Rooma linn keisrigiigi ajal Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater Circus Ma...
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus
ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval.
Mõisted Foorum-Vana-Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Kapitoolium - Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. res publica-ladina keeles `avalik asi`, hiljem tähendas see vabariiki plebei-lihtrahva hulka kuulunud vaba kodanik Vana-Roomas, ei omanud algul kõiki õigusi. proletaar -Rooma vaeseimad kodanikud, elatusid juhutöödest ja riigi abist patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramat...
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga
Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust). Ülemkiht: Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus. Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia
leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk. tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile tasuta vilja jagama. 4. Orjad - kasut. põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. sageli lasti orje vabaks ja nad jäid senise
Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem. Neid hinnati põlluharijatest madalamalt, mõnikord jäeti nad isegi kodanikuõigustest ilma. Mõlemas riigis jagunesid põlluharijad maaomanikeks ja rentnikeks. Nende olukord oli aga sõltuvalt nende jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega. Enamik raskeid töid jäeti ikkagi orjade kanda
Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja
Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi.
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli Keisri piiramatu võim, senatil polnud õigusi, suurem valitseja nõuandja asevalitsejate arv Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, Auväärsed ja madalad rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeüksus ja liikuv sisearmee, sõjaväe barbariseerumine
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli valitseja nõuandja Keisri piiramat Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Auväärsed ja m Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeü
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli valitseja nõuandja Keisri piiramat Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Auväärsed ja m Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeü
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring...
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
peoks oli Saturnuse pidu, mis korraldati detsembrikuu kadunud "kuldse aja" mälestuseks. Seda aega nimetasid roomlased "kuldseks ajaks" Mainitud pidudel söödi rikkalikult, tantsiti ja mängiti. Valitses üldine rõõm. Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr
10. Rooma oli õigusriik ning nii riigikorraldus kui ka kõik muu oli seadusega määratletud. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik, paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud kaua ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest, st Rooma õigus põhines praktilistel kogemustel. Roomlased panid aluse õigusteadusele. 11. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, sellele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Nendest madalamal asusid käsitöölised ning talupojad ja rentnikud, ajapikku kasvas ka proletariaatide hulk. Enamjaolt olid madalama ühiskonnakihi esindajad mõne rikka ratsaniku või senaatori kliendid. 12. Orje oli väga erinevate ühiskondlike seisustega ning seetõttu olid ka ülesanded erinevad orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena
Seisusi piirasid küll ka seadused, kuid neid ainult osaliselt. Loomulikult asetses seisuslikkuse kõige kõrgemal astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik. Vabariigi ajal tulid senaatorid nobiliteedi hulgast, kuid keisririigi ajal üha rohkem ka provintsidest. Senaatori võis juba kaugelt ära tunda, kuna kandis valget toogat, ehk valget rüüd, millel oli purpurpunane triip. Järgmine seisus mis Roomas aset leidis oli ratsanikuseisus. Algselt kuulusid nende hulka inimesed, kes suutsid endale hankida ratsahobuse, kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisid käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid. Õnneks meil tänapäeval ei käi asi seisustega vaid kõik inimesed on loodud võrdsetena ning võrdsete võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad
eKr kogu riigi oma võimu alla. Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega. 8.Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus, haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. -Aristokraatlik võim, võim kuulus kitsale ringile. Senaatoriseisus, ratsanikuseisus ja lihtrahvas. Senaatoriseisusesse kuulusid rikkad inimesed, lihtrahvas oli käsitöölised, põllumehed. Perekond oli mehekeskne, võim kuulus peamiselt peremehele. Naistel puudusid õigused. Esialgselt hariti lapsi kodus. Pigem õpetas lapsi pereisa. Rikkamad said endale lubada ka pedagoogi. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Rooma õigus kujunes pika aja jooksul. Esimesed seadused pandi kirja 450eKr, hakkasid lisanduma uued
Nii riigikorraldus kui ka kohtupidamine olid seadusega kindlalt määratletud ja seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi inimeste, sealhulgas ka keisri suhtes. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus apelleerida (edasi kaevata) keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 9) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. Aristokraadid, ratsanikuseisus ja proletaarid. 10) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Kreeklastelt erinevalt ei pidanud Roomlased spordist suurt lugu. See vastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna tegelased peamiselt kultuuripidustustel. Varases keiser riigi ajal hakti tihedamalt mänge korraldama.
Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
sätteid silmas pidades. Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele, esile kerkisid seaduseasjadundjad- juristid -ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtetest kehtivad tänapäevalgi. Seisuslik ühiskond (lk 156) Ülemkiht- Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus Alamkiht- Vabad mehed, vabakslastud, orjad Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi esindama neid meessoost eestkostja. 2. Ristiusu kujunemine. Kes levitasid ristiusku? Ristisusu pühakiri. Kelle ajal sai ristiusust Rooma impeeriumi ametlik usk? Ristuusu levitajad Ristiusku levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus. Peetrus – Jeesuse lähikaaslane – jünger – juba õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta
Suurt tähelepanu pöörati protsessi korrektsusele. Põhimõte otsus tuleb langetada seaduste, mitte kõhutunde järgi. Keisririigi ajal tekkisid ka esimesed juristid, kelle tulekuga kujunes välja juriidiline terinoloogia. 9. Rooma seisused 156, orjad, perekond 157' Tähtsuse järjestuses, tähtsaimast kõige vähem tähtsamani: 1) Keiser 2) Senaatoriseisus (ülikud, senaatoriperekonnad, rikkad suurmaavaldajad, austatud mehed) 3) Ratsanikuseisus (rikkad, mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega) 4) Vabad mehed 4.1) Väikemaaomanikud e. rentnikud 4.2) Proletaarid (varatud linnaelanikud) 5) Vabakslastud (orjad, kes olid tänu töökusele või omaniku heale südamele vabaks lastud) 6) Orjad (,,kõnelev tööriist") 10. Rooma tähtsamad ehitised 1) Forum Romanum 4) Augustuse foorum 6) Venuse ja Roma
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
roomalikud riigid.linnad jäid linnad,kreeka keel, idamaade omadele igati riigivalitsemises ja sõjaväes alla. põllumajandus ladina keel, 7) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. Roomas hakkas edenema kaubandus.ühiskond hakkas rohkem kihistuma. Senaatoriseisus, Ratsanikuseisus,, lihtrahvas, proletaarid. Esivanemate kombed, olid mõjutatud etruskitest ja kreeklastest. Võeti üle kreeklastelt: skulptuurid, keel, kombed, uskumused, .Hakati eeposeid looma. KASVATUS JA HARIDUS- Perekonna ülesanne kasvatamine. Õpetamine olenes positsioonist. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma kirjandus ja ajalugu. Kõnekunsti õppinu võis hiljem olla
ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad ehk nobiliteet. Keisririik: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased. 6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus.
1. Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula. Teised kõrgendikud asustati natuke hiljem ja terviklik linnakompleks kujunes 6 saj eKr....
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna
plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast) o keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid o olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgemates riigiametites o senaatori välisteks tunnusteks olid valge tooga purpurpunase triibuga · senaatoriseisusele järgnes ratsanikuseisus o koosnes rikastest ja mõjukatest inimestest o algselt kuulusid sinna ka inimesed, kes olid piisavalt jõukad, et suutsid endale ratsahobuse soetada. o ka nende sead oli suurmaaomanike o tegelesid meeleldi ka kaubandusega o neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud o tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks · senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht
Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa.
Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine. Idas väiketalupojad, läänes peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused - latifundiumid. Esialgu toodang müügiks, hiljem isemajandavad. 4. Ühiskond ja eluolu Vallutatud aladel sood. linnade teket. Linn = tsiviliseeritud elu. Kreeka kultuuri mõjud. Seisuslik ühiskond. Kõrgeimad senati-aristokraadid. Järg. ratsanikuseisus - algselt hobusega roomlased, hiljem lihtsalt seisusemärge. Samuti suurmaaomanikud (mõned), aga veel kaupmehed, riigiametnikud, kohtunikud. Nemad koos mood. ülemkihi. Neist madalamad: käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud. Proletaaride hulga suurenemine - rahvakoosolekud. Neile hakati tasuta vilja jagama. Madalamad sageli kliendid. Orjanduslik ühiskond. Hulk hakkas suurenema al 3. saj eKr - vallutussõjad. Orjad väga erin. (füüs. töö, oskustöö, arstid, õpetajad)
o Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe põllumajanduslik üldilme · Ühiskondlik kihistumine o keiser o senaatoriseisus Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad suurmaavalitsejad, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad o ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega tegeleti impreeriumi rahaasjadega; olid ka kohtunikud o lihtrahvas linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad (väikemaaomanikud ja rentnikud) kõik olid Rooma kodanikud neile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama o orjad
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, heree...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist mada-lamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr
Suhtluskeeleks oli valdavalt kreeka keel Suheldi ladina keeles Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku vöi Peamselt orjatööl pöhinevad suurmaavaldused rendidtud maad latifundiumid. § 25 Ühiskond ja eluolu Senaatorid: päriliku vöimuga aadliseisus, kujunes välja mobiliteetide hulgast, rikkuse allikas maa rentimine, nende hulgast valiti senaatoreid körgeimaid riigiametnikke, tunnus: valge ja purpur tooga. Ratsanikuseisus: enne Mariuse reforme teenisi ratsaväeosas, hiljem moodustasid körgema keskklassi, nende hulgas on maa, kaubandus-, käsitööettevötete omanikke, paljud neist tegelesid riigifinantsidega Käsitöölised: väikesed töökojad laostuseid, esile töusid orjatööl paseeruvad suurettevötted, osa neist rikastus, suurem osa muutus proletaarideks, kodanikuöigused säilised Talupojad: väiketalupojad laostusid ja
malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus: · Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. · Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. · Suurmaavaldajad. · Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised. · Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). · Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. d. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad.
Rooma keisri Romulus Augustuluse · Rooma armee vaata õpikust lk 154 · Rooma õigus vaata õpikust lk 155 · Ühiskond ja eluolu - rikkuse aluseks maaomand, latifundiumid orjatööl põhinev suurvaldus, linnad - majandus-, kultuuri- ja poliitilised keskused, seisused (vt. ka õpikuskeemi lk 156) - ülemkiht - senatiaristokraatia (senaatorid), ratsanikuseisus, lihtrahvas - talupojad, käsitöölised, proletaarid, vabakslastud, orjad, perekond (familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja
Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk
3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele
3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele
Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused: Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem hõlmas see seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nende seas oli suur- maaomanikke ning ratsanikud tegelesid ka kaubandusega. Nende hulgast pärinesid rahaasju korraldavad riigiametnikud ning ka kohtunikud. Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi ning neist madalamal seisis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
