehed moodustanud seadusandliku kogu -> kolonistid lõid seadusandliku kogu näol omavalitsuse. Ka see kogu juhtis seda kolooniat.
Ühelt poolt korraldas koloonias elu omavalitsus, teiselt poolt kuberner.
Inglismaal oli kuninga kõrval oluline parlament -> selle tõttu hakkasid kolooniatel tekkima vastuolud: parlament kehtestas makse, mida kolonistid pidid maksma. Tekkis küsimus, kas need, kes ei kuulu kolooniates parlamenti, peavad ka makse maksma? Arvati, et Inglise parlamendil ei ole õigus neid maksustada, kui nende kolooniatel ei ole esindajaid Inglise parlamendis.
Pärast 7-aastast sõda (1756 - 1763 ) teravnesid suhted -> enamik sõjategevusest toimus Euroopas, aga osaliselt puudutas ka Ameerikat. Inglismaa vallutas ära Prantsusmaa alad Põhja-Ameerikas (Kanada ja osa Louisianast).
Sõda oli Inglismaa jaoks kulukas -> tuli tõsta makse. Parlament kehtestas erinevaid makse (tempelmaksuseadus – spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele; suhkruseadus – Ameeriklastel lubati suhkrut osta vaid Inglise kolooniatest, mis oli Hispaania ja Prantsusmaa suhkruga võrreldes kallim; keelati asumine prantslaste poolt vallutatud läänepoolsetele aladele), mille vastu kolooniad olid.
Peale sõda ei viidud Inglise vägesid välja, vaid majutati elanike juurde.
Vaidlus viis 1775. - 1783. aastani toimunud Iseseisvussõjani (lahkulöömine)

juulil 1776. Aastal tuli kokku teine Kontinentaal kongress ja võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon – 13 kolooniat kuulutasid ennast iseseisvateks riikideks. Rahval on õigus vabadusele, võrdsusele (valgete), elule. Rahval on õigus üles tõusta ja ise oma saatus määrata (õigus valida valitsus jne).
Otsustati moodustada regulaararmee (püsiv armee), mille juhiks sai Washington.
Need, kes pooldasid lahkulöömist, olid patrioodid (u 2/3). Need, kes pidasid õigeks jääda Inglise kolooniateks, olid lojalistid (1/3).
Euroopa riigid toetasid patrioote. Prantsusmaa (eelnevalt vallutatud Kanada pärast), Holland (Inglismaa hakkas merekaubandusest välja tõrjuma), Hispaania (Inglismaa hõivas nende ala Florida). Toetus: rahaline abi ja sõjaline abi sõjavarustusena.
Tekkis 13 riiki (1776). Neid ühendas:

• Kontinentaalkongress
  
• Armee
  

1781 . aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit.
1787. aastal moodustati föderatsioon ehk liitriik – koosnes osariikidest(esialgselt 13). Liitriikides on osa võimu kogunenud keskvõimu (välispoliitika, riigikaitse, väliskaubandus, rahandus, maksud). Osariikide tasandil: õigussüsteem (erinevad karistused sama karistuse eest), haridus, majandus.
Ameerika Ühendriikide põhiseadust võib nim. esimeseks põhiseaduseks, mis viib ellu valgustusideed : põhiseaduses kehtib võimude lahusus – seadusandlik: Kongress: Senat ja Esindajate Koda, täidesaatev – Valitsus(eesotsas presidendiga), kohtuvõim – Ülemkohus (9 ülemkohtunikku). Ülemkohtu liikmed on ametis eluaeg, teised valitakse.
Põhiseadusesse on kirja pandud ka isikuvabadusele (elule, vabadusele jne) – neid hakkasid valgustajad levitama.
Miks kujunes USA’st tunduvalt demokraatlikum riik, kui olid seda kaasaegsed Euroopa riigid? – nad olid üksteise suhtes tolerantsemad (kõik maalt väljarändanud), nad olid algusest peale õppinud ise enda eest hoolitsema ja otsustama, seisused puudusid, absolutism puudus.

Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil

17. sajandil oli Euroopa jagunenud kaheks sõdivaks leeriks, sest sel ajal toimus 30-aastane sõda (1618-48). Seda sõda on peetud ka viimaseks ususõjaks, sest algas ususõjana, kuid lõpped poliitilise ülemvõimu pärast peetava sõjana. Erinevad pooled olid Protestantlik Unioon (Saksa väikevürstid, Taani ja Rootsi) ja Katoliiklik Liiga (Saksa-Rooma keiser ja Habsburgide dünastia – Hispaania, Saksamaa, Austria, Lõuna-Madalmaad) – põhliselt toimus sõda Saksa aladel. Lõpu poole liitus sõjaga ka Prantsusmaa, kes läks Protestantide poolele, sest sel hetkel ei olnud tema jaoks enam oluline usk, vaid riigi hüvang ehk Habsburgidest lahti saamine. Pärast seda sõda pole enam usk nii tähtis, tähtsad on hoopis riigi huvid. Pärast seda sõda loobusid Habsburgid Saksamaa kui rahvusriigi ideest ja tegutsesid edasi ainult Austrias ning Saksamaa killustus umbes 300’ks vürstiriigiks lõplikult, kuni 1871. aastani.

Prantsuse revolutsioon

1789-99
Põhjused: Valgustuse levik (absolutism, usuvabadus, sisuste ühinemine), Ameerika Iseseisvussõja mõjud, majanduskriis (tingitud: osalemine iseseisvussõjas halvendas riigi rahanduslikku olukorda, Briti odavate vabriku kaupade tungimine Prantsuse turgudele, 1788. aasta ikaldus ja sellest tulenevalt leiva hinna järsk tõus), rahulolematus kuningavõimuga.
Prantsuse revolutsiooni kandvaks jõuks oli linnakodanlus.
Revolutsiooni etapp
Esindusorganid
Riigivorm
Tähtsamad muutused
1789-92
asutav kogu – seadusandlik kogu.
Absolutistlik monarhia – konstitutsiooniline monarhia
mindi üle konstitutsioonilisele monarhiale, kaotati feodaalide isiklikus eesõigused ja talupoegade kohustused ning kirikukümnis. Kirikumaade võõrandamise seadus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon . Administriivreform. Kaotati aadliseisus, prantsusmaa esimene konstitusioon, kiriku maad riigistati.
1792-93
Konvent - rahvaesindus
Vabariik
Majanduskriis, kaotati kuningavõim, hindade maksimumi kehtestamine.
1793-94
Seadusandlik kongress, rahva päästekomitee
Jahobiinide diktatuur
Emmigrantide maade müük. Kogukonna ühismaade jagamine kõikide feodaalkohustuste kaotamine, üldine valimisõigus (mehed, 21), kiriku täielik lahutamine riigist.
1794-99
Seadusandlik korpus alamkoda : viiesajanõukogu
Ülemkoda: vanematenõukogu (mehed, 40)
direktoorium
Ametisse määrati 7 ministrit, kuid ei moodustatud valitsust.

Napoleon

* 1799-1804 valitses ta konsulina – oli nimetatud I konsuliks.
-) Ta pidas ennast revolutsiooni päästjaks.
-) Ta kehtestas ainuvõimu – 1799 aasta põhiseaduses oli 39. Artikkel, milles oli mainitud , et võim kuulub Napoleonile kui I konsulile. Ta valitses absolutistlikult, sest ta otsustas ja kontrollis kõike ise – nimetas ministrid, seaduseelnõud ja kui parlament eksisteeris, siis nende ülesanne oli lihtsalt kõik heaks kiita.
-) Trükisõna ja ajakirjanduse üle kehtestati väga range tsensuur – osad ajalehed pandi kohe kinni, teised aga ajajooksul – lõpuks jäi järgi neli ajalehte (algselt oli üle kahesaja).
-) Kirik allutati otseselt riigile.
-) Loodi riikliku keskkoolide ja kõrgkoolide võrk, et kasvatada välja riigile ametnikke ja sõjaväe ohvitsere.
-) Koostati tsiviilkoodeks 1804. aastal. Töölise ja peremehe konflikti puhul eelistati peremeest . Kodanike võrdsus seaduse ees. Võrdsus ei olnud isa ja laste ning mehe ja naise tegemiste puhul.
-) Levib kodanlike juriidilise üheõiguslikkuse põhimõte ehk kõik on võrdsed.
-) Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade perioodi lõpetas Viini Kongress.
*) Sealsed otsustajad olid: Suurbritannia , Venemaa, Austria, Preisimaa ja Prantsusmaa.
-) Varasemate dünastiate võim taastati (enam ei olnud võimul Napoleoni sugulased) – ei taastatud endist dünastiat Rootsis (polnud järeltulijaid) ning Saksamaal (Napoleon oli Saksa-väikeriike kokku hakanud liitma , 300 asemel oli alles vaid 39). Jagati ka üksteisele maad (nt Poola jagati uuesti Preisi, Austria ja Venemaa vahel).
-) Orjakaubandus keelati ära.
-) Moodustati Pühaliit ja Nelikliit.

Industriaal ehk tööstus ühiskond

* Industriaal ühiskonnast on võimalik rääkida kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses ja seljuhul annab tööstus põhiosa majanduses loodud väärtustest.
* Industriaal ühiskonda iseloomustavad tunnused:
-) Tootmises: masinate kasutamine tööstuses; toimub masstootmine; mindi üle palgatööle; linnastumine ; naturaalmajandus → tihe kaubavahetus maa ja linna vahel.
-) Linnastumine: linnade välisilme muutus; enamik linnaelanikke töötab vabrikutes .
-) Elulaad : suurpere asendus väikeperega; probleemiks kujunesid vanad inimesed; kodus töötamine asendus tööl käimise ja normeeritud töö ajaga ; tööle läksid ka naised ja lapsed, sest neid oli odavam ülal pidada; traditsioonide tähtsus väheneb; arstiabi ja haridus muutusid kättesaadavamaks; elatakse üürimajades, suhteliselt kitsastes oludes.
* Aadli osatähtsus väheneb ja tekib kaks kihti:
-) Ettevõtja (kapitalistid, pankurid)
-) Töölised ehk proletarjaadid
* Klassidesse ei jagata enam päritolu, vaid jõukuse järgi.
* Suureneb sotsiaalne mobiilsus erinevate ühiskondade kihtide vahel.
* Tekib töölisliikumine – ettevõtjad püüdsid töötasu hoida hästi madalal ning hoida kokku ka töötingimuste parandamise kohapealt ning oma huvide kaitseks organiseerisid töötajad ameti- ja kutse ühinguid. Kõige olulisem nende juures oli kindlustuskassade rajamine – tööpuududse, haiguse, vanaduse puhuks.
* Hakkab välja kujunema ka imperialism – tugevnes suurriikide vaheline konkurents ning see laienes kogu maailmale – oluliseks sai kolooniate vallutamine , et oma arenevat tööstust kindlustada tooraine ja turuga.

Imperialism

* Imperialism – olukord, kus suurriigid tahtsid oma võimu ja valitsust laiendada ning üritasid seda eeskätt vallutuste teel.
* Põhjused, miks loodi suuri impeeriumeid:
-) Konkurents ressursside pärast: 1) Toorained (igalpool polnud maavarasid võrdselt); 2) Põllumajandustoodete kasvatamiseks soodsad piirkonnad (taheti leida piirkondi, kus kasvatada suhkruroogu, kohvi, puuvilla.
-) Liigse rahvastiku välja viimine – rahvaarv oli kasvanud ning Euroopas see rahvastik ei leidnud enam elatist (ei suudetud ära toita ning polnud ka piisavalt tööd).
-) Strateegiline huvi – taheti saada enda kätte mingid kindlad piirkonnad, et laiendada kontrolli teiste piirkondade üle.
-) Kultuurilise ja religioosse missioni eesmärgil – taheti oma lääne kultuuri ja oma kristliku usku laiendada ( usuti , et teised rahvad on alamad ning neid tuleb meie kultuuri ning religiooniga harida)
* Impeeriumide rajamine toimus lainetena:
-) 16. sajand toimus esimene laine, millest võtsid osa britid, prantslased, hollandlased , hispaanlased ja portugaallased. Laiendati oma valdusi Ameerikasse, Indiasse ja Kagu- Aasiasse . Oma impeeriumi laiendamisega tegelesid ka türklased, kes laiendasid seda Lähis-Idas ja Balkani poolsaarel. Lisaks tegid seda ka venelased , kes lainedasid enda valdusi Siberi alade arvelt.
-) 18. sajand toimus teine laine, kus on eeskätt tegemist brittide vallutamisega Indias ning ka ühendusteed, mis viisid Euroopast Indiasse. Nt. Gibraltar, Malta, Suessi kanal , Lõuna Aafrika (tõrjuti välja buurid ehk afrikaanid).
-) 19. sajandi teisel poolel toimus kolmas laine, kus jagati peamiselt Aafrika sisealasid prantslaste, inglaste, portugallased ja väiksel määral ka belgialased. Lisaks toimus ka alade hõivamine Vaikses ookeanis Jaapani ja USA poolt.
* Impeerimide tekkimises olid ka kriisid :
-) 1776. aastal toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ning oma aladest jäid ilma inglased.
-) 1810.- 1826 . aastatel toimus Ladina-Ameerika iseseisvumine ning oma aladest jäid ilma hispaanlased ning portugaallased.
* Erinevad koloniaalriigid valitsesid kolooniaid erinevalt:
-) Otsene valitsemine – valitsemine toimus emamaalt/metropolist päris ametnike abil (puudus kohalik vahelüli).
-) Kaudne valitsemine – ametnikeks on palgatud kohalikest pärismaalastest võimukandjad Inglismaa eelistas seda varianti , kuid seda ei tehtud nn valgetes kolooniates nagu Austraalia , Uus- Meremaa , Kanada ning Lõuna-Aafrika.
* Too välja otsese ja kaudse valitsemise plussid ja miinused emamaale ehk metropolile. (2)
-) Plussid otsesel : Kontroll tugevam & lojaalsemad emamaale
-) Miinused otsesel: Kallim emamaale & usaldamatus pärismaalaste poolt
-) Plussid kaudsel: Odavam emamaale & usaldus pärismaalaste poolt
-) Miinused kausel: Kontroll lõdvem & lojaalsemad koloniaal maale

Erinevad poliitilised ideoloogiad

* Poliitiline ideoloogia – korrastatud ideede süsteem, mis annab hinnagu eksisteerivale ühiskonna korraldusele ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse.
-) Kaasaegsed suurimad poliitilised ideoloogiad on liberalism , konservatism ja sotsialism .
* Kõik need ideoloogiad kujunesid välja 19. sajandil. Konservatism ja liberalism kujunesid välja kui teatud reaktsioon Prantsuse Revolutsioonile. Sotsialism kujunes välja tööstusliku pöörde toimumise tõttu.
* Konservatism:
-) Peaeesmärk on säilitada valitsemine ja ühiskond muutumatuna ning kui muutusi on vaja, siis muutused peavad toimima väga aeglaselt (igati tuleb vältida järske muutusi)
-) Vahendid on maha suruda igasugused revolutsioonilised ideed ja vaba mõtlemine – kõige efektiivsemalt tehti seda sõjalise jõuga.
-) Ühiskonnakiht, kelle huve esindab: aadlikud.
-) Traditsioonid ja rahvuslikud väärtused hoidsid ühiskonda koos.
-) Kollektiiv – on olulisem kui üksikisik ja just kollektiiv hoolitseb üksiku inimese heaolu eest (nt. perekond, suguvõsa, rahvas)
-) Aristokraatia – olemas on väikese arvuline eliit , kes valitseb. Ühiskonnas puudub võrdsus ning erinevad sotsiaalsed vahed ühiskonnas on normaalsed.
-) Kiriku ja riigi liit – kirik aitas traditsioone tagada ning moraali tõsta.
-) Eraomand, tootmis ja kauplemis vabadus, oma kodumaise kapitali kaitse (tollimaksud).
* Liberalism:
-) Peaeesmärk on vabameelsus ning inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine.
-) Vahendid on valdavalt rahumeelsed reformid , kuid vahel ka revolutsioonide kaudu.
-) Ühiskonnakiht, kelle huve esinab: kodanlus ning liberaalselt meelestatud haritlaskond.
-) Reformid – ühiskonda tuleb muuta ja traditsioonidest ei pea kinni pidama, kuigi muutused peavad olema läbimõeldud.
-) Indiviid – üksikisiku huvid on alati olulisemad, kui kollektiivi huvid.
-) Parlamentarism – perioodiliselt valimiste teel muutuva valitud kogu olemasolu, kes kontrollib täidesaatvat võimu.
-) Võimaluste võrdsus – kus maale inimene ühiskonnas tõuseb ja mida ta saavutab, see sõltub puhtalt inimesest endast, mitte tema sünnipärasest staatusest ühiskonnas.
-) Kirik ja riik lahutatud – kirik ei tohi sekkuda riigi asjadesse.
-) Eraomand ning tootmis ja kauplemis vabadus – täielik vabakaubandus ning kodumaise kapitali kaitse on ebaoluline.
* Sotsialism:
-) Peaeesmärk on võrdsus, et tagada sotsiaalne võrdsus ja õigus ühiskonnas.
-) Vahendid on otsene klassikihtide võitlus valitsejate vastu, revolutsioon ja mõnel juhul terror ning mõõdukamad pooldavad ka parlamentaarset võitlust.
-) Ühiskonnakiht, kelle huve esindab: töölisklass ehk vaesem osa rahvast.
-) Marksism – looja Karl Heinrich Marx – üritati ellu viija Venemaal:
*) Klassivaen  allutatud klass võitleb pidevalt ülemiste klasside vastu;
*) Kodanluse kukutamine ja proletariaadi võim/diktaktuur;
*) Eraomandi puudumine ehk ühisomand + klassideta ühiskond;
*) Demokraatliku riigikorra eitamine ;
*) Vaenulik suhtumine religiooni;
*) Sallimatus teisitimõtlejate suhtes;
*) Rahvus on ebaoluline, oluline on võrdsus kõigi vahel;
*) Vägivalla eelistamine.
-) Anarhism – looja Mihhail Bakunin – üritati ellu viia Venemaal, Itaalias ja mujal, kus oli palju ühiskonna heidikuid:
*) Individuaalne terror;
*) Stiihiline ehk ilma ettevalmistuseta revolutsioon;
*) Eesmärk kaotada riik (ja teised võimuorganid) ning asendada see vabatahtliku koostööga;
*) Täielik vabadus;
*) Pärimisõiguse kaotamine;
*) Töö tegemise ülistamine;
*) Raske saavutada, sest vajab kõigi inimeste koostööd, kuid inimestel on erinevad vaated ja seega on võimatu saavutada ühtset mõtlemist.
-) Sotsiaal-demokraatia – looja Ferdinand Lassalle:
*) Üldine valimisõigus;
*) Parlamendi poliitika;
*) Demokraatia valitsemine;
*) Ümberkorraldamine rahulikul teel;
*) Tööliste olukorra parandamine (tööpäeva lühendamine, sotsiaalkindlustus).

Rahvuslik liikumine

* 19. Sajand oli Euroopas rahvusliku liikumise sajand.
* See väljendus:
-) Taotleti poliitilise killustatuse kaotamist. (Nt. Saksamaa ja Itaalia)
-) Oli suur rahvuslikust rõhumisest vabanemine . (Nt. Venemaa, Türgi ehk Osmani ja Austria-Ungari)
* Eesmärgid:
-) Rahvuse, keele ja kultuuri säilimine;
-) Rahvuskeelne haridus;
-) Rahvusliku kõrgkultuuri loomine;
-) Rahvusliku poliitilise ja majandusliku eliidi loomine;
-) Oma riigi loomine.
* Etappid :
-) Elitaarne etapp – kirjanikud , kuntsnikud jt huvituvad rahvusprobleemidest ning kujuneb välja rahvuslik eliit;
-) Haritlaste etapp – rahvulikud ideed levivad ka üliõpilaste ja õpetajate seas;
-) Seltsiliikumise etapp – ideed levivad massidesse ning luuakse massiorganisatsioone;
-) Majandus-poliitiline etapp – tekivad poliitilised erakonnad ehk parteid ja käiakse välja rahvusriigi loomise idee.

Rahvusriigi moodustamine Saksamaa näitel

* On kaks võimalust – ühendamine ülalt ja ühendamine alt.
-) Ühendamine ülalt ehk ühendajaks on mõni Saksa riik, kes ühendab teised riigid enda võimu alla. Nt. ühendajaks on Austria ja tekib Suur-Saksamaa või ühendajaks on Preisimaa ja tekib Väike-Saksamaa.
-) Ühendamine alt ehk ühendamine toimub revolutsiooni teel, kõik Saksa-väikeriikide valitsejad kukutatakse ning moodustatakse üle-Saksamaaline rahvaesindus ning see otsustab, kas luuakse vabariik või monarhia. Nt. 1848-49 toimus Saksamaal revolutsioon ja moodustati Frankfurdi parlament, kuid Preisi kuningas, kellele tehti ettepanek hakata ühtse-Saksamaa keisriks, keeldus sellest, sest ei soovinud olla nö revolutsiooni pantvang või, et tema võimu miski piiranud oleks.
* 1861. aastal sai Preisi kuningaks Wilhelm I ning siis määrati kantsleriks ka Otto von Bismarck . Bismarck hakkas Saksamaad ühendama ning tema poliitikat kutsuti „raua ja vere poliitika“-ks, sest tema arust tuli riik ühendada sõjalise jõu abil. Selleks, et Saksamaa ühendada, pidas ta kolm sõda. Esiteks oli 1864. aastal Preisi ja Austria sõda Taani vastu, kus vallutati ära selline piirkond nagu Schleswig. Teiseks tuli 1866. aastal Preisi ja Austria vaheline sõda, sest ei suudetud hallata Schleswig’i piirkonda – Austria sai selles sõjas lüüa ning seega tõrjuti Austria Saksamaa ühendamise protsessist eemale. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa liit. Kolmandaks tuli 1870-71 Preisi/Saksa-Prantsuse sõda, kus peale Põhja-Saksa liidu toetasid sõda ka Lõuna-Vürstiriigid, kusjuures Prantsusmaa sai kuue nädalaga lüüa, Napoleon langes vangi ning Pariis piirati ümber, mis tõi kaasa Prantsusmaal vabariigi kuulutamise ning Saksamaal pakkusid nüüd Lõuna-Saksa vürstid Preisi kuningale Saksamaa keisri krooni, kes seekord selle vastu võttis, sest sai piiramatu võimu. 18. jaanuar 1871 Versailles’ lossis, mis sellel aastal oli Saksamaa triumfiks, kuulutati välja Saksa-Keisririik. Nüüd saigi Preisi kuningast Saksamaa keiser ning Bismarckist kogu Saksamaa kantsler . Prantsusmaa jaoks oli see viimane sõda väga laostav, sest nüüd pidi Prantsusmaa maksma Saksamaale viis miljardit kuldfranki, mis oli üks põhjuseid, miks Saksamaa majandus nüüd nii kiirelt kasvama hakkas. Teine kaotus oli ka see, et Prantsusmaa pidi Saksamaale loovutama Elsas-Lotringi.

Rahvusvahelised suhted

* Viini kongressist kuni 19. sajandini oli stabiilsus Euroopa riikide vahel, kuid see stabiilsus kadus seoses Krimmi sõjaga 1853 -56 aastatel. See sõda oli tingitud idaküsimuse esile kerkimisest ehk ei suudetud otsustada, kuidas jagada Türgi ehk Osmani impeeriumi mitte türklastega asustatud alad. Kuna Türgi oli selleks ajaks nõrgenenud, siis suuremad Euroopa riigid lootsid oma alasid laiendada nende aladega, kus ei elanud türklased, vaid muulased – see oleks tähendanud ka suuremat kontrolli Vahemere piirkonnas.
* Kõigepealt tundis nende alade vastu huvi Venemaa ning puhkes sõna Venemaa ja Türgi vahel. Samal ajal oli Prantsusmaale ja Inglismaale vastuvõtmatu, et Venemaa niiviisi oma alasid laiendaks ja seega nemad sekkusid sõtta Türgi poolel. Enamik sõjast toimus Krimmi poolsaarel ning seal Venemaa edu ei saavutanud, kuid aladel Mustast merest Kaspiani oli Venemaa vägagi edukas. Lisaks neile neljale osales selles sõjas ka Sardiinia -Piemonte kuningriik , kes lootis Prantsusmaa abile võitluses Austria vastu, et Itaaliat ühendada. Kokkuvõttes säilis seal siiani olnud olukord ning idaküsimus ei saanud lahendatud , kuigi Sardniinia-Piemonte hakkas tegelema nüüd Itaalia liitmisega ning juba 1861. aastal kuulutati välja Itaalia kungingriik.
* 1871. aastal loodi Saksamaa ning nüüd oli Euroopas veel üks väga tugev riik. Just enne oli lõppenud Saksa-Prantsuse sõda ning nüüd kardeti, et Prantsusmaa võib soovida revanši ning selle vältimiseks sai Saksamaa poliitikaks see, et saada liitlasteks kõigi riikidega, kes võiks muidu Prantsusmaa liitlasteks hakata – hakati liitu sõlmima Venemaa ja Austria-Ungariga. 1872. aastal sõlmiti nende kolme riigi vahel Kolmekeisriliit. Selles liidus lepiti kokku ühine tegutsemine võimaliku kallaletungi puhul neile. Kuid juba algusest oli selles liidus probleem, sest Austria-Ungari ning Venemaa olid mõlemad huvitatud Balkani poolsaarest. Austria-Ungari lootis oma alasid suurendada, Venemaa aga soovis sealsetel slaavlastel aidata moodustada oma riik, kes oleks Venemaaga heades suhetes. Tänu sellele probleemile ei olnud see liit püsiv.
* 1877 -78 toimus uus Vene-Türgi sõda. Seekordne sõda puhkes seetõttu, et serblased ning monteneegrolased alustasid mässu Türgi vastu, kuid said lüüa – seepeale levisid Venemaal jutud, et nad pidid minema neile appi ning seega alustatigi sõda Türgiga. Seekordne sõda oli Venemaale võidukas, loodi rahuleping ning Venemaa võim seal aladel suurenes. See kõik ei istunud ei Austria-Ungarile ega Inglismaale ja ka Saksamaa toetas pigem Austria-Ungarit ning seega leidis aset rahulepingu üle vaatamine Venemaale kahjulikus, Türgile soodas suunas.
* Saksamaa jätkas laveerimist, kuid 1879 . aastal loodi salajane liit Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Venemaad veel päris välja ei jääta, sest Saksamaa vahetevahel siiski teeb kahepoolseid leppeid Venemaaga. 1882. aastal lülitatakse Saksamaa ja Austria-Ungari liitu ka Itaalia ning loodakse Kolmikliit , kes on hiljem ka üheks osapooleks Esimeses maailmasõjas. Itaalia liitus selle liiduga, sest tal tekkis probleem Prantsusmaaga , kes oli hõivanud endale Tuneesia alad, mida Itaalia pidas pigem endale kuuluvateks.
* Kui võimule tuli Wilhelm 2., siis tema eesmärgiks sai maailmapolitiika ehk taheti lõpuks hakata ka oma alasid suurendama ehk Bismarck, kes seda siiani ei soosinud saadeti erru . Venemaaga enam mingeid lepinguid ei pikendatud ning see oli asjaolu, mis tõukas Venemaad otsima endale uut liitlast ehk 1883. aastal sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa vaheline liiduleping.
* Inglismaal oli suurim sõja- ja kaubanduslaevastik ning ka suur koloniaal impeerium. Inglismaa ajas siiani nn hiilgava isolatsiooni poliitikat ehk hoidus otsestest liitudest ja kohustustest. Kolmikliitu Inglismaa ei läinud, sest siiani oli number üks riik maailmas Inglismaa, kuid Saksamaa tahtis ise saada number üheks. Inglismaa esialgu ei liitunud ka Prantusmaa-Venemaaga, sest nendega oli liiga palju lahendamata probleeme seoses koloniaal maadega.